Kui pidevalt elada mingi asja sees, siis ei pruugi selle erilisust või huvitavust tähelegi panna. Küllap on nii ka Eesti loodusega. Näiteks mõned aastad tagasi veetsin talvisel ajal mõne nädala Kanaari saartel ja see andis päris hea pildi sellest, mis on meil ikkagi teistmoodi ja huvitavat, kui lähistroopikas. Muide, huvitav asi või nähtus ei pruugi olla meeldiv. Nii ka ilmaga - kui eilne sula ka oli ebameeldiv ja ei olnud oodatud, siis kahtlemata oli tegu väga huvitava juhtumiga.
Eesti looduse väärtustest ja eripäradest on väga hästi jutustanud H. Relve. Tema juttu sellest saab kuulata siin: http://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=910331
25. detsembril moodustus allajahtunud vedelatest sademetest ligi 1 cm paksune jääkiht. See konserveeris lume, mistõttu sula ei kahjustanud seda. Jääkooriku all säilisid kristallide esialgsed kujud, nagu olid need sademetena langedes.
Jääkoorik ja sellealune kohev lumi
Kui on väga palju lund, siis tasub käia ka suvilas, metsas ja mujal raskesti ligipääsetavates kohtades, sest vaatepilt on vaeva väärt. Selline nägi suvila välja pärast kuu aega kestnud talve, kusjuures sisse pääses ainult ennast käte abiga läbi kaevates.
mulle meeldib kui on paks lumi ja siis äike koos lumega :)
VastaKustutaJah, äikeselumi on tõepoolest huvitav ja näiliselt vastuoluline ilmanähtus. Sel aastal nägin viimati äikest lumepilvedes oktoobri lõpus Eesti looderannikul.
VastaKustuta