kolmapäev, 11. september 2013

Äike 10.-11. septembril

Äike 18.-19. septembril 2013
19. september 
Kl 21. Paistab, et äike jääb saartele. Üks äike on Hiiumaal, teine Liivi lahel.

Öösel oli äikest peamiselt Lõuna-Eestis. See äike oli märgiks kuuma ja niiske õhumassi sissetungist.
Ilmakaarti vaadates valitseb selgelt poolmeridionaalne tsirkulatsioonivorm Wangengeim-Girsi klassifikatsiooni järgi. Eestist lääne ja lõuna poole jääb front koos osatsükloni(te) või lõunatsükloniga. See on piiriks idas valitsevale kuumusele, mis avaldub nüüd leebe suvesoojusena (kuni 23°C), vihma ja kohatise äikesega. Allikas: http://tinyurl.com/atofryh 



19. sept. pärastlõunal arenes äike peamiselt Lätis, aga ka Eestis oli näha äikesele viitavat konvektsiooni. http://sat24.com/en/scan

18. september
Kagust lisandub Eesti kohale kuuma ja niisket õhku. Samal ajal on Läänemerel front. Nende kahe teguri koosmõjul on äikest juba Liivi lahel olnud ja paistab, et lõuna poolt tuleb juurde. Seetõttu tasub valvel olla!
Muid uudiseid: ilm.ee avas pilvejahi raames videote saatmise ja avaldamise võimaluse: http://www.ilm.ee/?511676.
***
Äike 10.-11. septembril 2013
Sissejuhatav tekst koos kahe pildiga postitati juba 10. septembril siia: http://aikesehuvilised.eu/showthread.php?tid=62
9. ja 10. septembril muutus õhumass oluliselt niiskemaks, mida näitas hommikuti mitmel pool tihe udu, ja päeval oli jälgitav konvektsioon, mis mõnel pool oli üsna tugev. Hommikuti nähti tornjas-sakmelisi kõrgrünkpilvi (Altocumulus castellanus), mis on äikese indikaatoriks.
10. septembril oli äikest mandri lääneosas, õhtupoole eelkõige loodenurgas.
10. septembri õhtune satpilt.

Äikest paistab tulevat ka 11. septembril - pildil on õhumassi prognoositav potentsiaalne energia:


Siia kirjutati väike analüüs küsimusele, kuidas 11. septembril võiks äikesega olla:  Kuna paistab, et õhumass on sama (niiskust palju), aga Läänemerelt jõuab front päevaks ilmselt Eesti kohale, siis on vast eilsega üsna sarnane ehk 50-70%. Õhumassi energia paistab igatahes positiivne olevat (CAPE kuni 200 J/kg).

Tõepoolest, 11. septembri pärastlõunal tekkis taas konvektsioon ja mõnel pool oli äikest. Kell 16.24 kuuldi Tallinnas müristamist.
Äike 10. septembri õhtul Teletornist nähtuna.


Äike 11. septembril Tallinna Teletornist nähtuna: http://www.ilm.ee/teletorn/

Äike 11. septembril Tallinna loodetaevas kl 16.20. Foto: Ellu Vibur



Satpilt 11.9. kl 14, http://sat24.com/en/scan

Registreeritud välgud, http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/

47 kommentaari:

  1. kuidas täna öösel Tallinnas äikesega on

    VastaKustuta
  2. Paistab, et lisaks sünoptilisele komponendile (frondid jms) on praegusel äikesel märkimisväärne päevase soojenemise (lokaalsuse) komponent. See tähendab, et eilne ja tänane äike on põhjustatud nii frondi, õhumassi suure niiskusesisalduse kui päikese otsese energia koosmõjul. Seega õhtul peaks äike kaduma ja öösel pole seetõttu oodata.

    VastaKustuta
  3. Praegu on Tallinnas äike ja lennujaamale anti ka hoiatus: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

    VastaKustuta
  4. kas nüüd on juba äike kadunud

    VastaKustuta
  5. Äike kadus juba hulga aja eest (kl 19-20 vahel).
    Paistab, et ees ootab udurünnak.

    VastaKustuta
  6. Saaremaa endiselt kuivuses. Vähemalt lõunaosa.

    VastaKustuta
  7. Viinamarjad hästi valminud,väga magusad ja sel aastal pole ka herilasi neil kallal.

    VastaKustuta
  8. hetkel kagu-loode suunaline 180-kraadine tuulenihe

    VastaKustuta
  9. Järgmine äikesevõimalus 15.09?

    VastaKustuta
  10. kehras +27,2 kraadi! uus kuupäeva rekord?

    VastaKustuta
  11. Kehras oli sooja nagu mujalgi 20-22 kraadi. Ei maksa kõike tõsiselt võtta. Näiteks 11. septembril oli seal maksimumiks 28,7°C. Igatahes õhumassi omadused ei võimalda üle 25-kraadist temperatuuri. Kui praegu on kuskil rohkem, siis on see jaama viga.

    Eks mingi äikesevõimalus on ikka olemas, kui tsükloni mõju suureneb.

    VastaKustuta
  12. Jüri,mul selline küsimus,et kas praegune sünoptiline olukord
    (ilus ilm pikka aega järjest)
    on umbes sama olukord,mis oli selle aasta märtsis?

    VastaKustuta
  13. Ei ole, sest märtsis mõjutas Eesti ilma Gröönimaa antitsükloni hari (Wangenheim-Girsi klassifikatsiooni järgi peamiselt tsirkulatsiooni C-tüüp - õhuvool põhjast), aga praegu on kas antitsüklon Eesti kohal või Venemaal (Wangenheim-Girsi klassifikatsiooni järgi tsirkulatsiooni E-tüüp - õhuvool lõunast, kagust ja idast).
    Võrdle tüüpkaarte märtsi ja praeguse kohta:
    http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130309.gif
    http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130909.gif

    VastaKustuta
  14. kagus oli täna klimaatiline sügis.

    VastaKustuta
  15. Selleks, et saaks pidada nt sügist alanuks, peab ööpäeva keskmine langema püsivalt alla 13 kraadi. Kui näiteks 15.-18. septembril on taas ööpäeva keskmine üle 13 kraadi, siis üks jahedam päev ei loe.
    Iseasi, kui öelda, et päev oli sügisehõnguline või sügisenäoline - selliseid on ju ka südasuvel.

    VastaKustuta
  16. millal taas äikesevõimalus on?

    VastaKustuta
  17. Ka suvel sajab (oh imet) aeg-ajalt vihma ja see ei tähenda kohe sügist. Mingi aasta juuli keskel tuli äge torm, jäi Abrukale sõitmata -päev läbi oli +13 kraadi- pärast läks jälle ilusaks. Ka praegu klimaatiline suvi kestab, sest õhumassid on lõunamaise pärioluga.

    VastaKustuta
  18. Siin kommentaarides juba küsiti äikese kohta ja on ka vastus olemas, ehkki ebamäärane. Konkreetsemalt saab siit vaadata, kuhu äikest prognoositakse: http://yle.fi/saa/saakartat/2011/03/saakartat_2402191.html

    Jah, nii ta on, üksikud päevad ei tähenda veel, et on uus aastaaeg, selgitus allpool. Enamasti saabki aastaaja vahetuse kindlaks teha tagantjärele.
    Praeguse aja loeks ikka veel suve alla, ent kui ainult ööpäeva keskmisest lähtuda, siis sisemaal võib see vaieldav olla, saartel ja rannikualadel kestab suvi veel igal juhul.
    Ööpäeva keskmiste järgi vaadates on selline metoodika aastaaegade määramisel, et kui tuleb mitu jahedamat päeva (suve puhul alla 13 kraadi), nagu nüüd on olnud, kuid sellele järgneb sama palju või rohkem soojemaid päevi (ööpäeva keskmine üle 13 kraadi), siis loetakse jahedad päevad ikka antud juhul suve sisse ja aastaaja vahetusega pole veel tegu.
    Õhumasside järgi on veel igal juhul suvega tegu.

    VastaKustuta
  19. kas täna öösel on Tallinnas äikest oodata

    VastaKustuta
  20. Äikest ei saa tulla, pole eeldusi selleks.

    VastaKustuta
  21. kas homme tuleb hoovihmad või laussadu?

    kui tugev?

    VastaKustuta
  22. Hoovihmad.

    Saartel oli päris huvitav olukord. tuul pöördus vastassuunda 1 tunniga - oleks ise seal lagedal olnud, saanuks huvitava kogemuse osaliseks.

    VastaKustuta
  23. mitu % see emhis viidatud äikeseoht on?

    VastaKustuta
  24. Ilmaprognoosi küsides peab arvestama, et vastus ei pruugi olla operatiivne. Näiteks polnud 17. septembri õhtul võimalik olla mingi arvutivea pärast Internetis. Aga võimalusel ikka saab kiiresti vastata.
    Täna olen kogenud siin Tartu pool ainult laussademeid. Seega mis õigusega väidetakse, et on hoovihmad? Või peaks sel juhul täpsustama, mis kohast on jutt?

    Nii hoogsademeid kui laussademeid paistab ka järgmistel päevadel tulevat.

    Endise EMHI prognoosis mainitakse äikest vaid siis, kui selle tõenäosus on üle 50%.

    VastaKustuta
  25. kas Tallinnas võib ka äikest tulla öösel

    VastaKustuta
  26. Äike paistab jäävat saarte ja lääneranniku kanti, Tallinna vast ei tule.

    VastaKustuta
  27. kuuma õhku - healjuhul sooja.

    VastaKustuta
  28. Me ei räägi siin praegu absoluutsest definitsioonist/määratlusest, vaid suhtelisest. Näiteks jaanuaris on juba +5 kraadi suhtelise määratluse järgi väga kuum õhk, soe oleks 0 või paar miinuskraadi, aga juulis on 15 kraadi päeval hoopiski jahe.
    Suhteline määratlus (antud juhul temp, mis on kuum ja mis mitte) on palju kõnekam, kui absoluutne, sest võtab arvesse aastaaega, kohalikke olusid (mõnes maailma piirkonnas ja teatud ajal võib-olla nt +25 kraadi olla märgiks tõsisest külmalainest, aga teisal -25 kraadi jällegi märgiks tugevast kuumalainest).
    Praegusel ajal (sept. teisel poolel) on nt +20 kraadi päeval ja 15 kraadi öösel ilmselgelt kuum ilma igasuguste liialdusteta.

    VastaKustuta
  29. Oktoobris jällegi oleks kuum +13...+18. On aastaid kus selline ilm püsis nädala koos sügispäikesega. Vaat selle kohta peab ütlema -vananaistesuvi !

    VastaKustuta
  30. Öine äike lõi ilma tõeliselt kuumaks, sest sooja on juba üle 20 kraadi.

    Vananaistesuvele peab eelnema jahe periood, sest muidu on tegu ikka pärissuvega. Siiamaani ei ole veel sellist jahedat perioodi olnud.

    VastaKustuta
  31. kus lõi, kus mitte.. seal kus äike oli seal on vaid +15..+17 kraadi ikka veel.

    VastaKustuta
  32. Kas öösel ja järgnevail päevil tuleb äikest?

    VastaKustuta
  33. kus lõi, kus mitte.. seal kus äike oli seal on vaid +15..+17 kraadi ikka veel. - Rääkisin inimestega Eesti eri otstest, kus oli äikest, nii Saaremaalt kui Lõuna-Eestist ja igal pool imestati, et küll läks soojaks pärast äikest (üle 20 kraadi). Ka vaatlusandmed kinnitavad seda: http://www.emhi.ee/?ide=21,540,1072 Kuidas te seda selgitate?
    Seega ei saa ju olla teie väide õige.

    Jah, äike areneb praegu mitmel pool Lätis ja Eesti lääne- ja lõunaosas. Seetõttu paistab olevat äikesevõimalus õhtusel ajal neis piirkondades üpris suur (40-60%).

    VastaKustuta
  34. Aitäh, üsna viimasteseas äike sel aastal :(.

    VastaKustuta
  35. Eks praegu ole ju ikkagj suvi ja äikesehooaeg lõppeb Eestis tavaliselt oktoobris, seega igati loomulik, et äike on praegusel ajal veel tavaline. Nii on see ka eelmistel aastatel olnud.

    VastaKustuta
  36. kas Tallinnasse on äikest oodata

    VastaKustuta
  37. Ei paista Tallinnasse tulevat, aga on üsna tõenäoliselt saartel.

    VastaKustuta
  38. jälle saartel.

    kuressaare äikesepealinnaks.

    VastaKustuta
  39. Oleneb mitmest asjaolust, vahel on rohkem äikest saartel, siis jälle mandril.
    Klimatoloogilised analüüsid, kus lühemaaegsed (kuud ja aastad) varieerumised on suuremas osas välja taandunud, näitavad äikeserikkamaks piirkonnaks üle terve aasta sisemaa kõrgustikualasid, vt http://www.emhi.ee/data/files/yritused/meteopaevad/2012/Enno2012.pdf. Kui aastaajati vaadata, siis suve lõpus ja sügisel on rohkem äikest merel ja rannikualadel.
    Praegune äike polnud merega, vaid frondiga seotud, mis asub Läänemere kohal. Kaguvoolus liikusid Lätis ja saartel tekkinud äikesed lõpuks merele.

    VastaKustuta
  40. aitäh, kuid sel aastal on minumeelest olnud kõige enam äikest siiski liivi lahel ja saaremaal.

    VastaKustuta
  41. See suvi on ka sademete jaotuses põnev.
    Näide- Sõrves sadas mai keskel kuue ( 6 ) tunniga 105 mm.
    Suvekuude arvestuses (juuni-juuli-august) kokku 93 mm

    VastaKustuta
  42. Jah, see näitab, et aastatevaheline ja aastasisene muutlikkus on väga suur. Seetõttu ju tehaksegi klimatoloogilisi analüüse, et muutlikkust kas tasandada, välja taandada vms.
    Saartel on jah äikest palju olnud. Kokkuvõtteks pole andmed veel kättesaadavad.

    VastaKustuta
  43. kas Tallinnas on äikest oodata

    VastaKustuta
  44. Öösel ei ole, aga järgmine äikesevõimalus on 22. septembril.

    VastaKustuta
  45. homme peaks ka olema ju,kuna külm front liigub läänest üle eesti itta..

    VastaKustuta
  46. See on ilmselt külma tüüpi oklusioonifront, mitte külm front. Mingi võimalus on olemas, aga märksa suurem siiski 22. septembril. Selle kohta nüüd ka eraldi postitus olemas.

    VastaKustuta
  47. jälle liivi lahel rünksajupilved!

    VastaKustuta