Äike 26. juulil
Soe ja niiske õhumass põhjustas taas mere kohal kihtpilvede tekke. Õhtul jõudsid need taas rannikualadele:
26. juuli on taas vähemalt mõnel pool äikesepäev. Suurem võimalus on punaste joonte vahel. Rannikuala tuleb sealt siiski ilmselt välja jätte. Lääne-Eestis võiks konvektsiooni oodata alles õhtu poole, kui madalad pilved kaovad.
Soe ja niiske õhumass põhjustas taas mere kohal kihtpilvede tekke. Õhtul jõudsid need taas rannikualadele:
aga mõni hetk hiljem kadusid. Kihtpilvede ala on looderanniku lähedal ühtlase heleda alana näha: http://sat24.com/en/scan
Pilved ja äike kl 16 paiku
Kesk-Eestis, kus oli äikest, raporteeriti lisaks paduvihmale ka rahest.
Nii kujunes välja Kesk-Eesti äike.
Kella 15 paiku paistis Mustamäelt äike selline välja.
Kell 15.11 vaade Kristiinest
Soome lõunaosas olevast konvektsioonist pärit pilvemass, mis kattis terve Tallinna.
Ida-Eestis kujunev äike
Õhtul tekkis suure vertikaalse arenguga kõrgrünkpilvi, kuid äikeseks need ei arenenud.
Laagrist kl 13 aeglaselt lõuna-kagu suunas triiviv arenev äike.
Pilvedest
Kes veel ei tea või pole osalenud, siis võtke võimalusel kindlasti osa:
http://www.flickr.com/groups/2219255@N24/
Priit Ennetiga sai aetud pilvejuttu: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2082151
Pikka aega oli pilvede kodulehel ainult paar üksikut põhivormi, kuid nüüd on kõigi 10 lühikirjeldus koos piltidega olemas: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Olgu toodud igast liigist ehk põhivormist siingi üks näidisfoto:
Kiudrünkpilved 20.7.2012 Laagris
.JPG)
Kõrgkihtpilved 26.4.2013 Peipsi lähedal
Kihtsajupilved 15.7.2012 Laagris
Kõrgrünkpilved 27.5.2011 Laagri kohal
Kihtrünkpilved 10.9.2007 Laagris
Kihtpilved 18.3.2012 Laagris
Rünkpilved 5.8.2012 Laagris
Rünksajupilved 30.8.2007 Soome lahel. Konvektsioon tekkis väga jahedas õhumassis sooja vee kohal.
Helkivad ööpilved 17.7.2008 öösel Tallinna kohal. Ei ole põhivorm, aga viimase pildina vast sobib. Tegu on heledaimatega, mida 5 aasta jooksul näinud.
Tere,
VastaKustutaVideod pilvedest 24.07.2013 varahommikul:
http://www.youtube.com/watch?v=JIZ4naHZEdw
http://www.youtube.com/watch?v=7v5lmsUhJk0
http://www.youtube.com/watch?v=wGeUQYeAnCU
http://www.youtube.com/watch?v=-2Bx3Ofh_HY
Ise arvan, et tegu on kihtrünkpilvedega - nende erivormiga. Olen kunagi kuulnud, et sellised pilved viitavad turbulentsusele ja lennukitel on ohtlik sellistes pilvedes lennata.
Kas oskate täpsemalt neid pilvi nimetada ja nende seost õhumassi omadustega?
emhi ennustust täiesti ei usu.
VastaKustutausun, et peale lääne-eesti on homme saju võimalus väike ka põhja- ja kirde-eestis.
Tere, jah, need on lainelised kihtrünkpilved (Stratocumulus undulatus), mis tekivad õhu lainelised liikumisel või siis, kui on olemas tuulenihe. Need tekkisid veidi enne lauspilvisust, toetades siis seletust, et ilmus turbulents, mis viis pilvisuse tihenemisele.
VastaKustutaSilmas pead lennukite seisukohast ohtlikke mäelaineid (seisulainete üks vorm). Need tekivad tavaliselt kiirel õhu liikumise üle mäeahelike, kui õhumass on stabiilne. Sellele lisandub keskmine kuni tugev turbulents, sest õhk ületab takistusi. Siin on üks joonis sellest: http://apollo.lsc.vsc.edu/classes/met130/notes/chapter9/graphics/wave_clouds_rotor.free.gif.
Eriti ohtlik võib-olla mäelainete ja rootori koosmõjul tekkiv selge taeva turbulents (clear-air turbulence - CAT), sest sellel pole väliseid nähtavaid tunnuseid.
Kui juhtvool on mere poolt, siis võiks küll arvata, et rannikualadel ei tule äikest. Positiivne õhumassi energia on praeguse seisuga nähtavasti ka Edela-Soomes, aga kui liikumine on aeglane, siis ilmselt ei jõua äike sealt põhjarannikule.
Suur tänu :).
VastaKustutaMis aadressil see pilvevaatlejate võrk veel on, kus olevat 200 liiget?
VastaKustutakust homme juhtvool on?
VastaKustutaPilvehuviliste grupp on siin: https://www.facebook.com/groups/287382448041590/
VastaKustutaTegelikult homse ilmaga ongi see, et juhtvoolu peaaegu ei ole, seda näeb siit valgete pilvede liikumise suuna järgi: http://sat24.com/en/scan?ir=true. Kaldun siiski arvama, et see on kas läänest või loodes, st idapoolse tsükloni mõju õhu liikumise määrajana on pisut ülekaalus.
kahju, siis sakus äikest ei tule.
VastaKustutatänane öö tuleb vist külm. juba praegu emhi ennustatud miinimum +12 ida-eestis. varahommikuks mandril alla +10 enamus kohtades.
VastaKustutaEi lange alla 10 kraadi, sest õhk on väga niiske - juba praegu on veeaur kondenseerunud, moodustades mitmel pool udu.
VastaKustutaTemperatuur ei lange kastepunktist kuigivõrd madalamale, sest kastepunkti temperatuuri saavutades veeaur kondenseerub, mistõttu vabaneb varjatud soojust, mis pidurdab temperatuurilangust ja teiseks tekib sageli udu, mis kaitseb maapinda jahtumise eest. Kastepunkt on kõikjal üle 10°C (http://www.emhi.ee/?ide=21,540,820), mistõttu väga tõenäoliselt on seda ka öine miinimum.
mina panen oma suu kinni, sest kui küsin kus äike võib tekkida, siis tuleb jälle jama=)
VastaKustutasoomes juba äike, aga see seisab paigal.
VastaKustutaJüri, kuidas on täna Tartus ilmaga?
VastaKustutaDiagrammil (Tõravere) on K 26, Li -2 õhuniiskus 90%, pilve vähe
kas on 50%/75%/ 90% et äike tekkib?
ja veel küsimus, miks äike suurema tõenäosusega hajub kui ta on näiteks järve kohal või merel, nagu tean, näiteks, torm võttab võimsuse juurde sooja veest ning konvektsioon suureneb
VastaKustutaKuidas Tallinna olukord tundub, kas Soomest võib äike siia ka jõuda?
VastaKustutaei jõua, kuna juhtvool on mere poolt ja väga aeglane.
VastaKustutaHarjumaal on juba äikesele viitavat konvektsiooni näha. Ilmselt on äikese tõenäosus suures osas sisemaal suur, st üle 70%.
VastaKustutaOrkaani tekkeks on vaja väga sooja vett, üle 26 kraadi, spetsiifilisi atmosfääritingimusi jms. Parasvöötmetsükloni puhul pole soe vesi nii kriitiline, ehkki soe sektor, mis on soojema ja niiskema õhumassiga täidetud, võib rohkem energiat anda okludeerumisel. Olulisim on õhumasside vastasseis. Väiksemas skaalas võib konvektsioon mitmel põhjusel tekkida.
Piirkihist lähtuv konvektsioon sõltub paljuski aluspinnast (eeldus, et õhumass on labiilne, pole tõkkekihte, on piisavalt niiskust jne) - maismaal tekkiv konvektsioon siis maapinna soojenemisest, mere kohal merevee temperatuurist.
Kasulik oleks ehk see läbi lugeda: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/orkaanid.htm
Kui jääb midagi vastamata, siis kirjutada.
Üle Soome lahe vast ei jõua, tõenäolisem oleks, et midagi areneks otse linna kohal. Praegu näib jäävat äike 30-40 km kaugusele sisemaale.
VastaKustutaääretult vastik soome laht. põhja-eesti saab äikest vaid 3-st põhiilmakaarest: kagu, lõuna ja edel :(. äärmisel juhul ka idast või läänest.
VastaKustutaSee Kehra temperatuur ei tundu küll usaldusväärne. Pidevalt näitab 3-4 kraadi rohkem, kui teised mõõdud sealkandis.
VastaKustutaSeda peab uurima, mis seal kõrgemat näitu põhjustab.
VastaKustutakuidas öösel äikesega on
VastaKustutaKuna praegune konvektsioon on muuhulgas seotud päevase soojenemisega, siis ööseks on oodata äikese kadumist.
VastaKustutakas Tallinnas on äikest oodata
VastaKustutaVt eelmisi kommentaare. Tallonna Lennuvälja kohta anti küll hoiatus: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php. Tundub siiski see jõudmine kahtlane, aga eks paistab.
VastaKustutaVõimas pilved on tekkinud
VastaKustutaJah, paistavad hästi kätte. Soomea olev äike on kaugemale taandunud. See ei jõua kindlasti üle mere.
VastaKustutakas see, siis tähendab, et Tallinnase pole enam äikest oodata
VastaKustutaläheb Tartust mööda
VastaKustutaHetkel paistab küll nii, et ei tule. Mõnikord küll tekib konvektsiooni tagajärjel tekkinud pilvemassis, mis hetkel Tallinnat katab, mingil hetkel uuesti konvektsioon, aga praegu sellele miski ei viita.
VastaKustutaKaugemal edela pool on näha tornjas-sakmeliste kõrgrünkpilvede arengut. See näitab, et õhumass on jätkuvalt labiilne. Ka nendest võib äike areneda, kuid on linnast eemal ja kaugenevad.
kas varsti on oodata pilvede hõrenemist
VastaKustutaKonvektsiooni tagajärjel tekkinud pilved vähenevad lähitundidel tasapisi, kuid väga soe ja niiske õhumass on põhjustanud merel ulatuslikul alal kihtpilvede teket. Need kihtpilve võivad õhtu jooksul jõuda rannikualadele ja põhjustada näiteks udu.
VastaKustutaKas selle pärast EMHI uduvihma lubabki?
VastaKustutaJah, kihtpilved on juba kohal: http://www.teletorn.ee/et/webcam
VastaKustutakas kihtpilvede korral võib äikest olla
VastaKustutaPraeguseks need kihtpilved taandusid, kuid kuna neid on merel veel, siis võivad tagasi tulla.
VastaKustutaVahel harva on kihtpilvedega koos äikest, sel aastal juhtus nii näiteks 10. ja 18. mail Soome lahel.
Huvitav, kas selle aasta 29. ja 30. juulil areneb ka äikeseraju lääne-eestis?
VastaKustutaSooja- või kuumalaine tipp paistab seekord ka juuli lõpupäevadele sattuvat, samuti frondid, aga äikese kohta on kindlasti veel vara öelda.
VastaKustutagfs mudel näitab juba mitu päeva, et rekordiliselt kuum õhumass (850 hpa temp +20 läänemere kohal) jääb just seal toppama ja jahtub.
VastaKustutasamas näitab see mudel augusti alguseks samasooja või isegi soojemat ilma, kuid +20 isoterm jääb ka sel korral paarsada km eemale.
nõme, et eesti ülikuumade õhumasside geograafiline tollipunkt on.
See ei ole jahtumine, vaid sooja sektori sulgumine. See õhumass liigub siiapoole läänetsükloni soojas sektoris. Mingil hetkel soe sektor sulgub ja siis pole enam ka seda eriti kuuma õhumassi.
VastaKustutaja miks see õhumass eesti kohale ei liigu, vaid jääb läänemerele?
VastaKustutaSel on kaks võimalikku põhjust: soe sektor sulgub prognoosi järgi Läänemerel ja/või tõkestab selle tee mõni läheduses tekkiv antitsüklon.
VastaKustutakahju ikkagi, et eestis ei sulgu, saaksime ainulaadse kogemuse ja palju äikest ilusate rünksajupilvedega.
VastaKustutaSelline olukord oli Soomes 27. juunil, kui seal registreeriti ligi 29000 pilv-aluspind tüüpi välku: http://ilmatieteenlaitos.fi/tiedote/680096, ilmakaardid: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130627.gif ja http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130628.gif, kuid sellise olukorra eelduseks oli muidugi see, et soojas sektoris oli eriti niiske ja labiilne õhumass.
VastaKustutaOh õudust, mis seal Prantsusmaa edelaosas veel toimub!
VastaKustutaLiisa.
Jah, Biskaia lahelt liikus äike Prantsusmaale. Täiesti võimalik, et see põhjustas ka purustusi jms.
VastaKustutaaga kas täna eestis ka äike võimalik, vaatan et taas palju rünkpilvi
VastaKustutaCape ja Li kaart küll mingit äikest ei näita juuli lõpu päevadeks Lääne-Eestisse, kuigi EMHI ennustab.
VastaKustutaMax värvus Eesti kohal vaid roheline.
mudelite järgi peaks ka sel aastal just 29.07 tulema juuli, suve ja aasta kõige soojem päev nagu eelmiselgi aastal.
VastaKustutavastan siis ise: äikest ei tule, kuna ei näe enam rünkpilvi.
VastaKustutaTere Jüri, 29.07 siis esimene kagutuulega päev juulikuus sel aastal?
VastaKustutaHuvi pärast lihtsalt tahaks teada ,et missugused tormid võivad siis kaasneda ,kui -5 850Hp oleks vastasseisus +26 850HP isotermiga .Äitah talle ,kes viitsib vastata.
VastaKustutaparem küsi, millised tormid kaasnevad siis, kui kohtuvad -10 ja +30 isoterm. olgu -10 äärmiselt kuiv ja +30 äärmiselt niiske ja labiilne. ning tuulenihke nurk 180 kraadi.
VastaKustutaja see õhumass jääks läänemerel pidama..
Mul hoopis sellised küsimused:
VastaKustutaMis nähtused kaasneksid, kui Läänemere veetemperatuur oleks 0 kraadi, või hoopis jääkaane all ja selle kohale tuleks järsku 850hpa pinnal +15-kraadine õhumass? (aluspinnal u.30) Oletame, et lumi oleks Läänemere regioonis maas.
2. Vastupidi, et veetemperatuur oleks +20 ja õhumass aluspinnal -10 kraadi ja lund ei ole?
3. Kui jaanipäeval saabuks arktiliselt klaar õhk, milles oleks hommikul -20 kraadi ja päeval paistab õhtuni päike? Et millise konvektsiooni see põhjustab.
4. Millised äikesetormid kaasneksid, kui 2 niisket ja kuuma õhumassi põrkaksid kokku? Näiteks Aafrika leitsak ja Venemaa leitsak kohtuksid suurel kiirusel Läänemerel?
Liisa.
millal hiiumaal korralikku sadu oodata on? gfs mudel ei anna tolku olevaks vihmaks üldse lootust. meil siin juba sügis, kuna kollaseid kaski rohkem kui rohelisi.
VastaKustutaKuidas 11.08.1992 kuumalaine (äikeste suhtes) lõppes?
VastaKustuta27. juuli 2013 18:25
VastaKustutaÜle Eesti ei ole kagutuult olnud juulis (2.-6. juulil oli nt mõnes kohas, päris mitmes kohas 14. juulil), aga see pole midagi ebatavalist. Soojasid õhumasse on jagunud päris palju, nii et kuu keskmine tuleb igal juhul kõrgem pikaajalisest keskmisest.
27. juuli 2013 18:27
Suur õhumasside vastasseis koos soodsa sünoptilise olukorra, keeriselisuse jms näitajatega oli näiteks 14.-16. aug 2008 Poola kohal, sellest rohkem: http://www.ilm.ee/?510542
27. juuli 2013 18:50
Läänemere kohta 1 - sarnast olukorda võis kogeda mai keskel, kui vesi oli veel väga külm, aga õhumass kuum ja niiske. Tulemuseks oli pikka aega püsiv udu merel, mis jõudis ka rannikule. Igal juhul on sellisel juhul stabiliseeriv efekt.
2 - tulemuseks on auramisudu, vt näiteks http://g4.nh.ee/images/pix/900x585/471adbc3/aur-jaa-kulm-luiged-lumi-meri-pakane-pardid-tallinn-65792930.jpg
3 - rünkpilvedega ilm, sest väga külm õhumass on ühtlasi ka väga kuiv, aga kui siiski õhumass on suhteliselt niiske ja troposfääri keskosa külm, siis näeksime ehk ka äikest, nii juhtus 18. juunil.
4 - analoogne olukord juhtus 2011. a 6.-8. juunil, juhtunust siin: http://meteo.net.ee/viewtopic.php?f=6&t=985.
Midagi erilist pole oodata, kui õhumassid on stabiilsed, vähese niiskussisaldusega jne. Mida niiskem on õhumass, seda labiilsem see tavaliselt ka on, aga siis avaldub see niigi, nt frontide, päevase soojenemise jms mõjul.
27. juuli 2013 18:56
Lehtede värvus üksinda, eriti sellisel põhjusel, ei määra aastaaega. Aastaaega määrab siiski taimede areng (fenofaasid), ööpäeva keskmine temperatuur jms. Aga vaatepilt mõjub kindlasti sügiseselt, Harjumaal veel nii hull see olukord pole. Puude kuivamist koos lehtedega täheldasin viimati 2002. aastal. Siis toimus oluline pööre sajusemaks ilmaks septembris. Eks näis, kuidas sel aastal.
See front, mis paari päeva pärast saarte lähedale jõuab, võib, aga ei pruugi sademeid tuua. Sama on ka äikesega - kindel ei ole, teatav võimalus on olemas.
27. juuli 2013 20:15
Niipalju, kui on õnnestunud infot hankida, siis äikest oli, aga see oli tavaline suvine äike, mis kuuma ja niiske õhumassiga ikka tuleb. Midagi erilist ei olnud päris kindlasti.
loodame, et sadu siiski tuleb, kuna toidulaud võiks ikka odavam püsida.
VastaKustutaTere,
VastaKustutaHIRLAM-mudel näitab 30.07 (minu sünnipäev - olete vast eelmisest aastast teadlik, et millal) öösel kella 03:00-ks Poola lausa +30 kraadi ja seda täpselt lõunatsükloni keskmesse. Pole varem selliseid temperatuure öösel selle mudeli kaardil näinud Läänemere piirkonnas.
Salvestasin selle väljundi arvutisse, et teie suurema huvi korral näidata, juhul kui jõutakse serveris (veidi pärast kella 06:00 varahommikul) uuendada.
Andmed siis kell 00:30.
(EestiLoodus)
Ja selle sama mudeli järgi peaks 30.07 öö tulema Eestis (loomulikult mujalgi) troopiline. Vaadates tsükloni kiirust, siis ilmselt ka 31.07 öö.
VastaKustutaLoodame, et nii ka läheb. Eriti 31.07 puhul, sest siis on võimalus taas mõnusalt öö õues veeta. Ehk tuleb ka äikest ja palju rünksajupilvi, nagu 29.07.2012.
30.07 peame sünnipäeva kuuma ilma järgi otsustades rannas ja seega on endalegi hea, et olen eelnevalt puhanud :).
Esialgu on mul plaanis ööseks õue minna ka juba 29.07 ööks, kuna siis on lootust selgele ilmale terve öö jooksul ja peaks soojemgi olema kui viimastel öödel.
(EestiLoodus)
Ohjaa, eelmisel aastal just sünnipäeva paiku toimusid huvitavad sündmused.
VastaKustutaJah, see on Aafrikast pärit troopiline õhumass. Mingi osa sellest jõuab ka siia. Öine temperatuur soojas õhumassis on tavaliselt eriti kõrge frondi eel. Ka meil Eestis oli 27. juuni öösel enne fronti eriti kõrge temperatuur.
jüri, kas nüüdseks on rohkem infot selle eelmise aasta tuule kohta 30.07 öösel?
VastaKustutama mõtlesin, et hakkas sadama, kuid vaatasin, et hoopis kõva tuul, kuigi äike kadus juba kaugel ära.
kas võib nii olla, et see oli tavaline äikestevööndi pagituul, mis inertsi mõjul jõudis äikese hajudes edasi?
igaljuhul võis ka sakus tuul olla 15m/s, kuna elan suht lagendiku lähedal ja peenemad puud olid tuules päris kaldu.
kui üldse juuli lõpust rääkida, siis see on juba 4. järjestikune aasta, mil perioodil 26..30. juuli on kuumad või soojad ilmad.
praegu sakus igatahes liivaste metsaaluste kased täitsa 50-50 kollased
ja vaatasin sat24 ja sealt oli näha sooja frondi äikeseid läänemerel. kas need võiksid öösel jõuda sakku?
VastaKustutaPraegu kehtib ikka see selgitus, mis on antud siin 202. slaidil: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/2ikesejahtimine_Eestis2.pdf
VastaKustutaÄike võib jõuda Läänemere keskosani.
kas järgmisel nädalal tuleb Põhja-Eestis ka äikest
VastaKustutaSee on täiesti võimalik. Äikesevõimalus suureneb ilmselt edela poolt.
VastaKustutamis päeval täpsemalt on Põhja-Eestis äike tõenäoline
VastaKustutaHuvitav, kas Kesk-Euroopas sünnivad kuumarekordid? Kui tänane ennustus täppi läks, siis Austria pealinn Viin sai ajaloo kuumarekordi.
VastaKustutaÄike võiks tõenäolisem olla 30. juulil ja 1. augustil.
VastaKustuta35-40 kraadi on ikka mõnel aastal Kesk-Euroopas, sh eelmisel, aga ohtlik on see just siis, kui püsib päevi järjest.
Viinis oli vähemalt 36 kraadi sooja. Viini rekord on 38,3°C (1957, jaam Hohe Warte).
Kahjuks Wikis ei uuendata andmeid.
VastaKustutaWikist ei tea midagi. Vaadata tuleb ikka konkreetse riigi ilmateenistust, vt http://www.zamg.ac.at/cms/de/aktuell/news/erste-hitze-bilanz-und-ausblick
VastaKustutamudelid ei paku mitte mingitki äikest eestisse enne 1. augustit. põhja-eestisse ammugi.
VastaKustuta30. juulil pakutakse küll päris suurt äikesevõimalust.
VastaKustutaKui vaatate HIRLAMit, siis see ei olegi ette nähtud konvektiivse ilma prognoosimiseks ja seetõttu ei saa selle järgi vaadata, kuidas on lood äikesega. Kõige lihtsamal juhul tuleb vaadata nt CAPE ja LI indekseid näiteks GFS mudelist: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html või täpsemalt ja rohkem näitajaid juba siit: http://www.lightningwizard.com/maps/
Mõtlema peaks ka sellele, et kui Eestist möödub lääne poolt avatud sooja sektoriga lõunatsüklon, siis see tähendab arvestatavat äikesevõimalust. Selline stsenaarium on lähipäevadel arvutatud.
cape ja li kaart näitama eesti kohale heal juhul haledat rohelist värvi, seega pole äikest tulema :).
VastaKustutalarissa panova
Kui värvus on roheline, siis on tegu juba päris suure äikesevõimalusega (40-60%), sest õhumassi energia on seal positiivne.
VastaKustutaArvestama peaks veel sellega, et need indeksid näitavad kohta, kus äike võib tekkida, mitte kohti, kuhu äike võib liikuda. Äikese tekkimiseks peavad olema täidetud mitmed tingimused, mis prognoosi järgi ongi siis rohelistes, kollastes, oranžides kohtades olemas.
Äike võib liikuda tekkekohast päris kaugele eemale, sh sinna, kus pole eeldusi äikese tekkimiseks.
Kokkuvõtlikult on äike täiesti võimalik, aga kaugeltki mitte kindel.
aga seegi kindel olema, niiet enne augustit ma ei arvestama äikest.
VastaKustutaÄikesega kindlasti tasub arvestada järgneva ööpäeva jooksul, st kuni 31. juulini.
VastaKustutaSõrves kastepunkt +22!! (udu ja +22,1)
VastaKustutavõib ju olla, aga läänemere kaguosa äikesed hajusid just eestile lähenedes ära :D
VastaKustutaPraegu on saarte vahetus läheduses hulgaliselt rünksajupilvi: http://www.meteo.lv/radars/?nid=482. Mõni neist võib tuua äikest.
VastaKustutasealt radariltki hästi näha, kuidas need nõrgenevad.
VastaKustutakas Kiilis võib täna öösel äikest tulla
VastaKustutaNagu näha, et Kiilis veel teinegi ilmahuviline :).
VastaKustuta(EestiLoodus)
täpselt nii
VastaKustutaRünksajupilved arenevad ja kaovad. Pole tõendeid, et seal on tegu kindlasuunalise muutumisega.
VastaKustutaMandrile on äikest oodata ilmselt 30. juulil. Harjumaale öösel äikest ei oota.
miks sa ei oota?? ma just ootan, kuna öine äike on sama lahe.
VastaKustutavähemalt sakus võiks küll tulla, kui sa ise ei taha
VastaKustutaTänane päev siis jälle jääb aasta kõige soojemaks nagu eelmine aasta?
VastaKustutaLiisa.
Homne päev tuleb ehk veel palavam, kui piisavalt päikest on.
VastaKustutaKusjuures tundub, et GFS näitab augusti alguseks püsiva kõrgrõhkkonna teket ja sooja ilma jätkumist. Eks näis kuidas kujuneb, praegu vist vara veel midagi prognoosida.
jüri, kas uudisvoog ka tulemas on?
VastaKustutaSiin on tegu mingi arusaamatusega: äikest ei oota tähendab seda, et äike on vähetõenäoline, mistõttu pole mõtet eriti loota. See ütlus ei väljendanud tegelikult soove või ootusi.
VastaKustuta29. juuli polnud kaugeltki kõige soojem, sest kõige kõrgem temperatuur oli Harkus (28,6°C) ja Viljandis (28,8°C), mis jääb näiteks 26. juunist või 18. maist selgelt maha.
Jah, antitsüklonaalne blokeering sooja või kuuma ilmaga võib tulla. Eks aeg näitab, kuidas siis tegelikult kujuneb.
Uudisvoogu hetkel ei plaani, aga kui sündmused seda nõuavad, siis tuleb.
Kehras oli igatahes +31,4 kraadi.
VastaKustutaLiisa.
Kehra jaam ei ole klimaatiliselt representatiivne, mistõttu mõõdetud temperatuur ei lähe arvesse. Arvesse saavad minna vaid need andmed, mis on mõõdetud standarditele vastavas jaamas. Vastasel juhul tuleks ju arvestada iga suvalist akna taga mõõdetud temperatuuri.
VastaKustutaRohkem sellest: http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1575
Tänud, kuid see Poola ja Läänemere kaguosa kohal toimuv on päris kõhe.
VastaKustutaLiisa.
ole mureta, eestisse pole midagi hullu oodata. äikeseähvardused lähevad enamuses mööda,või ei tule äikest üldse.
VastaKustutaAga palun, tore kui oli abi.
VastaKustutaHoiatuste andmisel lähtutakse sellest, milline on ohtliku ilma potentsiaal. Isegi kui see on suhteliselt madal, on juba põhjust teatud hoiatusi anda. Natuke asjakohast lugemist: http://www.emhi.ee/?ide=29,843,1568