Ebaselgus

Ringvaate (http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=109679) palvel võeti kokku lühidalt selle suve ilmastiku näitajad ja rekordid (meteoroloogilises mõttes on suvi juba läbi). Selle põhjal kirjutati ka uudiseid, näiteks siin: http://uudised.err.ee/index.php?06214207.

Paraku sattus sinna üks segane lõik äikese kohta. Väidetakse, et Väike-Maarjas müristas 16 päeva ja seejärel, et suvel oli seal 38 äikesepäeva. Mõlemad arvud on rekordilähedased või rekordiga võrreldavad. Jääb arusaamatuks esiteks, mille kohta see 16 päeva käib (kui päris täpne olla, võib jääda mulje, nagu müristanuks 16 päeva järjest) või tekib isegi mulje/arvamus, nagu oleks äikesepäev midagi muud kui päev, mil müristas. Siit edasi tekib küsimus, mida tähendab üldse äikesepäev. Kas see on selline päev, kui oli lähiäikest või loeb ka see, kui müristas/välgutas kuskil eemal ja kuidas käib arvestus siis, kui äike algab enne südaööd ja lõppeb pärast südaööd. Vähemalt ühe-kahe lausega võiks selle kohta uudises olla ka selgitus, et lugeja saaks tõesti aru, millest räägitakse.

Äikese uurimisega (peamiselt statistiliselt) on tegelenud viimastel aastatel S.-E. Enno, kes on kirjutanud oma töödest ka artikleid. Ühest sellisest Eesti Looduse artiklist selgub, et äikesepäevadena on arvesse võetud kõik need kuupäevad, kui meteojaamas märgiti lähedast või kauget äikest. Selleks pidi olema kuulda müristamist, mis tähendab, et äike ei asunud jaamast kaugemal kui 20–30 kilomeetrit. Öiseid põuavälgujuhtumeid, kus kaugelt on näha küll välgusähvatusi, kuid mürinat kuulda ei ole, äikesepäevadena arvesse ei võetud. Täpsustuseks, et Eestis märgitakse äikest üles vaid kliimajaamades, mida on kokku ainult 6 ja need on Vilsandi, Pärnu, Tallinn-Harku, Väike-Maarja, Tõravere ja Võru. Adekvaatseete kokkuvõtete tegemiseks on neid loomulikult liiga vähe.

Uuudises toodud 16 päeva käib tõenäoliselt ühe kuu kohta, st et rohkem kui pooltel päevadel antud kuus oli äikest lähedal või kaugemal, ent siiski müristamise kuuldeulatuses. Kas see 16 päeva on juuli või augusti kohta, jääb uudises selgusetuks.

Üks huvitav tähelepanek veel. NOAA leheküljelt (http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_atl.shtml) saab informatsiooni kõige muu hulgas orkaanide ja nende tekkevõimaluste kohta. Minimaalne tõenäosus, mis mõne pilvekogumi kohta antakse, on tavaliselt 10 %, kuid nüüd juba 0 %.