Käes on september ja soojemate ilmadega kerkib esile vananaistesuve (ka järelsuvi) küsimus. Nii näitavad prognoosid 10. septembri paiku 20kraadist soojust. Juba on hakatud küsima, kas see ongi paljuoodatud vananaistesuvi.
Alguses tuleb kohe öelda seda, et vananaistesuve määratlus on küllaltki segane. Üldiselt Euroopas mõistetakse selle all septembris või oktoobris mitmepäevast soojade päevade ja kargete öödega ilma, mille põhjuseks on blokeeriv kõrgrõhkkond. Mõned väidavad, et vananaistesuvest ei saa rääkida enne astronoomilise või pärissuve lõppu. Samas kui näiteks septembri algus on väga jahe ja pilvine, kuid näiteks kuu keskpaigas on mitu päeva sooja ilma (päevane maksimum vähemalt +17°C), siis ei näe probleemi, miks seda ei võiks siis nimetada vananaistesuveks. Sellegipoolest saame öelda, et see on vaieldav. Alles septembri lõpus või oktoobris olevat ilusate ja soojade ilmadega perioodi peetakse üsna üksmeelselt vananaistesuveks.
Niisiis on vananaistesuve peamiseks kriteeriumiks ikkagi just blokeeriva kõrgrõhkkonna olemasolu, mis suudab pakkuda mitu päeva kuiva ja päeval sooja ilma. Seega kui tsüklonid ja kõrgrõhuharjad vahelduvad, kusjuures harja puhul on paar päeva 20kraadist sooja näiteks septembri keskpaigas või hiljem, siis see pole ikkagi vananaistesuvi. Ka muutlik ja sajune ilm, mis võib küll väga soe olla, ei kvalifitseeru vananaistesuveks.
Lähiminevikust on väga ilusaid vananaistesuvesid olnud näiteks 1999., 2000., 2005. a. 1999. ja 2005. a. juhtumid olid septembri lõpus, kusjuures ööpäeva keskmine küündis klimaatilise suveni ehk oli üle 13 kraadi. Kui kriteeriumiks lugeda varasema jaheda perioodi olemasolu, siis 2005. a. vananaistesuve polnud, küllaga oli 2006. 2000. a. oli küll vananaistesuvi pikk, aga öösiti olid tugevad öökülmad. Oktoobri esimestel päevadel valitses enam kui 20kraadine soe. Selle põhjustas Venemaal püsiv blokeeriv kõrgrõhkkond, mille lääneservas tõi kiire õhuvool südasuvise sooja lõunast otse Läänemere äärde.
Seega nüüd 10. septembri paiku saabuv enam kui 20kraadine soe ei ole vananaistesuvi, sest tegu on lõuna poolt korraks Eestini ulatuva kõrgrõhuharjaga, mis järgmiseks päevaks juba taandub.
Arutelusid ja teistsuguseid vaatepunkte vananaistesuvest leiab suure lombi tagant: http://www.crh.noaa.gov/dtx/stories/i-summer.php
Mõned soolist võrdõiguslikkust tagaajavad inimesed on küsinud, kas vananaistesuvele vastab kevadisel ajal vanameestetalv. Kevadkuudel ette tulevat lühiajalist külma koos lumega, eriti just mais, nimetatakse lõokesetalveks (murdes ka tsirgutalveks või konnatalveks). Eriti võimas juhtum oli 1999. a. mais, kui maha tuli paks lumi ja üldse lumesadusid oli päris mitmel päeval. Alles kuu keskpaigaks hakkas temperatuur üle 10°C sooja. Tollane uudis.
A. Kallis ütleb soolise võrdõiguslikkuse kohta järgmist: "Olen päri Vadim Želniniga, kellele too ilmatüübi nimi sugugi ei meeldinud. Tegin neli aastat tagasi (2001) ettepaneku kutsuda selliseid perioode septembri lõpul või oktoobri algul, kus pöörduvad tagasi soojad, päikeselised ilmad, vahelduvalt vanadaamide või –härrade suvedeks. Ennetades feministide proteste."
A. Kallis ütleb soolise võrdõiguslikkuse kohta järgmist: "Olen päri Vadim Želniniga, kellele too ilmatüübi nimi sugugi ei meeldinud. Tegin neli aastat tagasi (2001) ettepaneku kutsuda selliseid perioode septembri lõpul või oktoobri algul, kus pöörduvad tagasi soojad, päikeselised ilmad, vahelduvalt vanadaamide või –härrade suvedeks. Ennetades feministide proteste."
pigem võiks olla vananaistesuvi ja noormeestetalv :D. siis täiesti vastandid.
VastaKustutaJah, see ka variant või siis noormeestesuvi ja vananaistetalv. Igal juhul tegu huvitava sõnaga, mis pakub igal aastal teatud ajal päris palju kõneainet.
VastaKustutaOhjah, eks see vananaistesuvi tuleb jälle. Aga vähemalt ei tule lund veel, natukeaega väiks soe olla veel
VastaKustuta