14. juunil oli tsükloni lääneservas Lõuna-Eestis hoovihmade ja äikesega ilm, kohati oli äike tugev ja sadas rahet (Võrus diameeter kuni 2,5 cm), sest Karjalast liikus üle Eesti lõunasse väga soe ja labiilne õhumass, kuid ülejäänud Eestis oli enamasti pilves ja sademeteta ilm. Sooja oli tuulise ja pilvise ilma tõttu alla 20 kraadi.
Edaspidi määrab ilma Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma. Sademeid võib rohkem tulla 18.-20. juuni paiku, kui Eesti kohale võib jõuda aktiivne tsüklon või osatsüklon. Soojemat ja kuivemat ilma on loota siis, kui tsüklonite seeria hääbub, seega juuni lõpus.
13. juuni öösel taandus suurem sadu ja äike Peipsi äärde, kuid ilm jäi pilviseks ja õhurõhk langes, sest Soome lahel tekkis uus tsükloni kese, mis liigub tasapisi Eesti kohale. See tõi päeval rohkelt (hoo)vihma ja vähemalt Lõuna-Ida-Eestisse äikest, kuid tuul jäi tsükloni keskme läheduses nõrgaks või mõõdukaks. Õhutemperatuur jäi kindlalt alla 20 kraadi.
14.-15. juunil ilm paraneb veidi, st sajab vähem, kuid tsükloni kaugenedes Venemaale tugevneb tuul. Ilm püsib jahe. Edaspidi tugevneb taas tsükloni mõju ja ilm muutub sajusemaks.
Soojemat ilma või kuivemat perioodi pole niipea oodata.
12. juuni öösel alates Lääne-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Päeva jooksul levis lausvihm kõikjale, mõnel pool oli sadu tugev. Lõuna paiku jõudis Hiiumaale ja Loode-Eestisse äike, mis tasapisi liigub itta ja kagusse. Tallinna lennuvälja kohta anti ka äikesehoiatus: Hoiatus(ADEO31)
Ka Ilmateenistus on andnud hoiatuse: 12.06. lõuna paiku on paljudes kohtades äikest. Tõenäosus on suurem Lääne- ja Kesk-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tugevad vihmahood ning tuulepuhangud üle 15 m/s, http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Pärastlõunal pilvisus alates saartest küll hõreneb ja sadu lakkab, kuid mandril võib pilves ja sajune ilm püsida õhtuni, sest süvenev tsüklon tuleb otse Eesti poole. Vihmase ilma kohta on parajalt soe – 10...15°C.
Kihtpilvedes Teletorn õhtusel ajal
10. juunil oli hoovihma ja äikest peamiselt Ida-Eestis, sest seal oli idapoolse tsükloni mõju tugevam. Öösel alates Põhja-Eestist pilvisus tihenes, kuid need olid kihtpilved, mis kaitsesid jahtumise eest ja tõid pisut uduvihma.
11. juunil on oodata kõrgrõhkkonnaharja mõjul peamiselt sademeteta ilma ja ehk parajalt ka päikest, kuid madalad pilved päeva jooksul hajuvad – keskmine Eesti suvepäev. 12. juunil ilm muutub, sest loodest saabub tsüklon ja selle lohk muudab ilma tuuliseks, sajuseks ja jahedamaks ehk tuleb väga vihmane päev. Arvatavasti on mõnel pool ka äikest. Ilm hakkab paranema järgmisel nädalal, aga pikemat kuivaperioodi või oluliselt soojemat ilma pole veel mõnda aega (vähemalt kaks nädalat) oodata.
9. juuni tõi hoovihma ja äikest mitmele poole, kohati sadas rahet, ainult saared ja läänerannik jäid kuivaks. Selle põhjuseks oli ebapüsivusjoone sattumine Eesti kohale.
10. juuni toob vähemasti sisemaale samuti hoovihma ja äikest, tõenäosus peaks suurem olema Ida-Eestis.
Edaspidigi on Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ilma kuivana hoidmisel ilmselt väike, sest nädala teisel poolel on oodata Skandinaaviast tsükloni saabumist Eesti lähedale. See toob jaheda, sajuse ja ilmselt tuulise ilma. Tsükloni läheduses on sooja ilmselt siiski üle 10 kraadi, aga kui öösel on selge, siis on külmem. Öökülma pole ette näha, ent pole pikemat aega oodata ka märkimisväärset soojenemist.
8. juuni tõi hommikul äikese saartele ja Lääne-Eestisse, päeval mitmele poole sisemaale, kuid õhtul paranes ilm kiiresti; mõnel pool mere ääres arenes udu (vt pilte allpool).
9. juuni toob vähemalt sisemaale samuti äikese, kuid ilm tuleb soojem (üle 20 kraadi) - antitsükloni põhjaservas saabub veidi soojem õhumass, aga selle äärealal pääseb piisava niiskuse tõttu mõjule konvektsioon. Õhtu jooksul liigub äike taas Peipsi ümbrusesse.
Nädala teisel poolel toob põhja pool arenev tsüklon sajuse ja jaheda ilma. Liikumas on jutte ka öökülmast, kuid tingimused on kõike muud kui soodsad, sest vaja oleks hulga jahedamat õhumassi ja ideaalseid tingimusi jahtumiseks, kuid selle asemel on pilvist, sajust ja võib-olla tuulist ilma oodata.
Väga soe ja võrdlemisi niiske periood on lõppenud ja ees ootab jahedam, kuid endiselt suviselt soe ilm. Selle toob Kesk-Euroopa tuline antitsüklon. Kuna Eesti jääb selle kaugele äärealale, siis kuiva ilma vähemalt esialgu ei tasu loota. Märksa jahedamaks võib minna nädala pärast.
Edaspidi määrab ilma Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma. Sademeid võib rohkem tulla 18.-20. juuni paiku, kui Eesti kohale võib jõuda aktiivne tsüklon või osatsüklon. Soojemat ja kuivemat ilma on loota siis, kui tsüklonite seeria hääbub, seega juuni lõpus.
13. juuni öösel taandus suurem sadu ja äike Peipsi äärde, kuid ilm jäi pilviseks ja õhurõhk langes, sest Soome lahel tekkis uus tsükloni kese, mis liigub tasapisi Eesti kohale. See tõi päeval rohkelt (hoo)vihma ja vähemalt Lõuna-Ida-Eestisse äikest, kuid tuul jäi tsükloni keskme läheduses nõrgaks või mõõdukaks. Õhutemperatuur jäi kindlalt alla 20 kraadi.
14.-15. juunil ilm paraneb veidi, st sajab vähem, kuid tsükloni kaugenedes Venemaale tugevneb tuul. Ilm püsib jahe. Edaspidi tugevneb taas tsükloni mõju ja ilm muutub sajusemaks.
Soojemat ilma või kuivemat perioodi pole niipea oodata.
Äike 12. juuni õhtul Jõgeval. Fotole on jäänud välgu kuma. Kairo Kiitsaku foto
12. juuni öösel alates Lääne-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Päeva jooksul levis lausvihm kõikjale, mõnel pool oli sadu tugev. Lõuna paiku jõudis Hiiumaale ja Loode-Eestisse äike, mis tasapisi liigub itta ja kagusse. Tallinna lennuvälja kohta anti ka äikesehoiatus: Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 120917 HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 121300/121700 ON OODATA AIKEST EI MUUTU= http://www.lennuilm.ee/opmet/ |
Pärastlõunal pilvisus alates saartest küll hõreneb ja sadu lakkab, kuid mandril võib pilves ja sajune ilm püsida õhtuni, sest süvenev tsüklon tuleb otse Eesti poole. Vihmase ilma kohta on parajalt soe – 10...15°C.
Tugev vihm Laagris, äike oli Paldiski pool.
Kihtpilvedes Teletorn õhtusel ajal
Piritale tuiskas tugeva tuulega udu, sadas ka veidi vihma; kl 23 paiku liikus üle Viimsi ps äike.
10. juunil oli hoovihma ja äikest peamiselt Ida-Eestis, sest seal oli idapoolse tsükloni mõju tugevam. Öösel alates Põhja-Eestist pilvisus tihenes, kuid need olid kihtpilved, mis kaitsesid jahtumise eest ja tõid pisut uduvihma.
11. juunil on oodata kõrgrõhkkonnaharja mõjul peamiselt sademeteta ilma ja ehk parajalt ka päikest, kuid madalad pilved päeva jooksul hajuvad – keskmine Eesti suvepäev. 12. juunil ilm muutub, sest loodest saabub tsüklon ja selle lohk muudab ilma tuuliseks, sajuseks ja jahedamaks ehk tuleb väga vihmane päev. Arvatavasti on mõnel pool ka äikest. Ilm hakkab paranema järgmisel nädalal, aga pikemat kuivaperioodi või oluliselt soojemat ilma pole veel mõnda aega (vähemalt kaks nädalat) oodata.
Ida-Eestis arenesid taas majesteetlikud rünksajupilved, mis tõid kohati äikest. Vaade 10. juunil Tõraverest.
9. juuni tõi hoovihma ja äikest mitmele poole, kohati sadas rahet, ainult saared ja läänerannik jäid kuivaks. Selle põhjuseks oli ebapüsivusjoone sattumine Eesti kohale.
10. juuni toob vähemasti sisemaale samuti hoovihma ja äikest, tõenäosus peaks suurem olema Ida-Eestis.
Edaspidigi on Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ilma kuivana hoidmisel ilmselt väike, sest nädala teisel poolel on oodata Skandinaaviast tsükloni saabumist Eesti lähedale. See toob jaheda, sajuse ja ilmselt tuulise ilma. Tsükloni läheduses on sooja ilmselt siiski üle 10 kraadi, aga kui öösel on selge, siis on külmem. Öökülma pole ette näha, ent pole pikemat aega oodata ka märkimisväärset soojenemist.
Äikese saabumine Tartusse ja välk (tipphetkel tekkis üle 20 välgu minutis)
8. juuni tõi hommikul äikese saartele ja Lääne-Eestisse, päeval mitmele poole sisemaale, kuid õhtul paranes ilm kiiresti; mõnel pool mere ääres arenes udu (vt pilte allpool).
9. juuni toob vähemalt sisemaale samuti äikese, kuid ilm tuleb soojem (üle 20 kraadi) - antitsükloni põhjaservas saabub veidi soojem õhumass, aga selle äärealal pääseb piisava niiskuse tõttu mõjule konvektsioon. Õhtu jooksul liigub äike taas Peipsi ümbrusesse.
Nädala teisel poolel toob põhja pool arenev tsüklon sajuse ja jaheda ilma. Liikumas on jutte ka öökülmast, kuid tingimused on kõike muud kui soodsad, sest vaja oleks hulga jahedamat õhumassi ja ideaalseid tingimusi jahtumiseks, kuid selle asemel on pilvist, sajust ja võib-olla tuulist ilma oodata.
Väga soe ja võrdlemisi niiske periood on lõppenud ja ees ootab jahedam, kuid endiselt suviselt soe ilm. Selle toob Kesk-Euroopa tuline antitsüklon. Kuna Eesti jääb selle kaugele äärealale, siis kuiva ilma vähemalt esialgu ei tasu loota. Märksa jahedamaks võib minna nädala pärast.
7. juuni õhtul tekkis äike Läänemerel, mis jõudis Kuramaale. 8. juuni öösel jõudis äike saartele ja liikus põhja-kirde suunas. Hommikul oli äike Harjumaal, mis liigub päeva jooksul aktiivse osatsükloniga edasi itta.
8. juuni labiilsuse prognoos, http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html.
Äike 8. juuni õhtupoolikul Peipsi kohal (Kallastel)
Kihtpilvedes meri 8. juuni õhtul Türisalu pangalt
läänemerelt läheneb kuramaale üsna tugev äike! olgem valvsad, eriti öösel - ehk näeme põuavälkegi.
VastaKustutamillal tallinnasse äikest oodata
VastaKustutaTallinnas hommikul, keskpäeval
VastaKustutakui tugevaid äikeseid tallinnasse oodata
VastaKustutaLätis on praegu üsna intensiivne äike. Eks selline võib ka Eestis tekkida ja kuhugi jõuda. Õhumass on oluliselt jahedam, aga üsna tugev äike võib ikkagi tekkida.
VastaKustutaKahju, et lähipäevil edelavool ei kehtestu. Siis oleks sama ilm, mis 29.07.2012 öösel Lõuna-Soomes.
VastaKustutaÄike on jõudnud saartele.
VastaKustutakas Harjumaal tuleb veel äikest
VastaKustutaJah, peaks küll tulema. Haapsalu lähedal on uus kolle tekkinud.
VastaKustutaAga Tallinnas ?
VastaKustutaenam ei tule, sest õhuvool on mere poolt.
VastaKustutaTänane äike oli vähemalt Põhja-Eestis 10-ks päevaks või enamaks viimane.
VastaKustutaSa totakas anonüümne, kes Sa pidevalt ilma suure algustäheta ja küsimärgita Tallinna kohta napakaid äikese-küsimusi esitad, oled vist ehtne idikas :)
VastaKustutanagu sina
VastaKustutaLas ta küsib, sellise suhtumisega arvan, et hoopis sina oled idikas.
VastaKustutajust
VastaKustutaKas Tallinnas tuleb täna õhtul või öösel veel äikest?
VastaKustutaxDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDD
VastaKustutaTundub siiski, et siia on jõudnud ka lihtsalt risustajad.
VastaKustutaÖösel äikest pole, isegi udu kadus ära. Päeval on ilmselt sisemaal.
VastaKustutaLas tallinlane küsib. Mis teha kui mõni äikest nii kardab.
VastaKustutaMina, näiteks väga huvitun millal Saaremaa lõunaosa vihma (kasvõi vihmakest ) saab ? Kuulu järgi olla siin- seal äikest- Kuressaare ümbrust aga välditakse (siiani).
Ei jõua enam peenraid kasta !!!
Nii ilmateenistusel uus lehekülg. Peab tunnistama et vana oli mobiilisõbralikum, aga sellega harjub. Suurimaks puuduseks esimese hooga tundub hirlami sademete eesti mudeli väljund. Ei näidata suuremate asukohtade kohta eeldatavaid sademeid millimeetrites enam. Radari komposiitpilt on ok.
VastaKustutaseal on veel miinuseid. hirlami ja radaripiltide valikriba võiks olla vasakul või paremal, aga mitte üleval või all (mõelgem ka sülearvutite kasutajatele - pool pilti pole väiksema ekraani tõttu näha) ja hiirenoolt üleliigutades saaks pilte valida. praegu peab hiireklikki all hoidma ja lohistama seda ruutu piltide valimiseks.
VastaKustutaNagu ikka uute lahendustega, võtab natuke aega harjumisega...muidu täitsa okei veebileht.
VastaKustutaPole hetkel muud hullu kui nutifonides ebamugav kasutamine, mõned asjad ei tööta. Aga tegu testleheküljega, mis pole veel avalik, nii et probleeme jms loomulikult esineb. Anname veidi aega.
VastaKustutaPilvede kooli kohta tuleb aruanne märkuste ja soovitustega esitada, neid võetakse arvesse, kui viimaks testperiood saab läbi.
Äikest on isegi oodatust rohkem, sh Tallinna külje all.
Millal testperiood läbi saab?
VastaKustutakas täna öösel tuleb tallinnas äikest
VastaKustutasakus oli täna üsna korralik äike, mille kese jäi itta.
VastaKustutaTartus oli äike päris raevukas, tipphetkel üle 20 välgu minutis ja tuli ka rahet.
VastaKustutaEesti kohale sattus ebapüsivusjoon, kus arenesid kohati tugevad äikesed.
Öösel pole äikest, aga homme päeval jälle.
kas see hommne päevane äike on Ida-Eestis või ka mujal
VastaKustutaÜsna sarnane, kuid ilmselt siiski veidi rohkem lõuna pool, st Järvamaa vast katab veel ära, kuid Harjumaa osas on küsitav.
VastaKustutaMudelid on loobunud eeloleva nädalavahetuse külmast.
VastaKustutaKas on nii Jüri?
See Sakust nähtud äike oli otse Kiili valla kohal. 1 välk lõi minust 200..250 meetri kaugusele. Õnnestus videosse saada. Videot saab näha homme, kuna laen videoid alati ajalises järjekorras + asjaolu, et mul on tänasest päevast teisi videoid samuti - kõik ei jõuagi täna ära laadida.
VastaKustutaBeneluxi maadele on ESTOFEX andnud kõrgeima hoiatustaseme, lisaks veel mesoscale discussion. Oskab selle viimase mõiste mulle keegi lühidalt lahti seletada?
VastaKustutaSellega on võimalik superelemendist pilvede teke, ning suur on tornaadode tõenäosus.
VastaKustutaAitäh!
VastaKustutaKui tsüklon või selle lohk on päris Eesti kohal, siis juunipakast ilmselt ei tule, aga jahe ja tuuline on ilmselt ikka.
VastaKustutamesoscale discussion - äikeseskaala arutelu. Meteoroloogias kasutatakse erinevaid ajalisi ja ruumilisi skaalasid, mille huviorbiiti jäävad nähtused on sageli erinevad.
Kõige üldisemalt jagunevad meteoroloogias mastaabid mikro-, meso-, sünoptiliseks ja globaalskaalaks. Mikroskaala huviorbiiti jäävad nähtused, mille ruumiline ulatus on maksimaalselt 1 km, näiteks üksikud pilved, kohalik turbulents, tolmukeerised jne. Mesoskaala nähtused hõlmavad juba 2-2000 km, vastava ulatusega nähtuste ring on väga lai, alates tornaadodest ja äikestest kuni frontide ja väiksemate tsükloniteni. Sel põhjusel jagatakse see skaala veel omakorda kolmeks: γ-meso tegeleb mõne kuni 20 km ulatusega nähtustega, nagu konvektsioon, üksikud äikesed, tornaadod, nimetatakse seetõttu ka äikeseskaalaks), β-meso aga kümnete kuni 200 km ulatusega nähtusi, näiteks briisid, järveefekt) ja α-meso hõlmab 200-2000 km (frondid, väiksemad tsüklonid, konvektiivsüsteemid), minnes üle sünoptiliseks skaalaks. Viimase huviorbiidis on tuhandete km ulatusega nähtused, nagu frondid ja rõhkkonnad. See on sünoptikute ja ilmaprognooside igapäevane pärusmaa. Kõige suurema ruumilise ulatusega on globaalskaala, mille huviorbiiti jäävad mitmesugused tsirkulatsiooniga seotud nähtused ja ostsillatsioonid, nagu El Nino.
Seega tähendab see arutelu, mis hõlmab mõne kuni mõnesaja km ulatusega nähtuseid, peamiselt äikese ja konvektsiooniga seonduv.
Eesti keeles kasutatakse mõistet ülielemendiline rünksajupilv, super- on eesti keeles üli-. Üksnes ülielemendilisi rünksajupilvi see kindlasti ei hõlma, vaid palju enamat ja sellise arutelu olemasolu pole otseselt seotud tornaadodega, vaid antakse jooksev ülevaade sellest, mis on mesoskaalas toimunud.
Ilmateenistuse testperiood pidi vist paar päeva kestma, kuni tehakse uus koduleht avalikuks, aga miski ei garanteeri, et see on tegelikult nii.
Uus koduleht on ju avalik. Vana ei saa ju enam kasutada.
VastaKustuta´´Kalle in OZ ütles ...
VastaKustutaBeneluxi maadele on ESTOFEX andnud kõrgeima hoiatustaseme´´´
Seal oli eile ka kaks väga tugevat äikesetormi...liikusid mõlemad sama trajektoori mõõda Saksa piiri lähedalt edelast kirdesse.
Hoiame eurooplastele seal läänes kaasa, et katastroofini olukord ei läheks :(. Õudne, sellised indeksid näitavad vist seda, et on oht, et hiidpagi ajab teist taga.
VastaKustutaMis 08.08.2010 cape indeks ja li Eestis olid?
Alles eile tuli pressiteade, et Ilmateenistusel on uus koduleht. Kuni sinnamaani ei olnud koduleht avalik, aga oli teatud arvutites ja seadmetes kättesaadav, mis ei tähenda, et leht oli avalik. Selline on riigiasutuse poliitika ja meil oli sel teemal ka arutelu - piiratud infoväljas olemine tähendab tihtipeale ekslikke arvamusi.
VastaKustuta8.8.2010 oli CAPE kuni 1500 J/kg ja LI kuni -4. Eilsete tugevate äikestega aga näiteks vastavalt kuni 600 J/kg ja kuni -2.
Aitäh! Kui indeksid vastavalt 600 ja -2, siis meil siin Eestis on seni vedanud. (va 20.05 hilisöösel/öö hakul üle Ida-Eesti ja Peipsi liikunud torm)
VastaKustutaAsi selge. Aga kuhu saab kriitikat uue lehe kohta esitada?
VastaKustutaVaatasin GFS-ist, et selle suve parim uudis, et see vastk külm jääb tõepoolest ära. -5 isoterm on asendatud +5-ga. Loodame, et nii läheb, sest see tähendaks eestlasele parimat aega - kraade parajalt +20 ringis. Sellist temperatuuri on see aasta olnud enim aprillis ja nüüd 7..9 juuni. Üldiselt sel kevadel olnud kas +10 või +30 kraadi.
VastaKustuta@ Margus Voitk
VastaKustutaArvan, et näiteks siin olevatele andmetele: http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/kontakt/
09.06 äikesevihm, välk ja selle väga vali ragin Kiilis: (Kerige video 25. sekundi peale)
VastaKustutahttps://www.youtube.com/watch?v=B67pkjA9cxo
Äikest oli üsna vähe ja enamasti vaid Peipsiga piirnevates maakondades; rohkem oli Lätis ja Venemaal.
VastaKustutaJah, Ilmateenistuse kontaktaadress peaks sobima. Senini on probleemiks ikka see, et nutifonides ei saa kuigi hästi kasutada ja kurdetakse selle üle, et kastepunkti ei saa vaadata. Isegi tänasel Tõravere tutvustuspäeval kerkis kastepunkti probleem esile.
norra edelarannikul on norra sajandi äike
VastaKustutaja imelik, et baltimaades on ilm justkui riigipiire tundes pilves
VastaKustutaIlmateenistus järjekordselt liialdab. Homme pole küll õhumassi energiast näha, et äikest kohati kindlalt on.
VastaKustutaEelmisel aastal oli Norras suuremgi äikesepuhang, kui sinna jõudis troopiline õhumass: http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?13-Erakordne-%E4ikesepuhang-P%F5hja-ja-Norra-merel
VastaKustutaKa praegune äikesepuhang on seotud väga sooja õhumassiga, mis Kesk- ja Lääne-Euroopast sinna jõudis, mäestikku ületades on sunnitud õhk tõusma ja seepärast on äike just mäestiku kohal.
Õhumass tuleb meile läänest. Rootsis on praegu küll pisut äikest, seega kui õhumassi omadused eriti ei muutu, siis võib äikest ka siin tulla, kuid midagi kindlat ei ole.
Kui palju sademeid võib Jõgevamaal homme tulla?
VastaKustutaIlmaateenistuse uues sadememudelis enam võimalikke koguseid ei näidata.
See uus Hirlami mudel on minu arust üldsegi halvem. Vana oli tunduvalt paremini arusaadavam.
VastaKustutaAga jah, öine äike on minu poolt kindlapeale välistatud. Homme päeval on ka vaid pisike võimalus ja sedagi idas.
millal tallinnasse äikest oodata
VastaKustutaHalvimal juhul mitte 2 nädalat.
VastaKustutaÖisel ajal küll ei tule, aga päeval võimalik.
VastaKustutaJõgeva prognoos koos sajuhulkadega: http://www.ilmateenistus.ee/asukoha-prognoos/?id=249 (ülevalt saab kõikide linnade, külade jt Eesti asulate kohta tellida samamoodi kahe ööpäeva meteogramm-prognoose).
Viitamiseks on nüüdsest värskeimad pildid vastavalt:
http://ilm.ee/images/EMHI_Radar_composite.jpg
http://ilm.ee/images/EMHI_Radar_Syrgavere.jpg
http://ilm.ee/images/EMHI_Radar_Harku.jpg
Võõrast serverist otse viidata pole hea komme, kuna koormab neid meie koormusega!
Pildid kogunevad:
http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_Harku/
http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_Syrgavere/
http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/
kui suur protsentides võiks tallinnas äikesevõimalus olla homme päeval
VastaKustutaKui suur võiks su ajumaht olla % normaalse inimese ajumahust?
VastaKustutarohkem kui sul
VastaKustutaTallinnas pole see just üleliia suur, ehk jääb see 30-40% juurde, seega tõenäolisem on lihtsalt vihmane päev. Äikesevõimalus on suurem õhtusel ajal.
VastaKustutaKuidas ta suurem siis on, kui ilm (laus)selgineb?
VastaKustutatundub et see kuumus ja rohke äike (ida) eestis mais-juunis oli juuni teise-kolmanda dekaadi arvelt
VastaKustutaLoode-Eestis on äike, Laagris on müristamist kuulda ja et see pole mingi liiklusmüra, siis kinnitavad seda ka detektorid: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://sat24.com/en/scan
VastaKustutaKui meil on frontidega tegemist, siis ei loe absoluutselt see, milline on ilm või kas on öö või päev, kuid kahjuks ei saa mõned siiamaani aru sellest, et äike ei teki üksnes palava, vaikse ja päikeselise ilmaga.
Mait Sepp kirjutas kunagi sellise kommentaari ühte artiklisse, mida kummitas ka selline väärarvamus: See lause on eksitav. Tugevad vihmasajud on peamiselt seotud frontidega ja frontidega kaasnevad ka enamus äikesejuhtumitest. Siin aga jätab autor (kaudse) mulje, et paduvihmad tulevad ühest kenast välja arenenud äikesepilvest.
ja veel: Autori vaimustus konvektiivsetest süsteemidest on mõistetav, kuid antud kontekstis ülepaisutatud – nagu eelnevalt sai mainitud, tekib enamus äikest ja vihmasid ikkagi tsüklonite frontidel.
Selliste väärarvamuste puhul tekib alati mõte, et huvitav, kas see inimene, kes nii arvab, pole äikeseid siis üldse kogenud. Äike on öisel ajal, kui päikest ei ole, üsna tavaline, ka sel aastal korduvalt olnud, samuti on üsna tavaline, et äike tuleb lauspilves ilmaga, harvem talvel lume- ja lörtsisajuga, aga sedagi korduvalt kogetud - isegi empiiriline andmestik ei kinnita kuidagi seda, et äikeseks peaks ilm olema vaikne, päikeseline ja palav, vaid igat moodi võib-olla, võimalusi on nii palju kui fantaasia suudab vaid ette kujutada.
see äike loodes lõppes kahjuks rannikul ära :/
VastaKustutaKristina Sepp Paldiskis umbes tund tagasi hakkas müristama. Nüüd 5 minuti jooksul 2 tugevat sirakat käinud. Selle aasta produktiivseim päev siin
VastaKustuta(Seega kl 13.30 oli veel elujõuline - pole siin midagi ära kadunud).
Teine väärarvamus on muidugi see, et atmosfääris valitseb mingi lõivsuhe - pole sellist asja, vaid jahedamad ja soojemad perioodid keskmistel laiustel tulevad tsirkulatsiooni eripärast. Troopikas, kus tsirkulatsioon on teistsugune, kus pole advektsioone, on kogu aeg soe.
On küll kadunud - ükski detektor ju välke ei näita viimasel tunni aja jooksul Eestis. Ja ma ei saa aru kuidas äike kellelegi nii väga meeldida saab, et seda lausa oodatakse. Siin alles oli ju video, kus Kiilis oli pilv-maa välk paarisaja meetri kaugusele löönud.
VastaKustutaPigem just hea et see Loode-Eesti äike ära hajus, sest järgmine tabamus võib juba olla 0 m kaugusele
Viimased välgud tekkisid kl 13.40. Kuna rünksajupilved on alles, siis võib välke tekkida suvalisel ajal. Selle kohta on info: 2014-06-12 09:00:00
VastaKustutaEFIN SIGMET 1 VALID 120930/121130 EFHK- EFIN FINLAND FIR EMBD TS OBS AT 0930Z N5925 E02255 - N6035 E02230 - N5935 E02330 TOP FL250 MOV SE 10KT NC=http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft
Äikesejahtidega on selgeks saanud, et detektorid ei registreeri paljusid välke, vahel isegi mitte siis, kui on pilv-aluspind tüüpi. Seetõttu ei tähenda see, kui detektorid midagi ei näita, et äikest pole. Rünksajupilvede korral tuleb alati valmis olla äikeseks. Praegu on rünksajupilved maskeeritud kihtsajupilvedega. Aimu saab pilveliigist tugevate sajuhoogude kaudu.
kas harjumaal on äike tõenäöline
VastaKustutaViimase 30 min jooksul pole äikest enam vahetus läheduses tajuda olnud.
VastaKustutaOn ikka tõenäoline, isegi detektor registreerib taas välke, http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/
Soome lahel on samuti äikesekolle tekkinud: http://testbed.fmi.fi/, see liigub ilmselt kagusse.
kui palju sademeid tallinnas juba tulnud on
VastaKustutaLigi kuu kõrbemist -aga nüüdseks Saaremaa´gi kastetud. Tänud ilmataat!
VastaKustutaÄikest pole olnud.
@ 12. juuni 2014 16:27
VastaKustuta100 mm kindlasti ning tlnst 10..20 km lõunapool ehk rohkemgi
kas täna öösel ja homme päeval tuleb tallinnas äikest
VastaKustutaHomne äike jääb vist rohkem sisemaale, aga päris välistatud pole ka Soome lahel.
VastaKustutaEelinfo:
Ilmahuviliste kokkutulek tuleb 19. juuli TÜ geograafia osakonna ruumides Vanemuise 46. See toimub LUSi üritusena.
Töö on kolmes sektsioonis, mis algavad plenaarettekannetena, kuid päev võib alata režiiminihetest meie ilmastikus ja muudes loodusnähtustes. See teema kerkis aktuaalseks Estkliima projekti raames, millest on plaanis teha ka artikkel (Jaagus jt).
Seejärel tuleksid kolme sektsiooni juhatajate ettekanded. Need ettekanded annaksid ülevaate sektsiooni kesksetest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Need oleksid justkui sissejuhatuseks järgnevaks aruteluks sektsioonidest.
Esialgne päevakava:
10.30 Saabumine ja kohv suupistetega
11.00 Ametlik algus, päeva üldine tutvustus
11.10 Mait Sepp Ettekanne režiiminihetest
11.40 Jüri Kamenik Sissejuhatus amatöörilmavaatlejate sessioonile
12.00 Sven-Erik Enno Sissejuhatus äikesevaatlejate ja ohtlike ilmanähtuste sektsioonile
12.20 Marko Kaasik ? Sissejuhatus ilmaennustajate sektsioonile
12.40 Vaheaeg
13.00 Töö sektsioonides
14.00 Lõunavaheaeg
15.00 Ülevaade sektsioonide töö tulemustes
16.00 Ametlik lõpp
Kindlasti oleks vaja teha eelregistreerimine. Siis saab seda teada ja arvestada lõunasöögi tellimisel. Mõistlik eelregistreerimise tähtaeg võiks olla sama nädala esmaspäev.
(ei ole veel ametlik info)
Lisaks uus ilmaraamat lettidel: "Kodune ilmaraamat", mis on lausa 400 lk (http://tallinn.ester.ee/search*est/t?SEARCH=Kodune+ilmaraamat&searchscope=1&SUBMIT=OTSI, müügil:
http://www.healugu.ee/index.php?route=product%2Fproduct&product_id=348#.U5m1lHLAwip
29 tk.
mitte vist, vaid kindlalt.
VastaKustutaja saksamaal oli 09.06 õhtul vist derecho olnud. pagituule kiirus oli kuni 150 km/t.
Kogemus näitab, et frontide, tsükloni korral ei maksa äikesest rääkida kindlalt vaid ühes kohas, vaid vist on asjakohane.
VastaKustutaJälle: Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 121937
HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 122240/122400
ON OODATA AIKEST=
100% kindel on igatahes see, et vähemalt enne juulit (kui mitte kauemgi) ei tule õnneks +25..+xx kraadist kuumust.
VastaKustutaumbes sama kindel on ka äikese ära jäämine lääne- ja põhjaeestis. kuid see-eest saame jällegi ehk väga tugevat tuult tunda!
Küllap tuleb äikest ka Loode-Eestisse, sest tsüklonid liiguvad kas otse üle Eesti või väga lähedale, nii et seepärast ei saa midagi sellist, eriti veel kategooriliselt, väita.
VastaKustutaSoome lahele on jõudnud rünksajupilvi, mis võivad olla äikesteks, vt http://testbed.fmi.fi/
Tsirkulatsioon on looduse muutlik komponent. Sobivate tingimustega võib kuumus jõuda Eestisse paari ööpäevaga, isegi kui tuhandete km raadiuses ei ole nii sooja õhumassi antud hetkel.
20. juunini võib küll kindel olla, et väga sooja ilma ei tule, aga mis edaspidi - kõik võib-olla.
Tallinnas ei ole lähitundidel äikest oodata, aga selle järgi läheneb loodest külm front: http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/. Seega öösel või hommikul võib olukord muutuda.
VastaKustutakülm front? ehk praegusest +12-st saab nt +8?
VastaKustutakas täna öösel tuleb tallinnas äikest
VastaKustutaRünksajupilved on hakanud Soome lahel arenema ja äikesevõimalus on öösel ja hommikul olemas.
VastaKustutaRünksajupilved jõudsid Paldiskisse ja on nüüd hajumas. Hommikuni pole äikest oodata, päeval ilmselt sisemaal.
VastaKustutaTallinnas on äikesevõimalus suur siis, kui juhtvoolu suund jääb 250 ja 100 kraadi vahele - st. pilved tulevad sisemaa poolt.
VastaKustutaVahel tuleb äike ka loodest või põhjast ja seda on korduvalt olnud nii mais kui juunis.
VastaKustutaAga see ongi vahel. Enamus juhtudest siiski on maasuuna puhul.
VastaKustutaKaugel rannikust pole jah suunal vahet, isegi tugeva tuule puhul nagu tänane päevgi on näiteks.
GFS uuenes ning peab tõdema,et iga uuendusega muutub algav nädal aina sügisesemaks.
VastaKustutaSee, et on tsüklonite ülekaal, oli selge juba mitme päeva eest, seda postituses ka rõhutatud, et soojemat või kuivemat ilma pole oodata.
VastaKustutaAga mingit pidevat trendi pole märgata, see ilmselt ainult tundub. Eks iga järgnev uuendus kindlasti erineb pisut ja võib siis trendist mulje luua.
Ja tundub õigesti, trend on jahenemise suunas. Kui veel paar päeva tagasi ennustati +5 kraadi isotermi, siis nüüd mõneks päevaks isegi -2 kraadist.
VastaKustutakas täna öösel tuleb tallinnas äikest
VastaKustutaÖöpäeva keskmine jääb ikka 10-14 kraadi juurde, st paari päeva eest alanud ühtlaselt jahe periood kestab ilmselt terve järgmise nädala. Praegusel juunikuisel ajal pole ka väga külma õhumassiga korral loota, et ööpäeva keskmine tuleks nt 12. juuni omast oluliselt madalam kui just ei tule väga sajust päeva - siis võib päevane maksimum jääda 10 kraadi juurde või madalamale.
VastaKustuta