21. juunil oli järjekordselt äikest ja koos rahega. Ilm oli jahe ja väga tuuline. Üsna laialt on levinud arvamus, et tuuline ja jahe ilm pole soodne äikese tekkeks. See pole tõsi, sest äikese tekkeks peab olema piisavalt niiskust ja õhumass küllalt labiilne. Kui need on olemas, ulatuslikke takistavaid õhukihte ka pole, siis võib äike tekkida, olgu ilm jahe või soe, vaikne või tuuline. Märkimisväärselt tugevat äikest on ka jaheda tuulise ilmaga tulnud. Siiski, sooja peab tugeva äikese tekkeks olema üle 10 kraadi, sel juhul on 1,5 km kõrgusel temperatuur 0 lähedal. Kuna õhus oleva niiskuse hulk sõltub temperatuurist, siis väga madala temperatuuri puhul ei ole intensiivse äikese tekkeks piisavalt niiskust, sest see määrab ka suure osa labiilsusest. Seega ei saa väga külm õhk, näiteks miinuskraadidega, olla väga labiilne ega tekkida tugevaid äikeseid.
Rahe on seotud tugevate tõusvate õhuvooludega ja turbulentsiga pilvedes. Rahepilved on välimuselt tihti väga kobrutavad ja näha on iseloomulikke sajujooni. Muidugi võib rahet sadada ka ulatuslikest pilvemassidest, mille puhul pole näiteks pilvede tipud nähtavad ja silmnähtavat pulbitsemist ei näe samuti. Rahe on tüüpiline jahedale õhumassile, kui konvektsioon on tugev või väga kontrastsete õhumasside piiriala läheduses. Soojas õhumassis tekkinud kohaliku äikese puhul on rahe harvem. Mäestikes on rahe samuti sagedane, sest reljeef soosib tugevamate tõusvate õhuvoolude teket.
Teise pilvede tagant paistab üsna ulatuslik konvektsioonipilv.
Need on rahepilved veidi enne väljakujunemist. Mõnikord arenevad konvektsioonipilved ilmetute kihtrünkpilvede varjus.
Sel hetkel sadas 10 km põhja pool üsna intensiivselt rahe. Näha on iseloomulikult teravate servadega ja kobrutavaid pilvi koos sajujoontega.
Uus pilv läänes. See tõi äikese kaasa.
Üks tugev vihmahoog, rahet polnud.
Veel üks pilv, sademeid see ei toonud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar