pühapäev, 4. august 2013

Kuumalaine hiidpagi aastapäevaks

Äike otseselt Tallinnasse ei jõudnud, kuid arenes hiljem uuesti Soome lahel.
Erinevalt varem väljaöeldust on äike tekkinud nii Saaremaal kui Läänemaal. Need äikesekolded liiguvad kirdesse, st Harjumaa poole. Samuti on hetkel (kl 20) näha erakordselt lopsakaid tornjas-sakmelisi kõrgrünkpilvi (Altocumulus castellanus). Kõik see näitab, et äikesevõimalus on ehk suurem kui varem pakutud max 40%. Äikese suhtes tasub Harjumaal kindlasti valves olla!
Suurepärane tornjas-sakmeliste kõrgrünkpilvede vaatemäng kl 20.05 Laagri kohal:

Laagrist edelas olev äike, kaugus umbes 40-50 km, kl 20.15


 Kõrgrünkpilvi:


Liivi lahel on äike. Lisaks on rünksajupilvi ka Saaremaal ja Pärnumaal tekkinud:

Lõunatsüklon on Kesk-Euroopa kohal tekkimas:
Praeguse seisuga on esimesi äikeseid tõenäoliselt oodata hiljemalt 7. augusti õhtuks. Need äikesed tekivad kas Läänemerel või Poolas ja liiguvad kirdesse. 
Lisaks sellele on Kesk-Euroopast 8. augustiks oodata lõunatsüklonit, mis liigub ilmselt mööda Rootsi rannikut või Läänemerd põhja poole. Eesti jääb järelikult selle sooja sektorisse. Seega peaks 8. augustil tulema uued äikesed.

Äikesevõimalus on olemas 26. juulile märkimisväärselt sarnase koridorina, nii et võib lausa kasutada tollal tehtud joonist satpildile:

Südaöise seisuga hindaks äikese tõenäosust satpildil näidatud punaste joonte vahel vähemalt 50%.

Antitsükloni lääneservas on oodata hiidpagi aastapäevaks (8. augustiks) troopilise õhumassi sissetungi. See tähendab, et väga tõenäoliselt tõuseb temperatuur üle 30 kraadi. Praegu ei ole ette näha blokeeriva antitsükloni kujunemist, mistõttu 10. augustil saab kuumalaine ilmselt läbi. Äikesega paistab olevat sarnane olukord juuli lõpuga, et saavad alguse edela poolt, kuid kui tugevad on Eestis, seda on veel vara öelda.


Ka mudelid on troopilise õhumassi jõudmise osas üksmeelel.

103 kommentaari:

  1. Kui kuumalaine otsa saab siis kas samal ajal on õhumasside kontrastid väga erinevad?Kas tugev äike on reaalne?

    VastaKustuta
  2. Käesolev suvi on ikka ääretult ilus ja soe olnud. Ega palju paremaid ei oskakski Eestist oodata - kolm kuud keskmisest soojema temperatuuriga, mai ja juuni märkimisväärse anomaaliaga. Ehk tuleb ka august sama kaunis? Vähemalt algus on hea.

    VastaKustuta
  3. See aasta on tõepoolest keskmisest soojem suvi olnud. Meil juba viinamarjad valmis ja nägin eile viinamäe tigu kes on pärit Lõuna-Euroopast.

    VastaKustuta
  4. Viinamarjad kasvavad kasvuhoones või avamaal? Ise kasvatan esimest korda Arbuusi avamaal ja ka see hakkab varsti valmis saama.

    VastaKustuta
  5. Tõepoolest, ka juuli oli pikaajalisest keskmisest soojem, täpsemalt ühe kraadi võrra (nii Tallinnas kui Tartus).

    Kontrast on küll suurem kui juuli lõpus ja võiks siis eeldada, et äikest on rohkem. Kas nad just tugevamad on, seda vara öelda, aga arvestades, et soojust on rohkem, võiks ka seda arvata.

    VastaKustuta
  6. mingit äikest küll täna ei tule!

    VastaKustuta
  7. Äikesele viitavat konvektsiooni on Tallinnas juba näha, eriti edela pool, kus on väga suured pilvesambad tekkinud.

    VastaKustuta
  8. pilvede järgi vaadates on juhtvool läänest, kus on taevas pilvevaba.

    VastaKustuta
  9. kas Põhja-Eestis on neljapäeval ja reedel äikesevõimalus

    VastaKustuta
  10. lausselge ala ongi sakuni jõudnud.

    VastaKustuta
  11. Ida-Eestis, sh Virumaal, on päris kena konvektsioon. Kagunurgas on tekkinud nõrk potentsiaalne äike:
    http://aikesehuvilised.eu/attachment.php?aid=2
    Õhk liigub praegu veel edelast kirdesse, seda saab kergesti järgi kontrollida: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

    VastaKustuta
  12. päevased rünkpilved liikusid kohe kindlasti läänest itta, kuna tulid ilmakaarest, kuhu märtsis ja septembris päike loojub.

    need õhukesed kõrgkihi pilved tulid jah edelast, kuid niivõinaa need äikest ei tooks.

    VastaKustuta
  13. Mis puudutab äikeseprognoosi tänaseks, siis nt WeatherOnline annab selle Tallinnale vaid erijuhul: http://www.weatheronline.co.uk/Estonia/Tallinn.htm

    VastaKustuta
  14. ma tegelt mõtlesin, et kuidas onTallinnas neljapäeval ja reedel äikesevõimalusega

    VastaKustuta
  15. Jah, see vastus oli mõeldud mõnele teisele kommentaarile. Lisaks on Helsinkis rünksajupilv tekkinud: http://testbed.fmi.fi/

    Peamine äikese tekkimise ala jääb Poolasse ja Läänemere lõunaossa. Lähemal võivad äikesed ka mujal tekkida. Kuna soojust on palju rohkem kui juuli lõpus, siis võiks ehk seekord äikest olla ka Harjumaal rohkem. Aga see selgub alles samal päeval, kui on äikest oodata.

    VastaKustuta
  16. kui palju Harjumaal sooja neljapäeval ja reedel tulla võib

    VastaKustuta
  17. Lisaks Tõravere UV-mõõturile tuleks see ka kusagile saartele või Põhja-Eestisse paigaldada, kuna saartel siin ilmad kordades päikeselisemad.

    VastaKustuta
  18. Vat see oleneb pilvisusest ja sademetest, sest õhumass on igal pool ühesugune.
    Need prognoosid, mis ei näe ette sademeid ja pilvi on kuni pool päevasest ajast, pakuvad üle 30 kraadi, mis on sellise õhumassiga kindlasti õige. Need, mis pakuvad sademeid ja palju pilvi, kuni 30 kraadi.
    Tallinna kohta on koguni eriprognoos: http://www.worldweather.org/039/c00149.htm

    VastaKustuta
  19. hirlam mudel näitab et juba 07.08 pärastlõunast pöördub tuul edelasse, kuid emhi ennustuses puhub kagutuul veel ka 09.08 öösel.. veider.

    VastaKustuta
  20. Nägin ise ka, kummaline tõesti..

    VastaKustuta
  21. Sünoptikul pole kohustust prognoos sünkroniseerida mudeli väljundiga. Mudel on ainult abistav vahend, mis annab palju kasulikku ja täpsustavat infot, aga prognoosi koostab siiski inimene ja ta võib selle teha mudelite pakutust erinevalt.
    Praegu aga paistab, et pole suudetud tulla selle peale, et tuul võib ju 8. augustil uuesti hakata puhuma kagust. Miks tuul pöördub?
    Kui mõelda sünoptilisele olukorrale, siis on oodata tsükloni teket Poola või Läänemere lõunaosa kohale, liikudes põhja. Järelikult peab peab pärast tsükloni teket ja Läänemerele jõudmist hakkama tuul kagust või idast puhuma ja pöördub vastavalt tsükloni põhja poole liikumisega üle lõuna edelasse ja lõpuks läände, see muutus on korrektselt näidatud siin: http://www.windguru.cz/ee/index.php?sc=341

    VastaKustuta
  22. kas Eesti kuumarekord on ohus

    VastaKustuta
  23. Selle kuumalainega küll mitte, kuid muidu üsnagi.

    VastaKustuta
  24. Huvitav, kas tulevikus saab järjest enam lõunamaisid kultuure kasvatada, kui kliima soojeneb edasi? Juba praegu kasvavad avamaal viinamarjad ja arbuusid vähemalt Kagu-Eestis väga kenasti.

    VastaKustuta
  25. Viinamarju ja arbuuse on Eestis kasvatatud juba aastakümneid. Seda aga siiski vaid hobikorras ja n.ö. looduse armust. Mõnel aastal on ilmastik soodne ja saak tuleb hea, teisel aastal võib aga hoopis saagita jääda. Samuti poleks Eestis mõeldav soojemate maade stiilis viinamarjaistanduste rajamine. Külmakindlamad sordid ehk 20...25 kraadi külma kannatavad välja, aga kui juhtub juba -35 kraadi tulema (mida aeg-ajalt ikka juhtub), siis ei jääks ühtki viinapuud alles.

    VastaKustuta
  26. Ilmselt on siis järjestikku sattunud soodsaid aastaid, aga vastavat kindlasuunalist muutus, nii et kliima muutuks sobivamaks, kinnitada ei saa.

    Kuumarekordi osas, et igasugused üllatused on võimalikud.

    VastaKustuta
  27. eesti kuumarekordi ületamiseks peab 850 hpa pinnal kraade olema eesti kohal +20 või rohkem.

    praeguse kuumalaine puhul heal juhul+16 jõudmas.

    VastaKustuta
  28. Jüri, kas saaksid Kertu Vaidile öelda, et ta lisaks ka 12-se ilmateate? Või saan mina midagi selleks teha? Mitte kunagi pole tema poolt näinud kella 12-st ilmateadet, kui paar korrakest välja arvata.

    See on näiteks Merike Merilaini ja Taimi Paljaku suhtes ääretult ebaõiglane, kuna nemad on kohusetundlikud ja lisavad alati ka 12-se ilmateate.

    Lisaks ei suvatse Kertu Vait ka nädalaprognoosi keskpäeva paiku uuendada, vaid teeb 80% juhtudest seda pärastlõunal.

    VastaKustuta
  29. täiesti nõus eelmise kommentariga võiks ikka ka kell 12 prognoosi uuendada

    VastaKustuta
  30. see kertu võiks vait tõesti olla :D

    VastaKustuta
  31. Kallele!

    Eestis on päris mitmeid toimivaid (igal aastal viljuvaid) avamaa-viinamarjaistandusi: Saaremaal tean kahte, Otepää kandis ühte, Viljandis 2, Harjumaal 3. Hobikorras veel ehk tõesti, kuna rohkem pole lihtsalt jõutud. Olen isegi sealt saanud taimi, marju ja veini. Ja on viinamarjasorte, mis taluvad ka -40 külma jne.. Enamasti on viinamarjale hukatuseks heitlik talveilm, aga mitte püsiv külm. Aga ka selles osas on tulnud juurde uusi sorte. Eestis on potentsiaali luua viinamarja-istandudi, kasvatada arbuuse ja meloneid. Samuti saab ka maisi kasvatada mitte ainult siloks, vaid ka teradeks-tõlvikuteks. Kliima ei ole takistuseks, vaja on vaid õigeid agrotehnilisi võtteid ning sorte.

    VastaKustuta
  32. Ja mitukümmend hektarit need istandused suured on? Ma olen ise Austraalias töötanud ühes, mis on 88 ha suurune
    https://wulura.com.au/
    Eks muidugi tõsi on, et uusi sorte tuleb juurde, aga et viinapuu -40 kraadi välja kannataks, selles küll sügavalt kahtlen. Mul oma maakodus oli EW ajal suur õunaaed, vast nii ca. 100 õunapuud. 1940. aasta rekordkülma talve elas neist üle vaid üks! Samuti 1987-88 aasta külmal talvel (Tartus oli -36 kraadi) hävis ühe minu Võrumaal Sännas elanud sugulase aias enamus ploomipuid. Õuna- ja ploomipuud on Eestis siiski sisuliselt kohalik liik, aga ei pea nemadki erakordsetele külmadele vastu. Selles valguses tunduks imelik, kui tunduvalt lõunapoolsema päritoluga viinapuud peaks.

    VastaKustuta
  33. Jah, see üllatuste jutt uue kuumarekordi osa oli rohkem mõeldud tõdemusena, et ilma puhul iial ei tea. Õhumassi arvestades on nt 34 või 35 kraadi küll ebatõenäoline, kuid ometigi: 15. augustil 2010 oli vastav isoterm vaid 16-17 kraadi, aga Pihkvamaal, kus päikest jätkus terveks päevaks, oli sooja üle 34 kraadi.

    Keskpäevane ilmateade on siin nüüd olemas: http://vikerraadio.err.ee/uudisklipid

    VastaKustuta
  34. siis peaks +40 küll eestis võimalik olema, kui +23 kraadi isoterm uuesti eesti kohale satub koos heade tingimustega.

    seda muidugi ametlike jaamade kohale.

    VastaKustuta
  35. Ilmselt oleks tol päeval Pihkvamaal olnud rohkemgi sooja, kui täpselt samade omadustega õhumass oleks seal olnud näiteks suvisel pööripäeval või selle paiku. Kuna 15. augustiks on päev kokku lühenenud juba 4 tunni võrra, siis on soojenemise aega vähem + veel päike käib märgatavalt madalamal. Seega 2 negatiivset asjaolu.

    Soojendamiseks 4 tundi lisaks on õhumassile päris pikk aeg + asjaolu, et päike paistab ka kõrgemalt pööripäeval või selle paiku.

    VastaKustuta
  36. Jah, augusti keskpaigas on insolatsioon juba väiksem kui see on juunis ja siis päevane soojenemine ka nõrgem.

    VastaKustuta
  37. kui soe tuleb 08.08 öö ja 09.08 öö

    VastaKustuta
  38. kas teete ka neljapäevastest ja reedestest äikestest ka live ilm.eesse

    VastaKustuta
  39. Jah, see oleks ilmselt mõistlik, aga kuna 8. augustil on plaan teha loodusajakirjadega veel üks jaht, siis nii ilmselt ei saa, nagu oli viimane kord. Seega siis on vaja kas nt Ellut eraldi instrueerida, kuidas, mis jne või siis jahi ajal ise uuendusi teha.
    Vastav otsus voo kohta tuleb 7. augustil. Praeguse seisuga on äikeseks tingimused üpris soodsad.
    Muide, kui äikese korral Rootsis on tavaliselt järgmine või ülejärgmine päev äikeseline ka Eestis, vt hetkeseisu: http://sat24.com/en/scan

    Miinimumide prognoosimiseks sobib vaadata, millised olid need samas õhumassis nt Saksamaal või Poolas: http://www.uni-koeln.de/math-nat-fak/geomet/meteo/winfos/TTmineuropazoom.gif

    VastaKustuta
  40. Õhumass kulutabki oma energia Rootsis ja Läänemerel ära..

    VastaKustuta
  41. Teil on vale arusaam asjast - energiat tuleb päikeselt ju igapäevaselt juurde. Lisaks sellele pole lähema paari päeva jooksul õhumassis erilisi omaduste muutumist oodata või siis muutub labiilsemaks, st energia vallandumiseks tekivad paremad tingimused, nagu frondid või tsüklonaalne areng.

    VastaKustuta
  42. Olen nõus uudisvooga aitama, endale ka meeldib see :)

    VastaKustuta
  43. Hästi, sellest oleks abi, ma siis võtan eraldi ühendust ja juhendan, mida ja kuidas vaja teha.

    VastaKustuta
  44. Uudisvoog koos piltide ja videotega tekib kindlasti foorumisse. Kui ikka on, millest kirjutada ja mida pildistada-filmida.

    VastaKustuta
  45. Siiski arvestama peab seda, et paljud inimesed, ükskõik kui palju ei informeeriks foorumist, ei liitu sellega ega pruugi seda ka vaadata, vaid eelistavad ikka ilm.ee-d. Võib-olla siis saab foorumit seal uudisvoos ka tutvustada (ilm.ee kaudu pole veel teinud seda).

    VastaKustuta
  46. Jah, foorumile oleks see kahtlemata hea reklaam.

    VastaKustuta
  47. vähemalt telerireklaamid lükkan tagasi - st. ei rahulda nende soove.

    foorumi puhul ei meeldi see, et külalisena ei saa manuseid vaadata ja reeglite 7. punkt. (mõnel on vb terve perekond äikesehuvilisi, kes soovivad liituda.)

    VastaKustuta
  48. Aga mis seal keerulist on? Liitumine võtab aega vaid hetke ja kui on terve perekond, siis võib ju igaüks omale eraldi konto teha. Või siis miks mitte ka ühte kontot mitme peale kasutada. Ning reeglite 7. punkti pole vähegi normaalsel kasutajal vist põhjust karta.

    VastaKustuta
  49. teiselpool ekraani võidakse see "normaalne perekond" üheks inimeseks tembeldada

    VastaKustuta
  50. Seega siis probleem selles, et kuidas foorumi adminnid suhtuvad sellesse, kui ühelt IP-aadressilt on registreerunud ja külastavad foorumit mitu kasutajat? Selle küsimuse ma jätaks Jürile või Kaarlile kommenteerida.

    VastaKustuta
  51. Üks põhjus, miks ei liituta, on anonüümseks jäämine, samuti registreerimise protsess ning teadmine, et oled sellega hiljem seotud. Inimestele läheb kõige paremini peale kiire kommentaari lisamine või lihtsalt vaatamine, mis foorumi puhul pole aksepteeritav.

    VastaKustuta
  52. just, kalle. adminid jah kahjuks ei tea, kas tõesti perekond või varukontod.

    kindlasti on liitumata jätmine ka see, et lihtsalt ei taheta enda meelest liikmete arvu suurendada.

    VastaKustuta
  53. Foorumis saab igaüks jääda täpselt nii anonüümseks kui ta seda ise soovib. Kes tahab, võib kasutajanimeks võtta kasvõi oma ees-, perekonna- ja isanime, takkapihta profiilis oma aadressi, tel. nr., perekonnaseisu, töökoha ja igakuise sissetuleku avaldada; kes soovib, ainult eesnime, kes soovib, suvalise pseudonüümi (kui viimane just midagi väga ebatsensuurset pole). Registreerimise protsess pole absoluutselt midagi keerulist. Hilisemast seotusest saab rääkida vaid administraatorite, mingil määral ka moderaatorite puhul. Pole mingit kohustust foorumit külastada või kommenteerida, kui ei soovi. IP-aadressi ja selle taga olevat inimest niisama lihtsalt kokku viia ei saa, selleks peaks foorumlane juba midagi sellist kokku keerama, mis politseile või KaPo-le tõsist huvi pakub ja kohus neile vastava jälitustoimingu läbiviimiseks loa annab.

    VastaKustuta
  54. Anonüümne, mõned hoopis eelistavad foorumit ja nende funktsioone. Siin lihtsalt komentaari lisamisega ei saa selliseid funktsioone ning see perekondlik asi, no nalja teete? Kui on perekond siis registreerib igaüks oma eest või jagavad üksteist niiet see pole meie probleem. Ja hoopisiki mõned just aksepteerivad foorumit mitte kiiret komentaari.

    VastaKustuta
  55. Foorumi eesmärgiks pole niikuinii võimalikult paljude kasutajate kogumine, vaid asjasthuvitatute koondamine.
    See, kui kellelegi ei sobi seal mõni asi, siis ju ei pea liituma - see on vaba valik. Lisaks sellele ei kao siinne ega ilm.ee uudisvood ära, sest niikuinii üks asi ei sobi kõigile, alati leidub keegi, kellele miski ei meeldi.
    Praegu on muidugi foorum kujunemisjärgus ja ma ei ütleks, et kõik on lõplik. Tõstatatud küsimuste üle mõtlen veel, kas peaks midagi reeglites muutma ja kui, siis mida.
    Külalistele on kõik foorumis nähtav, nn suletud alasid seal ei ole. See jäi reeglites tõesti formuleerimata - saab ära parandada. Lisan ka reeglitesse rõhutamise vastutuse juures, et iga kasutaja peab sellega arvestama, et foorumi sisu on avalik.
    See, et külalised ei saa kommenteerida ega postitada, on loomulik enamikus foorumites. Selle eesmärgiks on kaitse vandalismi jms ebasoovitava eest, kuigi jah, mõni inimene võib ju lihtsalt tahta läbi astuda ja öelda midagi asjalikku.

    VastaKustuta
  56. kas täna on Tallinnas äikest oodata

    VastaKustuta
  57. kas täna on Tallinnas äikest oodata

    VastaKustuta
  58. Äikese tõenäosus on 30-40% ja sedagi õhtul. Päeval ei ole midagi oodata.

    VastaKustuta
  59. kas täna öösel on Tallinnasse äikest oodata

    VastaKustuta
  60. soome rannikul on pagijoon kujunemas! loodame, et purustusi ei põhjusta.

    sakus oli kl 12:30 vaid 26 kraadi, aga vastik lõõskav päike ikkagi.

    VastaKustuta
  61. Kui seda lõunatsüklonit ei oleks, millal siis kuumalaine läbi saab?

    Liisa.

    VastaKustuta
  62. Kehras praegu 32,5 kraadi

    VastaKustuta
  63. see aasta siis 4. järjestikune suvekuu, mil kraade rohkem kui 30!

    VastaKustuta
  64. kui palju homme Tallinnas sooja võiks tulla ja kui suur on äikesevõimalus

    VastaKustuta
  65. Tallinnas ei ole öösel äike välistatud. Äikese tõenäosus on tõuseb nullist kõrgemale umbes kl 18-19 paiku ja püsib siis 20-40% vahemikus öö läbi, homme on juba kõrgem. Kindel ei on igal juhul vale.

    Kuumalaine kestus sõltub sellest, kas on tegu blokeeringuga või mitte. Kui on blokeeriv antitsüklon, siis võib kesta nädalaid järjest. Kui ei ole, siis tavaliselt 2-4 päeva. Praegu on kuumalaine vähemalt kaks päeva ehk siis täna ja homme.
    7. august tõi/toob Tallinnasse 30 kraadi, 8. august, kui pilvisus on sarnane praegusele, 32 kraadi kindlasti, kui on poolpilves, siis vast 28-30 kraadi.

    Blokeeringumustrid on näidatud ja kirjeldatud siin: http://www.theweatherprediction.com/blocking/

    VastaKustuta
  66. kas võib ka tugevaid äikeseid esineda

    VastaKustuta
  67. Jah, võib küll, sest õhumass on eriti soe (kuum), ka niiskust on õhumassis päris palju. Ilmselt Soome näitel saab teada, milline äike on tõenäoline.

    VastaKustuta
  68. kas see on kindel, et laupäeval läheb jahedamaks

    VastaKustuta
  69. Jah, 10. augustil on juba kindlasti temperatuur madalam kui praegu.

    VastaKustuta
  70. Juri, kuidas Tartuga on? kas sama tingimused või palavam ja äikest rohkem? Laupäeval veel palav või jahedam?

    VastaKustuta
  71. Seal võib põhiline äikesepäev olla 9. augustil, 8. augustil on kõige tõsisem olukord ilmselt Liivi lahel ja sellega piirnevatel aladel. Kõige kõrgem on temperatuur 8. augustil.

    VastaKustuta
  72. kas see tähendab, siis et Tallinnas homme äikest ei tule

    VastaKustuta
  73. Kuna selle vastu on suur huvi, siis panin eraldi selle kohta postituse algusesse.

    VastaKustuta
  74. ma küll välistaksin öise äikese tallinnas (minu puhul ka sakus), sest see piirkond on väga äikesevaene.

    VastaKustuta
  75. See on lihtsalt eelarvamus ega sobi prognoosi aluseks võtmisel. Vaadata tuleb ikka õhumassi omadusi ja atmosfääriseisundit, ilmaprotsesse jms.

    VastaKustuta
  76. Kuidas võiks öö mööduda Viljandimaal?
    V.

    VastaKustuta
  77. Liivi lahel on praegu tekkinud üsna korralik äike, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ (asukoht võib-olla natuke nihkes lõuna suunda). Tundub siiski, et parimal juhul jõuab see vaid Pärnumaani, aga mitte kaugemale sisemaale.
    Kuna 8. augustil on just Liivi laht ja sellega piirnevad maakonnad kõige suuremas äikeseohus, siis peaks ka Viljandimaal arvestama äikesega. Samuti on plaan teha Pärnu- ja Viljandimaale koos loodusajakirjadega teine äikesejaht.

    VastaKustuta
  78. hahah, homme ka siis põhja-eestis äikeseoht üüratult väike. olgu siis.

    VastaKustuta
  79. Miks Liivi laht nii tihti konvektsioonialdis on?

    Liisa.

    VastaKustuta
  80. Kui vaadata praeguseid pilvi, mis peegeldavad õhumassi omadusi ja seisundit, siis kindlasti ei ole äikesevõimalus nt Harjumaal 8. augustil väike.
    Kuna tahaks olla ikkagi äikese alguse juures ja jälgida, kuidas see areneb ja liigub, siis sellest otsus minna Liivi lahe juurde.

    VastaKustuta
  81. ma pole oma ignorantsust ega üleolekut küll näidanud

    VastaKustuta
  82. hahah, homme ka siis põhja-eestis äikeseoht üüratult väike. olgu siis.
    - see lause ju väljendab seda. Kui sedasi polnud mõeldud, siis tuleb valida paremini sõnu, mida kasutada.

    Miks Liivi laht nii tihti konvektsioonialdis on?
    - Sama küsimus esitati ka siin: http://ilm.ee/index.php?4624511, aga kirjutan siia ümber täiendustega.
    See, kus on rohkem ja kus vähem äikest, sõltub ka ilmaprotsessidest. Kui tegu on kuuma õhumassiga, mis tuleb Kesk-Euroopast (seda on korduvalt juhtunud), siis on äikest vähemalt esialgu kõige rohkem Liivi lahel, hiljem võib-olla ka mujal. Kui tegu on edelast või läänest saabuva merelise polaarse õhumassiga, siis on äikest rohkem Harjumaal ja Virumaal, kuid ka sisemaal. Kui labiilne õhumass tuleb nt kagust või idast, siis on rohkem äikest tavaliselt Lõuna-Eestis jne.
    Kui me mõtleme sellele, et klimaatiliselt on lõunast, edelast ja läänest õhuvool kõige sagedasem, siis järelikult tulevad ka õhumassid kõige rohkem just sealt poolt ja on ka rohkem äikest siis nt Liivi lahel ja selle ümbruses. Samas mais ja juunis oli rohkem äikest ju hoopis mujal - sisemaal või Lõuna- ja Ida-Eestis, sest tegu oli poolmeridionaalse tsirkulatsiooniga.
    Seega üldjoontes on rohkem äikest õhumassi tulekusuunas. Muidugi võib ka teisiti olla, siis võib põhjuseks olla front või mingi kohalik tegur, nt briisifront mere ja maismaa mõju tõttu, nii juhtus 17. mail Haapsalus, ehkki õhumass tuli idast,

    VastaKustuta
  83. Väljas on ikka tõeline läpats ja 'suits'

    VastaKustuta
  84. mhm, isegi päike juba sellist värvi, nagu hakkaks loojuma :D

    VastaKustuta
  85. Läänest läheneb ühtlane hall pilvemass.

    liisa.

    VastaKustuta
  86. gfs näitab homseks +20 kraadi isotermi jõudmist kuni eesti lõunapiirini. läänest saabuv lauspilvisus tähistabki vist veel kuumema õhu saabumist, kuna kumab kahtlaselt punakalt erinevalt ülejäänud taevast.

    VastaKustuta
  87. Äike on tekkinud saartel ja Läänemaal, liikudes Harjumaa poole. Kõrgrünkpilved on hetkel Laagris erakordselt lopsakad. Kõik see sunnib redigeerima varem väljaöeldut - äikesevõimalus on Harjumaal tegelikult arvestatav lähitundide jooksul.

    VastaKustuta
  88. Ruhnus kell 20:00 19 m/s pagi!

    Liisa.

    VastaKustuta
  89. mis kell on Tallinnas äikest oodata

    VastaKustuta
  90. Appi kui imelikud on mõned kommentaatorid...mis kell,mis kell...Jälgi ometi Radareid! Või ootad vastust 21:17:30 jõuab pilvepiir Harkusse?

    VastaKustuta
  91. Praegu on rünksajupilved koondunud (organiseerunud) ja liiguvad kirdesse. Osa sellest kogumist on jõudnud juba Harjumaale. Ka äikest on seal, st tekivad välgud.
    Tallinnasse pole äikese jõudmine veel kindel, aga üsna tõenäoline küll, sest tegu on piirkihist sõltumatu konvektsiooniga (elevated convection).
    Jõudmise aega veel täpsustab, aga see võiks olla 2 tunni jooksul.

    VastaKustuta
  92. Vasalemmas kuuldi müristamist.

    VastaKustuta
  93. Tallinna lennuväljale anti hoiatus: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php

    VastaKustuta
  94. Kahju, et äike tund-paar hiljem ei tulnud.

    VastaKustuta
  95. radari ja sat24 järgi tuleb tavaline vihm

    VastaKustuta
  96. Keilale ligineb edelast äike.
    tundub päris korralik.Tuul tõuseb ja välku lööb juba 2-3x minutis.

    VastaKustuta
  97. Äike otseselt Tallinnasse ei jõudnud, kuid on tekkinud Soome lahel. Uus kolle on tekkinud Saaremaal.

    VastaKustuta
  98. sakus oli ka ainult paar kauget välku ja 1 vaikne kõmin - muud ei midagi peale tavalise vihma.

    VastaKustuta
  99. Väga hea, et ladistab ju, siis saad homme ehk Sakus äikese ka kätte, kui maapind niiske/märg ja ilm palav!

    VastaKustuta
  100. radar küll mingit kollet saaremaal ei näita.

    VastaKustuta
  101. Ja ometigi vaatasin radarit - potentsiaalne äike, kui helistasin paarile inimesele, kes kolde lähedal elavad, siis nad olid merel (Liivi lahel) sähvatusi näinud. Seega äike mis äike.

    VastaKustuta