Kommentaariumi link
5. juuli tõi vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma, rannikualadel püsis udu. Õhtul jõudsid lõunapiirile rünksajupilved. Ilmakaardil oli näha poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (WG järgi E-tüüp) väljakujunemine (vt allpool), kuid paistab, et antitsüklon on üsna madal ja selle hari kulgeb üle Baltimaade Soome kohale. Seetõttu võivad pilved väga aeglaselt liikuda.
Öö tuleb vaikne ja enamasti selge, kuid niiske õhumassi tõttu võib tekkida udu. 6. juulil on idapoolse antitsükloni mõju nõrgem ja lisandub ka niiskust, mistõttu on oodata juba tugevamat konvektsiooni, kohati on hoovihma ja äikese võimalus. Sooja on rohkem, ilmselt 25°...28°C.
7. ja 8. juuli on veelgi palavamad, kui võib mõnel pool ka 30°C tulla. Suurem äikesevõimalus on 7. juulil. Aga hiljem paistab, et läheb jälle jahedamaks, kui antitsükloni kese jõuab tõepoolest Skandinaavia kohale. Kuumim õhumass koguneb siis Põhja-Skandinaavia kohale.
Laulupeolisedki tundsid elavat huvi atmosfääri hetkeseisundi vastu, sest briisiga jõudis merelt tihe advektsiooniudu rannikule. Udu siiski väga kaua ei kimbutanud, vaid kl 15 paiku taandus kaugemale merele.
4. juuli tõi veel Ida-Eestisse hoovihma ja äikest, kuid üldiselt muutus ilm selgemaks, oli küll väga tuuline. Juba jõudis Läänemereni Vahemerelt lähtuva antitsükloni hari. 5. juuli öö oli vaikne ja udune. Oodati helkivaid ööpilvi, kuid neid oli vähe ja enamasti vaid kirdetaevas (vt allpool).
Päeval on päikeseline ilm, aga kuna õhumass on niiske, siis leidub ka kiud- ja rünkpilvi, kuid sademeid ei tohiks olla. Sooja võib tulla juba kuni 25 kraadi. Niiskema ja soojema õhumassi pealetungil arenes hommikuks merel advektsiooniudu, mis liikus briisiga põhjarannikule, sh Lauluväljakule.
Järgmised päevad toovad tunduvalt soojema ilma. Kuni 8. juulini paistab, et on ka äikesevõimalus, mille tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Nädala teisel poolel võib antitsükloni mõju olla tugevam, nii et sademeid ei tule. Kuum periood võib kesta juuli keskpaigani.
3. juuli tõi üle pika aja enam kui 20-kraadise sooja, kuid samas ka mitmele poole hoovihma, kohati äikest ja rahetki. Hoovihma ja eriti äikese osas tekkis lõuna paiku kahtlus, sest sooja õhu advektsiooni tõttu ilm selgines ja tundus, et pole laialdasi hoovihmu ega äikest oodata, vaid ilm pigem paraneb päeva jooksul – selginemisefekt enne läänest saabuvat suuremat laussadu. Ometigi läks teisiti, mille põhjuseks võis olla lähenev lohk (sünoptiline surve) ja lisanduv niiskus, samuti see, et aluspinna soojenemine oli ikka tugevam kui nt sooja õhu advektsioon. Äikesejahilt õnnestus saada huvitavaid hetki, vt allpool.
Öösel liikusid läänest itta üsna tugevad vihmasajud, millega äikest ei kaasnenud. Kus taevas oli selgem, võis jälgida selle aasta intensiivsemaid helkivaid ööpilvi. Spaceweatheri teatel oli 4. juuli ööl tegu lausa intensiivse polaarmesosfääripilvede purskega, nii et nende kuma ulatus peaaegu Vahemereni: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=98992.
4. juuli hommikuks eemaldusid sajud juba idapiiri taha. Peamiselt Kirde-Eestis arenesid päeva jooksul siiski veel rünksajupilved ja oli äikest.
5.-6. juulil soojeneb ilm kiiresti ja peaks tulema 7. juulist alates umbes 30-kraadise kuumusega. Paistab, et 6.-7. juulil ei ole idapoolne antitsüklon veel nii tugev, et suudaks garanteerida kuiva ilma ja seetõttu võib tulla äikest. Järgnevatel päevadel on ilm arvatavasti stabiilselt leitsakuline ja sademeteta.
Kuuma ilma kestvus on praeguse seisuga arvutatud lõpmatusse, st niikaugele kui vähegi usaldusväärne prognoos võiks ulatuda.
2. juulil sadas üsna mitmel pool hoovihma. Päikeseline oli ilm saartel ja Harjumaal. Äikest oli Muhus, Valgas ja Tartus.
3. juuli öö esimesel poolel võis näha helkivaid ööpilvi, kuid põhjataevast kadusid need ruttu, kauemaks jäid vaid kirdesse. Samal ajal tekkis Liivi lahel äike, mis nõrgenes ja kadus u kl 2.30ks.
Päeval mõjutab ilma nii Soomes olev tsüklon kui Islandi suure läänetsükloni kauge idaserv. Seetõttu on hoovihma mitmel pool ja jätkuvalt on vähemalt kohati ka äikest oodata.
4. juulil jõuab kohale soojem õhumass ja nii on oodata vähemalt kohati õhutemperatuuri üle 20 kraadi, 5. juulil kuni 25°C ja 6.-7. juulil kuni 30°C. Üksikasjalikum ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Kui kuumalaine saabumise osas võib juba kindel olla, siis selles, kuidas see kulgeb, veel mitte: Euroopa mudel näitab antitsüklonit jätkuvalt Venemaale ja mitte nii tugevaks, et see välistaks äikesevõimaluse, ent GFS mudel näitab antitsükloni mõju ülekaalu mitmeks päevaks, nii et äikesevõimalus on vaid kuumalaine algul.
1. juulil liikus üle Eesti idapiiri Peterburi kohale lõunatsüklon, mis tõi vihma pea kõikjale. Tugeva saju tsoon ulatus Pärnumaa ja Harjumaani, vähem või pea üldse mitte sadas saartel. Äike jäi Narva lähedale Venemaa poolele.
2. juulil on see lõunatsüklon Soomes. Seega kujundab ilma selle lõunaserv. See tagab hoovihmadega ilma, äikesevõimalus on eilsest suurem.
Kuivemaks läheb 4. juulist, kui tugevneb kõrgrõhuhari, millest võib saada antitsüklon Venemaa kohal. See tagaks leitsakulise ilma mitmeks päevaks. Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla.
Juba üsna pikka aega on pikemates prognoosides jälgitav üsna intensiivse kuumalaine saabumine 4. juuli paiku. Prognoosid on selles osas olnud väga stabiilsed, mistõttu tuleb seda tõsiselt võtta. Lisaks toetab kuuma saabumist ka Atlandi ookeanil toimuv intensiivne tsüklonaalne areng – suur läänetsüklon aitaks kuumal õhumassil liikuda põhja.
5. juuli tõi vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma, rannikualadel püsis udu. Õhtul jõudsid lõunapiirile rünksajupilved. Ilmakaardil oli näha poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (WG järgi E-tüüp) väljakujunemine (vt allpool), kuid paistab, et antitsüklon on üsna madal ja selle hari kulgeb üle Baltimaade Soome kohale. Seetõttu võivad pilved väga aeglaselt liikuda.
Öö tuleb vaikne ja enamasti selge, kuid niiske õhumassi tõttu võib tekkida udu. 6. juulil on idapoolse antitsükloni mõju nõrgem ja lisandub ka niiskust, mistõttu on oodata juba tugevamat konvektsiooni, kohati on hoovihma ja äikese võimalus. Sooja on rohkem, ilmselt 25°...28°C.
7. ja 8. juuli on veelgi palavamad, kui võib mõnel pool ka 30°C tulla. Suurem äikesevõimalus on 7. juulil. Aga hiljem paistab, et läheb jälle jahedamaks, kui antitsükloni kese jõuab tõepoolest Skandinaavia kohale. Kuumim õhumass koguneb siis Põhja-Skandinaavia kohale.
5. juulil jõudis antitsüklon Ukraina kohale ja liikus õhtuks Venemaale. Seepärast kujunes välja poolmeridionaalne tsirkulatsioon, kuid antitsüklon on vaid troposfääri alumises osas [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].
4. juuli tõi veel Ida-Eestisse hoovihma ja äikest, kuid üldiselt muutus ilm selgemaks, oli küll väga tuuline. Juba jõudis Läänemereni Vahemerelt lähtuva antitsükloni hari. 5. juuli öö oli vaikne ja udune. Oodati helkivaid ööpilvi, kuid neid oli vähe ja enamasti vaid kirdetaevas (vt allpool).
Päeval on päikeseline ilm, aga kuna õhumass on niiske, siis leidub ka kiud- ja rünkpilvi, kuid sademeid ei tohiks olla. Sooja võib tulla juba kuni 25 kraadi. Niiskema ja soojema õhumassi pealetungil arenes hommikuks merel advektsiooniudu, mis liikus briisiga põhjarannikule, sh Lauluväljakule.
Järgmised päevad toovad tunduvalt soojema ilma. Kuni 8. juulini paistab, et on ka äikesevõimalus, mille tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Nädala teisel poolel võib antitsükloni mõju olla tugevam, nii et sademeid ei tule. Kuum periood võib kesta juuli keskpaigani.
Helkivad ööpilved koos kiud- ja kõrgrünkpilvedega (Laagris, kirre).
3. juuli tõi üle pika aja enam kui 20-kraadise sooja, kuid samas ka mitmele poole hoovihma, kohati äikest ja rahetki. Hoovihma ja eriti äikese osas tekkis lõuna paiku kahtlus, sest sooja õhu advektsiooni tõttu ilm selgines ja tundus, et pole laialdasi hoovihmu ega äikest oodata, vaid ilm pigem paraneb päeva jooksul – selginemisefekt enne läänest saabuvat suuremat laussadu. Ometigi läks teisiti, mille põhjuseks võis olla lähenev lohk (sünoptiline surve) ja lisanduv niiskus, samuti see, et aluspinna soojenemine oli ikka tugevam kui nt sooja õhu advektsioon. Äikesejahilt õnnestus saada huvitavaid hetki, vt allpool.
Öösel liikusid läänest itta üsna tugevad vihmasajud, millega äikest ei kaasnenud. Kus taevas oli selgem, võis jälgida selle aasta intensiivsemaid helkivaid ööpilvi. Spaceweatheri teatel oli 4. juuli ööl tegu lausa intensiivse polaarmesosfääripilvede purskega, nii et nende kuma ulatus peaaegu Vahemereni: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=98992.
5.-6. juulil soojeneb ilm kiiresti ja peaks tulema 7. juulist alates umbes 30-kraadise kuumusega. Paistab, et 6.-7. juulil ei ole idapoolne antitsüklon veel nii tugev, et suudaks garanteerida kuiva ilma ja seetõttu võib tulla äikest. Järgnevatel päevadel on ilm arvatavasti stabiilselt leitsakuline ja sademeteta.
Kuuma ilma kestvus on praeguse seisuga arvutatud lõpmatusse, st niikaugele kui vähegi usaldusväärne prognoos võiks ulatuda.
Pärastlõunal hakkasid rünkpilved kiiresti arenema ja tekkis äike.
See pilv tõi üsna suure rahe (ca 1 cm diameetriga terad, Hageri lähedal).
Veel üks nõrk äike (Kehra lähedal)
Narva mnt-l enne Viitnat ilmusid taevasse väga võimsad pilved, mis tõid õhtul põhjarannikule äikest.
Eemalduv äike Võsu rannas.
Enne Jägalat võis jälgida lehterpilve (Erik Kraanvelti foto).
Helkivad ööpilved 4. juuli öösel Pangodis (Eero Hermanni foto)
2. juulil sadas üsna mitmel pool hoovihma. Päikeseline oli ilm saartel ja Harjumaal. Äikest oli Muhus, Valgas ja Tartus.
3. juuli öö esimesel poolel võis näha helkivaid ööpilvi, kuid põhjataevast kadusid need ruttu, kauemaks jäid vaid kirdesse. Samal ajal tekkis Liivi lahel äike, mis nõrgenes ja kadus u kl 2.30ks.
Päeval mõjutab ilma nii Soomes olev tsüklon kui Islandi suure läänetsükloni kauge idaserv. Seetõttu on hoovihma mitmel pool ja jätkuvalt on vähemalt kohati ka äikest oodata.
4. juulil jõuab kohale soojem õhumass ja nii on oodata vähemalt kohati õhutemperatuuri üle 20 kraadi, 5. juulil kuni 25°C ja 6.-7. juulil kuni 30°C. Üksikasjalikum ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Kui kuumalaine saabumise osas võib juba kindel olla, siis selles, kuidas see kulgeb, veel mitte: Euroopa mudel näitab antitsüklonit jätkuvalt Venemaale ja mitte nii tugevaks, et see välistaks äikesevõimaluse, ent GFS mudel näitab antitsükloni mõju ülekaalu mitmeks päevaks, nii et äikesevõimalus on vaid kuumalaine algul.
Helkivad ööpilved 3. juuli öösel (Laagri idataevas).
Äike 2. juuli õhtupoolikul. Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam
3.07.2014. a kell 00:43 Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam. Kalmer Saare fotod
3. juuli öösel tekkis Liivi lahel äike, mis liikus tasapisi idakirde suunas, http://www.meteo.lv/radars/?nid=482.
Lamedad (madalatipulised) alasiga rünksajupilved (Cumulonimbus humilis incus) rünk- ja kihtrünkpilvedega Vasalemmas. Hiljem arenesid pilved kõrgemateks ja Muhu kohal tekkis äike. Kaarel Virroja fotod
2. juuli õhtune äike ja vikerkaar Tartus. Ain Vindi fotod
1. juulil liikus üle Eesti idapiiri Peterburi kohale lõunatsüklon, mis tõi vihma pea kõikjale. Tugeva saju tsoon ulatus Pärnumaa ja Harjumaani, vähem või pea üldse mitte sadas saartel. Äike jäi Narva lähedale Venemaa poolele.
2. juulil on see lõunatsüklon Soomes. Seega kujundab ilma selle lõunaserv. See tagab hoovihmadega ilma, äikesevõimalus on eilsest suurem.
Kuivemaks läheb 4. juulist, kui tugevneb kõrgrõhuhari, millest võib saada antitsüklon Venemaa kohal. See tagaks leitsakulise ilma mitmeks päevaks. Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla.
Vaade 1. juulil Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam
Enne veel tuleb arvestada üsna jahedate ja sajuste ilmadega. 1. juuli ilma määrab üle Eesti idapiiri põhja liikuv lõunatsüklon, mis kannab endaga kuuma õhumassi ja tugevaid sademeid. Intensiivsem on sadu Peipsist kuni Kesk-Eestini, kuid saartele ei pruugi midagi jõuda. Äikesevõimalus jääb rohkem Pihkva ja Peipsi järvele, kui niigi palju lääne poole.
2.-3. juulil kujundab ilma Soome jõudnud tsükloni lõunaserv. See toob kaasa hoovihmadega ilma. Samas 3. juulil suureneb ka läänetsükloni mõju, nii et 4. juulilgi tuleb veel üsna jahe ja sajuvõimalusega ilm.
30. juuni õhtune ja 1. juuli hommikune ilmakaart, millelt on näha Ukraina kohal asuv lõunatsüklon, mis liikus Läti kohale ja sealt edasi põhja või kirde suunas, samuti Atlandil toimuv intensiivne tsüklonaalne areng [allikas].
4. juuli jooksul surub läänetsüklon jõuliselt kuumuse põhja poole ja see jõuab kohale ilmselt 5. juuli jooksul. Kui Venemaal tekib antitsüklon, siis võib leitsak kesta mitu päeva.
NOAA prognoosib veel üsna jahedat juulit, http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Mon.html
väljavaated äikeseks on küll äärmiselt kasinad :/.
VastaKustutakas tln ka tugevat sadu oodata
VastaKustutaJah, Leetu jõudnud äikesekolle hääbus ja neid uusi pole ka nii kerge tekkima.
VastaKustutaTugevad sademed on ilmselt rohkem Peipsi järve äärsetes maakondades, mujal vähem, saartel võib-olla ei saja midagi.
Praegused mudelid näitavad nii kaugele kui võimalik iga päev üle 25 kraadi, kui veel eile lubas leitsakut vaid neljaks päevaks.
VastaKustutaVäga huvitav, edu ;)
VastaKustutaKüll see mudel taas lahjeneb. Üleeile (29.06) näitas isegi 9-ks päevaks Eestisse +15 kraadi isotermi, st +30..+33 maapinnal.
VastaKustutaVõi siis hoopiski muutub rammusamaks? Oleneb vägagi rõhkkondade dünaamilisest tasakaalust ja sellest, kuidas mudel oskab/suudab seda välja arvutada.
VastaKustutaJah ka uus mudelprognoos lubab pikaajalist kuumalainet.
VastaKustutaAga 29.06 tasemeni pole kordagi jõudnud. Ka tänaöised kaardid (01.07 00Z) olid kuumema ennustusega kui praegused 06Z.
VastaKustutaKindlasti muutuvad need veel korduvalt - nii rammusamaks kui lahjemaks. Kes tahab seal mingit trendi näha, küllap see kinnituste otsimise efekti (confirmation bias) tõttu ka näeb.
VastaKustutaJust, reaalsus kinnitabki seda trendi.
VastaKustutaEks reaalsus on igale inimesele erinev, vaatlus on koormatud teooriast jpm, nii et see elu pole mustvalge.
VastaKustutaPraegugi on olenevalt päevast olnud nii lahjenemisi kui rammunemisi, aga kui vaadata seda, kuidas oli olukord nt 2 päeva tagasi, siis näeme, et prognoos on hoopis rammusamaks läinud (ajaskaala probleem, millega kliimaküsimustes sageli manipuleeritakse).
tundub, et 02.07 äikesevõimalus on hea ainult idapool, lääs jääb taas ilma.
VastaKustutaja satpilti nähes on mul mulje jäänud sellinne, et eestis on sel aastal põhja- ja läänemeremaade äikesevaeseim riik.
VastaKustutaeesti*
VastaKustutaJah, see võib küll nii olla, sest sooja õhumassi/kuuma antitsükloni piir on kas rohkem ida või lõuna pool olnud.
VastaKustutaTäna eilsest suurem äikesepäev? Nalja teete või? Täna tuleb tavaliste rünkpilvedega keskmine Eesti suvepäev.
VastaKustutaÄikeseline õhumass on alles Läänemerel, mis seal püsib samal ajal üliaeglaselt kakku eemaldudes.
"Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla."
VastaKustutaSoovitan soojalt arvestada esimese lausepoolega.
Praegu on juba konvektsioon kiirelt Eesti kohal tugevnenud ja õhtu poole tekib ilmselt ka äike.
VastaKustutaSinna veel mitmeid päevi aega ja Euroopa mudel näiteks nii tugevat antitsüklonit ei näita. Seega, erinevusi selles osas ja varsti saab ehk öelda, kuidas sellega olukord jääb.
Eestis pole ainsa Baltimaana taas äikest - aga ega ime polegi, vähemalt Tallinnast nähtuna on praegused rünksajukad pärit kihtrünkpilvedest, mitte rünkpilvedest. See viitab sellele, et stabiilne piirkiht ei lase pilvedel kõrgusesse kasvada, et äike saaks tekkida. Rootsis ja nt Kuramaal on äikest küllaga, sest seal on rünksajukad rünkpilvedest arenenud, mitte kihtrünkpilvedest. Jälgisin pilvi ning vähemalt Tallinnast nähtuna olid pmst sajujooned ning jäätunud alasi asemel oli hoopis kõrgrünkpilvede loori taolist.
VastaKustutaPõlvamaal just müristas.
VastaKustutaHaapsalu kandis on samuti midagi tekkinud; kollaseid sajualasid, mis on juba paremini arenenud rünksajupilved, on radaripildil mujalgi näha.
VastaKustutasakus päike lõõskab ja +18 kraadi.
VastaKustutamillal tallinnas äikest tuleb?
VastaKustutaEriti rõve suvi see aasta - ainult äärmus äärmust jahtimas. Kas liiga kuum või liiga külm. (pmst kas talveriietes või alasti)
VastaKustutaAga hea on see et tänavune suvi pole suures osas Eestis äikesega palju hiilanud.
tundub, et lõunarootsi on põhjamaade äikesepesa tänavuaasta
VastaKustutahuvipärast küsin, et mitu äikesepäeva on sel aastal Ahvenamaal olnud
VastaKustutaIga GFS uuendus nihutab kuumuse asukohta u 100 km lääneedelasse - nüüd on "oht", et kirdest jõuab 8. juulil kohale +10 kraadine või madalam isoterm.
VastaKustutaLisaks pange tähele, et kogu kuumaperioodi vältel lubab GFS õhuvoolu ei kusagilt mujalt kui põhjast, samas kui maapinna lähedal puhub kagutuul.
https://fbcdn-sphotos-g-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xaf1/t1.0-9/10494522_10152193574893951_7613443820725434999_n.jpg
VastaKustutaSelle pilve alus meenutab kangesti 19.05.2014 Tallinna lähiümbruses nähtut. Seega mõelgem, et nägime midagi ülirünksajupilve taolise teket siinsamas Eestis.
Jah, tegu võis olla misotsüklonit sisaldava pilvega, see on mesotsüklonist väiksem (alla 2 km diameetriga) tõusva õhu keeris konvektsioonipilves.
VastaKustutaMuhus on juba mõned tunnid äike, kohapealne vaatleja (Kalmer Saar) kinnitab seda. Kui hästi läheb, siis saab temalt ka pilte, mida siin avaldada.
Kui Atlandi ookeanil tsüklonaalne aktiivsus vaibub, siis saab minna antitsüklon niipalju läände nagu praegu GFS näitab, muidu mitte. Euroopa mudeliga on see prognoos vastuolu - eks nüüd peatselt näeb, kas see erinevus mudelites püsib või mitte. Varem või hiljem peavad prognoosid üksteisele lähenenema (rohkem sarnanema), aga ilmselt mitte enne kui vastav antitsüklon hakkab tekkima.
Nüüd alles saab kindlalt väita, et mudel näitab midagi oluliselt erinevat viimasest 2-3 päevast.
tallinna äikese küsimusele jäi vastamata
VastaKustutaHomme on õhuvool edelast, siis on võimalus, et ka Tallinnasse tuleb äike. Kindel see muidugi pole.
VastaKustutaAhvenamaa kohta tuleb vaadata Maarianhamina vaatlustabelid läbi: http://www.wunderground.com/history/airport/EFMA/2014/7/2/DailyHistory.html
gfs näitab küll, et õhuvool on homme sama mis täna - lääne ja lääneedela vahel.
VastaKustutasellejärgi küll edelast ju pole:
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2416.gif
pigem isegi vaataks, et kisub isegi loodesse vaatamata maapinna lähedal olevale suht tugevale edelatuulele.
Kaardilt on halvasti näha, aga halli katkendliku joonega on näidatud 60. laius - isohüps on sellega nurga all, st õhuvool edelast, eriti seal, kus on lohk, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn242.gif Ahvenamaa juures.
VastaKustutaKurb tõdeda, aga juba on visuaalseltki näha/tunda, et päevad on mõlemast otsast u. 10 minutit lühemad.
VastaKustutaKust see äike nüüd Liivi lahele ilmus, päris tugev teine Sat24 registreerinud üle 10 pilvesisese välgu.
VastaKustutaLiigub pärnu poole
VastaKustutaarvan et hajub enne ära
VastaKustutaJah, tegu ilmselt mingi frondi või konvergentsialaga - tsükloni mõju suureneb ja küllap päeval äikest rohkem kui eile.
VastaKustutaPäevade lühenemise kohta niipalju, et suve kõrgaeg on kindlasti veel ees.
kas tln äikest homme
VastaKustutaJuba siis täna küsimuses. Jah, võib tulla küll, aga midagi kindlat pole.
VastaKustutaÜtleks praeguse seisuga, et kindlasti ei tule. Ilm hoopis selgineb enne laussadu. Hommik oli tunduvalt pilvisem.
VastaKustuta@ Jüri
VastaKustutaJah, aga päevade lühenemine hakkab stressi alates augustist tekitama.
Kui juuni pööripäeval ja juuli viimastel päevadel saaks maakera tiirlemise kummalgi juhul 6 kuuks peatada, oleks super. (Troopilised valged ööd ning juulilõpu puhul kottpimedad troopilised ööd, aga samas päike on päeviti veel pikalt ja kõrgel)
Jah, sooja õhu advektsioon võttis äikesevõimaluse ja ka hoovihma võimalus on väike. See siis selginemisefekt enne suuremat sadu (öösel, hommikul).
VastaKustutaNüüd näitavad mudelid taas nii kaugele kui saavad kuuma.
VastaKustuta@ Jüri
VastaKustutaEks see ole mullegi pettumuseks. Järjekordne äikesevõimalusega päev nässus. Nii muudkui ootamegi ja loodamegi kuni ongi sügis käes. Täna juba ongi 3. juuli :(
gfs ennustab 10 juuliks kõrgrõhkonna keset juba peaaegu otse eesti kohale
VastaKustutaÄike nii Ida-Eestis kui Haapsalu kandis - nii palju siis arvamustest, et äikest ei tule.
VastaKustutaTallinn jääb kahjuks siiski ilma, sest õhuvool on samast suunast (läänest, pilvede järgi nähes) kus eile. Arvestada tuleks ka seda, et läänest läheneb kiud- ja kõrgkihtpilved ning päikese insolatsiooni hari on möödas ja väheneb ja seda ka kõrgkihi pilvede tõttu.
VastaKustutakas tallinnas tuleb ka äikest
VastaKustutaAare Kiviselg Momendil Lihulas äike ja järjest ägedamaks läheb!
VastaKustutaTallinnast lääneedela suunas on näha tugevat konvektsiooni, seega midagi ei saa veel välistada.
Tsüklonaalne mõju tugevneb - see võib ka pilvede arengule kaasa aidata.
kas ohtupoole tln vihma ja aikest ka
VastaKustutakiilis oli hull äike
VastaKustutakas laussajuga võib äikest ka tulla?
VastaKustutaÄikesejahilt tagasi - nägime nii äikest, suureteralist rahet kui lehterpilve.
VastaKustutaJah, võib laussajuga, aga sellisel juhul on rünksajupilved maskeeritud kihtsajupilvedega. Seega lisaks laussajule tuleb samal ajal ka hoogsademeid.
Siiski on paar erandit: kui on suur rünksajupilvede massiiv, siis tekib sinna juurde ka kihiliste sademete ala (stratiform precipitation area), kus samuti tekib aeg-ajalt välke, kui see on ikka koos rünksajupilvedega. Selline ala rünksajupilvede massiivi juures võib mitu tundi rahulikku lausvihma anda, samal ajal kui lööb välku ja müristab; teine erand on seotud lumetormidega, kus rünksajupilvi pole või on need ülipaksudest kihtsajupilvedest täiesti eristamatud, sajab tugevat lauslund, on torm ja sähvib.
millal tallinnas äike uuesti tõenäöline on?
VastaKustuta6. ja 7. juulil võib tulla, kui veel antitsükloni mõju pole väga tugev.
VastaKustutakui tugevaid äikeseid on oodata
VastaKustutaIlmselt oleneb see niiskuse hulgast. Kui kastepunkt on üle 15 kraadi, siis võivad olla keskmised või tugevad.
VastaKustuta500 hpa ja kõrgemal pinnal õhuvool ilmselgelt põhjast ning seega äike on pigem Edela-Eestis tõenäoline.
VastaKustutaRünksajud on pühapäeval tekkimas Haapsalu kandis kell 13 ja Tallinn võib äikesehooge saada kolme -nelja ajal.
VastaKustuta(kui ilmapilt kardinaalselt just ei teisene)
Loodetavasti jõuab tantsupidu selleks ajaks läbi saada !!!
http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext
Nojah, seda arvata oligi et GFS kõrgrõhkkonna keskme Eestist meridiaani suhtes läände arvutab. 10.07 on kese Edela-Soomes ning arktiline õhk Loode-Venemaal.
VastaKustutaMerike mainib samuti äikesevõimalust: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2014-07-05_10_puhas.mp3
VastaKustutamillal võib uuesti jahedamaks minna?
VastaKustutaKui mudelite arvutused on õiged, siis juba nädala keskpaigas on tänasega sarnane päev, st keskmiselt soe, aga nädala lõpp on uuesti kuumem, st kuumalaine on justkui kahes osas. Sellisel juhul peab antitsüklon jõudma Skandinaavia kohale, muidu, kui on nt Soome või Venemaa kohal, siis püsib kuum ilm terve nädala vältel.
VastaKustutaOleneb, kus kohas Soomes. Lääne- või Edela-Soome puhul on samuti kesmiselt soe, kuna õhuvool on kirdest. Ida- või Kagu-Soome puhul jah kuumus püsiks.
VastaKustutakas Harjumaal tuleb täna öösel ja homme päeval äikest?
VastaKustutaÖösel on rahulik ilm, võib udu tekkida, aga homme õhtu poole võib küll äikest tulla.
VastaKustutaMa selles nii kindel poleks, et lauluväljakut äikesevihm ohustab. GFS näitab ju pidevat põhjavoolu Läänemerest itta jäävatel aladel. Seega ka Eestis. Kuna ennustustes on lõunatuul asendatud idakaare tuulega, siis arvestagem sellega, et Põhjarannikul pöördub kirdesse ning äikesevõimalus on veelgi väiksem. Haapsalu - Võru joonel on homme suurim äikeseoht.
VastaKustutaMujal on vah.pilvisus ning Põhja-Eestis selge!
Õigemini öeldes Haapsalu - Võru joonest edelas olevatel MAISMAA aladel - sh ka Saaremaa sisealadel.
VastaKustutaBriisi mõju ei maksa ülehinnata, sest oleme korduvalt näinud, et merebriisiga jõuab äike põhjarannikule.
VastaKustutaPealegi on siinsetes kommentaarides jämedaid vigu, võiks nagu vahelduseks ilmakaarte ka vaadata: http://tinyurl.com/atofryh, millelt näeme, et Eesti jääb tsükloni ja antitsükloni vahele ehk tegu on lõunavooluga.
Huvitav,et hetkel mudelid nii erinevad.Euroopa näitab peale neljapäeva kuumalaine lõppu,samas kui GFS näitab kuumalaine püsimist vähamalt 2 nädalat.
VastaKustutaJüri,mis sinu arvates tulemas on?
Oh õudust, loodame, et Euroopa mudel ennustab õigesti.
VastaKustutaLõunavool?? Põhjavool ju:
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn4216.gif
http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn4214.gif
kas ööd on sademeta või võib ka öösiti vihma ja äikest tulla?
VastaKustutaSat24 näitab, et Pärnu-Tartu joonest lõunas on rünkpilvede areng, mujal enamasti selge. Seega laskumisinversioon on mujal domineeriv ning konvektsioon sumbub.
VastaKustutaSee piiriala on justkui noaga lõigatud seal sat24 pildil.
Jälgin GFS uuenemisel eelmist väljundit uuenenuga ning on näha, et isegi 6..7 päeva kaugusel tekivad drastilised muutused - arktilist õhku toov põhjatsüklon on arvutatud umbes 1000 km Eestile idast lähemale. Kui nt õhtuse uuenemisega veel 1000 km lähemal, siis jääme ööpäevaks arktilise õhu ja põhjatormi keskele, saatjaks lörtsihood ja 30/ms pagituul ning 0-ni laskuv päevamaksimum. Isoterm on 0 ja -5 kraadi vahel.
VastaKustutaKas täna harjumaal äikest ka on ?
VastaKustuta...а что сегодня такое было под Васса в Финляндии...?...или у них грозорадар заклинило...?
VastaKustutaNojah, eks enese vigu on raske tunnistada. Piisab vast nt satelliidipildi vaatamisest, et pilved liiguvad üldiselt kirdesse: http://sat24.com/en/bc. Aga siin püütakse vastu punnida, et põhjavoolu korral liiguvad pilved kirdesse.
VastaKustutaSee kuumalaine näib olevat kahes osas nagu oli nt mais, et alguses on väga soe ja kuum, siis on keskmiselt soe ja siis jälle palavam. Euroopa mudel on arvutanud ka lõunatsükloni saabumise nädala lõpuks.
Konvektsioon on ka siin Harjumaal muutunud tugevaks ja mõne tunniga võib äike välja areneda.
Võib jah, aga ei arene. Enne tuleb meretuul neid hammustama, kuna pilvede liikumine on üliaeglane.
VastaKustutaEks ma oskan ka kindla pilveliigi liikumise kaudu ennast õigustada Jüri.
Kiudpilvede tekke korral ei saa kuidagi pilved loodevoolus edelast tulla.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?
VastaKustutaJa nagu näha Jüri, siis taevas ongi Tallinnas ja mujal Põhja-Harjumaal pilvedest puhas.
VastaKustutaSatelliidipildil on näha nt ülemiste pilvede liikumissuunaks põhja või kirre, eriti Lääne-Eesti ja saarte kohal.
VastaKustutaEdela pool on näha ka äikesekolle, mis tasapisi liigub Tallinna poole. Praegu arvaks küll pigem, et see ei jõua kohale, kuid eks paistab.
Homme võib tulla oluliselt suurem äikesepäev.
See kolle on nüüd kadunud. Ega see poleks enne kella 3-e eeloleval ööl niivõi naa kohale jõudnud, sest pilvede kiirus on ainult 10/kmh
VastaKustutaVõib jah tulla, aga arvestades tingimusi, siis samas piirkonnas kus täna, ainult et koldeid on rohkem. Lisaks peaks homme olema pilvede liikumine loodest kagusse märgatavam ja ehk ka kiirem ning seega põhjarannikul ja saartel paar päeva tagasi alanud põud jätkub.
VastaKustutaradar näitab et soome lahel on väikesed rünksajupilved ja need triivivad tallinna ja seega ka saku poole.
VastaKustutaSee on mingi artefakt, sest Soome lahe kohal pole tegelikult pilvi.
VastaKustutaLaagrist on näha edelast lääneni väga võimsate rünkpilvede rivi. See ei tähenda veel kaugeltki, et äike võiks tekkida ja kohale jõuda, aga silm tasub peal hoida.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?
VastaKustutaEI TULE! Ole tingimustega kursis. Näed ju et aina selgineb siin.
VastaKustutaKüll see pilverivi kaob sest insolatsioon kahaneb pidevalt.
kas öösel on tallinnasse pilvi oodata või jääbki igavalt selgeks
VastaKustutaPilved kohal ja tihenevad. Aga äikest vast pole oodata.
VastaKustutaaga kas helkivaid pilvi ka on öösel oodata
VastaKustutaEilne näitas, et mesopausis on võimas kuumalaine, sest öö oli helkivatest täiesti puhas. Tegelikult nende ilmumist prognoosida ei oska, sest selleks oleks vaja teha ilmateade mesosfääri kohta, aga sellest kohast on andmeid väga napilt. Maailmas on siiski midagi püütud teha.
VastaKustutakahju, siis vist enne polaarfrondi saabumist polegi lootust näha
VastaKustutaMillal saabub polaarfront.?
VastaKustutaVenemaale jõuab ehk paari päeva pärast, aga Eestisse pole enne nädala möödumist (kuu keskpaika) väga tõenäoliselt seda oodata.
VastaKustutaLaagris valmistab ilm äikesele. Vasalemmas on äike juba kohal.
VastaKustutaÄike liikus Vasalemmast loodesse Paldiski kohale ja hajus. Öö peaks rahulik olema, aga eks homme uuesti.
VastaKustutakas see aasta äikesetorme on ka tulemas , nagu oli augusti äikesetorm 2010 aastal. ??
VastaKustutaPõhjataevas on pisut polaarmesokaid näha, nii et kes saab teate kätte, võib minna vaatama.
VastaKustutaSeda ei tea keegi, millal ja kus järgmine hiidpagi või intensiivne joonpagi võivad tulla. Mitte miski ei välista ju nende teket kui vaid sobivate tingimuste puudumine. Millal need tulevad, teab kindlasti vaid tuul.
Aga eelmise aasta augustitormiga sama tugev oli 20. mai öösel kuni Kesk-Eestini.
Need on haiged inimesed, kes loodavad siia hiidpagisid ja muid äikeseTORME.
VastaKustuta