25. detsember tõi kaasa väga suured kraadikõikumised. Kui hommikupoolikul oli veel Põhja-Eestis -10°C-st madalam temperatuur, siis hilisõhtuks oli sula kõikjalt üle käinud ja kl 21ks langes saarte lääneosas temperatuur taas 0°C-st madalamale. Tuul pöördus tsükloni tagalas loodesse, kandes külma õhku kagu poole.
Kl 23 oli kõige külmem Paldiski, kus oli 4° külma, Tallinnas oli õhutemperatuur samal ajal -2°C, aga langes südaööks juba -5°C-st madalamale. Niisiis levis jahenemine läänest itta, hiljem loodest kagusse. On huvitav, et samasugune olukord oli näiteks 24. veebruaril 2010. a.-l, kuid tollal ei jõudnud sula põhjarannikule.
26. detsembri hommikuks langes temperatuur Tallinnas -8°C-st madalamale, kõige külmem oli aga Vihterpalus, kus mõõdeti ligi -12°C. Päeval oli Pandiverel 9 kraadi külma. Samal ajal langes Lõuna-Soomes temperatuur kuni -23°C ja isegi Soome lahel oli 10 kraadi külma.
EMHI vaatlusandmetest näeb seda olukorda kõige ülevaatlikumalt:26. detsembri hommikuks langes temperatuur Tallinnas -8°C-st madalamale, kõige külmem oli aga Vihterpalus, kus mõõdeti ligi -12°C. Päeval oli Pandiverel 9 kraadi külma. Samal ajal langes Lõuna-Soomes temperatuur kuni -23°C ja isegi Soome lahel oli 10 kraadi külma.
Kuna külma õhu piir jäi Soome lahele, siis jõudis see tuule pöördudes kohe Eestisse tagasi. Näiteks Helsinkisse ei jõudnud sula üldse ja südaööks langes seal temperatuur juba -11°C-ni. Seda näeb hästi FMI graafikult:
Graafik mõned tunnid hiljem:
Temperatuur samal ajal Lõuna-Soomes:
...ja 26. detsembri hommikul kl 10:
26. detsembri hommik võttis Tallinnas vastu päikeselise ilmaga. Keskpäevaks selgines taevas ja külma oli 8 kraadi. Samal ajal oli lõuna pool ja eriti saartel tunda sooja õhumassi mõju, mistõttu seal oli taevas pilves. Ega järgmine sadu ja ilmamuutus kaua lasknud oodata - õhtuks levis juba uus sadu ja temperatuurimuutus üle maa.
Selliseid suuri temperatuurikõikumisi tuleb ette väga aktiivsete sünoptiliste protsesside korral. Viimaste aastakümnete kõige ekstreemsemat juhtumit on kirjeldanud T. Paljak oma magistritöös:
M. Karmi lahkel loal kasutan sellest erakordsest juhtumist ära ka GLOBE mõõtmiste abil koostatud graafikut Tallinna kohta:
Ilm oli täitsa lahe jah.meil hilisõhtul tulid räästastest lausa veeojad alla.aga üllatuseks olid pisikesed purikad või lausa nende puudumine.siin võis vist ilma kiire külmenemine rolli mängida
VastaKustutaJah, vist küll, sest ilm külmenes nii ruttu, et sulavesi ei jõudnud enam purikaid moodustada.
VastaKustutaHetkel on Tallinnas päikeseline külma talveilm, aga lääne poolt on muutust juba näha.
ilm oli jah eile väga lahe :)
VastaKustutatemperatuurifluktuatsioonid -
VastaKustutasoovitan kraadikõik(umis)ed
"...Lõuna-Euroopast lähtuva antitsükloni harja reedeks Baltikumi kohale..
VastaKustuta- see eeldab ju sooje edelavooge. Miks aastalõpusulaga hüvasti jätta. Ps. Ka päike tuleb välja ja ilm on kevadine nigu Münchenis, mitte küll +20 vaid nii +7`.. AHH !?
Aitäh keelesoovituse eest, asendan!
VastaKustutaKui selline antitsükloni hari peaks Eesti kohale ulatuma, siis oleneb temperatuur sellest, kas harja telg jääb Eestist lääne või ida poole või hoopiski täpselt Eesti kohale. Kui harja telg jääb lääne poole, siis on õhuvool loodest ja seega külma õhu juurdevool tagatud. Kui harja telg jääb täpselt Eesti kohale, siis otseselt advektsiooni pole ja temperatuur sõltub pilvisusest. Selge ilmaga võib langeda -10 kraadi lähedale, pilves ilmaga on nullilähedane. Kui aga telg jääb ida poole, st hari on üle Eesti liikunud, siis võib alata sooja ja niiske õhu juurdevool.
Praegune seis toetab Lõuna-Euroopast lähtuva kõrgrõhuharja toel 29. detsembriks miinuskraadidega ilma.
Mis puudutab päikest, siis see õhku ei soojenda. Näiteks täna oli kõige külmem ilm Laagris keskpäeval, kui päike oli väljas. Päikesekiirgus langeb praegu nii suure nurga all, et see ei soojenda, mistõttu ka päevasel ajal on jahtumine ülekaalus. Seetõttu on igati loogiline eeldada päevasel ajal õhu jahtumist, kui ilm on selge ja päike väljas.
Nõndapalju siis teie soojast edelavoolust, päikesest ja seitsmekraadisest soojast.
LOOGILINE. vÄGA SELGE TAEVA KORRAL TOIMUB PINDADE JAHTUMINE PÄEVAL JA PÄIKESE PUHUL ISEGI APRILLIS.
VastaKustuta(vabandan- caps lock jäi peale)
Kord oli aprillis tugev lumesadu ja hiljem sinitaeva ja päikesega varjus +6`, aga kadakapõõsa taga hange peal lumi kokku ei hakanud. Päikese käes oli lumi juba sulanud !
Jah, et kevadel on olukord keerukam, siis oleneb sellest, kas ollakse varjus või mitte jne, kusjuures eriti tuleb see esile külma õhumassi korral ja külma õhu advektsiooni tingimustes. Aga mu selgitus ei käinud pindade või lokaalsete erinevuste kohta, vaid õhutemperatuuri kohta.
VastaKustutaEnergiabilanss on detsembris ja jaanuaris ka päeval negatiivne. Seega, kui praegusel ajal on ilm selge, siis külmeneb ilm ka päevasel ajal (v. a. väga külma ilma korral). Näiteks, kui hommikul on temperatuur nullis ja ilm selgineb, siis päeva jooksul temperatuur langeb, sest päikeselt saabuv kiirgusvoog on väiksem kui maalt lahkuv ja see tingib temperatuuri languse. See käib olukorra kohta, kui meil ei ole sooja ega külma advektsiooni.
Kevadisel ajal nii enam ei ole. Jah, varjus võib küll näiteks märtsis olla nii, et ei soojene, aga see on ikkagi külma õhu advektsiooni korral nii, kõige hilisem aeg on 18. aprill 2009 olnud, kui seda olen märganud, aga õhutemperatuur tervikuna ikkagi tõuseb, kuna päikeselt tuleb siis juba nii palju energiat (seda väljendit mõista pinnaühiku kohta, st insolatsioon kevadel suureneb).
Mis puutub pindadesse, siis kuidas järgnevat selgitaksite? Täpselt aasta eest, kui möllasid tormid ja ilm oli rekordiliselt soe, saabus üks rahulik päev. Ilm oli tuulevaikne ja säravalt päikeseline. Umbes kl 11 paiku hakkas jää tekkima tumedatele päikesele avatud pindadele, näiteks põldudele. Jää teke jätkus õhtuni, mis sest, et pinnad oli tumedad ja päikese otse avatud.
Margus Saaremaal
VastaKustutaSee oli arvatavasti tänu mitte eriti selgele taevale.Õhumass oli veel veidi niiske- udune, see summutas selle vähese päikesekiirguse, pindade jahtumiseks, jääkirme tekkeks oli aga taevas siiski piisavalt avatud Detsembris -jaanuaris suudab madal päike veidi soojendada vaid temale risti olevat pinda, sedagi siis kui õhk on paigal, tuult pole. Täielikus tuulevaikuses ei aita ka see kui õhutemperatuur on plusspoolel- avatud atmosfääri puhul pinnad jahtuvad -kiirgavad endilt infrapuna abil sooja avakosmosesse... Korduvalt kogetud, et autopinnad jäätuvad +2...3´ juures kui on vähegi taevas selginemas.
Millalgi 90-ndate alul vedasin 4.jaanuaril kiviaia jaoks paekive autoga. Oli vaikne ja soe ilm.Madal päike oli mõnusalt paistmas. Kui hinge tõmbasin seisin nii 1o min. näoga päikese poole. Soojendas. Jaanuari alul on Maa ka perigees, ehk ,et päike on ka tegelikkuses Maale lähemal kui suvel. Küsimus : mitu protsenti on päikeseketta läbimõõt suurem kui suvel ? (Tegelikkuses- mitte näivalt, ehkki madal atmosfäär tekitab omakorda visuaalse efekti )
Jah, see tundub täitsa kena seletus. Praegusel ajal võib päikese soojendavat mõju ju näol tunda, kuna see on päikesekiirtega praktiliselt risti olev pind. Aga jah, maapinnale langeb kiirgus suure nurga all, mistõttu energia jaotub päris suurele pinnale ja seetõttu erilist efekti päike ei anna.
VastaKustutaToo detsembripäev, millest rääkisin, polnud küll kuidagi vinene, vaid säravalt selge, st taevas oli klassikaliselt sügavsinine, suhteline niiskus oli 40% juures ja õhutemperatuur +5 kraadi. Võib arvata, et selliste tingimuste juures on pikalainelise kiirguse äravool eriti soodne.