Ilmajutud

Aeg-ajalt on avaldatud mõningaid ilmajutte. Juba mõni aeg tagasi ilmus jutt ilmaennustamisest kohalike tunnuste järgi Naistelehes: http://www.naisteleht.ee/node/7991. Toorintervjuu on siin: http://www.looduskalender.ee/node/7952. Paraku on sinna jäänud hoolimatusest mõningaid tobedaid vigu, peamiselt lausestust puudutavaid.

Hiljuti oli ilm.ee kontoris intervjuu Mnenie.ee ajakirjanikuga (mnenie tähendab arvamust ja sait on siin: http://mnenie.ee/). Lugu kirjutati intervjuu põhjal: http://mnenie.ee/novosti-estonii-rus/obshestvo/nesmotrja-na-trend-k-potepleniju-klassitseskie-zimi-ne-istseznut/#mnenie

Arusaamiseks võib lasta venekeelse teksti google-translaatoris inglisekeelseks - saab üsna rahuldava tulemuse. Paraku on sealgi (loos) ebatäpsusi jne, aga eks see olegi ajakirjandulik. Olgu siin mõned kommentaarid loo kohta ära toodud:

1) Tugevate, st sügavate tsüklonite hulk on suurenenud. Sügavas tsüklonis on õhurõhugradient suur ja seega ilmselt tuul tugev. Aga tuul ei ole igal pool tsüklonis tugev – torm on ikka tsükloni lõuna-ja edelaosas, ka tagalas, st lääne-ja loodeosas. Kuna tsüklonite trajektoorid on uurimuste alusel (näit. Sepp 2009) nihkunud põhja poole, siis järelikult oleme sagedamini nende tormistes ja soojades lõunaosades. Sellest ka siis rohkem torme ja soojem ilmastik samal ajal.
NB! Talvine õhutemperatuur on seotud Atlandi ehk läänetsüklonite hulga ja trajektooriga (liikumisteekonnaga).
Suurem osa soojusest, eriti talvel, on tsüklonite imporditud. Aga see, kui palju soojust imporditakse, sõltub tsüklonite trajektoorist.

2) Tuulte kohta. Suvel on muutused enamasti mitteolulised, kuid siiski täheldati tuulte suunas nihet lõuna suunas – järeldus Vilsandi kohta. Sisemaal oli nihe pisut lääne poole.

3) Lõpu poole on juttu kohalikest tunnustest. Olgu rõhutatud, et parasvöötmes ja troopikas on ilmatunnused või -märgid vähemalt mõneti erinevad.