2001. a äikeste kokkuvõte: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html, lisatud video.
19. juuli kokkutuleku info ja eelregistreerumisvõimalused: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
19. juuli kokkutuleku info ja eelregistreerumisvõimalused: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Ülevaade juuniilmast: http://aikesehuvilised.ee/millal-loppeb-juunipakane/
24. juunil nähti Soomes keerukat multihalo, muuhulgas oli kopshalo täielikult nähtav: http://yle.fi/uutiset/haloilmio_innosti_savolaiset_tarttumaan_kameraan__kuvagalleria/7316875
29. juuni oli pilves ja enamasti sajune ilm. Äikest oli keskpäeval Lahemaal (Pärispea ps kandis). Öö jooksul taandusid sajud tasapisi kirde poole. Tsükloni kese jõudis Loode-Eestisse.
30. juunil oli pilvine ilm, rohkem sadas Ida-Eestis. Äike jäi kagunurka.
Nädala esimesel poolel määrab ilma Soome kohale jõudnud tsükloni lõunaserv ja selle osatsüklonid, nädala teisel poolel aga Islandi ja Suubritannia kohal asuva tohutu läänetsükloni idaserv; lisaks hakkab tugevnema Vahemerelt lähtuva kõrgrõhkkonna hari. Selle kohta saab ehk juba õhtul ka eraldi postituse teha.
28. juuni tõi rahuliku ja suhteliselt sooja päeva: mõnel pool ulatus õhutemperatuur 20°C-ni ja mõni kümnendikkraadi kõrgemalegi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Päikest varjutasid enamasti vaid rünkpilved ja neist tekkinud päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis).
Olukord muutus õhtupoolikul, kui saartel pilvisus tihenes ja hakkas lõpuks sadama Skandinaavia lõunaosast läheneva tsükloni sooja frondi tõttu. 29. juuni öösel jõudis sadu mandrile ja liikus hommiku-päeva jooksul kõikjale, Lahemaal oli äikest. Pilves ilma tõttu oli öö oluliselt soojem (enamasti üle 10°C).
Päeval jõudis Liivi lahele uue tsükloniga seotud tugev lausvihm, mis liikus õhtu jooksul tasapisi kirde poole.
27. juunil oli Põhja-Eestis päikeseline ilm, kuid sisemaal sadas paljudes kohtades hoovihma. Õhtul ilm selgines ja järgnenud ööl oli vähese pilvisusega sademeteta, kuid üsna külm ilm (temperatuur langes veel alla 5°C).
28. juuni päeval on läänetsükloni idaservas saabumas soojem õhumass, nii et mõnel pool võib 20°C ja veidi enamgi tulla, sest ilm on enamasti päikeseline (varjutavad vaid rünkpilved) ja üsna vaikne.
29. juunist läheb taas sajule, kuid pole üldse kindel, kas äikest tuleb, sest see oleneb tsüklonist soojast sektorist: kui see satub 30. juunil Eesti kohale, siis tuleb äikest, aga kui mitte, siis ilmselt ei tule. Sademeid peaks kahe-kolme päevaga siiski palju tulema (20-30 mm, kohati võib-olla rohkemgi).
Nädala teine pool võib tulla nii tavalise 15...20°C temperatuuri ja hoovihmadega kui ka südasuviselt soe. Soojemaks läheb siis, kui prognoositava suure läänetsükloni idaserv ulatub Läänemereni. Mitmeks päevaks jääks soe ilm püsima siis, kui Venemaal tekiks antitsüklon. Kui läänetsükloni teke ja selle suur mõjuulatus on üsna tõenäoline, siis antitsükloni osas on olukord kindlasti veel täiesti lahtine.
27. juunil püsib väikese gradiendiga baariline väli, kuid õhu liikumise järgi on Eesti kohal osatsüklon. Selle mõjul on hoovihma tõenäoliselt taas laialdasemalt, kuid äikese tõenäosus ei ole kuigi suur.
Juuni viimastel päevadel määrab ilma läänetsüklon, mille idaservas saabub soojem õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur kuni 22°C-ni (enne suuremat sadu).
Õhtul arenesid üsna ähvardavad pilved, aga madalate tippude tõttu välke ei tekkinud ja tugevaid tuulepuhanguid polnud (Kose-Tallinna vahel).
26. juunil idapoolse tsükloni mõju väheneb ja Eesti jääb väikese gradiendiga baarilisse välja. Seetõttu on oodata vaikset ja ilmselt ka kuiva päeva, kuigi mõni rünksajupilv võib ikkagi tekkida (nii ka juhtus, kaasnes lehterpilvede teke). Sooja tuleb ilmselt juba mitmel pool üle 15°C.
Rahulikud ja üsna kuivad päevad kestavad peaaegu nädala lõpuni. Siis hakkab tugevnema läänepoolse tsükloni mõju, kui selle eel jõuab kohale ka soojem õhumass, mistõttu sooja võib loota kuni 20°C. Tsüklonaalne protsess paistab tugeva õhumassi vastasseisu tõttu olevat väga intensiivne ja seepärast lõppeb juuni ka üsna tormilise ja sajuse ilmaga.
Keskmiselt soe ilm näib jätkuvat juuli alguses, kuid ka tsüklonid ei jää kaugele.
25. juuni jooksul osatsüklon hääbub ja peatsüklon nõrgeneb Loode-Venemaal. Norra merelt ulatub Põhja-Jäämereni meridionaalselt väljavenitatud antitsüklon. Nende rõhkkondade mõjul jätkub õhuvool põhjast – see vastab Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis tsirkulatsiooni makrovormile C ehk meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. Seetõttu on arktiline õhumass siinmail püsinud üldjoontes kaks nädalat. Seega tuleb veel üks väga jahe ja Lõuna-Eestis tõenäoliselt hoovihmadega päev (mujal on kuivem).
Olukord muutub nädala lõpus, kui Suurbritannia kohale jõuab läänetsüklon, mille idaservas jõuab soojem õhumassi Läänemere idakaldani. Seetõttu võib õhutemperatuur enne juuni lõppu 20°C-ni tõusta. Samas uus tsüklon tähendab uusi sadusid ja sedagi, et pärast paari soojemat päeva läheb jälle jahedamaks.
23. juuni pakkus rohkelt rünksajupilvi ja uhkeid pilvemaastikke, üsna paljudes kohtades sadas rahet, aga äikest oli vähe ja vaid üksikutes kohtades. Selle põhjuseks oli Eesti kohale jõudnud enam kui 12 km kõrgusele arenenud tsükloni üks keskmetest, mis liikus tasapisi okludeerudes üle Lääne-Eesti lõunasse.
24. juuni öö oli erakordselt külm: näiteks Harku vaatlusjaamas mõõdeti varahommikul külmarekord (2,6°C), maapinnal langes nii Harkus, Väike-Maarjas kui Jõhvis temperatuur 0°C-ni, kuid viimati mainitutes oli 2 m kõrgusel miinimumiks 1°C. Päeval sadas tasapisi lõunasse eemalduva tsükloni mõjul mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest, kuivem oli Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel tsükloni mõju tasapisi nõrgeneb, nii et sajuhooge jääb vähemaks ja ilm soojeneb pisut nädala lõpus. See, kui suureks osutub nädala lõpus järgmise võimaliku tsükloni mõju, on veel lahtine.
23. juuni pakkus teravaid elamusi nii rahe (Vasalemma, Kaarel Virroja fotod, video: https://www.youtube.com/watch?v=vhUkvbi2rEw)...
22. juunil lähenes Põhjalahelt Eesti poole osatsüklon, teine oli Läti kohal. Nende koosmõjus oli päev pea kõikjal laus- ja hoovihmane. Mõnel pool oli äikest, Assamallast ja Simunast tuli teade rahesaju kohta (kuni 1 cm läbimõõduga raheterad).
23. juunil jõuab osatsükloni kese loodest Eesti kohale. Okludeerumise tõttu peaks enam hoogsadusid olema, samuti rohkem äikest.
Nädala jooksul olulist ilma paranemist pole ette näha: kuigi nädala lõpp ilmselt tuleb veidi soojem, on vihma võimalus ikka suur.
22. juuni öösel pilvisus tihenes, mõnel pool sadas veidi vihma. Kus püsis selge, seal langes õhutemperatuur alla 5°C, kuid näha võis polaarmesosfääripilvi.
Päeva jooksul liigub tsüklon Põhjalahelt Eesti poole, tuues pilvise ja sajuse ilma, mõnel pool võib äikest olla.
24. juunil nähti Soomes keerukat multihalo, muuhulgas oli kopshalo täielikult nähtav: http://yle.fi/uutiset/haloilmio_innosti_savolaiset_tarttumaan_kameraan__kuvagalleria/7316875
29. juuni oli pilves ja enamasti sajune ilm. Äikest oli keskpäeval Lahemaal (Pärispea ps kandis). Öö jooksul taandusid sajud tasapisi kirde poole. Tsükloni kese jõudis Loode-Eestisse.
30. juunil oli pilvine ilm, rohkem sadas Ida-Eestis. Äike jäi kagunurka.
Nädala esimesel poolel määrab ilma Soome kohale jõudnud tsükloni lõunaserv ja selle osatsüklonid, nädala teisel poolel aga Islandi ja Suubritannia kohal asuva tohutu läänetsükloni idaserv; lisaks hakkab tugevnema Vahemerelt lähtuva kõrgrõhkkonna hari. Selle kohta saab ehk juba õhtul ka eraldi postituse teha.
Hatakpilvedesse peitunud Teletorn 29. juuni õhtul
28. juuni tõi rahuliku ja suhteliselt sooja päeva: mõnel pool ulatus õhutemperatuur 20°C-ni ja mõni kümnendikkraadi kõrgemalegi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Päikest varjutasid enamasti vaid rünkpilved ja neist tekkinud päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis).
Olukord muutus õhtupoolikul, kui saartel pilvisus tihenes ja hakkas lõpuks sadama Skandinaavia lõunaosast läheneva tsükloni sooja frondi tõttu. 29. juuni öösel jõudis sadu mandrile ja liikus hommiku-päeva jooksul kõikjale, Lahemaal oli äikest. Pilves ilma tõttu oli öö oluliselt soojem (enamasti üle 10°C).
Päeval jõudis Liivi lahele uue tsükloniga seotud tugev lausvihm, mis liikus õhtu jooksul tasapisi kirde poole.
Taas üks halopäev. See oli oluliselt nõrgem kui eelmisel päeval, aga midagi ikka. 28.6.2014 kl 20.12 Laagris
22-kraadine haloring ehk väike halo kuu- või päikeseketta ümber on kõige tavalisem halovorm. Nagu nimigi ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°.
Niisugune halo tekib sageli enne sooja fronti või sooja tüüpi oklusioonifronti, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult ehk disorienteeritult või nõrgalt orienteeritult. Sääraseid jääkristallide külgtahke läbides kaldub päikese- või kuuvalgus 22–50°, kuid enamasti umbes 22° kõrvale, kusjuures täpne vähim kaldumisnurk oleneb siiski valguse lainepikkusest. Seetõttu ilmnevadki spektrivärvused ning halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas.
Üsna sageli on haloringil näha ka ebapäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Nagu teistegi halode puhul, ilmneb väike halo valgusvilgetena, mis lähtuvad miljonitelt sobivas kohas paiknevatelt jääkristallidelt. Seega näeb iga inimene halonähtust isemoodi.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu”. Kas neil ilmavanasõnadel on tõepõhi all?
See halovorm tekib tavaliselt kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti olla seotud läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. a 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik.
Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul siiski üpris tõenäoline.
Rääkides 28. juunist, siis Eestile lähenes Skandinaavia lõunaosast tsüklon, mille sooja frondi eel tekkinud kiudkihtpilvedel võiski siis 22-kraadist halot näha. 29.-30. juuni on sajused, võimalik, et vett tuleb pahinal taevast alla, samuti tugevneb tuul ja päikeseline ilm taandub taas puhkajate mesimagusatesse unenägudesse.
***
27. juunil oli Põhja-Eestis päikeseline ilm, kuid sisemaal sadas paljudes kohtades hoovihma. Õhtul ilm selgines ja järgnenud ööl oli vähese pilvisusega sademeteta, kuid üsna külm ilm (temperatuur langes veel alla 5°C).
28. juuni päeval on läänetsükloni idaservas saabumas soojem õhumass, nii et mõnel pool võib 20°C ja veidi enamgi tulla, sest ilm on enamasti päikeseline (varjutavad vaid rünkpilved) ja üsna vaikne.
29. juunist läheb taas sajule, kuid pole üldse kindel, kas äikest tuleb, sest see oleneb tsüklonist soojast sektorist: kui see satub 30. juunil Eesti kohale, siis tuleb äikest, aga kui mitte, siis ilmselt ei tule. Sademeid peaks kahe-kolme päevaga siiski palju tulema (20-30 mm, kohati võib-olla rohkemgi).
Nädala teine pool võib tulla nii tavalise 15...20°C temperatuuri ja hoovihmadega kui ka südasuviselt soe. Soojemaks läheb siis, kui prognoositava suure läänetsükloni idaserv ulatub Läänemereni. Mitmeks päevaks jääks soe ilm püsima siis, kui Venemaal tekiks antitsüklon. Kui läänetsükloni teke ja selle suur mõjuulatus on üsna tõenäoline, siis antitsükloni osas on olukord kindlasti veel täiesti lahtine.
Kui 27. juuni ennelõunasel ajal oli pilvi veel palju ja näha väga selge 22-kraadine halogi, siis õhtupoolikul pilved kadusid ja oli selge päikeseline ilm (Tallinnas).
27. juunil püsib väikese gradiendiga baariline väli, kuid õhu liikumise järgi on Eesti kohal osatsüklon. Selle mõjul on hoovihma tõenäoliselt taas laialdasemalt, kuid äikese tõenäosus ei ole kuigi suur.
Juuni viimastel päevadel määrab ilma läänetsüklon, mille idaservas saabub soojem õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur kuni 22°C-ni (enne suuremat sadu).
26. juunil idapoolse tsükloni mõju väheneb ja Eesti jääb väikese gradiendiga baarilisse välja. Seetõttu on oodata vaikset ja ilmselt ka kuiva päeva, kuigi mõni rünksajupilv võib ikkagi tekkida (nii ka juhtus, kaasnes lehterpilvede teke). Sooja tuleb ilmselt juba mitmel pool üle 15°C.
Rahulikud ja üsna kuivad päevad kestavad peaaegu nädala lõpuni. Siis hakkab tugevnema läänepoolse tsükloni mõju, kui selle eel jõuab kohale ka soojem õhumass, mistõttu sooja võib loota kuni 20°C. Tsüklonaalne protsess paistab tugeva õhumassi vastasseisu tõttu olevat väga intensiivne ja seepärast lõppeb juuni ka üsna tormilise ja sajuse ilmaga.
Keskmiselt soe ilm näib jätkuvat juuli alguses, kuid ka tsüklonid ei jää kaugele.
25. juuni loojang oli Loode-Eesti imeliselt värviküllane.
25. juuni jooksul osatsüklon hääbub ja peatsüklon nõrgeneb Loode-Venemaal. Norra merelt ulatub Põhja-Jäämereni meridionaalselt väljavenitatud antitsüklon. Nende rõhkkondade mõjul jätkub õhuvool põhjast – see vastab Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis tsirkulatsiooni makrovormile C ehk meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. Seetõttu on arktiline õhumass siinmail püsinud üldjoontes kaks nädalat. Seega tuleb veel üks väga jahe ja Lõuna-Eestis tõenäoliselt hoovihmadega päev (mujal on kuivem).
Olukord muutub nädala lõpus, kui Suurbritannia kohale jõuab läänetsüklon, mille idaservas jõuab soojem õhumassi Läänemere idakaldani. Seetõttu võib õhutemperatuur enne juuni lõppu 20°C-ni tõusta. Samas uus tsüklon tähendab uusi sadusid ja sedagi, et pärast paari soojemat päeva läheb jälle jahedamaks.
23. juuni pakkus rohkelt rünksajupilvi ja uhkeid pilvemaastikke, üsna paljudes kohtades sadas rahet, aga äikest oli vähe ja vaid üksikutes kohtades. Selle põhjuseks oli Eesti kohale jõudnud enam kui 12 km kõrgusele arenenud tsükloni üks keskmetest, mis liikus tasapisi okludeerudes üle Lääne-Eesti lõunasse.
24. juuni öö oli erakordselt külm: näiteks Harku vaatlusjaamas mõõdeti varahommikul külmarekord (2,6°C), maapinnal langes nii Harkus, Väike-Maarjas kui Jõhvis temperatuur 0°C-ni, kuid viimati mainitutes oli 2 m kõrgusel miinimumiks 1°C. Päeval sadas tasapisi lõunasse eemalduva tsükloni mõjul mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest, kuivem oli Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel tsükloni mõju tasapisi nõrgeneb, nii et sajuhooge jääb vähemaks ja ilm soojeneb pisut nädala lõpus. See, kui suureks osutub nädala lõpus järgmise võimaliku tsükloni mõju, on veel lahtine.
...kui suurepäraste ja jõuliste vikerkaarte tõttu (õhtul Lasnamäel).
22. juunil lähenes Põhjalahelt Eesti poole osatsüklon, teine oli Läti kohal. Nende koosmõjus oli päev pea kõikjal laus- ja hoovihmane. Mõnel pool oli äikest, Assamallast ja Simunast tuli teade rahesaju kohta (kuni 1 cm läbimõõduga raheterad).
23. juunil jõuab osatsükloni kese loodest Eesti kohale. Okludeerumise tõttu peaks enam hoogsadusid olema, samuti rohkem äikest.
Nädala jooksul olulist ilma paranemist pole ette näha: kuigi nädala lõpp ilmselt tuleb veidi soojem, on vihma võimalus ikka suur.
Äike ja rahe Simunas, vt ka videot: https://www.youtube.com/watch?v=ytfpQ93JG18. Kairo Kiitsaku pildid
22. juuni öösel pilvisus tihenes, mõnel pool sadas veidi vihma. Kus püsis selge, seal langes õhutemperatuur alla 5°C, kuid näha võis polaarmesosfääripilvi.
Päeva jooksul liigub tsüklon Põhjalahelt Eesti poole, tuues pilvise ja sajuse ilma, mõnel pool võib äikest olla.
Helkivaid ööpilvi oli peamiselt kirde- ja idataevas. Kirdes asunutel oli kuldne toon. Hiljem, vastu hommikut, tekkis väga intensiivne riba madalale põhjataevasse.
Kui juuni esimesse poolde jagus suviseid ilmu ja paar päeva olid lausa palavad, siis juuni teine pool on silma paistnud külma ilmaga. Pärast kuu keskpaika on ka äikest vähemaks jäänud. Arktilise õhumassi püsimise eest on hoolt kandnud tsüklonite seeria, mis hakkab jõudma lõpusirgele: seeria viimane tsüklon liigub Eesti kohale, tuues siia vihma ja mõneti suurema äikesevõimaluse (eriti 23. juunil). Pikemalt on viimase kahe-kolme kuu ilmastiku tagamaadest plaanis kirjutada artikkel nt Horisondi juulinumbrisse.
Järgmise nädala jooksul jääb tsüklon okludeeruma Põhja-Venemaale, kuid kuivemat või soojemat ilma see veel ei pruugi tähendada, sest paistab, et Vahemerelt saabuva soojema õhumassi mõjul areneb Läänemere regioonis veel mõni tsüklon või jõuab Musta mere lõunatsüklon Venemaale. See hoiab jätkuvalt jahedat ja sajust ilma. GFS näitab lausa tormitsükloni teket päris Eesti lähedal.
Siiski, võib juhtuda, et juuni lõppeb või juuli algab soojeneva ilmaga, st temperatuur võib tõusta 20 kraadi lähedale või kõrgemale olenevalt sünoptilistest protsessidest ja tsirkulatsioonist. Sellist arengut saab kinnitada nädala alguspäevadel.
Kõige külmema suvise pööriaja kohta uudis Soomest: http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288704694891.html
Vinget astronoomilise suve algust! Suvi oli ilma poolest küll mais ja juuni esimeses pooles ära, aga juulis on juba teisel katsel. 21. juunil Merivälja muulil
head "rohelist sügist" kõigile! see on minu uus väljend külmale suvele - eriti külma suvise pööripäeva kohta nagu täna.
VastaKustutaja seda ka, et see 23.06 äikesevõimalus võib samamoodi sumbuda, nagu eilnegi.
VastaKustuta20. juunil oli äikest, aga väga vähe. 23. juuni äike on seotud osatsükloni keskmega, kus külma õhumassi ja konvergentsi tingimustes on äikesevõimalus suhteliselt suur, kui võrrelda ümbritsevate päevadega.
VastaKustutaTegelikult võib äikest juba ka homme tulla, sest Läänemerel oli täna äikest ehk õhumassis on eeldused olemas küll.
Kui on väljavaated olemas, siis tuleks seda ka mainida. See ei anna midagi juurde, kui mainida et võib ka teistmoodi - kõik võib-olla. Kui suudate anda mingi põhjenduse lähtuvalt sünoptilisest olukorrast või õhumasside omadustest, siis on teie manitsusel ka juba mõte sees.
Jüri oskad Sa õelda tulevase öö sademete kohta? Kas peab rabakontsertile Soomaal minema kalipsoga või piisab ka vihmavarjust? Aitäh!
VastaKustutaEi tule täna Eestis äikest.
VastaKustutahiiumaal on pilv-maa välk registreeritud
VastaKustutaradari ja satipildi järgi mandri lääne ja loodeosas äikest ei tule, sest siin on hommikust saati juba sügiseselt külm ja lauspilves - aegajalt vaikne vihmasadu.
VastaKustutaJah, Hiiumaal registreeriti välk, samuti on pikemat aega äike olnud Soome edelaranniku lähedal - ilmselge märk, et loodeosas on täna äikesevõimalus kõige suurem. Ka radaripildilt on näha rünksajupilvi, kuid need on maskeeritud.
VastaKustutaFrontide korral temperatuur, pilvisus jne ei loe, isegi talvisel ajal ju võib siis äikest olla, rääkimata praegusest suvisest ajast.
13. juunil miskipärast hakati rääkima, et oi, äikest kindlasti ei saa tulla, vt https://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=2941936193126531082, aga arvestamata jäetakse ikka sünoptiline pool, eriti just frontide temaatika - segadust ei maksa külvata, kui ollakse sellises teemas täiesti võhiklik. Iseasi, kui suudetakse anda usutav meteoroloogilise tagapõhjaga argumentatsioon, aga lihtsalt usun/ei usu jääb väheks, sest siin on ka tõsisemaid huvilisi.
Igatahes kaebusi sel teemal on tulnud, miks püütakse inimesi segadusse ajada ja olgu siis see märkusena ka nüüd ära toodud.
Tänane päev on vihma päralt, sest Eestit mõjutab Soome edelarannikult kagusse liikuv osatsüklon ja teine, aktiivsem, on Eesti lõunapiiri lähedal, vt http://www.dwd.de/bvbw/generator/DWDWWW/Content/Oeffentlichkeit/KU/KUPK/Hobbymet/Wetterkarten/Analysekarten/Analysekarten__Default__Boden__Europa__Luftdruck__Bild,property=default.png
Nende koosmõju sajab nii laus- kui hoovihma. Ilmselt enne 24. juunit olulist ilma paranemist ei ole, ainult öösel ehk on sadusid vähem.
Radaripilt näitab ka Soomaal sajusemaks muutumist: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/
Kui täna on äikesevõimalus esmalt suurim Loode-Eestis ja hiljem mujalgi, siis 23. juuni toob üsna suurele alale arvestatava äikesevõimaluse, kuid ilmselt on need nõrgad äikesed.
Satipildi järgi tundub et homne ilm on suht sama hall nagu täna. Seega uhkeid rünksajukaid ja äikest ärge väga lootkegi.
VastaKustutaSoomaalt on laussadu taandunud, seega ilm siiski paranes. Mõnda vihmasahmakat öö jooksul siiski välistada ei saa.
VastaKustutaHomme on osatsükloni kese Eesti kohal ja okludeerumise tõttu peaks laussaju asemel enam ikka hoovihma olema, kindlasti on äikest tänasest rohkem, pole ka rahe välistatud, sest õhumass on külm.
oo, äkki tuleb lund ka jälle :)
VastaKustutamillal tsükloni kese sakku jõuab?
millal tallinnasse äikest oodata
VastaKustutaSiis kui sähvib ja müristab.
VastaKustutaloode- ja põhjaeesti mõttes on äikese seisukohast tsükloni ajastus vale - praegu peaks olema varahommik või hommik, sest siis jõuaks päeval õhuvool olla lõunast, mis oleks põhjaeestile soodne. praegu paistab, et homme päevaks on õhuvool tsükloni tagalas põhja ja loodepool juba põhjakaarde pöördumas.
VastaKustutaRadari http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/ või satpildi http://sat24.com/en/scan pealt on keskme liikumist hästi näha, nagu karusell. See liigub väga aeglaselt kagu poole ja peaks õhtuks kuhugi Lääne-Eestisse jõudma, äärmisel juhul Raplamaale k 18-21 vahel (kui on väga idapoolne liikumistee).
VastaKustutaKonvergentsi tõttu oli Turu kandis äike 5 tundi järjest ja välku lõi iga umbes 20 minuti tagant ehk ülipikk ja ülinõrk äike (teade Soomes elavalt inimeselt).
Lörts ja lumi vast jäävad seekord ära, sest õhumass on märksa soojem kui oli 17. juunil, vt http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2014062306_3.gif. Pigem sajab jäistest sademeteliikidest rahet, peenrahet ja jääkruupe, vähemtõenäoliselt lumekruupe koos vihmaga, seda kinnitasid nii eilne kui tänane.
Tallinnas, nagu sai ükspäev öeldud, et mitte enne 23. juunit, kehtib endiselt, sest kese liigub tõenäoliselt lääne poolt Tallinnat, idapoolseima trajektoori korral otse üle.
Täna tuleks loodes ja põhjas ilus loojang, aga mulle tundub, et enne jõuab juhtvool kirdesse pöörduda ja pilved hävitada. Loodame, et see idakagu suund peab ehk kella 22:30-ni vastu.
VastaKustutakas tallinnas tuleb täna öösel äikest
VastaKustutaEi, sest juhtvool on kohe-kohe kirdesse pöördumas. Ka homme päeval on siin äikesevõimalus üliväike.
VastaKustutaja tänane äikesevõimalus sumbuski nigelaks nagu 20.06, kahju.
VastaKustutaRünksajupilved olid oluliselt paremini näha ja pakkusid uhkeid pilvestikke, samuti oli labiilsus suurem kui 20. juunil.
VastaKustutaPilved kadusid insolatsiooni vähenemise ja kadumise tõttu, sest päike annab praeguses olukorras otseselt pilvede tekkeks ja arenguks energia - üsna tüüpiline okludeeruvatele tsüklonitele. Juhtvooluga pole siin pistmist.
kas tallinnas tuleb täna öösel äikest
VastaKustutakas 29.06 tuleb kauaoodatud suvi tagasi
VastaKustutaÖösel pole äikest oodata, ehkki kirdest lähenes üsna intensiivne sajuala - see siiski hajub.
VastaKustutaSuvest on juttu siin: http://aikesehuvilised.ee/millal-loppeb-juunipakane/ ja nüüd veidi ka postituse alguses. Ikkagi, kes tahab tõelist rannailma, peab vist kuhugi kaugemale sõitma, kuid soojemaks läheb küll.
http://spaceweathergallery.com/indiv_upload.php?upload_id=98702
VastaKustutaJah, seal keerukas multihalo (kopshalo, 22-kraadine, 46° halo alumised puuutujakaared, rõhtring, valepäikesed ehk päikesesapid), Eestis oli samal ajal vaid lihtne 22-kraadine halo.
VastaKustutaKusagilt võiks ju soojenemist ka välja paista juba. Kas 6., 7. juulil pole +25 enam loota ?
VastaKustutaTundub,et suvega ongi kõik.
VastaKustutaSelleaastane ilmamuster on läänevool ja tsüklonid.
Oleks siis lääne- On siiani loodetsüklonid Gröönimaalt.
VastaKustutaPaistab, et mailõpu häiritus idast +33 kraadiga on selle põhjustaja, või eelaimdus (tagantjärele)
See kommentaar juba oli eelmises postis, aga olgu siin veelkord ära toodud.
VastaKustutaKui tahame otsida mai ja juuni ilmale selgitust, siis pole sel mingit pistmist El Niñoga (või põhjuslikku seost veel ei tunta, kui otsida, siis kaoseteooria abil), vaid pilk tuleb pöörata tsirkulatsioonile ja selle põhjustele.
Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis on Euroopale iseloomulikud kolm tsirkulatsioonivormi: vorm W – tsonaalne tsirkulatsioon, õhuvool läänest; vorm E – poolmeridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool idast, kagust ja lõunast; vorm C – meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. C-tüübile on iseloomulik olukord, kus Venemaal on tsüklon, Skandinaavias, Põhjamerel antitsüklon; E-tüübi korral on Venemaa kesk- või loodeosas antitsüklon ja/või Kesk-Euroopa kohal ulatuslik tsüklon ja W-tüübi korral on antitsüklon Vahemere regioonis (või meist lihtsalt lõuna pool), nii et Atlandi ookeanilt on tsüklonitele tee avatud.
See, milline tsirkulatsioonivorm parasjagu ülekaalus on, sõltub Rossby lainetest ja polaarpöörise tugevusest. Kui viimane on nõrk, siis saavad areneda suure amplituudiga Rossby lained, mistõttu tavapärane läänevool (tsirkulatsiooni C-vorm) asendub näiteks põhja- või kaguvooluga (vorm E) ja see tähendab suuri anomaaliaid. Skeem vormidest: http://www.upload.ee/image/4116602/vormid.png
AO indeksi tsüklilisus: http://www.cpc.ncep.noaa.gov/products/precip/CWlink/daily_ao_index/ao_index.html - proovige see seostada hiljutiste ilmastiku seaduspärasustega!
Vanarahvatarkused ongi püüd leida seaduspärasusi.Kahjuks tundub enam kehtivat kaoseteooria, st,
VastaKustutaet kõik on juhuslikult kujunev. Vr tarkused peavad paika vaid lähemate paari- kolme päeva kohta. Nende ilmaprotsesside kohta, mille kujunemine on juba silmaga näha !
Näiteks kiudpilvede erinev suund tavapilvede liikumise korral, pääsude madal lend ilusa ilma korral ennustab vihma jne.
GFS järgi tuleb 4..5 jiilil arvestatav tsüklon Britisaarte juurde.
VastaKustutajuulil*
VastaKustuta30.06 on kagueestis ärvestatav äikeseoht, läänes ja loodes aga üliväike.
VastaKustutakas nüüd tuleb soojalaine või jätkub jahedapoolne ilm
VastaKustutaJah, nii ta on, et seaduspärasusi tasub alati otsida, aga samas tuleb aru saada ka sellest, kui seaduspärasusi ei ole. Mõned ilmavanasõnad kehtivad ja on üsna universaalsed, nt mainitud kiudpilvede kohta käiv, paar näidet: „Kui kiud- ehk vingupilved madalamale vauvad, siis hakkab peenikest seenevihma sadama“ [(E 63257 (23) < Rõuge khk. – J. Gutves (1928)] või „Kui on Noa laeva kiududes sabad, vihat, tordit, siis tuleb tuult ja harva sadu” [(E 63474 (256) < Rõuge khk. – J. Gutves (1929)].
VastaKustutaSamas ei kehti need ilmavanasõnad troopikas, vaid seal, mida mõjutavad kesklaiuste tsüklonid. Troopikas on teistsugused seaduspärasused.
Samas mõned teised, eriti mis puudutavad nt pikemaajalisi prognoose või kuu järgi ilmade ennustamist, on enamasti kahtlase väärtusega ja tänapäeval siis teame, et selle põhjuseks on kliimasüsteemi kaootiline iseloom. Aga rahvaluuleline tähtsus on ikka, isegi kui praktilist tähtsust pole.
30. juuni osa on veel lahtine. Asi selles, et äike on seotud tsükloni sooja sektoriga ja kuna prognoositakse, et tsüklon liigub üle Eesti või väga lähedalt mööda, siis oleneb äike ilmselt väga täpselt tsükloni trajektoorist. Ida pool peaks hetkepildi alusel hinnates äikesevõimalus siiski suurem olema ja saartel kõige väiksem, loode osas jääb kuhugi sinna vahepeale.
Järgmise nädala teisest poolest näitavad prognoosid tõepoolest väga sooja õhumassi saabumist suure läänetsükloni idaservas. Kas siiski see soe jõuab või mitte ja kui pikalt see võib püsima jääda, sõltub sellest, kas Ida-Euroopas tekib antitsüklon või mitte.
Loodame, et ei teki. Selline jahedus on just sobiv mis juunis on 3 nädalat juba olnud - enesetunne reipam ja värskem kui kuutaguse troopika suvega.
VastaKustutaJah, et kindlat veel pole siin midagi.
VastaKustutaimelik - öö alles kestab ja juba sul teada, mis järgnenud ööl OLI, mitte ON või TULEMAS
VastaKustutaJällegi mulle sobis kuutagune troopika, selline kõle ja vihmane ilm ei sobi.Väljas tööd teha ei saa, sest liiga külm.Täna on natuke normaalsem ilm.
VastaKustuta@ 28. juuni 2014 1:37
VastaKustutaJah, hea tähelepanek muidu, kuid ma olen seda ise juba mitu-mitu korda märganud, et öö hakul või keskel on Jüril konkreetse öö/hommiku ilm minevikuvormis teada, kuid pole seda kommenteerinud, vaid jätnud endateada.
Mõne tunni kohta pole raske prognoosi teha, kui andmed on kättesaadavad, saab vaadelda jne. Kui kasutada oleviku abil tuleviku moodustamist (eesti keeles pole morfoloogilist tulevikku, see moodustatakse oleviku abil), siis tuleb postitus mõne tunni pärast ümber muuta - mõelge ise, kuidas on mõttekam teha.
VastaKustutaVaatasin juulikuu prognoose, päris isuäratavad, kas pole? Tegelikult on sinna veel aega ja prognoosid muutuvad nii järsku ning see teebki kõige rohkem muret. Igatahes, kui vaadata GFS mudeli prognoos peale 5ndat juulit, siis need on küll karmid. Tuleks siis üks korralik torm, ikka mõtlen selle 2001. aasta juulitormi peale, mida ma hetkel uurin. Teen sellist uurimustööd oma blogis. Loodame, et juulikuu tuleb äikeserohke. Tänase (28.06) GFS mudeli prognoosi kohaselt tundub, et juba 29ndast juunist on kerge äikesevõimalus Eestis, samuti ka 30ndal juunil. Kui soe sektor ulatub ikka Eestini, siis võib küll äikesele loota.
VastaKustutaPraegu näitavad mõlemad mudelid leitsakulise ilma saabumist pärast 4. juulit.
VastaKustutaEks see ongi meridionaalse tsirkulatsiooni eripära, et kõrvalekalded on pikaajalisest keskmisest väga suured.
Kui Rossby lainete asukoht muutub, siis on pakaselise ilma asemel kohe leitsakuline.
Tasub siiski oodata veel kaks päeva, et näha, milline on sellise prognoosi stabiilsus. Näiteks äikese osas 30. juunil on prognoosid väga ebastabiilsed, st me ei saa selle kohta midagi tegelikult öelda.
et mis arvad, et juulis 30 kraadi ja äike
VastaKustutano äike on ikka üks hea loodusnähtus :) mulle meeldib igati äike see on supper
VastaKustutaSenikaua on jah äike super, kuni ka lõpuks äikesehullude kodud on maatasa puhutud/söestunud prügilad. Eks äike ole jah lahe, kui selle nautleja loodab eemalt teise kodu välgust põlemist või pagituules lagunemist filmida ning seda Yuutuubi laadida ja siis teiste ees kilgata, et oo kui lahe äike on.
VastaKustutaLoodetavasti tuleks siiski vähe äikest kui üldse. Õnneks derechosid tuleb kord kümnendis ja sedagi tõenäolisemalt idaosas.
Inimesed, mõelgem ka teistele ja nende varale - kas ikka on vaja ohvriterohket juulikuud! Halva soovimine ei vii kuhugi mujale kui hauda. (Nagu ka öeldakse: Kõik mis sa soovid teistele, tuleb sulle kunagi tagasi. vms)
@ Kairo
VastaKustutaPeaasi, et selle tormi epitsenter siis su kodust üle läheks ja teiste omad puutumata jätaks.
Nagu sa aru saad (kui ikka saad) siis selle lause sisu on vastuoluline. See, et sa soovid looduskatastroofe, ei tähenda, et ainult sinu vara kannatab. Ka teiste oma! Ah et sa ikka soovid 2001. aasta torme uuesti? Mõtle ka sellele, et selles hukkus 1 inimene. Pmst võib järeldada, et sa soovid inimeste hukkumist. (oma videovaru täiendamise eesmärgil ju)
Õudne mõelda kohe, et äikesetormide ihaldajad ihaldavad tegelikult ka hukkunuid!
eelmisele: mine parem metsa, rahune seal ja siis alles tule arvutisse tagasi
VastaKustuta@Anonüümne
VastaKustutaLugedes teie esimest lauset, siis mulle jäi mulje, nagu te soovite minule nüüd halba. Jah, ma sain aru küll, et minu lause sisu on vastuoluline. Eks iga suurema tormiga võib kellegi vara kahjustada saada ning selleks tuleks näiteks alati mitu päeva ennem valmistuda. Kui teie aru saate, siis aastal 2001 toimis kõik hoopis teisiti, nii nagu ma aru olen saanud. Siis edestati ilmahoiatusi raadiote ja televisiooni vahendusel, eks ikka oli inimesi, kel neid asju üldse polnudki. Ja oletamegi, et torm tuli järgmisel päeval ning kihutas üle selle inimese, kel televiisor ja raadio ehk puudusid, "raadio puudumine on vähe usutavam, kui televiisor". Tema võis jääda enamus oma varast ilma, kui see, kes oli tormi tulekuks ettevalmistunud. Isegi, kui inimesi on hoiatatud selle eest, võib olla hiljem palju erinevaid kahjustusi, see on täiesti loomulik tormide puhul. See on tõesti kurb, et paar inimest oma elu kaotas, täpsustan - neid oli 2. Tunnen südamest kaasa mõlemale inimesele, kes 2001. aasta tormis enda elud kaotasid. Üks sai surma lngeva puu tõttu ja teine (laps) elektrivoolu tõttu purunenud liinidest. Tormid, äike, tugevad tuuled, uputused jne - see on üks osa meie elust, millega tuleb lihtsalt harjuda. Mina, kui noor ilmahuviline - mulle lihtsalt meeldivad sellised võimsad tormid, ma tean, et kahjustused võivad olla jubedad, eriti hirmus on inimelude kaotamine. Sinu vastusega ma ei nõustu, ma ei soovi, et inimesed sureksid tormide tõttu! Ega ma pole ainuke inimene siin maamuna peal, kellele ilma jäädvustamine, vaatlemine ja taga ajamine huvi pakub. Mõne jaoks on selline hobi "hullumeelsus". Viimases lauses sa ütlesid, et ma teen seda sellepärast, et enda videovarusid täiendada? Põhjus, miks ma filmin, pildistan ja üritan torme edaspidi jahtimas käia on see, et see on lihtsalt väga huvitav minu jaoks. Nagu ma ütlesin eelnevalt, see on minu hobi. Kas sa kujutad ette, kui võimas on tegelikult emake loodus. Neid videoid ja pilte kasutan ma enda uurimustöödes. Kunagi, kui juba pensionieas olen, siis on tore jälle vaadata, mida kõike ma nooreseas jäädvustasin. Videoid ja pilte kasutan ka jagamise eesmärgil teistega, on inimesi, kellele meeldib vaadata minu tegevusi. Mõnel inimesel ehk isegi puudub pildistamise või filmimise võimalus, siis ta vaatab teiste inimeste ülesvõtteid.
"Sinu vastusega ma ei nõustu, ma ei soovi, et inimesed sureksid tormide tõttu!"
VastaKustutaSa võibolla tõesti polegi sellest teadlik, kuid kaudselt ikkagi soovid. Kui soovida selliseid torme mis inimesi tapab, siis seda võib tõlgendada küll kui surma soovimist, aga lihtsalt looduskatastroofide viisil.
Huvi ekstreemsuste vastu ja soov, et keegi sureks, on kaks ise asja. Teadlased tunnevad ju ka huvi nt orkaanide jms vastu, aga see ei tähenda, et soovitakse kellegi hukkumist. Tõlgendamine ja sõnastus on juba kolmas ise asi.
VastaKustutaKui Kairo tahab tapvaid torme, siis sellest loeb välja küll surma soovimise.
VastaKustutaJah, ilmselt peitub kurat Kairo sõnastuses: hobiga ei tohiks sõnades niimoodi liialdada. Üldhumaansed huvid tuleb siiski seada kõrgemale ja eriti avalikus suhtluses. Aga eks ta vaikselt õpib koos edasise haritumaks saamisega.
VastaKustutaLisaks ei tohiks niimoodi inimesi ja nende tegevust mõõta, et kes valmistus äikeseks, see ei saanud pihta, ja kes ei valmistunud, on nüüd surnud. Õnnetusi võib juhtuda ka nendega, kes on valmistunud.
Pean kahjuks vabandama, ei osanud oma mõtet korralikult sõnastada. Nõustun hetkel Jüriga!
VastaKustutakas tallinnas tuleb täna öösel ja homme päeval äikest
VastaKustuta@ Kairo
VastaKustutaHea kuulda, et varsti minuga või kellegi teisega nõustud.
@ 28. juuni 2014 22:09
VastaKustutaEi pea võimalikuks, ehk mingi 10%-line võimalus ehk on.
Küllap tuleb äikest siiski kaugemal sisemaal kui üldse tuleb.
Nõustumise jpm osas sõltub ju sellest, kuidas suhelda. Vahel polegi öeldud mõtted ise olulised, vaid tähtis on see, kuidas öeldakse.
VastaKustutaSellest on pikemalt juttu siin: http://eluteooriad.blogspot.com/2013/11/minasonum-on-parim-iga-lapski-naeb-nii.html (veidi küll teise nurga alt, aga ikkagi).
Öösel Tallinnas ei tule, päeval on samuti võimalus väike. Suurem on tõenäosus 30. juunil.
Arvestades tsükloni keskme asukohta, siis see GFS väljund on/oli vigane, et loodesse sellist võimalust pakub/pakkus.
VastaKustutaSelle konkreetse väljundi uuenemine kella 00:37 paiku.
Viimane 01:45 ajal hiljemalt.
Jutt siis 30. juuni kaardist, mitte 29. juunist.
VastaKustutaVigane on kindlasti Euroopa mudeli väljund, mis näitab 10-kraadise isotermi levikut pea kõikjale, samuti ei tundu muutused sünoptilises olukorras usutavad.
VastaKustutahttp://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html (850hPa Temperatur, SLP)
Äikese ja tormide esinemine paraku ei sõltu kellegi tahtmisest või mittetahtmisest. Korralik äikesetorm on looduse üks ilusamaid ja samas ka ohtlikumaid vaatemänge. Kui see tuleb, siis tuleb. Ära hoida ei õnnestu seda mitte kuidagi. Võib äikest karta niipalju kui tahes, kasu sellest pole. Küll aga saab selleks mitmel viisil valmistuda. Kui inimesed kõiki ettevaatusabinõusid tõsisemalt võtaks, oleks ka surmajuhtumeid, vara kahjustadasaamisest rääkimata, oluliselt vähem.
VastaKustutaNagu kogenud kasutajad juba teavad, siis GFS väljundid muutuvad alati lahjenemise suunas: nüüd sama lugu - +10 kraadi isoterm on vähetõenäoline järg.ja ülejärg.nädalal. Alles eile näidati, mitmeks päevaks +15 kraadist isotermi Eestini.
VastaKustutaJah, nüüd on see tagasi nagu Euroopa mudeliski.
VastaKustutaolen suht kindel et see kuumalaine kärbub nende mudelite kaartidel lõpuks üldse ära
VastaKustutaEile lubas päris pikaajalist kuumalainet, aga nüüd on nii lahjaks jäänud.Jüri mida sina arvad? Kas tuleb üle 25 kraadi ja kui pikalt?
VastaKustutaSee kuumalaine paistab olevat seotud läänetsüklonitega. Kui tugevat antitsüklonit ei teki nt Venemaale, siis kestab paar päeva. Selles osas on prognoosid ebastabiilsed.
VastaKustutaKuidas ilm, nõnda ennustus.
VastaKustutaIse arvan, et tsüklonite joru jääb ehk edasi kestma.
Pigem olgu jah tsüklonaalne ilm kui anti-, sest päevast-päeva (nädal-kaks) ainult päike tüütab täiesti ära.
Kui loode- ja põhjatsüklonitega kuumalaineid ei tule, siis läänetsüklonitega võib tulla. Prognoositav kuumalaine paistab saabuvat suure läänetsükloni idaservas, aga olulist rolli mängib ka Vahemerelt lähtuv kõrgrõhuhari.
VastaKustutaKas see tähendab tsüklonaalse ilmastiku asendumist antitsüklonaalse ilmastikuga, see pole teada.
Prognoosid tehakse olemasoleva info põhjal ja kuna erinevaid ilmastikutüüpe on sõltuvalt tsirkulatsioonist palju, siis mingil hetkel muutub ka prognoos, nii et selles osas on kindlasti sel ütlusel Kuidas ilm, nõnda ennustus. tõepõhi all.
Aga oletatava kuumalaineni on veel päris palju aega, nii et tuleb veel oodata, et selgust saada.
kas täna öösel tuleb tallinnas äikest
VastaKustutaÜks võimalik kolle jõudis keskööks Lahemaa poolsaarteni, teine on Liivi lahe ääres. Aga otseselt Tallinnasse pole oodata.
VastaKustutakas kuumalaine on kindel?
VastaKustutaMitte miski ei ole kindel, kui sa vähegi mudelijookse oled jälginud. Ja nagu ennem juba üks ütles eespool, et kogenud jälgijad teavad väga hästi, et prognoosid muutuvad reeglina ikka külmema kasuks, mida aega edasi. Nagu näha võib, väidavad seda juba paljud, mitte ainult mõned. Kahjuks on aga ikka veel inimesi, kes ei saa sellest aru, ega tahagi vist saada.
VastaKustutaKas täna öösel Tallinnas äikest tuleb?
VastaKustutaei tule. gfs järgi ei ole põhja ja loode pool äikest loota enne 6 juulit. saartest ärme parem räägigi.
VastaKustuta2. juulil on pisike äikesevõimalus, aga üldiselt paistab, et sel nädalal on üsnagi minimaalselt.
VastaKustutaÖösel pole äikest oodata, kuid võib udu tekkida.
Senimaani on kuumalaine prognoos tugevamaks ja pikemaks muutunud. Selles osas, et tuleb, on prognoosid väga stabiilsed olnud, nii et tuleb tõsiselt võtta.
Ilmateenistuse mudelprognoosis on märgitud, et selle sajuga tuleb 40 mm vihma.Kas selline vihmakogus on ohtlik?
VastaKustutaKas ka tallinna on tugevat sadu oodata ?
VastaKustutasee mudelprognoos on eelmisega võrreldes tunduvalt halvem. eriti ebakvaliteetne on just need sademetekaardid (ruudukäkk) ja temperatuuri skaala on raskeltloetav (värve on raske eristada kraadi täpsusega)
VastaKustutanäiteks seepärast, et eelmisest sai pilte otse salvestada, aga nüüd peab ekraanipildist välja lõikama.
vabandust, kuid see on siiski minu arvamus.
------
see 2. juuli äikesevõimalus oli veel eile hommikul märkimisväärne - nüüd on kokku kärbunud. ma ei imesta kui selle asemele tuleb kaardile tumesinine ala.
KOKKUVÕTE: meenub 2010, mil samuti oli äikeses kuuajaline paus juunis, mil 6. juulil oli alles uuesti.
see aasta tuleb oodata 9. juulini, et kuuaega täis saaks-
Ja ongi juba juuli käes ja äikest pole juba kuuaega olnud :(! (Noarootsi vallast)
VastaKustutaUskumatud lood! Mõnes kohas pole kindlasti ühtegi äikest olnud ja vist sel nädalal ka ei tule. Tänane äike on samuti vähetõenäoline.
VastaKustutaTugevad sademed on ilmselt rohkem Peipsi järve äärsetes maakondades, mujal vähem, saartel võib-olla ei saja midagi.
Aga 40 mm on antud juhul laussademetena, nii et selles osas vähem ohtlik. Mõnel pool võib üleujutusi tekkida või vili lamanduda.