2001. a äikeste kokkuvõte: http://loodusvaatleja.blogspot.com/2014/06/2001-aasta-juulitorm.html, lisatud video.
19. juuli kokkutuleku info ja eelregistreerumisvõimalused: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
19. juuli kokkutuleku info ja eelregistreerumisvõimalused: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kokkutulek_2014
Ülevaade juuniilmast: http://aikesehuvilised.ee/millal-loppeb-juunipakane/
24. juunil nähti Soomes keerukat multihalo, muuhulgas oli kopshalo täielikult nähtav: http://yle.fi/uutiset/haloilmio_innosti_savolaiset_tarttumaan_kameraan__kuvagalleria/7316875
29. juuni oli pilves ja enamasti sajune ilm. Äikest oli keskpäeval Lahemaal (Pärispea ps kandis). Öö jooksul taandusid sajud tasapisi kirde poole. Tsükloni kese jõudis Loode-Eestisse.
30. juunil oli pilvine ilm, rohkem sadas Ida-Eestis. Äike jäi kagunurka.
Nädala esimesel poolel määrab ilma Soome kohale jõudnud tsükloni lõunaserv ja selle osatsüklonid, nädala teisel poolel aga Islandi ja Suubritannia kohal asuva tohutu läänetsükloni idaserv; lisaks hakkab tugevnema Vahemerelt lähtuva kõrgrõhkkonna hari. Selle kohta saab ehk juba õhtul ka eraldi postituse teha.
28. juuni tõi rahuliku ja suhteliselt sooja päeva: mõnel pool ulatus õhutemperatuur 20°C-ni ja mõni kümnendikkraadi kõrgemalegi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Päikest varjutasid enamasti vaid rünkpilved ja neist tekkinud päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis).
Olukord muutus õhtupoolikul, kui saartel pilvisus tihenes ja hakkas lõpuks sadama Skandinaavia lõunaosast läheneva tsükloni sooja frondi tõttu. 29. juuni öösel jõudis sadu mandrile ja liikus hommiku-päeva jooksul kõikjale, Lahemaal oli äikest. Pilves ilma tõttu oli öö oluliselt soojem (enamasti üle 10°C).
Päeval jõudis Liivi lahele uue tsükloniga seotud tugev lausvihm, mis liikus õhtu jooksul tasapisi kirde poole.
27. juunil oli Põhja-Eestis päikeseline ilm, kuid sisemaal sadas paljudes kohtades hoovihma. Õhtul ilm selgines ja järgnenud ööl oli vähese pilvisusega sademeteta, kuid üsna külm ilm (temperatuur langes veel alla 5°C).
28. juuni päeval on läänetsükloni idaservas saabumas soojem õhumass, nii et mõnel pool võib 20°C ja veidi enamgi tulla, sest ilm on enamasti päikeseline (varjutavad vaid rünkpilved) ja üsna vaikne.
29. juunist läheb taas sajule, kuid pole üldse kindel, kas äikest tuleb, sest see oleneb tsüklonist soojast sektorist: kui see satub 30. juunil Eesti kohale, siis tuleb äikest, aga kui mitte, siis ilmselt ei tule. Sademeid peaks kahe-kolme päevaga siiski palju tulema (20-30 mm, kohati võib-olla rohkemgi).
Nädala teine pool võib tulla nii tavalise 15...20°C temperatuuri ja hoovihmadega kui ka südasuviselt soe. Soojemaks läheb siis, kui prognoositava suure läänetsükloni idaserv ulatub Läänemereni. Mitmeks päevaks jääks soe ilm püsima siis, kui Venemaal tekiks antitsüklon. Kui läänetsükloni teke ja selle suur mõjuulatus on üsna tõenäoline, siis antitsükloni osas on olukord kindlasti veel täiesti lahtine.
27. juunil püsib väikese gradiendiga baariline väli, kuid õhu liikumise järgi on Eesti kohal osatsüklon. Selle mõjul on hoovihma tõenäoliselt taas laialdasemalt, kuid äikese tõenäosus ei ole kuigi suur.
Juuni viimastel päevadel määrab ilma läänetsüklon, mille idaservas saabub soojem õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur kuni 22°C-ni (enne suuremat sadu).
Õhtul arenesid üsna ähvardavad pilved, aga madalate tippude tõttu välke ei tekkinud ja tugevaid tuulepuhanguid polnud (Kose-Tallinna vahel).
26. juunil idapoolse tsükloni mõju väheneb ja Eesti jääb väikese gradiendiga baarilisse välja. Seetõttu on oodata vaikset ja ilmselt ka kuiva päeva, kuigi mõni rünksajupilv võib ikkagi tekkida (nii ka juhtus, kaasnes lehterpilvede teke). Sooja tuleb ilmselt juba mitmel pool üle 15°C.
Rahulikud ja üsna kuivad päevad kestavad peaaegu nädala lõpuni. Siis hakkab tugevnema läänepoolse tsükloni mõju, kui selle eel jõuab kohale ka soojem õhumass, mistõttu sooja võib loota kuni 20°C. Tsüklonaalne protsess paistab tugeva õhumassi vastasseisu tõttu olevat väga intensiivne ja seepärast lõppeb juuni ka üsna tormilise ja sajuse ilmaga.
Keskmiselt soe ilm näib jätkuvat juuli alguses, kuid ka tsüklonid ei jää kaugele.
25. juuni jooksul osatsüklon hääbub ja peatsüklon nõrgeneb Loode-Venemaal. Norra merelt ulatub Põhja-Jäämereni meridionaalselt väljavenitatud antitsüklon. Nende rõhkkondade mõjul jätkub õhuvool põhjast – see vastab Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis tsirkulatsiooni makrovormile C ehk meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. Seetõttu on arktiline õhumass siinmail püsinud üldjoontes kaks nädalat. Seega tuleb veel üks väga jahe ja Lõuna-Eestis tõenäoliselt hoovihmadega päev (mujal on kuivem).
Olukord muutub nädala lõpus, kui Suurbritannia kohale jõuab läänetsüklon, mille idaservas jõuab soojem õhumassi Läänemere idakaldani. Seetõttu võib õhutemperatuur enne juuni lõppu 20°C-ni tõusta. Samas uus tsüklon tähendab uusi sadusid ja sedagi, et pärast paari soojemat päeva läheb jälle jahedamaks.
23. juuni pakkus rohkelt rünksajupilvi ja uhkeid pilvemaastikke, üsna paljudes kohtades sadas rahet, aga äikest oli vähe ja vaid üksikutes kohtades. Selle põhjuseks oli Eesti kohale jõudnud enam kui 12 km kõrgusele arenenud tsükloni üks keskmetest, mis liikus tasapisi okludeerudes üle Lääne-Eesti lõunasse.
24. juuni öö oli erakordselt külm: näiteks Harku vaatlusjaamas mõõdeti varahommikul külmarekord (2,6°C), maapinnal langes nii Harkus, Väike-Maarjas kui Jõhvis temperatuur 0°C-ni, kuid viimati mainitutes oli 2 m kõrgusel miinimumiks 1°C. Päeval sadas tasapisi lõunasse eemalduva tsükloni mõjul mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest, kuivem oli Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel tsükloni mõju tasapisi nõrgeneb, nii et sajuhooge jääb vähemaks ja ilm soojeneb pisut nädala lõpus. See, kui suureks osutub nädala lõpus järgmise võimaliku tsükloni mõju, on veel lahtine.
23. juuni pakkus teravaid elamusi nii rahe (Vasalemma, Kaarel Virroja fotod, video: https://www.youtube.com/watch?v=vhUkvbi2rEw)...
22. juunil lähenes Põhjalahelt Eesti poole osatsüklon, teine oli Läti kohal. Nende koosmõjus oli päev pea kõikjal laus- ja hoovihmane. Mõnel pool oli äikest, Assamallast ja Simunast tuli teade rahesaju kohta (kuni 1 cm läbimõõduga raheterad).
23. juunil jõuab osatsükloni kese loodest Eesti kohale. Okludeerumise tõttu peaks enam hoogsadusid olema, samuti rohkem äikest.
Nädala jooksul olulist ilma paranemist pole ette näha: kuigi nädala lõpp ilmselt tuleb veidi soojem, on vihma võimalus ikka suur.
22. juuni öösel pilvisus tihenes, mõnel pool sadas veidi vihma. Kus püsis selge, seal langes õhutemperatuur alla 5°C, kuid näha võis polaarmesosfääripilvi.
Päeva jooksul liigub tsüklon Põhjalahelt Eesti poole, tuues pilvise ja sajuse ilma, mõnel pool võib äikest olla.
24. juunil nähti Soomes keerukat multihalo, muuhulgas oli kopshalo täielikult nähtav: http://yle.fi/uutiset/haloilmio_innosti_savolaiset_tarttumaan_kameraan__kuvagalleria/7316875
29. juuni oli pilves ja enamasti sajune ilm. Äikest oli keskpäeval Lahemaal (Pärispea ps kandis). Öö jooksul taandusid sajud tasapisi kirde poole. Tsükloni kese jõudis Loode-Eestisse.
30. juunil oli pilvine ilm, rohkem sadas Ida-Eestis. Äike jäi kagunurka.
Nädala esimesel poolel määrab ilma Soome kohale jõudnud tsükloni lõunaserv ja selle osatsüklonid, nädala teisel poolel aga Islandi ja Suubritannia kohal asuva tohutu läänetsükloni idaserv; lisaks hakkab tugevnema Vahemerelt lähtuva kõrgrõhkkonna hari. Selle kohta saab ehk juba õhtul ka eraldi postituse teha.
Hatakpilvedesse peitunud Teletorn 29. juuni õhtul
28. juuni tõi rahuliku ja suhteliselt sooja päeva: mõnel pool ulatus õhutemperatuur 20°C-ni ja mõni kümnendikkraadi kõrgemalegi, vt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/oopaevaandmed/. Päikest varjutasid enamasti vaid rünkpilved ja neist tekkinud päevased kihtrünkpilved (Stratocumulus diurnalis).
Olukord muutus õhtupoolikul, kui saartel pilvisus tihenes ja hakkas lõpuks sadama Skandinaavia lõunaosast läheneva tsükloni sooja frondi tõttu. 29. juuni öösel jõudis sadu mandrile ja liikus hommiku-päeva jooksul kõikjale, Lahemaal oli äikest. Pilves ilma tõttu oli öö oluliselt soojem (enamasti üle 10°C).
Päeval jõudis Liivi lahele uue tsükloniga seotud tugev lausvihm, mis liikus õhtu jooksul tasapisi kirde poole.
Taas üks halopäev. See oli oluliselt nõrgem kui eelmisel päeval, aga midagi ikka. 28.6.2014 kl 20.12 Laagris
22-kraadine haloring ehk väike halo kuu- või päikeseketta ümber on kõige tavalisem halovorm. Nagu nimigi ütleb, on selle tajutav nurkraadius 22°.
Niisugune halo tekib sageli enne sooja fronti või sooja tüüpi oklusioonifronti, kui taevas leidub kiudkihtpilvi. Sel juhul on pilvedes olevad jääkristallid kuusnurksete põhitahkudega prismad, mis paiknevad kas segipaisatult ehk disorienteeritult või nõrgalt orienteeritult. Sääraseid jääkristallide külgtahke läbides kaldub päikese- või kuuvalgus 22–50°, kuid enamasti umbes 22° kõrvale, kusjuures täpne vähim kaldumisnurk oleneb siiski valguse lainepikkusest. Seetõttu ilmnevadki spektrivärvused ning halo on nõrgalt värviline: tajutava ringi sisemine osa on punakas, välimine aga sinakas.
Üsna sageli on haloringil näha ka ebapäikesed, mis viitavad sellele, et teatud hulk jääkristalle paikneb korrastatult: nad on ühesuguse orientatsiooniga.
Nagu teistegi halode puhul, ilmneb väike halo valgusvilgetena, mis lähtuvad miljonitelt sobivas kohas paiknevatelt jääkristallidelt. Seega näeb iga inimene halonähtust isemoodi.
Vahel on avaldatud arvamust, et rõngakujuline 22° halo on märk lähenevast kehvast ilmast. Vanarahva tähelepanekute järgi: „Päikesel rõngad suil ja talvel sünnitavad pitkalist sadu, nõndasama ka sapid ees ja taga päikesel”. Või: „On päikesel ratas ümber enne lõunat, tuleb selsamal päeval vihma. On pääle lõunat, tuleb tõisel päeval. Nõndasama on ka kuurõngastega lugu”. Kas neil ilmavanasõnadel on tõepõhi all?
See halovorm tekib tavaliselt kiudkihtpilvede olemasolu korral. Kiudpilvede puhul on haloring katkendlik, sest pilvekiht pole siis ühtlane. Ülemise kihi pilvede teke ja tihenemine võib tõesti olla seotud läheneva ilmamuutusega (front, tsüklon või selle lohk), kuid üksnes selle põhjal ei saa lõplikke järeldusi teha. Näiteks 2011. a 11. aprilli ennelõunal ülemise kihi pilved Ida-Eestis (Tartus) küll tihenesid ja tekkis uhke halode vaatemäng, kuid õhtul taevas selgines ning järgmine päev oli väga päikeseline ja rahulik.
Kui taevas kattub kiud- ja kiudkihtpilvedega, mis liiguvad tuule suhtes nurga all (tuulenihe, õhurõhk langeb samal ajal), on ilma halvenemine üldjuhul siiski üpris tõenäoline.
Rääkides 28. juunist, siis Eestile lähenes Skandinaavia lõunaosast tsüklon, mille sooja frondi eel tekkinud kiudkihtpilvedel võiski siis 22-kraadist halot näha. 29.-30. juuni on sajused, võimalik, et vett tuleb pahinal taevast alla, samuti tugevneb tuul ja päikeseline ilm taandub taas puhkajate mesimagusatesse unenägudesse.
***
27. juunil oli Põhja-Eestis päikeseline ilm, kuid sisemaal sadas paljudes kohtades hoovihma. Õhtul ilm selgines ja järgnenud ööl oli vähese pilvisusega sademeteta, kuid üsna külm ilm (temperatuur langes veel alla 5°C).
28. juuni päeval on läänetsükloni idaservas saabumas soojem õhumass, nii et mõnel pool võib 20°C ja veidi enamgi tulla, sest ilm on enamasti päikeseline (varjutavad vaid rünkpilved) ja üsna vaikne.
29. juunist läheb taas sajule, kuid pole üldse kindel, kas äikest tuleb, sest see oleneb tsüklonist soojast sektorist: kui see satub 30. juunil Eesti kohale, siis tuleb äikest, aga kui mitte, siis ilmselt ei tule. Sademeid peaks kahe-kolme päevaga siiski palju tulema (20-30 mm, kohati võib-olla rohkemgi).
Nädala teine pool võib tulla nii tavalise 15...20°C temperatuuri ja hoovihmadega kui ka südasuviselt soe. Soojemaks läheb siis, kui prognoositava suure läänetsükloni idaserv ulatub Läänemereni. Mitmeks päevaks jääks soe ilm püsima siis, kui Venemaal tekiks antitsüklon. Kui läänetsükloni teke ja selle suur mõjuulatus on üsna tõenäoline, siis antitsükloni osas on olukord kindlasti veel täiesti lahtine.
Kui 27. juuni ennelõunasel ajal oli pilvi veel palju ja näha väga selge 22-kraadine halogi, siis õhtupoolikul pilved kadusid ja oli selge päikeseline ilm (Tallinnas).
27. juunil püsib väikese gradiendiga baariline väli, kuid õhu liikumise järgi on Eesti kohal osatsüklon. Selle mõjul on hoovihma tõenäoliselt taas laialdasemalt, kuid äikese tõenäosus ei ole kuigi suur.
Juuni viimastel päevadel määrab ilma läänetsüklon, mille idaservas saabub soojem õhumass. Seetõttu tõuseb õhutemperatuur kuni 22°C-ni (enne suuremat sadu).
26. juunil idapoolse tsükloni mõju väheneb ja Eesti jääb väikese gradiendiga baarilisse välja. Seetõttu on oodata vaikset ja ilmselt ka kuiva päeva, kuigi mõni rünksajupilv võib ikkagi tekkida (nii ka juhtus, kaasnes lehterpilvede teke). Sooja tuleb ilmselt juba mitmel pool üle 15°C.
Rahulikud ja üsna kuivad päevad kestavad peaaegu nädala lõpuni. Siis hakkab tugevnema läänepoolse tsükloni mõju, kui selle eel jõuab kohale ka soojem õhumass, mistõttu sooja võib loota kuni 20°C. Tsüklonaalne protsess paistab tugeva õhumassi vastasseisu tõttu olevat väga intensiivne ja seepärast lõppeb juuni ka üsna tormilise ja sajuse ilmaga.
Keskmiselt soe ilm näib jätkuvat juuli alguses, kuid ka tsüklonid ei jää kaugele.
25. juuni loojang oli Loode-Eesti imeliselt värviküllane.
25. juuni jooksul osatsüklon hääbub ja peatsüklon nõrgeneb Loode-Venemaal. Norra merelt ulatub Põhja-Jäämereni meridionaalselt väljavenitatud antitsüklon. Nende rõhkkondade mõjul jätkub õhuvool põhjast – see vastab Wangenheimi-Girsi klassifikatsioonis tsirkulatsiooni makrovormile C ehk meridionaalne tsirkulatsioon, õhuvool põhjast. Seetõttu on arktiline õhumass siinmail püsinud üldjoontes kaks nädalat. Seega tuleb veel üks väga jahe ja Lõuna-Eestis tõenäoliselt hoovihmadega päev (mujal on kuivem).
Olukord muutub nädala lõpus, kui Suurbritannia kohale jõuab läänetsüklon, mille idaservas jõuab soojem õhumassi Läänemere idakaldani. Seetõttu võib õhutemperatuur enne juuni lõppu 20°C-ni tõusta. Samas uus tsüklon tähendab uusi sadusid ja sedagi, et pärast paari soojemat päeva läheb jälle jahedamaks.
23. juuni pakkus rohkelt rünksajupilvi ja uhkeid pilvemaastikke, üsna paljudes kohtades sadas rahet, aga äikest oli vähe ja vaid üksikutes kohtades. Selle põhjuseks oli Eesti kohale jõudnud enam kui 12 km kõrgusele arenenud tsükloni üks keskmetest, mis liikus tasapisi okludeerudes üle Lääne-Eesti lõunasse.
24. juuni öö oli erakordselt külm: näiteks Harku vaatlusjaamas mõõdeti varahommikul külmarekord (2,6°C), maapinnal langes nii Harkus, Väike-Maarjas kui Jõhvis temperatuur 0°C-ni, kuid viimati mainitutes oli 2 m kõrgusel miinimumiks 1°C. Päeval sadas tasapisi lõunasse eemalduva tsükloni mõjul mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest, kuivem oli Põhja-Eestis.
Järgmistel päevadel tsükloni mõju tasapisi nõrgeneb, nii et sajuhooge jääb vähemaks ja ilm soojeneb pisut nädala lõpus. See, kui suureks osutub nädala lõpus järgmise võimaliku tsükloni mõju, on veel lahtine.
...kui suurepäraste ja jõuliste vikerkaarte tõttu (õhtul Lasnamäel).
22. juunil lähenes Põhjalahelt Eesti poole osatsüklon, teine oli Läti kohal. Nende koosmõjus oli päev pea kõikjal laus- ja hoovihmane. Mõnel pool oli äikest, Assamallast ja Simunast tuli teade rahesaju kohta (kuni 1 cm läbimõõduga raheterad).
23. juunil jõuab osatsükloni kese loodest Eesti kohale. Okludeerumise tõttu peaks enam hoogsadusid olema, samuti rohkem äikest.
Nädala jooksul olulist ilma paranemist pole ette näha: kuigi nädala lõpp ilmselt tuleb veidi soojem, on vihma võimalus ikka suur.
Äike ja rahe Simunas, vt ka videot: https://www.youtube.com/watch?v=ytfpQ93JG18. Kairo Kiitsaku pildid
22. juuni öösel pilvisus tihenes, mõnel pool sadas veidi vihma. Kus püsis selge, seal langes õhutemperatuur alla 5°C, kuid näha võis polaarmesosfääripilvi.
Päeva jooksul liigub tsüklon Põhjalahelt Eesti poole, tuues pilvise ja sajuse ilma, mõnel pool võib äikest olla.
Helkivaid ööpilvi oli peamiselt kirde- ja idataevas. Kirdes asunutel oli kuldne toon. Hiljem, vastu hommikut, tekkis väga intensiivne riba madalale põhjataevasse.
Kui juuni esimesse poolde jagus suviseid ilmu ja paar päeva olid lausa palavad, siis juuni teine pool on silma paistnud külma ilmaga. Pärast kuu keskpaika on ka äikest vähemaks jäänud. Arktilise õhumassi püsimise eest on hoolt kandnud tsüklonite seeria, mis hakkab jõudma lõpusirgele: seeria viimane tsüklon liigub Eesti kohale, tuues siia vihma ja mõneti suurema äikesevõimaluse (eriti 23. juunil). Pikemalt on viimase kahe-kolme kuu ilmastiku tagamaadest plaanis kirjutada artikkel nt Horisondi juulinumbrisse.
Järgmise nädala jooksul jääb tsüklon okludeeruma Põhja-Venemaale, kuid kuivemat või soojemat ilma see veel ei pruugi tähendada, sest paistab, et Vahemerelt saabuva soojema õhumassi mõjul areneb Läänemere regioonis veel mõni tsüklon või jõuab Musta mere lõunatsüklon Venemaale. See hoiab jätkuvalt jahedat ja sajust ilma. GFS näitab lausa tormitsükloni teket päris Eesti lähedal.
Siiski, võib juhtuda, et juuni lõppeb või juuli algab soojeneva ilmaga, st temperatuur võib tõusta 20 kraadi lähedale või kõrgemale olenevalt sünoptilistest protsessidest ja tsirkulatsioonist. Sellist arengut saab kinnitada nädala alguspäevadel.
Kõige külmema suvise pööriaja kohta uudis Soomest: http://www.iltasanomat.fi/kotimaa/art-1288704694891.html
Vinget astronoomilise suve algust! Suvi oli ilma poolest küll mais ja juuni esimeses pooles ära, aga juulis on juba teisel katsel. 21. juunil Merivälja muulil
