2012. a. jaanuari teisel poolel laienes Siberi antitsükloni lääneosa Atlandi ookeanini. Päev-päevalt muutus ilm külmemaks. Kõige külmem oli veebruari esimestel päevadel. Madalaim temperatuur mõõdeti 5. veebruari hommikul Jõgeval, kus mõõtejaamas oli miinimumiks -35°C. Selle külma perioodi kohta oli ilm.ee-s ka uudisvoog: http://ilm.ee/index.php?49826.
Lähiajal pole meil aga suuremat külma ette näha, temperatuur püsib mõni kraad 0°C-st madalam või selle ümbruses.
Järgnevalt pilte 4.2.2012:
All ja üleval: päikeseline Rakvere
Auramisudu Tallinna lahel
Kesköö paiku langes ka Tallinna lõunaservas temperatuur -30°C-ni.
Mäletan, et käisin 04.02 hilisõhtul ja 05.12 öö hakul õues, külma -28 kraadi. Läksin tegema katset, mille käigus valasin keeduvett tiigijääle.
VastaKustutaÕuesviibimise ajal krõbises mu sulejope nagu paberkott, sest õues oli niivõrd külm.
(EestiLoodus)
05.02*
VastaKustutaPäris karm kogemus oli siis. Kahju, et -30 kraadi ei õnnestunud kogeda. Märkus keelekasutuse kohta ka: kui öeldakse, et on nii ja niipalju külma, siis miinusmärki ei panda ja vastupidi.
VastaKustutaOmaltpoolt "nokin":
VastaKustutaKülma on -28 kraadi tähendab, et on +28 kraadi ;).
(Miinus x miinus = pluss)
"Külma" viitab miinusmärgile.
(EestiLoodus)
Jah, võib öelda ka, et sooja on -28 kraadi, sest me ju teame, et miinus ja pluss koos annavad ikka miinuse. Ma tegin märkuse seetõttu, et väga sageli kasutatakse ka kirjakeeles säärast väljendusviisi ja see on häiriv.
VastaKustutavaatasin, et edaspidi saabub jälle kagust ja idast +kraadine õhk, nagu 10..11. detsembrilgi.
VastaKustutaJah, see on seotud lõunatsüklonitega. Kerge sula võib ka Eestisse jõuda.
VastaKustutameil läks täna ka sulale, tund aega tagasi - sooja juba 1 kraad.
VastaKustutakas see aasta enam pakast tulebki või jääbki selline 0-kraadine ilm edasi, kus isegi öösel kraadid ei lange?
Seda ei tea keegi, näiteks 2004. ja 2005. a saabus pakane ju alles märtsis, nii et aega on veel.
VastaKustutailmajaam järjekordselt mööda ennustanud.
VastaKustutatäna pidid kraadid jääma -1 ja +1 vahele, aga tegelikult on/oli 0..+3 kraadi.
möödaminekut võiski arvata, sest juba hommikul kella 7-st algas (põhja-eestis) temperatuuritõus.
aga jah, hea seegi, et hommikul meeletult sadas ja edaspidigi lubatakse lund, muidu ei jääks lumest suurt midagi järele.
aga lubadus jääb lubaduseks ning seega arvestage hommegi 0..+3 kraadiga ning plägaga.
pooltel juhtudel sajab lumi selleks, et ära sulada.
hea näide on 30.01, kui õhtupoolikune tuisk lõppes sulaga, mis sulatas tuisulume kuni "vana" lumeni tagasi ära.
minu kodukohas on hetkel peaaegu +2'C, kuid Laadis on +2,7. (kella 15:00 andmed)
Enamikes kohtades on ju temperatuur lubatud vahemikus. Arvestagem ikka üldist olukorda, mitte üksikuid anomaaliaid või seda, kas minu aia taga on täpselt nii, nagu prognoositi või mitte. Virisemine asja paremaks ei muuda.
VastaKustutaMa loen praeguse seisuga prognoosi vähemalt 90% ulatuses täideläinuks, seega täpsus väga hea.
Mis puudutab käesolevat talve, siis on see senini igati hea olnud, sulasid pole eriti palju olnud, aga väga külm ka mitte. Jällegi, mille üle viriseda? Loodus on selline nagu ta on. Inimene on see, kes mõtleb igasuguseid asju välja ja kes avaldab pidevalt oma suhtumist.
Teile soovitaks lihtsalt seda, et tundke rõõmu sellest, mis on ja mida saate teha, mitte ärge virisege.
ei, sellisest ilmast ma küll ei saa rõõmu tunda. samuti ka ilmajaama möödaminekutest
VastaKustutahea seegi, et ma pole ennast seni vigaseks libastunud.
minuarust pole küll ennustus 90% väärt. pooltes kohtades on/oli sooja üle 1 kraadi. kella 16-ste andmete järgi pole miinustemperatuuri enam kusagil.
eks ikka ole ennustus 90% täppi läinud, kui seda sama päeva hommikul muuta.
eilehommikused andmed lubasid tänaseks ööks lõuna-ja kagutuult ning kraade -1..-5 ning päevaks -2..+1.
tegelikkuses oli öösel edelapool ühtlaselt plussis (kuni +1,6) ning tiirikojal -8,1. samas oli "karmuselt" järgmine koht (arbavere) juba kõvasti soojem: vaid -3,7 kraadi. tuul puhus hoopis IDAST ja kagust.
päeval oli 0..+3 kraadi.
tänapäeva tehnika peaks olema ometi suuteline enamaks! või minnakse ennustama raha pärast, sest lahti ju ei lasta kui mööda ennustatakse!!??
Saab ikka rõõmu tunda, käisin hommikupoole kelgutamas, pidasin sõpruskonnaga lumesõda, ehitasime lumememmesid jne. Lõuna paiku tuli padulumi - jälle rõõmu kui palju.
VastaKustutaPrognooside kohta - ma olen ikkagi teisel arvamusel, sest kes otsib, see leiab. Ma saatsin siiski vastava kirja EMHIsse, eks näis, mis nad vastavad selle peale.
Selline vastus siis: "Tegelikult on ka 2 kraadi rohkem või vähem hea tulemus. Tänaseks näiteks ennustas Gismeteo.ru Tartusse tugevat lumesadu, tuli paar minutit ja vähe."
VastaKustutaMida kommentaariks öelda? Ilmselt on inimeste ootused ja standardid prognooside, sh nende täitumise osas erinevad. Teie arvates on kaks kraadi ilmselt suur viga, samas ilmajaama (täpsemalt EMHI) inimesed nii ei arva. Samas oleneb olukorrast - nullilähedase temperatuuri korral on ju suur erinevus, kas on -1°C või +1°C, samas pole ilmselt eriti vahet, kas on -10°C või -12°C. Ehk põhjustas see teie rahulolematuse?
jah, osalt põhjustas küll.
VastaKustutatäpset ilmateadet ootaks näiteks: kas panna hommikul jalga kummikud või saapad; arvestada päeval sulamise või külmumisega
samas olen siiamaani pettunud asjatus kuumarekordi ootuses 07/08.08.2010, kui seesama ilmajaam lubas kuni +36 kraadi.
tegelikult oli vastavalt +35,4 ja +34,6 kui ma õigesti mäletan.
(35,4 ümardatakse 35-ks)
tookord luges see üks kraadike vägagi palju, sest kindlasti oli inimesi, kes oodatavat rekordit pildistada soovisid, kuid ei saanud.. kuna "oli liiga külm"
Asi selge siis. Mainitud prognoos 2010. aastal ei täitunud seetõttu, et kuum õhumass oli suunatud Kagu-Soome, kus (ja lisaks veel Peterburis), mõõdeti üle 37°C ja seda Eestist põhja pool asuvas piirkonnas. Kas seda prognoosi pidada täpseks või mitte? Kui juuksekarva lõhki ajada, siis kindlasti, aga kui arvestame asjaolu, et prognoos ei saa juba definitsiooni kohaselt olla täpne, siis loen sellist 0,6 kraadist eksimust tühiseks, olgugi, et paljudele inimestele oli selline eksimus on väga tähendusrikas. Minu meelest oli tegelik eksimus rohkem seotud hiidpagiga.
VastaKustutakas 'hiidpagi' on uus mõiste?
VastaKustutaoleks eestil narva jõe tagused alad alles olnud, siis oleks kindlasti meilgi kõrgem rekord.
VastaKustutaaga miks see õhumass siis soome oli suunatud?
kui kaugele põhja ulatus:
30 kraadi piir
35,6 kraadi piir?
aga mis on eestile kõige soodsam tuulesuund kuumuse tulekuks, kui oletada, et terves euroopas oleks ühtlaselt +30 kraadi ja arvestades, et iga viimsegi veekogu kohal +25?
ise arvan, et lõunatuul, sest siis on vaid 1 väike veekogu - võrtsjärv, mis "ette jääb".
Vastused: 1) hiidpagi on uus mõiste, mille kiitsid mitmed asjatundjad ja sh keeleinimesed, heaks. Seetõttu on nüüd see mõiste derecho asemel kasutusel.
VastaKustuta2) Jah, Narva taga oli temperatuur kõrgem, kuid 35,6°C piir ulatus peaaegu 65.pl-ni.
3) Õhumasside liikumist suunab kõige üldiselt võttes rõhuväli,järelikult kui meist edelas oli tsüklon ja ida või kirde pool antitsüklon, siis pidi õhk liikuma loodesse.
4) Kuumuse tulek sõltub jällegi õhumassidest ja seda suunavast rõhuväljast, sellised kuuma toovad õhumassid tulevad meile tavaliselt edelast (Lääne-Aafrika) või kagust (Araabia kõrbed).
Kohalike tegureid arvesse võttes peaks õhk liikuma maksimaalselt maismaa kohal, st põhjarannikul näiteks lõunatuul, samas Eesti kirdenurgas kagutuul (siis ei jää Peipsi järv tuule teekonnale), Eesti lõunaservas aga võib nii lõuna-, kagu- kui idatuul olla. Merevee temperatuur, kui tuul sealtpoolt ei ole, pole kuigi määrav, sest on küll olnud olukordi, et meri on veel jääs või vähemast väga külm, aga rannikualal on maatuule tõttu Eesti kõrgeim temperatuur.
tänud!
VastaKustutatänane oli hea näide, sest kasaris oli +3,7 täna olnud.
Oo, vat siis, ma kahjuks nii täpselt ei jälginud, kuid tore, et silma peal hoitakse.
VastaKustuta