17. juunil võis jälgida rünkpilvede arengut hommikupoolikul ja nende muutumist kihtrünkpilvedeks pärastlõunal.
Sarnane situatsioon, et konvektsioonivoolud on enamasti nõrgad ja valguvad laiali, mille tunnuseks on kihtrünkpilved, on kestnud juba mitu päeva. Selle põhjuseks on konvektsioonivooludeks ebasobiv atmosfääri kihistus - temperatuur ei lange kõrgusega piisavalt. Kuna aga niiskust on jätkunud ja mais ning juunis on päike üpris terav, soojendades oluliselt maapinda, siis tekivad alumises troposfääris kõigele vaatamata tõusvad õhuvoolud, mis küll kuigi kõrgele ei jõua.
Õhtuks võivad kihtrünkpilved ühineda ja moodustada peaaegu pideva pilvkatte. Kui mõnest pilveavast paistab päike läbi, siis võib suure kontrastsuse tõttu näida mõni koht pilvkattes väga tume ja see pani näiteks täna nii mõnegi inimese arvama, et tulemas on vihma. Tavaliselt Sc cumulogenitus vihma ei anna või ainult mõne piisa (talvel võib siiski üsna korralikult lund sadada). Seda, et pilve tumeduse põhjal sademete kohta järelduste tegemine on väär, arutati juba eelmises sissekandes.
Järgnevalt mõned pildid 17. juunist Tartu piiril (Kalmistu paljandi ümbrus):
Esimesede pilverüngad tekkisid veidi aega pärast kl 10.
Need kasvasid mõõduka kiirusega kõrgusesse.
Ka suhteliselt õhuke rünkpilv võib näida tume, kui see jääb päikese ette, sest rünkpilved hajutavad ja neelavad palju valgust ning pilve põhjani on valguse hulk oluliselt väiksem. Seetõttu näibki rünkpilv altvaates tume.
Üsna suur rünkpilv päikese ees. Pilve servad on säravalt valged, seda nähtust nimetatakse silver lining. Lisaks võib näha videvikukiiri, sest troposfääri alumine osa on alati suuremal või vähemal määral kolloidlahus (aerosool).
Pärastlõunaks rünkpilved lamenesid ja tekkisid kihtrünkpilved (Sc cumulogenitus, st rünkpilvedest tekkinud kihtrünkpilved).
Õhtul oli mõneks ajaks terve taevas kihtrünkpilvedega kaetud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar