teisipäev, 1. juuli 2014

Suurest jahedusest kuumalaineni

Kommentaariumi link

5. juuli tõi vähese ja vahelduva pilvisusega sademeteta ilma, rannikualadel püsis udu. Õhtul jõudsid lõunapiirile rünksajupilved. Ilmakaardil oli näha poolmeridionaalse tsirkulatsiooni (WG järgi E-tüüp) väljakujunemine (vt allpool), kuid paistab, et antitsüklon on üsna madal ja selle hari kulgeb üle Baltimaade Soome kohale. Seetõttu võivad pilved väga aeglaselt liikuda.
Öö tuleb vaikne ja enamasti selge, kuid niiske õhumassi tõttu võib tekkida udu. 6. juulil on idapoolse antitsükloni mõju nõrgem ja lisandub ka niiskust, mistõttu on oodata juba tugevamat konvektsiooni, kohati on hoovihma ja äikese võimalus. Sooja on rohkem, ilmselt 25°...28°C.
7. ja 8. juuli on veelgi palavamad, kui võib mõnel pool ka 30°C tulla. Suurem äikesevõimalus on 7. juulil. Aga hiljem paistab, et läheb jälle jahedamaks, kui antitsükloni kese jõuab tõepoolest Skandinaavia kohale. Kuumim õhumass koguneb siis Põhja-Skandinaavia kohale.

5. juulil jõudis antitsüklon Ukraina kohale ja liikus õhtuks Venemaale. Seepärast kujunes välja poolmeridionaalne tsirkulatsioon, kuid antitsüklon on vaid troposfääri alumises osas [http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla].



Laulupeolisedki tundsid elavat huvi atmosfääri hetkeseisundi vastu, sest briisiga jõudis merelt tihe advektsiooniudu rannikule. Udu siiski väga kaua ei kimbutanud, vaid kl 15 paiku taandus kaugemale merele.

4. juuli tõi veel Ida-Eestisse hoovihma ja äikest, kuid üldiselt muutus ilm selgemaks, oli küll väga tuuline. Juba jõudis Läänemereni Vahemerelt lähtuva antitsükloni hari. 5. juuli öö oli vaikne ja udune. Oodati helkivaid ööpilvi, kuid neid oli vähe ja enamasti vaid kirdetaevas (vt allpool).
Päeval on päikeseline ilm, aga kuna õhumass on niiske, siis leidub ka kiud- ja rünkpilvi, kuid sademeid ei tohiks olla. Sooja võib tulla juba kuni 25 kraadi. Niiskema ja soojema õhumassi pealetungil arenes hommikuks merel advektsiooniudu, mis liikus briisiga põhjarannikule, sh Lauluväljakule.
Järgmised päevad toovad tunduvalt soojema ilma. Kuni 8. juulini paistab, et on ka äikesevõimalus, mille tõenäosus on suurem Lääne-Eestis. Nädala teisel poolel võib antitsükloni mõju olla tugevam, nii et sademeid ei tule. Kuum periood võib kesta juuli keskpaigani.


Helkivad ööpilved koos kiud- ja kõrgrünkpilvedega (Laagris, kirre).

3. juuli tõi üle pika aja enam kui 20-kraadise sooja, kuid samas ka mitmele poole hoovihma, kohati äikest ja rahetki. Hoovihma ja eriti äikese osas tekkis lõuna paiku kahtlus, sest sooja õhu advektsiooni tõttu ilm selgines ja tundus, et pole laialdasi hoovihmu ega äikest oodata, vaid ilm pigem paraneb päeva jooksul  – selginemisefekt enne läänest saabuvat suuremat laussadu. Ometigi läks teisiti, mille põhjuseks võis olla lähenev lohk (sünoptiline surve) ja lisanduv niiskus, samuti see, et aluspinna soojenemine oli ikka tugevam kui nt sooja õhu advektsioon. Äikesejahilt õnnestus saada huvitavaid hetki, vt allpool.
Öösel liikusid läänest itta üsna tugevad vihmasajud, millega äikest ei kaasnenud. Kus taevas oli selgem, võis jälgida selle aasta intensiivsemaid helkivaid ööpilvi. Spaceweatheri teatel oli 4. juuli ööl tegu lausa intensiivse polaarmesosfääripilvede purskega, nii et nende kuma ulatus peaaegu Vahemereni: http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=98992.

4. juuli hommikuks eemaldusid sajud juba idapiiri taha. Peamiselt Kirde-Eestis arenesid päeva jooksul siiski veel rünksajupilved ja oli äikest.
5.-6. juulil soojeneb ilm kiiresti ja peaks tulema 7. juulist alates umbes 30-kraadise kuumusega. Paistab, et 6.-7. juulil ei ole idapoolne antitsüklon veel nii tugev, et suudaks garanteerida kuiva ilma ja seetõttu võib tulla äikest. Järgnevatel päevadel on ilm arvatavasti stabiilselt leitsakuline ja sademeteta.
Kuuma ilma kestvus on praeguse seisuga arvutatud lõpmatusse, st niikaugele kui vähegi usaldusväärne prognoos võiks ulatuda.



Pärastlõunal hakkasid rünkpilved kiiresti arenema ja tekkis äike.


See pilv tõi üsna suure rahe (ca 1 cm diameetriga terad, Hageri lähedal).

Veel üks nõrk äike (Kehra lähedal)

Narva mnt-l enne Viitnat ilmusid taevasse väga võimsad pilved, mis tõid õhtul põhjarannikule äikest.

Eemalduv äike Võsu rannas.

Enne Jägalat võis jälgida lehterpilve (Erik Kraanvelti foto).

Helkivad ööpilved 4. juuli öösel Pangodis (Eero Hermanni foto)

2. juulil sadas üsna mitmel pool hoovihma. Päikeseline oli ilm saartel ja Harjumaal. Äikest oli Muhus, Valgas ja Tartus.
3. juuli öö esimesel poolel võis näha helkivaid ööpilvi, kuid põhjataevast kadusid need ruttu, kauemaks jäid vaid kirdesse. Samal ajal tekkis Liivi lahel äike, mis nõrgenes ja kadus u kl 2.30ks.
Päeval mõjutab ilma nii Soomes olev tsüklon kui Islandi suure läänetsükloni kauge idaserv. Seetõttu on hoovihma mitmel pool ja jätkuvalt on vähemalt kohati ka äikest oodata.
4. juulil jõuab kohale soojem õhumass ja nii on oodata vähemalt kohati õhutemperatuuri üle 20 kraadi, 5. juulil kuni 25°C ja 6.-7. juulil kuni 30°C. Üksikasjalikum ülevaade: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/.
Kui kuumalaine saabumise osas võib juba kindel olla, siis selles, kuidas see kulgeb, veel mitte: Euroopa mudel näitab antitsüklonit jätkuvalt Venemaale ja mitte nii tugevaks, et see välistaks äikesevõimaluse, ent GFS mudel näitab antitsükloni mõju ülekaalu mitmeks päevaks, nii et äikesevõimalus on vaid kuumalaine algul.


Helkivad ööpilved 3. juuli öösel (Laagri idataevas).


Äike 2. juuli õhtupoolikul.  Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam

3.07.2014. a kell 00:43 Muhu, Simisti, Lõunaranna sadam. Kalmer Saare fotod

3. juuli öösel tekkis Liivi lahel äike, mis liikus tasapisi idakirde suunas, http://www.meteo.lv/radars/?nid=482.


Lamedad (madalatipulised) alasiga rünksajupilved (Cumulonimbus humilis incus) rünk- ja kihtrünkpilvedega Vasalemmas. Hiljem arenesid pilved kõrgemateks ja Muhu kohal tekkis äike. Kaarel Virroja fotod


2. juuli õhtune äike ja vikerkaar Tartus. Ain Vindi fotod

1. juulil liikus üle Eesti idapiiri Peterburi kohale lõunatsüklon, mis tõi vihma pea kõikjale. Tugeva saju tsoon ulatus Pärnumaa ja Harjumaani, vähem või pea üldse mitte sadas saartel. Äike jäi Narva lähedale Venemaa poolele.
2. juulil on see lõunatsüklon Soomes. Seega kujundab ilma selle lõunaserv. See tagab hoovihmadega ilma, äikesevõimalus on eilsest suurem.
Kuivemaks läheb 4. juulist, kui tugevneb kõrgrõhuhari, millest võib saada antitsüklon Venemaa kohal. See tagaks leitsakulise ilma mitmeks päevaks. Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla.

Vaade 1. juulil Teletornist, http://www.teletorn.ee/et/webcam

Juba üsna pikka aega on pikemates prognoosides jälgitav üsna intensiivse kuumalaine saabumine 4. juuli paiku. Prognoosid on selles osas olnud väga stabiilsed, mistõttu tuleb seda tõsiselt võtta. Lisaks toetab kuuma saabumist ka Atlandi ookeanil toimuv intensiivne tsüklonaalne areng – suur läänetsüklon aitaks kuumal õhumassil liikuda põhja.
Enne veel tuleb arvestada üsna jahedate ja sajuste ilmadega. 1. juuli ilma määrab üle Eesti idapiiri põhja liikuv lõunatsüklon, mis kannab endaga kuuma õhumassi ja tugevaid sademeid. Intensiivsem on sadu Peipsist kuni Kesk-Eestini, kuid saartele ei pruugi midagi jõuda. Äikesevõimalus jääb rohkem Pihkva ja Peipsi järvele, kui niigi palju lääne poole.
2.-3. juulil kujundab ilma Soome jõudnud tsükloni lõunaserv. See toob kaasa hoovihmadega ilma. Samas 3. juulil suureneb ka läänetsükloni mõju, nii et 4. juulilgi tuleb veel üsna jahe ja sajuvõimalusega ilm.


30. juuni õhtune ja 1. juuli hommikune ilmakaart, millelt on näha Ukraina kohal asuv lõunatsüklon, mis liikus Läti kohale ja sealt edasi põhja või kirde suunas, samuti Atlandil toimuv intensiivne tsüklonaalne areng [allikas].

4. juuli jooksul surub läänetsüklon jõuliselt kuumuse põhja poole ja see jõuab kohale ilmselt 5. juuli jooksul. Kui Venemaal tekib antitsüklon, siis võib leitsak kesta mitu päeva.

102 kommentaari:

  1. väljavaated äikeseks on küll äärmiselt kasinad :/.

    VastaKustuta
  2. kas tln ka tugevat sadu oodata

    VastaKustuta
  3. Jah, Leetu jõudnud äikesekolle hääbus ja neid uusi pole ka nii kerge tekkima.

    Tugevad sademed on ilmselt rohkem Peipsi järve äärsetes maakondades, mujal vähem, saartel võib-olla ei saja midagi.

    VastaKustuta
  4. Praegused mudelid näitavad nii kaugele kui võimalik iga päev üle 25 kraadi, kui veel eile lubas leitsakut vaid neljaks päevaks.

    VastaKustuta
  5. Küll see mudel taas lahjeneb. Üleeile (29.06) näitas isegi 9-ks päevaks Eestisse +15 kraadi isotermi, st +30..+33 maapinnal.

    VastaKustuta
  6. Või siis hoopiski muutub rammusamaks? Oleneb vägagi rõhkkondade dünaamilisest tasakaalust ja sellest, kuidas mudel oskab/suudab seda välja arvutada.

    VastaKustuta
  7. Jah ka uus mudelprognoos lubab pikaajalist kuumalainet.

    VastaKustuta
  8. Aga 29.06 tasemeni pole kordagi jõudnud. Ka tänaöised kaardid (01.07 00Z) olid kuumema ennustusega kui praegused 06Z.

    VastaKustuta
  9. Kindlasti muutuvad need veel korduvalt - nii rammusamaks kui lahjemaks. Kes tahab seal mingit trendi näha, küllap see kinnituste otsimise efekti (confirmation bias) tõttu ka näeb.

    VastaKustuta
  10. Just, reaalsus kinnitabki seda trendi.

    VastaKustuta
  11. Eks reaalsus on igale inimesele erinev, vaatlus on koormatud teooriast jpm, nii et see elu pole mustvalge.
    Praegugi on olenevalt päevast olnud nii lahjenemisi kui rammunemisi, aga kui vaadata seda, kuidas oli olukord nt 2 päeva tagasi, siis näeme, et prognoos on hoopis rammusamaks läinud (ajaskaala probleem, millega kliimaküsimustes sageli manipuleeritakse).

    VastaKustuta
  12. tundub, et 02.07 äikesevõimalus on hea ainult idapool, lääs jääb taas ilma.

    VastaKustuta
  13. ja satpilti nähes on mul mulje jäänud sellinne, et eestis on sel aastal põhja- ja läänemeremaade äikesevaeseim riik.

    VastaKustuta
  14. Jah, see võib küll nii olla, sest sooja õhumassi/kuuma antitsükloni piir on kas rohkem ida või lõuna pool olnud.

    VastaKustuta
  15. Täna eilsest suurem äikesepäev? Nalja teete või? Täna tuleb tavaliste rünkpilvedega keskmine Eesti suvepäev.

    Äikeseline õhumass on alles Läänemerel, mis seal püsib samal ajal üliaeglaselt kakku eemaldudes.

    VastaKustuta
  16. "Kui antitsüklon on tugev ja selle mõju ulatub vähemalt Läänemere keskosani, siis on äike kuni 10. juulini vähetõenäoline, aga kui on nõrgavõitu või Eesti jääb selle äärmisesse serva, siis võib äikest juba 6. juulil tulla."

    Soovitan soojalt arvestada esimese lausepoolega.

    VastaKustuta
  17. Praegu on juba konvektsioon kiirelt Eesti kohal tugevnenud ja õhtu poole tekib ilmselt ka äike.

    Sinna veel mitmeid päevi aega ja Euroopa mudel näiteks nii tugevat antitsüklonit ei näita. Seega, erinevusi selles osas ja varsti saab ehk öelda, kuidas sellega olukord jääb.

    VastaKustuta
  18. Eestis pole ainsa Baltimaana taas äikest - aga ega ime polegi, vähemalt Tallinnast nähtuna on praegused rünksajukad pärit kihtrünkpilvedest, mitte rünkpilvedest. See viitab sellele, et stabiilne piirkiht ei lase pilvedel kõrgusesse kasvada, et äike saaks tekkida. Rootsis ja nt Kuramaal on äikest küllaga, sest seal on rünksajukad rünkpilvedest arenenud, mitte kihtrünkpilvedest. Jälgisin pilvi ning vähemalt Tallinnast nähtuna olid pmst sajujooned ning jäätunud alasi asemel oli hoopis kõrgrünkpilvede loori taolist.

    VastaKustuta
  19. Põlvamaal just müristas.

    VastaKustuta
  20. Haapsalu kandis on samuti midagi tekkinud; kollaseid sajualasid, mis on juba paremini arenenud rünksajupilved, on radaripildil mujalgi näha.

    VastaKustuta
  21. sakus päike lõõskab ja +18 kraadi.

    VastaKustuta
  22. millal tallinnas äikest tuleb?

    VastaKustuta
  23. Eriti rõve suvi see aasta - ainult äärmus äärmust jahtimas. Kas liiga kuum või liiga külm. (pmst kas talveriietes või alasti)

    Aga hea on see et tänavune suvi pole suures osas Eestis äikesega palju hiilanud.

    VastaKustuta
  24. tundub, et lõunarootsi on põhjamaade äikesepesa tänavuaasta

    VastaKustuta
  25. huvipärast küsin, et mitu äikesepäeva on sel aastal Ahvenamaal olnud

    VastaKustuta
  26. Iga GFS uuendus nihutab kuumuse asukohta u 100 km lääneedelasse - nüüd on "oht", et kirdest jõuab 8. juulil kohale +10 kraadine või madalam isoterm.

    Lisaks pange tähele, et kogu kuumaperioodi vältel lubab GFS õhuvoolu ei kusagilt mujalt kui põhjast, samas kui maapinna lähedal puhub kagutuul.

    VastaKustuta
  27. https://fbcdn-sphotos-g-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xaf1/t1.0-9/10494522_10152193574893951_7613443820725434999_n.jpg

    Selle pilve alus meenutab kangesti 19.05.2014 Tallinna lähiümbruses nähtut. Seega mõelgem, et nägime midagi ülirünksajupilve taolise teket siinsamas Eestis.

    VastaKustuta
  28. Jah, tegu võis olla misotsüklonit sisaldava pilvega, see on mesotsüklonist väiksem (alla 2 km diameetriga) tõusva õhu keeris konvektsioonipilves.

    Muhus on juba mõned tunnid äike, kohapealne vaatleja (Kalmer Saar) kinnitab seda. Kui hästi läheb, siis saab temalt ka pilte, mida siin avaldada.

    Kui Atlandi ookeanil tsüklonaalne aktiivsus vaibub, siis saab minna antitsüklon niipalju läände nagu praegu GFS näitab, muidu mitte. Euroopa mudeliga on see prognoos vastuolu - eks nüüd peatselt näeb, kas see erinevus mudelites püsib või mitte. Varem või hiljem peavad prognoosid üksteisele lähenenema (rohkem sarnanema), aga ilmselt mitte enne kui vastav antitsüklon hakkab tekkima.
    Nüüd alles saab kindlalt väita, et mudel näitab midagi oluliselt erinevat viimasest 2-3 päevast.

    VastaKustuta
  29. tallinna äikese küsimusele jäi vastamata

    VastaKustuta
  30. Homme on õhuvool edelast, siis on võimalus, et ka Tallinnasse tuleb äike. Kindel see muidugi pole.

    Ahvenamaa kohta tuleb vaadata Maarianhamina vaatlustabelid läbi: http://www.wunderground.com/history/airport/EFMA/2014/7/2/DailyHistory.html

    VastaKustuta
  31. gfs näitab küll, et õhuvool on homme sama mis täna - lääne ja lääneedela vahel.

    VastaKustuta
  32. sellejärgi küll edelast ju pole:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn2416.gif

    pigem isegi vaataks, et kisub isegi loodesse vaatamata maapinna lähedal olevale suht tugevale edelatuulele.

    VastaKustuta
  33. Kaardilt on halvasti näha, aga halli katkendliku joonega on näidatud 60. laius - isohüps on sellega nurga all, st õhuvool edelast, eriti seal, kus on lohk, vt http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn242.gif Ahvenamaa juures.

    VastaKustuta
  34. Kurb tõdeda, aga juba on visuaalseltki näha/tunda, et päevad on mõlemast otsast u. 10 minutit lühemad.

    VastaKustuta
  35. Kust see äike nüüd Liivi lahele ilmus, päris tugev teine Sat24 registreerinud üle 10 pilvesisese välgu.

    VastaKustuta
  36. Liigub pärnu poole

    VastaKustuta
  37. arvan et hajub enne ära

    VastaKustuta
  38. Jah, tegu ilmselt mingi frondi või konvergentsialaga - tsükloni mõju suureneb ja küllap päeval äikest rohkem kui eile.

    Päevade lühenemise kohta niipalju, et suve kõrgaeg on kindlasti veel ees.

    VastaKustuta
  39. kas tln äikest homme

    VastaKustuta
  40. Juba siis täna küsimuses. Jah, võib tulla küll, aga midagi kindlat pole.

    VastaKustuta
  41. Ütleks praeguse seisuga, et kindlasti ei tule. Ilm hoopis selgineb enne laussadu. Hommik oli tunduvalt pilvisem.

    VastaKustuta
  42. @ Jüri

    Jah, aga päevade lühenemine hakkab stressi alates augustist tekitama.

    Kui juuni pööripäeval ja juuli viimastel päevadel saaks maakera tiirlemise kummalgi juhul 6 kuuks peatada, oleks super. (Troopilised valged ööd ning juulilõpu puhul kottpimedad troopilised ööd, aga samas päike on päeviti veel pikalt ja kõrgel)

    VastaKustuta
  43. Jah, sooja õhu advektsioon võttis äikesevõimaluse ja ka hoovihma võimalus on väike. See siis selginemisefekt enne suuremat sadu (öösel, hommikul).

    VastaKustuta
  44. Nüüd näitavad mudelid taas nii kaugele kui saavad kuuma.

    VastaKustuta
  45. @ Jüri

    Eks see ole mullegi pettumuseks. Järjekordne äikesevõimalusega päev nässus. Nii muudkui ootamegi ja loodamegi kuni ongi sügis käes. Täna juba ongi 3. juuli :(

    VastaKustuta
  46. gfs ennustab 10 juuliks kõrgrõhkonna keset juba peaaegu otse eesti kohale

    VastaKustuta
  47. Äike nii Ida-Eestis kui Haapsalu kandis - nii palju siis arvamustest, et äikest ei tule.

    VastaKustuta
  48. Tallinn jääb kahjuks siiski ilma, sest õhuvool on samast suunast (läänest, pilvede järgi nähes) kus eile. Arvestada tuleks ka seda, et läänest läheneb kiud- ja kõrgkihtpilved ning päikese insolatsiooni hari on möödas ja väheneb ja seda ka kõrgkihi pilvede tõttu.

    VastaKustuta
  49. kas tallinnas tuleb ka äikest

    VastaKustuta
  50. Aare Kiviselg Momendil Lihulas äike ja järjest ägedamaks läheb!

    Tallinnast lääneedela suunas on näha tugevat konvektsiooni, seega midagi ei saa veel välistada.
    Tsüklonaalne mõju tugevneb - see võib ka pilvede arengule kaasa aidata.

    VastaKustuta
  51. kas ohtupoole tln vihma ja aikest ka

    VastaKustuta
  52. kiilis oli hull äike

    VastaKustuta
  53. kas laussajuga võib äikest ka tulla?

    VastaKustuta
  54. Äikesejahilt tagasi - nägime nii äikest, suureteralist rahet kui lehterpilve.

    Jah, võib laussajuga, aga sellisel juhul on rünksajupilved maskeeritud kihtsajupilvedega. Seega lisaks laussajule tuleb samal ajal ka hoogsademeid.
    Siiski on paar erandit: kui on suur rünksajupilvede massiiv, siis tekib sinna juurde ka kihiliste sademete ala (stratiform precipitation area), kus samuti tekib aeg-ajalt välke, kui see on ikka koos rünksajupilvedega. Selline ala rünksajupilvede massiivi juures võib mitu tundi rahulikku lausvihma anda, samal ajal kui lööb välku ja müristab; teine erand on seotud lumetormidega, kus rünksajupilvi pole või on need ülipaksudest kihtsajupilvedest täiesti eristamatud, sajab tugevat lauslund, on torm ja sähvib.

    VastaKustuta
  55. millal tallinnas äike uuesti tõenäöline on?

    VastaKustuta
  56. 6. ja 7. juulil võib tulla, kui veel antitsükloni mõju pole väga tugev.

    VastaKustuta
  57. kui tugevaid äikeseid on oodata

    VastaKustuta
  58. Ilmselt oleneb see niiskuse hulgast. Kui kastepunkt on üle 15 kraadi, siis võivad olla keskmised või tugevad.

    VastaKustuta
  59. 500 hpa ja kõrgemal pinnal õhuvool ilmselgelt põhjast ning seega äike on pigem Edela-Eestis tõenäoline.

    VastaKustuta
  60. Rünksajud on pühapäeval tekkimas Haapsalu kandis kell 13 ja Tallinn võib äikesehooge saada kolme -nelja ajal.
    (kui ilmapilt kardinaalselt just ei teisene)
    Loodetavasti jõuab tantsupidu selleks ajaks läbi saada !!!
    http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/eesti/#layers/sadufaas,sadutext

    VastaKustuta
  61. Nojah, seda arvata oligi et GFS kõrgrõhkkonna keskme Eestist meridiaani suhtes läände arvutab. 10.07 on kese Edela-Soomes ning arktiline õhk Loode-Venemaal.

    VastaKustuta
  62. Merike mainib samuti äikesevõimalust: http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/themes/emhi2013/data/raadio/ilm_2014-07-05_10_puhas.mp3

    VastaKustuta
  63. millal võib uuesti jahedamaks minna?

    VastaKustuta
  64. Kui mudelite arvutused on õiged, siis juba nädala keskpaigas on tänasega sarnane päev, st keskmiselt soe, aga nädala lõpp on uuesti kuumem, st kuumalaine on justkui kahes osas. Sellisel juhul peab antitsüklon jõudma Skandinaavia kohale, muidu, kui on nt Soome või Venemaa kohal, siis püsib kuum ilm terve nädala vältel.

    VastaKustuta
  65. Oleneb, kus kohas Soomes. Lääne- või Edela-Soome puhul on samuti kesmiselt soe, kuna õhuvool on kirdest. Ida- või Kagu-Soome puhul jah kuumus püsiks.

    VastaKustuta
  66. kas Harjumaal tuleb täna öösel ja homme päeval äikest?

    VastaKustuta
  67. Öösel on rahulik ilm, võib udu tekkida, aga homme õhtu poole võib küll äikest tulla.

    VastaKustuta
  68. Ma selles nii kindel poleks, et lauluväljakut äikesevihm ohustab. GFS näitab ju pidevat põhjavoolu Läänemerest itta jäävatel aladel. Seega ka Eestis. Kuna ennustustes on lõunatuul asendatud idakaare tuulega, siis arvestagem sellega, et Põhjarannikul pöördub kirdesse ning äikesevõimalus on veelgi väiksem. Haapsalu - Võru joonel on homme suurim äikeseoht.

    Mujal on vah.pilvisus ning Põhja-Eestis selge!

    VastaKustuta
  69. Õigemini öeldes Haapsalu - Võru joonest edelas olevatel MAISMAA aladel - sh ka Saaremaa sisealadel.

    VastaKustuta
  70. Briisi mõju ei maksa ülehinnata, sest oleme korduvalt näinud, et merebriisiga jõuab äike põhjarannikule.
    Pealegi on siinsetes kommentaarides jämedaid vigu, võiks nagu vahelduseks ilmakaarte ka vaadata: http://tinyurl.com/atofryh, millelt näeme, et Eesti jääb tsükloni ja antitsükloni vahele ehk tegu on lõunavooluga.

    VastaKustuta
  71. Huvitav,et hetkel mudelid nii erinevad.Euroopa näitab peale neljapäeva kuumalaine lõppu,samas kui GFS näitab kuumalaine püsimist vähamalt 2 nädalat.
    Jüri,mis sinu arvates tulemas on?

    VastaKustuta
  72. Oh õudust, loodame, et Euroopa mudel ennustab õigesti.

    Lõunavool?? Põhjavool ju:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn4216.gif
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn4214.gif

    VastaKustuta
  73. kas ööd on sademeta või võib ka öösiti vihma ja äikest tulla?

    VastaKustuta
  74. Sat24 näitab, et Pärnu-Tartu joonest lõunas on rünkpilvede areng, mujal enamasti selge. Seega laskumisinversioon on mujal domineeriv ning konvektsioon sumbub.

    See piiriala on justkui noaga lõigatud seal sat24 pildil.

    VastaKustuta
  75. Jälgin GFS uuenemisel eelmist väljundit uuenenuga ning on näha, et isegi 6..7 päeva kaugusel tekivad drastilised muutused - arktilist õhku toov põhjatsüklon on arvutatud umbes 1000 km Eestile idast lähemale. Kui nt õhtuse uuenemisega veel 1000 km lähemal, siis jääme ööpäevaks arktilise õhu ja põhjatormi keskele, saatjaks lörtsihood ja 30/ms pagituul ning 0-ni laskuv päevamaksimum. Isoterm on 0 ja -5 kraadi vahel.

    VastaKustuta
  76. Kas täna harjumaal äikest ka on ?

    VastaKustuta
  77. ...а что сегодня такое было под Васса в Финляндии...?...или у них грозорадар заклинило...?

    VastaKustuta
  78. Nojah, eks enese vigu on raske tunnistada. Piisab vast nt satelliidipildi vaatamisest, et pilved liiguvad üldiselt kirdesse: http://sat24.com/en/bc. Aga siin püütakse vastu punnida, et põhjavoolu korral liiguvad pilved kirdesse.

    See kuumalaine näib olevat kahes osas nagu oli nt mais, et alguses on väga soe ja kuum, siis on keskmiselt soe ja siis jälle palavam. Euroopa mudel on arvutanud ka lõunatsükloni saabumise nädala lõpuks.

    Konvektsioon on ka siin Harjumaal muutunud tugevaks ja mõne tunniga võib äike välja areneda.

    VastaKustuta
  79. Võib jah, aga ei arene. Enne tuleb meretuul neid hammustama, kuna pilvede liikumine on üliaeglane.

    Eks ma oskan ka kindla pilveliigi liikumise kaudu ennast õigustada Jüri.

    Kiudpilvede tekke korral ei saa kuidagi pilved loodevoolus edelast tulla.

    VastaKustuta
  80. kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?

    VastaKustuta
  81. Ja nagu näha Jüri, siis taevas ongi Tallinnas ja mujal Põhja-Harjumaal pilvedest puhas.

    VastaKustuta
  82. Satelliidipildil on näha nt ülemiste pilvede liikumissuunaks põhja või kirre, eriti Lääne-Eesti ja saarte kohal.
    Edela pool on näha ka äikesekolle, mis tasapisi liigub Tallinna poole. Praegu arvaks küll pigem, et see ei jõua kohale, kuid eks paistab.
    Homme võib tulla oluliselt suurem äikesepäev.

    VastaKustuta
  83. See kolle on nüüd kadunud. Ega see poleks enne kella 3-e eeloleval ööl niivõi naa kohale jõudnud, sest pilvede kiirus on ainult 10/kmh

    VastaKustuta
  84. Võib jah tulla, aga arvestades tingimusi, siis samas piirkonnas kus täna, ainult et koldeid on rohkem. Lisaks peaks homme olema pilvede liikumine loodest kagusse märgatavam ja ehk ka kiirem ning seega põhjarannikul ja saartel paar päeva tagasi alanud põud jätkub.

    VastaKustuta
  85. radar näitab et soome lahel on väikesed rünksajupilved ja need triivivad tallinna ja seega ka saku poole.

    VastaKustuta
  86. See on mingi artefakt, sest Soome lahe kohal pole tegelikult pilvi.

    Laagrist on näha edelast lääneni väga võimsate rünkpilvede rivi. See ei tähenda veel kaugeltki, et äike võiks tekkida ja kohale jõuda, aga silm tasub peal hoida.

    VastaKustuta
  87. kas täna öösel tuleb tallinnas äikest?

    VastaKustuta
  88. EI TULE! Ole tingimustega kursis. Näed ju et aina selgineb siin.

    Küll see pilverivi kaob sest insolatsioon kahaneb pidevalt.

    VastaKustuta
  89. kas öösel on tallinnasse pilvi oodata või jääbki igavalt selgeks

    VastaKustuta
  90. Pilved kohal ja tihenevad. Aga äikest vast pole oodata.

    VastaKustuta
  91. aga kas helkivaid pilvi ka on öösel oodata

    VastaKustuta
  92. Eilne näitas, et mesopausis on võimas kuumalaine, sest öö oli helkivatest täiesti puhas. Tegelikult nende ilmumist prognoosida ei oska, sest selleks oleks vaja teha ilmateade mesosfääri kohta, aga sellest kohast on andmeid väga napilt. Maailmas on siiski midagi püütud teha.

    VastaKustuta
  93. kahju, siis vist enne polaarfrondi saabumist polegi lootust näha

    VastaKustuta
  94. Millal saabub polaarfront.?

    VastaKustuta
  95. Venemaale jõuab ehk paari päeva pärast, aga Eestisse pole enne nädala möödumist (kuu keskpaika) väga tõenäoliselt seda oodata.

    VastaKustuta
  96. Laagris valmistab ilm äikesele. Vasalemmas on äike juba kohal.

    VastaKustuta
  97. Äike liikus Vasalemmast loodesse Paldiski kohale ja hajus. Öö peaks rahulik olema, aga eks homme uuesti.

    VastaKustuta
  98. kas see aasta äikesetorme on ka tulemas , nagu oli augusti äikesetorm 2010 aastal. ??

    VastaKustuta
  99. Põhjataevas on pisut polaarmesokaid näha, nii et kes saab teate kätte, võib minna vaatama.

    Seda ei tea keegi, millal ja kus järgmine hiidpagi või intensiivne joonpagi võivad tulla. Mitte miski ei välista ju nende teket kui vaid sobivate tingimuste puudumine. Millal need tulevad, teab kindlasti vaid tuul.
    Aga eelmise aasta augustitormiga sama tugev oli 20. mai öösel kuni Kesk-Eestini.

    VastaKustuta
  100. Need on haiged inimesed, kes loodavad siia hiidpagisid ja muid äikeseTORME.

    VastaKustuta