Lumesadu 2. veebruaril

2. veebruaril prognoositi vähest lumesadu vaid Liivi lahe ümbrusse ja Lõuna-Eestisse. Ometigi aga ka sisemaal kuni põhjarannikuni välja sadas kohati tugevat lund. Milles siis asi?

Laupäev 02.02
Päev	-5..-1 °C	Pilves selgimistega ilm. Vähest lund võib sadada Liivi lahe ümbruses ja Lõuna-Eestis. Puhub valdavalt kagutuul 2-7 m/s. Õhutemperatuur on -1..-5°C.

Üle Kesk-Euroopa liikus itta ja hiljem kirdesse tsüklon. Laupäeval jäi Eesti selle põhjaserva, mistõttu õhuvool pöördus ja oli siis edelast või lõunast. Samal ajal Läänemere kohal oli õhuvool loodest. Seega pidi erisuunaliste õhuvoolude kokkupuutealal tekkima konvergentsitsoon, milles õhk on sunnitud tõusma ja vabanema niiskusest. Seetõttu sadaski laialdasel alal lund, kusjuures sadu oli mõnel pool tugev. Kuna skaala poolest on sellised nähtused mesomastaapsed, siis jäävad need mudelites ja prognoose koostades kergesti kahe silma vahele.

EMHI Sürgavere radaril on sajualad hästi näha.

Helsinki Testbedi radarikaja oli lausa punane, mis viitab padulumele.

Lumesadu Tallinnas

Siin satpildil on näidatud õhu liikumise suund. Baltikumi lõunapoolset osa katab Kesk-Euroopa tsükloniga seotud pilvemass (sünoptilises skaalas). Eesti jääb selle rõhkkonna põhjaserva, kusjuures õhu liikumise suund on muutumas. Samal ajal on Läänemere kohal veel õhu liikumine loodest. Nii kujunes Eesti kohale sademeid põhjustav konvergentsivöönd, mis on mesomastaapses skaalas. Saarte kohal oli näha pilvede keerlemist nagu väikeses tsüklonis: kui kokku saab erinevas suunas liikuv õhk, siis on keeriste jms teke väga tõenäoline. 

Üks väga huvitav konvergentsi tekitatud juhtum: http://www.ilm.ee/index.php?46768