pühapäev, 12. august 2012

Ilm.ee-st, EMHI-st ja ilmaportaalidest

NB! Täiendatud (vt lõpus)
On ikkagi selge vajadus veidi selgitada olukordi, et mis teema on ilm.ee, yr.no ja teiste ilmaportaalidega ja milles populaarsus või mittepopulaarsus seisneb.
Esiteks peab märkima, et kunagi, 2004. aastal, kui sain arvuti ja sealt vähemalt paar aastat edasi hakkasin regulaarselt Internetist vaatama ilma kohta, siis ilm.ee oli üks esimesi, mis neti.ee tõttu silma hakkas (teine oli EMHI), siis oli mu arusaam sellest väga piiratud, sest kujutlesin seda kui kohta, kust saab prognoosi/hetkeilma teada. Alles 2008. a. hakkas arusaam veidi avarduma ja tekkis mõistmine, et ilm.ee peamine missioon on ikkagi rahvusliku ilmateenistuse populariseerimine ja inimestele lähemale toomine, samuti on sel kunstiline (galeriid, fotod) ja hariduslik (artiklid, küsimuste rubriik) väärtus. Kahjuks endiselt väga paljud inimesed maadlevad ilm.ee-s olevate andmete katkemiste jms pärast ja arusaam sellest keskkonnast on väga piiratud. Hiljuti tuli tagasisidet, miks pole seal tunnikaupa prognoosi, nagu näiteks yr.no-s.
Inimesed vaatavad, usaldavad ja kiidavad väga sageli välismaised ilmaportaale, eriti yr.no-d, Forecat, aga ka Gismeteod, EMHI puhul on see pigem vastupidi. Miks? Esimene mõte võiks olla see, et need välismaised portaalid on lihtsalt täpsemad ja paremad. Olen aastaid seda uurinud, kasvõi lihtsalt võrrelnud erinevate allikate prognoose ja tegelikult tulnud ilma, kuid teinud ka keerukamaid analüüse, võttes arvesse erinevuse põhjusi ja sünteesides tulemusi, kuid üldiselt on väga selgelt esile tulnud see, et välismaised portaalid ei ole täpsemad või paremad. Päris tihti on EMHI nendega sama tasemel, olles kord teistest täpsem, siis aga on jälle teised täpsemad. Igal juhul süstemaatilist paremust või halvemust ei ole. See tähendab, et näiteks yr.no puhul peab eelistuse põhjus olema milleski muus. Alles hiljuti taipasin, et võtmeks on esiteks pakutavad võimalused (yr.no annab iga väiksema koha kohta tunnikaupa prognoosi, EMHI aga mitte) ja teiseks kindlasti kujundus (atraktiivsus). Seega EMHI häda ei ole ebatäpsuses, vaid üldsõnalisus, piiratud võimalused, vananenud lahendused. Vähemalt rahvale paistab selline külg, kuid need, kes pääsevad EMHI siseveebi, avaneb hoopis mingi muu ja põnevam pilt. EMHI siseveebis võib saada ligi sellisele infole ja prognoosidele, millest keskmine inimene ei julge isegi unistada, üks põnevamaid valdkondi on praegu mudel HARMONIE, mis keskendub konvektiivse ilma modelleerimisele ja selle prognoosimisele. Rahvas muidugi ei tea sellistest asjadest midagi ja on kahtlane, kas hakkabki teada saama.
Aastaid tagasi hakkas EMHI nö prooviks avaldama tõenäosuslike (ECMF) prognoose, vt http://www.emhi.ee/index.php?ide=2&shownews=160. Millegipärast ei usu, et inimesed seda võimalust teavad ja suurt kasutavad, sest sellest pole juttu peaaegu üldse olnud, ainult siis, kui pandi avalikuks mingi murdosa võimalustest, oli mõnes kohas, sh Maalehes, uudis. Aga sinnapaika on see ka jäänud. Sel on palju põhjusi, üks neist on nimelt see, et arvatakse, et inimestele on see nii võõras ja uudne, et võib-olla ei tasu kiirustada (see on minu arvates muidugi nõme seisukoht, sest kui ei tutvusta, siis jääbki võõraks ja uudseks), teiseks pole EMHIl juriidilisi õigusi paljusid produkte avalikuks teha (ollakse kõigest koopereerunud liige!) ja nii jäävadki põnevad ja vajalikud võimalused siseveebi ja kitsasse spetsialistide ringi. Korraks on õnnestunud neid võimalusi näha, kuid neid on nii palju, et näis, nagu oleks silme ette laotunud terve uus galaktika. Muidugi on asi ka rahapuuduses, sest meteoroloogia pole siinkandis just prioriteetne valdkond ja rahastatakse minimaalselt, sellest ka vajakajäämised spetsialistide hulgas, väljaõppes jne kui ka erinevate organisatsioonide jne liikmelisuse küsimuses, lisaks veel see, et rahapuudusel ei ole EMHI kodukat võimalik uuendada.
Seega on pealtnäha triviaalsete asjade taga terve probleemide ja valdkondade galaktika, millest enamus inimestel pole õrna aimugi ja ega ma ka selle tegelikku ulatust ei suuda ette kujutada.
Aga isegi praegusest avalikust EMHI veebist võib ju üht-teist leida, kasvõi see: http://www.emhi.ee/?ide=19,394, selle ajaline ja ruumiline lahutus pole ju sugugi paha, kuid peab arvestama, et see on vaid toorprognoos ja vajab asjatundliku inimese töötlemist ja isegi originaalset uurimistööd. Huvitav on märkida, et isegi EMHIs ei teata, kust tegelikult ja kuidas tulevad yr.no prognoosid, võiks isegi öelda, et see on müstiline saladustelaegas, mida kaitstakse kiivalt. Võib ainult oletada, et kasutatakse lähtena näiteks HIRLAMit ja siis tehakse mingi punkti kohta lihtsalt suure ajalise lahutusega prognoos, võib-olla pannakse mudelisse ka mingite teiste mudelite jne andmeid, kuid seda ei tea täpselt.
Miks siis ilm.ee-s ei ole tunnikaupa prognoose ja kas neid saaks sinna panna? Ilm.ee-l on linnade jt asulate kohta kuni 7-päevane prognoos, mis pärineb NOAA serverist, kuid see pole kuigi täpne, eriti teatud juhtudel rannikualadel ja teine pool (hoiatused, 4 päeva prognoos, nädalaprognoos) jne tulevad EMHIst (tuletage meelde ilm.ee missiooni!) vastava koostöölepingu alusel. Samuti on EMHIst pärit ilm.ee avalehel Eesti kaardil olevad andmed, aga linnade jt asulate alalehel on juba siis kas ilm.ee või kohaliku omavalitsuse ilmajaamast pärinevad andmed. Seega on prognoosid ja andmed mitmest kohast võetud ja seda ei pruugi jällegi paljud teada. Tunnikaupa prognoose saaks põhimõtteliselt lisada, aga selleks oleks vaja IT-spetsialisti, kes vähemalt praegu on muude asjadega hõivatud ja see takistab arendamistöid.
Kas üldse oleks mõistlik niimoodi eksponeerida tunnikaupa prognoose? Loomulikult oleks see tunnikaupa prognoos muutus, aga kas positiivses suunas? Saame korrata mõningase uudse infoga eespoolöeldu üle. Eesti ilma arvestades ei pruugi olla globaalmudelist lähtuv kõrge ajalise lahutusega prognoos üldse õigustatud. Lihtsalt kohalik lähenemine (ehk iga väiksema koha kohta prognoosi andmine) ja kõrge ajaline lahutus on populaarne, kuid ma kahtlen, kas see on ka õigustatud. Olen aastate vältel uurinud seda küsimust ja eriti troopika, vähem ka Lääne- või Lõuna-Euroopa kohta on selline lähenemine kindlasti õigustatud, kuid siinkandis jääb praeguste teadmiste taseme juures see küsitavaks. Arendatakse küll suure lahutusega regionaalseid eripärasid arvesse võtvaid mudeleid, kuid avalikkusele pole need kättesaadavad.
Aga otsene põhjus on jah selles, et pole, kes teeks selle võimaluse. Seetõttu need, kes otsivad tunnikaupa prognoose, peavad leppima yr.no või Forecaga (on veel võimalusi, vaadake http://meteo.icm.edu.pl/index_en.php). Pean tunnistama, et nii Foreca kui yr.no populaarsuse ja näiva täpsuse taga ongi just see, et antakse paljude kohtade kohta tunnikaupa prognoos, mida EMHI peaaegu ei paku. Ma ise soovitan kasutada sellist lähenemist, kus põimitakse prognoosis antav info enda tähelepanekute, radari- ja satelliidipiltidega ehk tehakse veidi originaalset uurimistööd ja sünteesitakse saadud tulemused ise, nii saadakse palju täpsema tulemuse kui lihtsalt netis pakutavaid prognoose vaadates, olgu kellega või millega iganes tegu.
Siia lõppu tahan veel lisada midagi ilm.ee, ootuste ja lootuste ning tegelikkuse kohta. Kui ma mõne aasta eest ilm.ee-ga liitusin, siis olin üsna idealistlik ja mõtlesin, et ohh, teeks seda, teist, kolmandat. Tegelikkus on aga muud, asjad ei käi võluväel. Vaja on aega, raha, pühendumist, oskusi... Näiteks vajaks ilm.ee juba mõnda aega uut kujundust ja lahendusi, aga kes seda teeb ja kust selleks raha võetakse? See pole nagu poest kohvi ostmine. Uue kujundusega nähti aasta vaeva ja ikka veel pole selle rakendamine õnnestunud, nüüd on vaja veel tegeleda EMHI uue klienditeeninduse osakonna juhatajaga, mis on koostöö kahtluse alla seadnud. Õnneks pole olukord siiski lootusetu.
Mis puudutab veel seda tunnikaupa prognoosi lisamise ettepanekut, siis vahel küsivad inimesed, miks ei ole veetemperatuuri (või ka üldse ilmaandmeid) ühe, teise või kolmanda koha kohta. Alati oleme pakkunud, et hakake siis ise mõõtma ja andmeid ilm.ee-sse saatma, aga kahjuks kaovad soovijad ja huvilised alati ära. Nii juhtus ka selle tunnikaupa prognoosi soovijaga, et kui pakkusin koostöövõimalust, siis oli vastuseks, et ohh, ei ole aega jne. Kui mulle tehti sisuliselt sama ettepanek mõne aasta eest, siis ma küll ei arvanud, et pole aega jne. Kuigi idealistlik suhtumine esialgu, siis ikkagi arvan, et olen suutnud midagi ära teha, kasvõi selgitustöö osas ja omapärase infoteenuse kaudu (küsimise rubriik ilm.ee-s) ja seda kavatsen ka tulevikus jätkata. Eks muidugi on aluseks isiklik huvi teema vastu, aga ikkagi.
Veel täiendusi, olgu see praegu lõpplahenduseks:
> Ilm.ee võiks ikkagi näidata hour by hour nagu teeb seda norrakas.
GFS mudel on 3 tunnise sammuga. EMHI oma HIRLAM'i GRIB faile ei jaga :(

Kuhu Tallinna 7 päeva prognoos on saanud? -On hetkel ikaldunud seisus nagu muudki NOAA tooted :(
Hea uudis on, et saab varsti korda ja ehk on hiljem parem kui ei kunagi varem ;)

Seega, lootust on!

2 kommentaari:

  1. Väga huvitav jutt, kusjuures endal on peaaegu täpselt samad mõtted!
    Eriti kahju sellest, et palju EMHIs olevat infot jääb kättesaamatuks. Ei teagi mis seal on, kuid kindlasti aitaks võimalikult rohke info avaldamine ise paremini prognoosida ja prognoose tõlgendada. Aga nagu alati, on probleem rahas... Ei tea, kas on lootust, et millalgi hakkab EMHI rohkem "siseinfot" avalikkusega jagama?
    Tegelikult pole EMHI prognoosidel häda midagi, kuigi suur osa eestlastest pole rahul. Jah, kohati on mõningaid arusaamatusi, näiteks hoiatustega, aga enam-vähem pildi saab küll kenasti kätte. Sageli põhjustab nurinat ka see, et inimesed ei süvene ilmateatesse. Raadiost kuulates ei saa tõesti nii täpselt aru, aga praegu on internetis mitme päeva prognoosid niimoodi saadaval, et on näidatud ära kinda koha maksimum- ja miinimumtemperatuurid. Ilmselt saaks EMHI-ga rahulolu tõesti kasvatada parema andmete esitlemise kaudu, kuigi kohati tundub, et inimesed on lihtsalt liiga pealiskaudsed.

    VastaKustuta
  2. Nii ta on, ma olen vahel tutvuste kaudu endale hankinud nö ekskursioone EMHIs, et näha, mis seal on, kuidas töö käib ja korraks olen näinud siseveebi. Ka raamatukogus on palju väärtuslikku, sh õppematerjale, mida rahval oleks vaja. EMHI ongi liiga distantseeritud ja müstiline paljudele. Olen kohanud ka neid inimesi, kes küsivad, mis elukas see EMHI selline on ja teevad suured silmad.
    Kui olin kaitseväes, siis lasin teistel vahel kuulata keskpäevast ilmateadet ja nii mõnigi sai ainsana aru sõnast päike või tuul.
    Ma olen ilmateadet nimetanud ka uudiste kõige spetsiifilisemaks ja raskemaks osaks, kuigi uuringud on näidanud seda, et piisava süvenemisega ja kui pole üldse vastavat ettevalmistust, siis ka väikese uurimistööga on võimeline igaüks ilmateadetest aru saama. Siiski võib-olla kasulik, kui näiteks raadios või teles on ilmateade, lühidalt selgitada, mida üks või teine asi võiks tähendada, eriti rahulolematud on inimesed hektopaskali mõistega, mõned peavad seda isegi sünoptikute mingiks sõimusõnaks.
    Peab ütlema ka seda, et enamasti on inimestel kindlad saidid, kust nad ilmateadet vaatavad ja nad ei tule selle peale, et võiks vaadata ka teisi kohti või ise pisut mõelda kaasa. Nii on kindel fännklubi olemas EMHIl, Forecal, yr.no-l, Gismeteol jne. Mõned üksikud usaldavad ainult brauseri lisana olevat ilmateadet. Õnneks on küllalt palju neidki, kel ei ole sellist monogaamiat ja vaatavad-analüüsivad mitmeid allikaid ja arvestavad ka enda tähelepanekutega.
    Kokkuvõtteks on vaja teha mingit selgitustööd, rohkem inimestele selgitada ja tutvustada (seda ei tee EMHI üldse, võib-olla minimaalselt uudiste kaudu), kuid praegune distantseeritus ei tekita usaldust. Ma ei ole kindel, kas ilm.ee on hakkama saanud oma missiooniga, sest üldiselt ei teata, kust prognoosid ja andmed on pärit, rääkimata siis missioonist.

    VastaKustuta