25. juuli
25. juuli pärastlõunani jätkus kogu riigis pilves ilm, kui umbes kl 15st hakkas alates põhjarannikust ilm selginema.
24. juuli
Hommikul tekkinud kiht- ja kihtrünkpilved piirkihis ei lase aluspinnal soojeneda ega konvektsioonil tekkida. See tähendab, et äikest ei pruugigi päeva jooksul tekkida, kuigi õhumass on jätkuvalt labiilne ja Eesti idapiiri lähedal on külm front.
Miks tekkis tihe kiht- ja kihtrünkpilvede kiht? Kindlat ja ühest vastust on sellele raske anda, kuid vähemalt mõne oletuse saab välja tuua. Eelduseks oli kindlasti õhu suur niiskusesisaldus ja aeglaselt lähenev külm front. Kui vaadata teadustöid ja uurimusi, siis seda küsimust on konkreetselt käsitletud näiteks selles: https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/168959.pdf.
Selgub, et piirkihis pidi toimuma mingisugune labiilsuse suurenemine, näiteks teatud maalähedases õhukihis õhu kiiremini liikuma hakkamine (low level jet). See põhjustas turbulentsi ja püstsihis õhu segunemist, nii et niiskus kondenseerus ja tekkisidki sellised piirkihi-pilved.
Külma frondi läheduse tõttu genereeritakse neid pidevalt juurde. Õhk peab olema selleks aga piisavalt niiske, st kondenseerumispiir mitte kõrgemal kui 400-600 m, sest muidu ei liigu õhk piisavalt palju vertikaalis, et võiks kondenseeruda, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ (LCL kõrgus).
Huvitav on ehk märkida seda, et protsessid seoses tsükloniga Venemaal on üsna ebatavalised. Seda, et sooja õhumassi sattumisel tsükloni lähedusse tekib uus soe sektor ja tsüklon süveneb uuesti, ikka juhtub, aga seekord ei tundu soe sektor sulguvat, vaid jääbki Eesti kohale avatuks, kuni lõpuks antitsüklon võtab koha üle ja südasuvine ilm jätkub.
Igaks juhuks konsulteerisin ka Merilainiga, kes sellist olukorda aastakümnete pikkusest praktikast ei mäletagi. Igal juhul on tegu väga tavatu sünoptilise juhtumiga, mis tasub endale vähemalt aastateks meelde jätta.
Kuna ees on veel päris palju sooja ja mõnel päeval ka kuuma antitsüklonaalset ilma, siis ehk ongi hea, kui on mõni hall päev vahelduse ja värskuse mõttes ka vahel.
23. juuli
23. juulil jäi äike peamiselt Peipsi ümbrusesse ja Kagu-Eestisse. Ehkki soodsad tingimused näisid olevat ka mujal mandril, siis lääne ja põhja pool äikest polnud. Ühest põhjust on raske välja tuua, sest õhumass oli labiilne (seda näitasid frondi eel tekkinud äikesed idapiiril), soojust ja niiskust oli enam kui küll, lisaks veel frontide lähedus. Ilmselt avaldas mõju tsükloni eemaldumine ja nõrgenemine ning Skandinaavias asuv antitsüklon.
Ette võeti äikesejaht koos Loodusesõbra toimetajatega. Kokku kestis see 10 tundi ja oli peamiselt Peipsi ääres. Kokkuvõtlikult pidasime seda õnnestunuks, kuna vaatamisväärset oli palju ja õnnestus näha ka äikest. Mõned pildid:
Punase ovaaliga on näidatud tekkinud rünksajupilved, mis liiguvad lääne ja edela suunas. Seega võiks Peipsi ümbrusesse esmalt oodata äikest:
Punase ovaaliga - Eesti poole liikuvad rünksajupilved, võimalik äike; musta ovaaliga - selginev ja kuumenev ala, kuhu võib äike kõige varem jõuda:
http://www.emhi.ee/ilma_andmed/input/sigwx/sigwx_2013-07-23_08.pdf
Kuum ja niiske õhumass on kohal. ESTOFEXi väljavaade tänaseks on üsna soodne, lisaks oranžiga piiratud potentsiaalselt ohtlik ilm, milleks seekord tornaadode võimalus:
Kastepunkt on väga kõrge, eriti Ida-Eestis, kus see ulatub 17 kraadini:
22. juuli
Äike jõudis lõpuks ka Kesk-Eestisse ja Viljandimaalegi:
25. juuli pärastlõunani jätkus kogu riigis pilves ilm, kui umbes kl 15st hakkas alates põhjarannikust ilm selginema.
Selge taeva piir liigub lõunasse.
Kl 14.50 oli selge taeva piir Tallinna kohal, 15 min hiljem päike väljas ja suurem osa madalaid pilvi kadunud.
24. juuli
Hommikul tekkinud kiht- ja kihtrünkpilved piirkihis ei lase aluspinnal soojeneda ega konvektsioonil tekkida. See tähendab, et äikest ei pruugigi päeva jooksul tekkida, kuigi õhumass on jätkuvalt labiilne ja Eesti idapiiri lähedal on külm front.
Tere hommikust, piirkihi-pilved! 24. juuli hommik Harjumaal
Miks tekkis tihe kiht- ja kihtrünkpilvede kiht? Kindlat ja ühest vastust on sellele raske anda, kuid vähemalt mõne oletuse saab välja tuua. Eelduseks oli kindlasti õhu suur niiskusesisaldus ja aeglaselt lähenev külm front. Kui vaadata teadustöid ja uurimusi, siis seda küsimust on konkreetselt käsitletud näiteks selles: https://ams.confex.com/ams/pdfpapers/168959.pdf.
Selgub, et piirkihis pidi toimuma mingisugune labiilsuse suurenemine, näiteks teatud maalähedases õhukihis õhu kiiremini liikuma hakkamine (low level jet). See põhjustas turbulentsi ja püstsihis õhu segunemist, nii et niiskus kondenseerus ja tekkisidki sellised piirkihi-pilved.
Külma frondi läheduse tõttu genereeritakse neid pidevalt juurde. Õhk peab olema selleks aga piisavalt niiske, st kondenseerumispiir mitte kõrgemal kui 400-600 m, sest muidu ei liigu õhk piisavalt palju vertikaalis, et võiks kondenseeruda, vt http://laguja.meteo.net.ee/obs/ (LCL kõrgus).
Huvitav on ehk märkida seda, et protsessid seoses tsükloniga Venemaal on üsna ebatavalised. Seda, et sooja õhumassi sattumisel tsükloni lähedusse tekib uus soe sektor ja tsüklon süveneb uuesti, ikka juhtub, aga seekord ei tundu soe sektor sulguvat, vaid jääbki Eesti kohale avatuks, kuni lõpuks antitsüklon võtab koha üle ja südasuvine ilm jätkub.
Väga sooja õhumass toonud tsükloni soe sektor ei sulgu. FMI 23. juuli ilmakaart, http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla?doAsUserLanguageId=fi_FI
Igaks juhuks konsulteerisin ka Merilainiga, kes sellist olukorda aastakümnete pikkusest praktikast ei mäletagi. Igal juhul on tegu väga tavatu sünoptilise juhtumiga, mis tasub endale vähemalt aastateks meelde jätta.
Kuna ees on veel päris palju sooja ja mõnel päeval ka kuuma antitsüklonaalset ilma, siis ehk ongi hea, kui on mõni hall päev vahelduse ja värskuse mõttes ka vahel.
23. juuli
23. juulil jäi äike peamiselt Peipsi ümbrusesse ja Kagu-Eestisse. Ehkki soodsad tingimused näisid olevat ka mujal mandril, siis lääne ja põhja pool äikest polnud. Ühest põhjust on raske välja tuua, sest õhumass oli labiilne (seda näitasid frondi eel tekkinud äikesed idapiiril), soojust ja niiskust oli enam kui küll, lisaks veel frontide lähedus. Ilmselt avaldas mõju tsükloni eemaldumine ja nõrgenemine ning Skandinaavias asuv antitsüklon.
Ette võeti äikesejaht koos Loodusesõbra toimetajatega. Kokku kestis see 10 tundi ja oli peamiselt Peipsi ääres. Kokkuvõtlikult pidasime seda õnnestunuks, kuna vaatamisväärset oli palju ja õnnestus näha ka äikest. Mõned pildid:
Kl 15.16 Kuusalus - näha on sakmelisi kõrgrünkpilvi.
Kl 17.58 Vooremaal - idas on näha Venemaalt lähevaid rünksajupilvi.
Kl 19.12 Varnjas, vaade itta - äike teisel pool Peipsit, näha oli mõningaid plussvälke ja kuulda päris tugevat müristamist.
Vaade Varnjast kirdesse, kust on lähenemas teine äike.
Äikesevaatleja
Kuuldavale tulid esimesed müristamised (kl 19.55)
Välkude hulk ja müristamise sagedus tõusid, neid oli minutis mitu tükki.
Peipsi kohale jõudes hakkas äike hääbuma (kl 20.26). Varasem kogemus kinnitab seda, et Peipsile jõudes äike tavaliselt kaob. Selle põhjuseks on vesi kui jahedam aluspind. Antud juhul oli muidugi tegu ka õhtuse ajaga, mistõttu äike oleks ehk kadunud ka ilma Peipsita.
Ilmunud tipploor näitas veel päris tugevat konvektsiooni (5-7 m/s), kl 20.45, Varnja
Alatskivilt veidi põhja pool (kl 21.50-55) - uus äike teisel pool Peipsit
Kl 23.05 Mustvees- enam ei täheldanud välke.
Kõrgrünkpilved näitasid, et troposfäär oli veel üsna rahutu.
Punase ovaaliga on näidatud tekkinud rünksajupilved, mis liiguvad lääne ja edela suunas. Seega võiks Peipsi ümbrusesse esmalt oodata äikest:
Punase ovaaliga - Eesti poole liikuvad rünksajupilved, võimalik äike; musta ovaaliga - selginev ja kuumenev ala, kuhu võib äike kõige varem jõuda:
Rünksajupilvede vöönd on seotud läände liikuva külma frondiga:
Kastepunkt on väga kõrge, eriti Ida-Eestis, kus see ulatub 17 kraadini:
22. juuli
Äike jõudis lõpuks ka Kesk-Eestisse ja Viljandimaalegi:
Rünksajupilvede ala on laienes mujalegi Põhja-Eestisse ja seal oli kl 22.15-22.40 ka nõrk äike olemas:
.gif)
Õhtul tekkis Narva ümbruses äike, mis liikus lääne-edela suunas:
Äike satpildil, http://sat24.com/en/bc?ir=false
Satelliidipiltidel Venemaalt Läänemereni on näha heleda pilveribana jugavool, mis tekkis suure õhumasside vastasseisu tõttu ja on suunatud idast läände. Loode-Venemaal on näha suurte valgete pilvetompudena rohked äikesed, mis näitavad, et õhumass on ekstreemselt labiilne. 23. juulil on see juba Eesti kohal.
Animatsioon: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3 või:
Diagrammilt on näha, et jugavoolu tugevus on üle 50 sõlme ehk ligi 30 m/s. Teisi diagramme: http://www.emhi.ee/index.php?ide=19,394,416,422
Äikese täpset jõudmist Eestisse on muidugi raske öelda. Võib juhtuda, et hommikul või ennelõunal, st enne kl 12 juba jõuab kohale või tekib koha peal.
öelge palun kiirused m/s või km/h-des. ma pole kapten ja usun, et enamus lugejaidki mitte..
VastaKustuta50 sõlme = 92,6 km/h
VastaKustutaallikas: google.com
1 sõlm on umbes 0,514 m/s. Sel juhul on 55 sõlme ligemale 28,3 m/s.
VastaKustutaKas selline jugavoolu kiirus võib viidata ohtlikule äiksele?
VastaKustutaSee näitab, et olemas on märgatav tuulenihe ja see soodustab rünksajupilvede organiseerumist.
VastaKustutaKas Kagu-Eestis on öösel võimalik äike?
VastaKustutakas Põhja-Eestis tuleb öösel äikest
VastaKustutaSee äike jõuab ilmselt Jõgevamaale ja ehk ka Tartu- ja Järvamaale. Mujal põhja pool ei ole lähitundidel äikest ette näha.
VastaKustutaTeatav äikesevõimalus on ka kagu pool, kuna tuulenihke tõttu võib tekkinud äikesevöönd päris kaua püsida või isegi laieneda, kuigi pigem ei maksa ootama jääda. Eks peab silma nt radaril peal hoidma.
jälle jääb saku äikesest ilma :(
VastaKustutaehk loodetavasti näen põuavälku.
VastaKustutaPraegu on madalad pilved. Need ei pruugi veel kaduda.
VastaKustutakottpimedas kuma peaks ikka nägema..
VastaKustutaKas äike võib öösel jõuda ka Viljandimaale?
VastaKustutaEi näe, kui välk pole just lähema 10-20 km raadiuses. Madalad pilved lihtsalt varjavad ära.
VastaKustutaÄike on nüüd juba nõrgenema hakanud, aga sajuala on tugev. Ilmselt välistada veel selle äikese jõudmist teistesse maakondadesse ei saa.
Paistab, et öeldut Põhja-Eesti kohta tuleb muuta, sest põhjarannikul tekkis äike.
VastaKustutaaga see juba läbi.
VastaKustutaKestab endiselt.
VastaKustutakust sa tead?
VastaKustutaOma silm on kuningas nagu öeldakse!!
VastaKustutaNii ta on, jälgin aeg-ajalt nähtavat välgukuma Laagrist oma rõdult.
VastaKustutajust ütlesid, et pole madalate pilvede tõttu näha.
VastaKustutaVõiks ikka lugeda kommentaari korralikult läbi ja meelde jätta - mida seal kauguse kohta on öeldud?
VastaKustutaradari järgi tundub küll kaugemmal olevat.
VastaKustutaEestis võiks öelda, et oma silm on president :).
VastaKustutaMa olen ka mõnda sähvatust näinud.
Liisa.
Jah, kuid müristamist kuuleb ka - välgud ise peavad olema arvestades müra max 10-15 km kaugusel.
VastaKustutanüüd on kõik
VastaKustutaHoiatus anti isegi: http://www.emhi.ee/inc/other/lennumeteoroloogia.php, kuid jah, vähemalt 10 min pole enam midagi näha ega kuulda olnud.
VastaKustutaKisub troopiliselt soojaks. Öösel temperatuur tõuseb vihmasaatel. Kirde-Eestis juba pea 18 kraadi sooja.
VastaKustutamulle soojad ja sumedad ööd meelduvadki. eriti, kui eemal mõni äike on või paistab täiskuu.
VastaKustuta22.07 viimane (nõrk) äikesemürin Kiilis:
VastaKustutahttp://www.youtube.com/watch?v=iADYnrJmg4E
Kuum õhumass annab endast jah päris selgelt märku.
VastaKustutaNiiet homme on ka siiski suur 'äikesevõimalus?
VastaKustutaKa siin Tartus ma märkasin pead aknast välja pistes, et on soojemaks läinud, mis on sellise kellaaja kohta üsna ebatavaline. Vihm pladistab sadada, äike paraku siia ei jõudnud.
VastaKustutaSee postitus ju ongi tehtud 23. ja 24. juuli äikeste tõttu.
VastaKustutaNädala suurim äikese võimalus on ilmselt 23. juulil, veidi väiksem 24. juulil ja võimalik, et siis rohkem lõuna pool ja saartel.
Saabuv õhumass on lihtsalt niivõrd palju soojem lahkuma sunnitud õhumassist.
Kas nüüd on tulemas pikem soojalaine? GFS näitab kuni 8.augustini stabiilselt sooja
VastaKustutaJah, südasuvine või lausa palav ilm kestab veel ka augustis edasi. See on seotud tugevneva antitsüklonaalsusega, samuti hakkab juuli lõpus ja augustis ilma rohkem mõjutama Aafrikast Kesk-Euroopasse liikunud kuum õhumass.
VastaKustutamiks emhi äikese eest ei hoiata? kas 1. juunist (!) lähtutakse põhimõttest "enne ei hoiata kui kohal on"?
VastaKustutaei kujuta ette kuidas sellise külma ilmaga 20 C ja selliste pilvidega võib tekkida äike?
VastaKustutaTavaline hall-pilvine päev võiks isegi öelda et on külm
Radar ka ei näita midagi
Tartu: termomeeter 3nda korruse kõrgusel näitab 21-22C, pilvine, tuul, ilm küll ei näita äikese tekket
VastaKustutaeks vaatame
Olge kannatlikud. Praegu on aluspind jahe. Oodake paari tunni pärast on ilm soodsam äikestele.
VastaKustutamillal võiks jahedamaks minna
VastaKustutaEile just oligi jahe :D
VastaKustutaei tule täna äikest. ida ja kagu pool väike võimalus on.
VastaKustutatäna juhtub midagi 1. juuniga sarnast.
Paistab, et mõnes kommentaaris on esile kerkinud kärsitus või mingi eelarvamus, nagu näiteks: kell juba 12, miks pole juba äikest; küll on jahe ja tuuline, äike ei saa siis tekkida jne. Kas teil tõesti pole kogemusi äikesega tuulise ja jaheda ilmaga? Mida üldse tähendab jahe ilm? Äikese suhtes võiks jahedaks pidada kogemuse järgi madalamat temperatuur kui 10 kraadi või õhumassi, kus 850 hPa pinnal on temperatuur 5 kraadist madalam ja isegi siis on ette tulnud ka tugevat äikest. Praegu on temperatuur keskmine või isegi kõrge, st sooja juba mõnel pool üle 20 kraadi.
VastaKustutaUnustate täiesti ära õhumassi omadused - tegu on labiilse ja väga niiske ja sooja õhumassiga, lisaks on tegu ka frontidega. Külm front on hetkel ida poolt lähenemas.
Kokkuvõtlikult: arvestage pisut ikka õhumassi omadustega, sünoptilise olukorraga jms. Kui on näiteks äikese tekkimise osas kahtlusi, siis küsige, et saada selgitust ja vajadusel uurida olukorda sügavamalt, mitte ärge loopige sisutuid arvamusi ja hüüdeid.
Mis puutub prognoosidesse, siis endine EMHI ja ESTOFEX koostavad prognoose/väljavaateid erinevatel alustel. ESTOFEXi meeskond on ikkagi keskendunud konvektiivse ilma prognoosimiseks, endine EMHI on aga palju üldisem ega pole vähemalt üldprognoosides keskendunud konvektiivsele ilmale.
VastaKustutaÄikese tõenäosus on Eestis siiski SUUR, mitte väike. Kui ülekaalus on aluspinna soojenemisest SÕLTUV konvektsioon, siis see algab tavaliselt pärastlõunasel ajal. Sel juhul on kohaliku aja järgi kl 11-12 väga varane aeg. Nagu juba keegi tegi asjakohase märkuse, tuleb oodata aluspinna soojenemist. Kuna Virumaal selgines taevas kõige varem, siis seetõttu saigi sellele alale must ovaal ümber tõmmatud. Praegu ongi idapiiri taga tekkinud rünksajupilvi, mis liiguvad lääne-edela suunas.
1. juuni juhtum on erandlik. Ei maksa hakata otsima kohe seoseid ja analoogiad, kui äikest pole nt teatud ajaks tekkinud. Võimalusi, nagu aluspinna soojenemisest sõltumine või muutused õhumassi omadustes on tõenäolisemad. Erandliku olukorra kinnitamiseks on vaja läbi viia spetsiaalne analüüs.
Jüri äitah, eks siis ootame, praegu Tartus on tunta, et õhk on niiske prisma juures term. näitab 22C kuid on tunne,et on kuskilt 25C
VastaKustutaNarva juures midagi hakkab tekkima, Tartus ma arvan täna kindlasti siis tuleb midagi oodata tahaks nautida äikest
VastaKustutaJah, vähemalt rünksajupilved on juba tekkinud ja hakkan ka siis end liigutama. Loodetavasti õnnestub midagi huvitavat tabada.
VastaKustutatallinnasse ikkagi midagi ei jõua. täitsa kindel olen.
VastaKustutaimelik on seegi, et eile ootasime pikisilmi sooja fronti. täna taas külm tulekul.
möödunud sügist küll ei igatse.
Tallinnas päike paistab ja vaid üksikud pilved. Väga meeldiv, et suvi taas Eestimaal on!
VastaKustutaLiisa.
kui suur on öösel äikesetõenäosus?
VastaKustutaTartus on hetkel tuulenihe väga hästi jälgitav - madalamad rünkpilved liiguvad kõrgrünkpilvede suhtes kaunis kiiresti.
VastaKustutatallinnas pole ühtegi pilve. niiet tuulenihest siin pole aimugi.
VastaKustutaKui täna liigub külm front üle Eesti, kas homseks jõuab seesama kuum õhumass siis uuesti tagasi? Sest prognoosid lubavad homme kuni 26 kraadi.
VastaKustutaOskaks keegi selgitada, miks pole veel siia tulnud korralikku äikest ida suunalt? Oleks nii kasvõi kord minu elu jooksul olnud, kuid ei. Absoluutselt iga äike, mis nimetatud ilmakaarest on siia poole liikunud, on ära hajunud ja peale vihma ega eemalolevate müristamiste pole olnud. Kusjuures sama juttu räägivad ka teised inimesed, kes siinkandis elavad. Olen täielik pessimist selles ilmakaares ja 99% kindel, et ka täna ei tule siia peale vihma midagi. Peaaegu sama nigel on olukord ka kirde ja kagu suunaga - üliharva, kui midagi tuleb.
VastaKustuta(Elan Tõravere lähedal)
jüri midagi mainis, et kõrgustikud suunavad äikesepilved mujale.
VastaKustutaSiit idas pole ühtegi kõrgustikku, ammugi mitte kirdes.
VastaKustutaOleneb kui kui kaugel elad Tõraverest ja kuhu poole. Mina elan Tõraverest 7km Kambja poole ja tihti siia peakohale midagi ei jõua, aga 4km lõunas kus asub Pangodi Palumägi 140m üle merepinna on äike sagedasem.
VastaKustutajärelikult hajutab peipsi pilvi nagu merigi. tallinnas selge taevas hetkel ning ka saaremaal ja hiiumaal pole nädalaid sadanud - meri hajutab ilmselt pilvi.
VastaKustutakuigi siseveekogud ei tohiks mõju avaldada, eriti kiirete õhuvoolude puhul.
Pigem on nii ,et meri hajutab pilvi rohkem suvepäevadel, kui õhk on soojem kui meri ja selletõttu tekkivad laskuvad õhuvoolud takistavad tõusvaid õhuvoole ja sellest ka selgem ilm.
VastaKustutaäike läheb mööda, Tartus on selge taevas, radaril küll midagi näitab, aga üldiselt äikese pilved lähevad rohkem Venemaa poolel ja nattuke mööda Võru
VastaKustutaNii,et prognoos oli kehv
see mis praegu liigub mööda Pepsi hajub 100% ka
VastaKustutaväga niru äikesepäev.
VastaKustutaKas see pagijoon jõuab öösel või hommikul eestisse?
VastaKustutahui ta jõuab))) aga loodame
VastaKustutasa üldse tead ka mida see 'hui' tähendab.
VastaKustutaega hargivahe karvane elund küll siis ei jõua.
tean küll, vene- emakeel
VastaKustutanii et tean mingis kontekstis kasutakse
Nagu arvati oligi, on eelpool mainitud ilmakaared äikese puhul kasutud, seega ennustus läks täppi, et peale vihma siia enamat ei jõua.
VastaKustutaKiirelt telefoni kaudu paar vastust siit Peipsi äärest. Jah, see järv sarnaneb merele, et konvektsioon nõrgeneb vee kohale jõudes. Siiski korralik vaatemäng ja äikegi õnnestus Varnjast ära näha.
KustutaVähemalt 2010 oli küll mõni juhtum, kui äike jõudis üle Peipsi, näiteks 18. mail.
Äikest oli mitmes kohas kagu ja lõuna maakondade piires. Eesti jäi tsükloni sooja sektorisse, mida piiras lääne poolt soe ja ida poolt külm front. Peamine äikesevöönd tekkiski seoses läheneva külma frondiga. Konvektsiooni teke viitas sellele, et õhumass oli labiilne, aga lääne ja põhja pool oli kaua pilves ja puudusid konvektsiooni algatavad tegurid. Ilmselt seetõttu seal àikest ka polnud.
Hetkel paistab komvektsioon nõrgenevat.
Seekord paistab soe sektor jäävat avatuks - külm front taandub ilmselt lõuna poole, mistõttu see väga soe õhumass siis jääb siia püsima.
Ei jõua see pagijoon tõepoolest siia. Kahju, et äike aluspinnast sõltuv on.
VastaKustutaHommikuks on ilm jälle kasutult pilves - nende äikeste jäänukite tõttu.
Prognoos( et mitmel pool on äikest, oli põhjendatud, arvestades õhumassi omadusi ja sünoptilist olukorda. Seetõttu toetasin ESTOFEXi antud prognoosi. Äike ei tekkinud lääne pool seetõttu, et keegi lihtsalt arvas nii, et ahh ei tule midagi.
VastaKustuta))))mul on ka selline tunne et kui ma vahin radarit siis äikest ei tule
VastaKustutaTartumaal vist mängib suurt rolli mäestik, juba mitu korda mäegasin,et äike laguneb seal kui jõuab kohale
VastaKustutaESTOFEX andis eilseks tõepoolest paljulubava prognoosi, kuid paraku see ei realiseerunud. Ma tahaks ise palju täpsema prognoosi anda, kui ma vaid oskaks...
VastaKustutaSeega ei maksaks professionaalseid sünoptikuid ka kohe põrgusse põlema saata: eksivad nemadki, mis siis veel meist, erialase hariduseta amatööridest, rääkida.
Jüri, kuidas Teie ütleksite kolmapäevaks? Minimaalseks mida võib oodata? Mul on selline tunne, et kolmapäeval tuleb rohkem äikest oodata
VastaKustutaKuidas Teie mõtlete?
viimased piltid näitavad sama olukorra mida oli näha ka Tartust Peipsi suunas vaadates, Peipsi tõttu äike laguneb koguaeg, aga mingi pärast on tunne,et homme(täna) äikest on rohkem kui eile,
VastaKustutaei ole spetsialist selles valdkonnas,kuid kogemuse järgi äikese tekkeks peab olema taevas enam vähem selge hommikul, siis tekkivad rünksaju pilved jne
P.S. oma mõtted
vähemalt tuul ei ole muutunud suunda, loodetavasti puhub samalt, aga võiks nattuke Eesti poole äikest suunata
VastaKustutaJah, kahjuks sõltub äike nii paljudest teguritest, et kõiki arvesse võtta kindlasti ei saa. Kõige enam tegureid võetakse arvesse ESTOFEXi prognoosis/väljavaates, kus arvestatakse vähemalt 10-15 asjaoluga. Võrdlemisi hea prognoosi saab siiski juba 5-6 asjaolu arvestamisel. See muidugi tähendab, et mingitel juhtudel prognoos ei täitu.
VastaKustutaKui analüüsida seda, kas (ja kuidas) 23. juuli äikeseprognoos täitus, siis vastaks jah ja ei.
Ei täitunud selles osas, et päris suures osas mandrist äike ei tekkinudki/ei jõudnud sinna. Selle põhjuseks pole nüüd andmeid rohkem vaadates ilmselt mitte üksnes see, et oli kaua pilves ja polnud konvektsiooni algatavaid tegureid, vaid ikkagi olukorra muutus sünoptilises situatsioonis, mis väljendus selles, et tsüklon nõrgenes ja eemaldus lõuna poole, samas Skandinaavias oleva antitsükloni mõju tugevnes.
Prognoos täitus, sest äike ikkagi tekkis ja seda oli Peipsi ümbruses ja Kagu-Eestis päris palju ning postituse viimases muudatuses lõuna paiku sai tähelepanu pööratud juba õigesse kohta, st Peipsi ümbrusesse.
24. juulil ei ole näha ette antitsükloni mõju tugevnemist, aga tsükloni mõju nõrgeneb jätkuvalt. See tähendab, et äike on tõenäolisem kindlasti Lõuna-Eestis. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et Karjala piirkonnas on õhumass jätkuvalt väga labiilne, vt siit pilvetompe: http://sat24.com/en/scan?ir=true. Kuna õhuvool on kirdest, siis võivad Venemaal tekkivad äikesed ikkagi jõuda ka Virumaale ja Peipsi ümbrusesse. Seetõttu ootaks äikest eelkõige Ida- ja Lõuna-Eestisse.
Öelge kas siis Tartus on mõtted homme äikest oodata? või läheb nappilt mööda?
VastaKustutaMiks täna hommikul jälle lauspilvisus on?(Harjumaal)
VastaKustutaJa millal see hajub?
Kas Tartusse äike tuleb või läheb napilt mööda, ei saa päev enne mitte keegi öelda, küll aga võib prognoosida, kui tõenäoline see seal piirkonnas on. Täpset äikese liikumist tuleks vaadata ikka radarilt.
VastaKustutaIsiklikult olen tänase suhtes pessimistlik. Estofex'i prognoositud 50%-ne võimalus Kagu-Eestile tundub kahtlane, ka CAPE ja LI indeksid ei näita midagi.
Kagu-Eestis on samuti lauspilves ning hetkel ei viita mitte miski äikesele.
VastaKustutaTegin vastava täienduse postituse algusesse. Tõenäosus ESTOFEXis on kindlasti õigesti hinnatud, aga ainult siis, kui ei arvesta tekkinud piirkihi pilvisust ehk kiht- ja kihtrünkpilvi. Nende tekkimisest polnud muide veel kl 4-5 paiku hommikul mingit märki.
VastaKustutaKuna selliste asjade ettenägemine pole sageli võimalik, siis tulevad sisse ka vead. Praeguse seisuga äikest ei ootakski kuhugi Eestisse. Kui mingeid muutusi tuleb selles osas, siis saavad need ka kajastatud postituses.
Kõik on hästi lahti seletatud, pilt pildi haaval. Pildid meeldivad mulle eriti ning tekst on arusaadav ja loetav :).
VastaKustutanonäete, saite oma äikeseuudised tänaseks.
VastaKustutavähemalt tore tsüklon, et põhjatuul soojuse tagasi tõi.
Küsimus piirkihi-pilvede kohta jäi vastamata, panen selle kohta postituse algusesse selgituse niipalju kui võimalik.
VastaKustutaTäpsustus viimase kommentaari kohta: põhjatuul ei toonud sooja õhumassi, vaid tsüklon ja selle põhjaservas tekkinud tugev ida-, hiljem kirdevool.
millal põhja-eestis korralikku äikest oodata on?
VastaKustutavõi see suvi enam polegi oodata?
Varasemate aastate kogemused näitavad, et alles oktoobris võiks hakata äikesemõtted maha matma. Kuni oktoobrini on äike tavaline ja näiteks põhjarannikul mere kui sooja ja niiske aluspinna tõttu isegi tõenäolisem kui sisemaal.
VastaKustutaJärgmine päev, kui äike on praeguse seisuga tõenäoline Eestis, on 26. juulil. Põhja-Eesti kohta täpsustaks ehk neljapäeva jooksul.
Paneb tõesti imestama, kuidas Jüri jõuab kõigile sellistele küsimustele üha uuesti ja uuesti vastata. Selle asemel saaks iga ignorant selle ise ära õppida, kasvõi lihtsamad asjad nagu CAPE ja LI kaartide vaatamise. Ka kõike muud on siin ette ja taha nämmutatud.
VastaKustutaKas täna 25. jälle sama jama?
VastaKustutaMingit jama ei ole, vaid hea vaheldus ilmadele, mida juulis on palju juba olnud. Seletus postituse alguses on antud, muutusi pilvisuses saab vaadata siit: sat24.com/en/scan
VastaKustuta/bc on parem.
VastaKustutaon jah jama ilm. lauspilvisust on vaja öökülmaohu korral, mitte südasuvise õhumassi puhul
anonüümsele 24.07 22:44.
VastaKustutapaneb tõesti imestama hoopis see, et li ja cape kaart näitas ka eilseks äikesetõenäosust, kuid polnud essugi tegelikult.
EMHI voiks siis muuta oma prognoosi, ma muidu juba teist päeva ootan ja loodan, et lauspilvisus hajuks..
VastaKustutaSelge taeva piir jõuab kohe Eesti kohale: http://sat24.com/en/scan
VastaKustutaÜkski ilm ei saa igale maitsele vastata. Kaks pilves päeva on igati toredad, aga pilvisus lõppeb.
See, kui äikest ei teki, ei tähenda, et tõenäosus oleks madal või õhumass stabiilne. Mõnikord on õhumass väga labiilne ja äikese tõenäosus väga suur, aga ei teki midagi, teinekord on energiat oluliselt vähem, aga konvektsiooni palju. Kuna aluspind ei soojenenud, siis ei tekkinud ka äikest. Külm front nõrgenes ja lõpuks kadus, kuna õhumasside gradient vähenes. Seetõttu polnud tingimusi äikese tekkeks pilves ilmaga.
Indeksid näitavad äikese tõenäosust, õhumassi tasakaalu, energiasisaldust. Vastavad indeksid olid õiged.
Rohkem on sellest siin: http://www.stormtrack.org/library/forecast/cap.htm
väga hea, et just põhjast selgineb.
VastaKustutasaan esimesete hulgas päikest näha.