Kiudrünkpilved, irisatsioon ja joonpilved 9. septembril

9. septembril võis näha üle aastate võimsaimat kiudrünkpilvede vaatemängu. Rohkem haruldastest kiudrünkpilvedest: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/cirrocumulus.htm. 

Selle põhjuseks oli Loode-Venemaal 8. septembril tekkinud uus antitsükloni kese, selle mõjul liikus 9. septembril kirdest Eesti poole külm front. Viimase mõjul oli Virumaal üsna tugevat konvektsiooni, Soome lõunaosas ka äikest. Suurenenud niiskus ja labiilsus tropopausi lähedal soodustasid kiudrünkpilvede teket. Mõned pildid Tartust.

Kl 9.54

Kl 12.36

Kl 12.34

Kl 15.50

Kiudrünkpilvedes võis näha eredat irisatsiooni. Irisatsioon ehk pilvede küütlemine tähendab pilvede vikerkaarevärvilist helendamist, mis tekib, kui kuu või päike paistab läbi ülemiste (kiudrünkpilved) või keskmiste (näiteks kõrgrünkpilvede) poolläbipaistvate kohtade (vt fotot). 

Irisatsioon on valguse interferentsinähtus, mille ilmnemiseks peavad veepiisakesed või jääkristallid, millest pilv koosneb, olema hästi ühtlase suurusega, sel juhul moodustuvad ringikujulised difraktsioonmaksimumid erinevate värvustena.

Kl 15.52

Lennuki kondensjälg ehk joonpilv tekib kas põlemisprotsessi tõttu õhku lisanduva veeauru arvel (viimane kondenseerub heitgaasides olevatele tahma- jmt osakestele) või rõhulanguse tõttu õhusõiduki propelleri ja tiibade ümbruses (rõhu vähenemine põhjustab temperatuurilanguse, mis võib esile kutsuda kondensatsiooni ja tekitada pilvetriibu). Rohkem: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/kondensjaljed

Kuna kondensjäljed on üpris teravalt piiritletud ning hajutavad ja peegeldavad piisavalt valgust, saavad need heita hästijälgitava varju, mida sobiva vaatepunkti korral võib näha enamasti kas kiud- ja kiudkihtpilvedel (antud juhul) või siis, kui õhumass on vinene. Selline vari näib nii mõnigi kord ruumiline, sest ei teki tasapinnale, vaid pilvekihile või vinesele õhule, millel on paksus ja mis on samuti vähemalt osaliselt läbipaistev.

Kl 11.48

 Kl 12.03

Kl 12.04

Kl 12.07

Kl 15.58