Pilvesegud

Eesti taevas on väga tüüpiliselt esindatud pilvesegud või et mitu pilveliiki on olemas korraga. Ka 14.-16. juuni on pakkunud pilvesegusid, peamiselt on pidevad üleminekud kiht-ja kihtrünk-ning rünk-ja kihtrünkpilvede vahel, mis demonstreerisid ilmekalt klassifikatsiooni kunstlikkust jne; jaotust on vaja kommunikatsiooni eesmärgil. Kuna see töötab väga hästi, siis on klassifikatsioon püsinud tänini.

14. juunil oli segamini kiht-ja kihtrünkpilved:

Õhtul oli kihtpilvede all omakorda kihtpilvede tükke; eemal on kihtrünkpilved.

15. juunil asendusid kihtpilved kihtrünk-ja rünkpilvede seguga.

16. juuni hommikul Saadjärve kohal. Hommikul sadas lausvihma madalrõhulohu tõttu, kuid päevaks eemaldus see Venemaale ja kihtpilved asendusid uuesti kihtrünk-ja rünkpilvede seguga.

Sc congestus. Inimesed arvavad sageli, et tumedast pilvest tuleb vihma. Tegelikult ei anna pilve tumedus mingit informatsiooni selle kohta, kas tegemist on sajupilvega või mitte. Rohkem aimu annab pilve värvus ja kuju, kuid ka see võib eksitada.

 

Mõnikord tekivad tugeva tuulega pilveread või isegi pilvetänavad. Kui viimaseid moodustavad rünkpilved, siis on tegemist Cu radiatusega. See foto on tehtud Rannapungerja jõe alamjooksu kohal ja midagi sinnapoole on näha, kuid õhuvoolud polnud siiski piisavalt tugevad, et rünkpilvede tänavad kujuneksid välja. Foto ülaosas on kihtrünkpilved.

Ka õhtul võivad taandpilved (vesperalis-tüüpi) olla reana ja kui need read ulatuvad silmapiiri lähedale, siis perspektiivi tõttu tunduvad need trepina madalduvat - on tekkinud Sc diurnalis.

Selliseid pilvi nimetatakse ka ebamäärasteks kihtrünkpilvedeks. Mingit kindlat kuju või vormi pole, vaid pilved on omavahel sulandunud ja pidevas üleminekus.

Hiljem, 16. juuni õhtul toimus siiski diferentseerumine (fotol Vasknarva) ja eraldi on kihtrünkpilved ning kõrgrünkpilved, kuid viimased asuvad veel üpris madalal.

 

Õhtuks jäid järele kõrgrünkpilved, millel oli sajujooni (virga) märgata. Päikese loojudes tekkisid ka videvikukiired. Tartu.