Äikesed 7. juulil 2010

Üldiselt olid Eestis 7. juuli äikesed tagasihoidlikud. Front oli meridionaalne ja paiknes hommikul üle Lääne-Eesti, kuid oli esialgu statsionaarne. Õhtuks liikus see Kesk-Eesti kohale. Radaripilte vaadates võis tähele panna, et mõnes kohas sajualad tekkisid ja hääbusid peaaegu samas kohas, ent idas ja kagus liikusid kiiresti. Kuna Läänemere läänekaldal valitseb läänevool, kuid idakaldal kaguvool, siis ei saanudki Lääne-ja Põhja-Eestis pilved suurt liikuda, sest kagust tulev õhuvool nõrgenes ja hajus "vastu läänevoolu".

Loode-Eestis näisid tõusvad õhuvoolud tugevad olevat ja arenes ka rünksajupilvi, kuid äikeseta. Sellest pikemalt järgnevas postituses. Ida ja kagu pool oli ka äikest. Venemaal olevas kuumas õhumassis (Peterburis oli isegi kl 18 veel 31 kraadi sooja) arenesid väga ulatuslikud ja võimsad äikesepilved, mis liikusid kaguvooluga ka Eestisse, vt järgnevaid satpilte (allikashttp://www.sat24.com/homepage.aspx?html=zoom&xas=434&yas=67), jõudes peamiselt Lõuna-Eestisse.

Sealjuures detektorid erilist äikest ei näidanud, millel võib-olla kaks põhjust: kas oligi vähe äikest või välgud olid peamiselt pilvesisesed. Ilmselt oli põhjuseks peamiselt teine, aga natuke ka esimene, st maksimaalselt mõõdukas äike, kusjuures välgud pea kõik pilvesisesed. See on üsna tüüpiline olukord, et satpiltidel on näha meeletud pilvemassid ja tundub, nagu oleks seal karm äike, aga tegelikult midagi väga erilist polegi.

Suurem osa välgudetektoritest (mitte segi ajada radariga!; IMPACT-tüüpi sensorid) registreerib madalsageduslikke raadiolained (30–300 kHz), mida tekitavad peamiselt pilv-maa välgud. Pilvesisesed välgud tekitavad kõrgsageduslikke (30–300 MHz) raadiolaineid ja kui äikesepilves on valdavaks välguvormiks pilvesisesed, siis võib äike detektoritel märkamata jääda või vähemalt alahinnatakse välgulöökide arvu. Põhjus, miks enamik detektoreid madalsageduslikke välke registreerib, on pigem pragmaatiline: lihtsam üles leida ja kahjusid tekitavad just pilv-maa välgud. Kõrgsageduslikke välke registreerivad detektorid (neil on SAFIR-tüüpi sensorid) asuvad näiteks Edela-Soomes.

8. juuliks lubatakse märkimisväärset äikesevõimalust, võib tekkida tugevaid äikesetorme. See võib nii olla küll, sest õhumass on sama (vine!), püsib veel kaguvool ja õhtul oli märgata mere kohal sakmelist kõrgrünkpilvede riba.

Kuumas õhumassi tekkinud laialdased äikesepilved. Vaatamata võimsusele satpildil tõid need kaasa rohkem vihma kui äikest (välkude mõttes).