pühapäev, 23. detsember 2012

Ilmamuutusest

Täiendus 24. detsembri õhtul: sula jõudmine kõikjale on endiselt kahtlane, sest külma õhu piir jääb Soome lahele. Seega väiksemgi muutus tsükloni trajektooris võib jätta põhjarannikule jõulude ajaks kas talvise ilma või tuua sula. Kui 24. detsembri päeval pakuti, et sula jõuab ilmselt kõikjale, siis yr.no tühistas kl 20 selle prognoosi ja uus pakkumine on selline, et napilt jääb külm püsima.
http://www.yr.no/place/Estonia/Harjumaa/Tallinn/hour_by_hour.html
Salvestasin selle ka igaks juhuks, sest prognoos ju muutub, niisiis prognoos 24.12. kl 20se seisuga Tallinnale:
...

Möödunud päevad on olnud soojemad kui esialgu prognoositi. Selle ainsaks põhjuseks on pilves ilm. Pilved kaitsevad jahtumise eest. Nendeta oleks temperatuur -25°C-ni langenud. Praegu antitsüklon laguneb ja mõjule pääseb ookeani mõju. Skandinaaviasse jõudnud tsüklonit näeb siin: http://saturn.unibe.ch/rsbern/noaa/dw/realtime/n1b/N19_20121223120743-fc-corrected.jpg, sellega käib ka tugev jugavool, mida näeb siit: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3
Samas praegu ei ole näha, et sula jõuab kindlasti igale poole. Näiteks Tallinna kohta on selline prognoos, mida toetavad ka teised allikad ja mudelid: 
Weather Forecast
Issued at 00:00  (Local time)  23 Dec  2012 
DateTemperature oCWeather
MinimumMaximum
24 Dec
( Mon )
-15-11SNOW
SNOW
25 Dec
( Tue )
-10-1SNOW
SNOW
26 Dec
( Wed )
-6-2SNOW
SNOW
27 Dec
( Thu )
-7-6SNOW
SNOW
28 Dec
( Fri )
-2-2SNOW
SNOW
Allikas: http://www.worldweather.org/039/c00149.htm

Päris sula jääb kaugemale lõunasse. Ookeanilt tulnud õhumass jõuab piisavalt jahtuda, nii et esialgu talvine ilm säilib (saartel on sula võimalus siiski arvestatav).

17 kommentaari:

  1. aga millest see pilves ilm antitsükloni ajal on koguaeg olnud?

    ----

    vaatasin, et 30. detsembril on kõikjal sula oodata.

    VastaKustuta
  2. Eestini on kogu aeg ulatunud ainult antitsükloni serv, kusjuures viimastel päevadel sedagi vaid troposfääri alumises osas. Kõrgemal on ülekaalus tsüklonaalne mõju. Näiteks mõni päev tagasi tekkis Läänemere lõunaosa kohal väike lohk, mille tõttu jõudis mõne km kõrgusel siia nii palju niiskust, et tekkisid pilved ja sadas lund. Seejärel tekkis Musta mere kohal tsüklon, mis küll hääbus Ukraina kohal, aga kaguvoolus jõudis selle niiskus kiudkiht- ja kõrgkihtpilvedena jälle Eesti kohale. Seekord oli niiskust vähem, nii et sademeteks ei jätkunud. Seda näeb hästi siit: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

    Jah, aasta lõpuks tundub küll sedamoodi.

    VastaKustuta
  3. ennustus muutus. sula jõuab juba homme kõikjale.

    VastaKustuta
  4. Jah, sula jõudmine muutus küll tõenäolisemaks, aga mis takistab prognoosil uuesti muutumast? Kui külma õhu piir jääb Soome lahele, siis väiksemgi muutus näiteks tsükloni trajektooris võib seda nihutada kas pisut lõuna või põhja poole. Seetõttu ei tohiks rääkida kindlas kõneviisis, et on nii ja mitte teisiti.

    VastaKustuta
  5. aga miks neid prognoose üldse siis tehakse, kui peab rääkima stiilis "võib, aga ei pruugi"?

    VastaKustuta
  6. Prognoos on alati teatud tõenäosusega, sest atmosfääri protsessid on stohhastilised (mittelineaarsed), mistõttu täpseid muutusi ei saa ette näha. Küllaga saab lühema aja peale looduse seaduspärasusi arvesse võttes siiski öelda, milline tuleb tõenäoliselt ilm.
    Suuremaid muutusi saab siiski lühikese aja peale praktiliselt kindlalt päev või kaks ette öelda, sest selleks ajaks on looduses vastav info juba formeerunud, näiteks siit saame päris kindlalt ette öelda, et Põhjamerel tekib tsüklon ja see liigub meie poole: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3 Aga milline on selle täpne trajektoor, kui tugevaid sademeid kaasa toob jne on juba palju ebakindlam. Igasugune prognoos toetub juba olemasolevale infole, seda saadakse nii mõõtmisjaamadest kui satelliidipiltidelt jne.
    Kokkuvõtlikult: suuri muutusi saab lühikese aja peale sageli suure usaldusväärsusega ette öelda, sest selle kohta on looduses juba info olemas, ent detailides veel mitte, mistõttu tuleb väga konkreetsete prognoosidega olla ettevaatlik. Detailide hulka kuulub antud juhul ka näiteks see, kuhu sulapiir satub, kui palju lund tuleb, milline on täpne maksimaalne temperatuur, milleni õhk soojeneb jne.

    VastaKustuta
  7. aitäh!


    aga samahästi muudetakse yr.no ennustust uuesti..ning sula tulek on jälle kindel?

    VastaKustuta
  8. Jah, see võib juhtuda, aga võib ka mitte. Kisub väga huvitavaks, et mis lõpuks saab. Eks seda peab aeg näitama. Niikaua jälgige tsükloni arengut: http://www.ilm.ee/kola/sat_test.php3

    VastaKustuta
  9. Ega seda sula vaja küll poleks, ilus hea talveilm on siiani olnud

    VastaKustuta
  10. mina küll ootan sula - huvitavam on ju kui stabiilne üksluisus :)

    VastaKustuta
  11. Viimase kuu aja ilm on olnud kõike muud kui üksluine või igav. Atmosfääris on toimunud palju huvitavat ja ilm on olnud üpris vaheldusrikas.
    Talvisel ajal ootan kõike muud kui sula. Sula tähendab vihma, pori ja pimedust - selles pole praegusel ajal midagi head. Me elame ikkagi Eestis, mitte kuskil Suurbritannias - õppigem hindama Eesti lumist ja külma talve!

    VastaKustuta
  12. Sõber mul Saksas ning ütles, et seal on ilm vapsee vaheldusrikas .. Münchenis käis mõni päev tagasi suuskamas ning eile või üleeile oli ligi 20 kraadi sooja ning käis T-särgi väel õues.. No meil on "euroopasse" veel pikk tee minna:D:D

    VastaKustuta
  13. tahame sula või mitte, aga haruldasel kombel on üsna kõik mudelid ühte meelt, et aasta lõpus ning uue alguses läheb eriti vesiseks.. nii et kummikud välja aegsasti!

    VastaKustuta
  14. NB! Siinsetel arvamustel pole midag viga, vaid need ergutavad otsima alternatiive ja selgitama. Seega vastuseid ka sellest lähtuvalt võtta!

    On tehtud ilma muutlikkuse kohta analüüse Euroopa riikide kohta ja Eesti jääb kindlalt esikolmikusse (või nelikusse, sõltub metoodikast), veel muutlikum ilm on Norras ja Islandil (Eestiga võrreldav šotimaa ja Iirimaaga), Saksamaa aga jääb selles osas kaugele maha. Nii et pole siin midagi, et pikk maa Euroopasse, pigem on "Saksamaal veel arenguruumi, et Eesti ilmaga võrreldavaks saada".
    Teie väide põhineb ainult ühel juhtumil, mis on samaväärne sellega, et aga see talv on ju külm, kus see teie kliimasoojenemine nüüd on. Ei tohi teha järeldusi lihtsalt mingite üksikujuhtumite põhjal.
    Eesti ilma erakordsest vaheldusrikkusest, millele annab kas just maailmas, aga Euroopast kindlasti leida võrreldavat, olen ise saanud aastate jooksul aimu, kui olen viibinud teistes Euroopa riikides (mitte paar päeva, vaid ikka pikemalt). Sealne ilm on palju stabiilsem kui meil siin.
    Kui pidevalt elada mingi asja sees, siis on raske seda millekski ebatavaliseks või huvitavaks pidada. Rännake rohkem maailmas ringi ja saate ise aru, et Eesti ilm ja ilmastik on vaheldusrikas.

    Aasta lõpu kohta. Pean nõustuma näiteks T. Tanilsoo ja veel mõnedega, kes on seda valdkonda palju põhjalikum uurinud, et nii pikk aeg kuulub voodoo valdkonda. See, kui paljud mudelid näitavad näiteks 5 päeva pärast mingit olukorda, ei tähenda veel midagi kindlat. See näitab, et on mingi võimalus, et võib nii minna, aga mis takistab mõnel teisel stsenaariumil esile kerkimast? Neid haruldasi kokkulangemisi mudelites on 5 või 10 päeva kohta viimase paari kuu jooksul küll olnud, aga mitte kõikidel juhtumitel pole lõpuks selline ilm või olukord tulnud, nagu kokkulangemisel hetkel pakuti. Seetõttu tuleb ikkagi ettevaatusega seda võtta.
    Näiteks GFS on arvutanud Lõuna-Euroopast lähtuva antitsükloni harja reedeks Baltikumi kohale. Kui see peaks jääma fikseerituks (antitsüklonite puhul on see võimalus alati olemas), siis võib aasta lõpu sulaga hüvasti jätta.
    Nüüd, rääkides isiklikust arvamusest, mil ei pruugi tegelikkusega mingit pistmist olla, siis jah, kaldun arvama, et aktiivne tsüklonaalne tegevus jätkub ja ilm on lähiajal üpris soe, kindlasti tuleb ka sulasid ja seega vesiseid olusid.

    VastaKustuta
  15. "...Lõuna-Euroopast lähtuva antitsükloni harja reedeks Baltikumi kohale..
    - see eeldab ju sooje edelavooge. Miks aastalõpusulaga hüvasti jätta. Ps. Ka päike tuleb välja ja ilm on kevadine nigu Münchenis, mitte küll +20 vaid nii +7`.. AHH !?

    VastaKustuta
  16. Vastus on siin: http://www.blogger.com/comment.g?blogID=3103394870987873447&postID=7870881956023754580

    VastaKustuta