Eksamid 2008

Eksamiperiood on kõikidele gümnaasiumilõpetajatele ilmselt lõppenud. Mida see siis kaasa tõi?

Üldiselt oli seegi periood nagu igal teiselgi aastal. Mõnedele tõi pettumust, mõned aga rõõmustasid tulemuste üle väga.

Tundub siiski, et teatud mõttes oli käesolev aasta raskem ning eksamid küpsemad. Eksamid küpsemad selles mõttes, et oldi aru saadud tagakülje tagasiside küsimustiku mõttetusest ning tunduvalt piirati õpilase valikuvabadust eksamiülesannete tegemisel (vähem valikuülesandeid). Suurim murelaps oli muidugi inglise keele eksam, kuid lõpuks jäi suurem osa ikkagi rahule. Mõned ülesanded olid küll suurema raskusastmega, kui pidanuks ja see keskmistas tulemused ka mõnel oskajal.

Eesti keele eksam oli selles mõttes lihtne, et teemasid jätkus kõigile ja võimaluse said needki, kes tegelikult midagi ei osanud. Ka teistes eksamites ei olnud märgata olulisi puudujääke. Ainsad huvitavad vaatlusobjektid olid kas aineõpetajad või siis välisvaatlejad. Kõige naljakam olukord tekkiski kirjandi lõppedes, kui vaatleja ei uskunud, et kirjand on valmis, sest see polevat ju võimalik. Eks iga õpilane kirjutab omas tempos. Oli neidki õpilasi, kes sattusid hüsteeriasse ja olid kirjandi kirjutamise alul äkitselt teovõimetud; kuuldusi oli isegi neist, kes andsid täiesti valge lehe ära.

Huvitav ja omaette probleem on geograafiaeksam. Mõned ütlevad, et see olevat ainus eksam, kus keegi pole kunagi saanud 100 punkti, mõned, et ikka vist paar õpilast on kunagi saanud. Kui esimene või isegi teinegi väide on õige, siis järelikult peab see eksam olema kas omaettte keerukas või midagi sellega lahti, sest tundub, et kõikide teiste eksamite puhul on vähemalt üle aasta ikka 100-punkti saajaid olnud. Ilmselt nõutakse seal kas õpikusõnastust või siis on eksam lihtsalt liiga laiahaardeline. 100 punkti saaja peaks olema sel juhul universalist. Eelmine aasta oli vestlus selle eksami teemal ning jutu järgi ei pidanudki nagu eksam nii täpse sõnastusega olema, ent punkte võeti siiski mõttetult ja isegi vääralt sõnastuse eest maha või teisisõnu öeldes – eksamitegija peab täielikult loobuma mõttest, et ta on sama individuaalne kui iga teinegi inimene ja siis tegema aastaid ainult õpikutega ja teadlastega koostööd, et ehk tuleb maksimaalne ära.

Ülejäänud eksameid on palju kergem läbi närida. Konkreetsete ülesannetega saab oskaja enamasti ikka täispunktid, aga loovust nõudvates ülesannetes võtab maad subjektiivsus ja on üsna võimatu öelda, kas inimene on väärt punkte või mitte.
Probleem on veel küpsuskirjandiga, mis tuleks muuta osaoskuste eksamiks. Ainus probleem on selles, kas kasutame igapäevaelus tõesti reegleid teadlikult, et mõtteid moodustada ja kas eeskujulik reeglitetundja oskab loovteksti koostada või mitte? Ilmselt on praegune süsteem siiski parem.
Huvitav oli seegi, et ühiskonnaeksamitulemus saadeti SMS-ga paar päeva hiljem kui see oli infosüsteemides olemas. Üldiselt süsteem toimis ja rohkem ei ole küll midagi ette heita.
Ainus asi, mida siiski võiks ülesannete koostajatele soovitada: arendage vahetut kontakti õpilastega, muidu jääte liiga kaugeks ja võimalik, et tulemused ei peegelda siiski vajalikul määral tegelikkust.
Lõpetuseks üks labane nali, mida kuulsin ühelt kaasõppurilt:
Teadupärast selgus möödunud aastal, et matemaatika eksami ülesannete koostajaks osutus üks vanem naine, kes kartis paaniliselt, et äkki keegi näeb, mis ülesanded eksamisse tulevad.
Käesoleval aastal kuulutas, et ta valvab algusest lõpuni selgi aastal eksamitöid ja loomulikult koostab ülesanded kõrvalise abita. Kord hilisel mai õhtul istus ta siis trükikojas ja vaatas, et kõik sujuks ja kedagi nägemas pole. Vastu hommikut sai vajalik arv eksamitöid valmis ja läks hommikul kirjastaja juurde, et kuulge, sain valmis ja katsume asjaga ühele poole saada. Kirjastaja oli kaval ja ütles, et oi, need trigoülesanded on ju nii rasked. Koostaja ehmub valgeks, annab rahapataka ja ütleb, et pange need tööd sõna otseses mõttes põlema.
Järgmisel hommikul on koostaja valvamas juba uusi töid.

Äike 28.juunil

Äikest oli Tallinnas taas 28. juunil, mida põhjustas kahe madalrõhu vahel olek.

Päev algas mittemdagiütlevalt: soe, peaaegu tuulevaikne ilm (õhuvool idakagust). Taevas olid kiudkihtpilved, mis tihenesid väga aeglaselt. Päeva jooksul kujunesid idast vähearenenud rünkpilved ning peale vaikse ilma ei olnudki eriti põhjust äikest oodata.

Keskpäeval võis läbi sumu märgata, et Soome kohal arenesid pilverüngad. Varsti peale seda oli ka väga kaugel edelas võimalik märgata kõrguvaid pilverünki. Siis need kadusid ja kõrgema kihi pilved tihenesid. Hääbusid ka vähearenenud rüngad, ainult lõunas hakkasid need mingil määral koonduma. Aja jooksul kujunes edelasse ja lõunasse tume pilveviirg, mis lähenes õige kiiresti. Lähenedes olid pilved üsna huvitavad ja mõned pilved moodustasid midagi vallitaolist; näha oli madalaid ja keerlevaid pilvi. Kui kõige tumedam serv oli pea kohale jõudnud, siis tõusis tugev puhanguline tuul, mis oli edelast (enne oli kirdest) ja tunda oli jahedust. Õige kiiresti möödus tuulehoog, see keerutas ka tolmu üles. Tuul tõi kaasa kerge vihmapiserduse.

Umbes poole 5 ajal hakkas sadama, kuid sadu oli mõõdukas. Äikest ei tundunud alguses olevat, sest tegemist oli hääbunud äikesepilvega. Ometigi, uus pilveelement küpses ja juba kl 16:35 müristaski. Edaspidi olid müristamised idas, mõni tungis ka kagusse, kuid välke polnud näha. Itta jäi ka tugevam sajuala, millest sai nähtavasti ka Männiku oma osa. Äikest oli pilves palju, kuid see jäi siiski kaugele ja hoolega kuulatades võis müristamisi kuulda üsna pidevalt. Mõned neist olid tumedad ja sügavad, mis näitasid CG-tüüpi välke, mõned aga meenutasid raginat, mis olid nähtavasti IC-välgud. Radarid alguses seda pilve ei näidanud, sest nad ei tuvasta kuigi hästi pilvesiseseid välke, küllaga hästi pilv-maa välke.

Tunni jooksul taandus pilv ida-kirde suunas ja püsis üsna stabiilsena. Ilm hakkas aja jooksul paranema.

Ilmselt püsib lähipäevilgi ebastabiilsus ja äikese võimalus on väga suur, muuhulgas ka Tallinnas. Kuivemaks läheb pärast nädala keskpaika, kui põhjast saabub soojalaine, mis jääb siiski ilmselt oodatust nõrgemaks, sest soe õhk on suurel põhjalaiusel jõudnud juba jahtuda: täna oli Komis sooja maksimaalselt 28° ning palju äikest.

Kagutaevas kl 15:30. Lähenemas on hääbunud äikesepilve serv. Veel kl 15 oli selles pilves Keila lähedal äikest.

Edelataevas samal hetkel: tugevasti hääbuv pilveosa.

See osa pilvest näitab kasvamise tunnuseid, näiteks on all paremas servas räbaldunud pilveserv.

Kl 16:37 (idataevas). Pilvest kostis kõminat ja hiljem juba üsna palju.

Kl 16:41. Pilv on kohal ja äike ning vihm alanud.

Lõpetamine

21. juunil oli Mustamäe Gümnaasiumis kooliga hüvastijätt. Kõik olid selle päeva saabumise, õigemini lõppemise üle, rõõmsad. Mõni isegi nii rõõmus, et jättis tulemata. Üks klassiõdedest ütles, et on seda päeva 12 aastat oodanud, ja miks ka mitte, Eestis jätab haridussüsteem tõepoolest mingil põhjusel teoorjuse mulje.
Lõuna-Ameerikas peavad õpilased karistuseks ja häbiväärseks olukorda, kui keegi neist ei tule kooli, sest neile see meeldib, ainult lust ja lillepidu. Meil aga antakse veel gümnaasiumiski üldteadmisi, ehkki on selge, et huvipõhine haridus peaks hiljemalt 10. klassiga algama.
Aktuse ülesehitus oli tavapärane, alguses kogunemine ning siis kõned. Kõned on nagu ikka kõige tüütavam osa, sest need on nii trafaretsed: harva öeldakse midagi uut, aga siiski – üks kõnelejatest mainis, et meie klass pole olnud ühtne ega kuigi hea, mis on ka tõsi. Siinöelduna puudub sel eriline tähendus, kuid omas kontekstis oli see selgesti tajutav, et tegemist polnud klišeega.
Viimaks loeti ette medalistide nimekiri, parimad eksamisooritajad ja kõiki lõpetajaid iseloomustati ühe lausega. Kahjuks tarvitati liigeselt sõnu “täiuslik” ja “ideaalne”, mistõttu nende sõnade tähendus tuhmus. Mõne lõpetaja iseloomustus oli väga labane, näiteks üht iseloomustati kui klassi suurimat naerjat, tarvitati isegi sõna “naerukajakas”. Kes need iseloomustused koostas, jäi paraku küsimata, kuid siiski mingisuguse pildi võis täielik võhik saada. Aktust austas oma kohalviibimisega ka Jüri Ratas, kel hakkas siiski äkitselt väga kiire.
Ilm oli aktuse ajal väga heitlik ning taheti küll pildistamist väljas teha, ent tehti sees, kuigi siis juba päike paistis ja oli rahulik. Mõistagi oli kõigil sealviibimisest villand, eriti just palavuse tõttu, mõnel oli püsti tõustes isegi selg nähtavalt märg.
Ette tuli ka viperusi. Näiteks lipukandjal kukkus lipuvarda alumine osa ära ja hiljem, kui ta selle sisse tõi, siis käis see varras niimoodi vastu kohalviibijate jalgu, et lausa mõni vandesõna toodi kuuldavale. Samuti nimetas direktor meid endiselt abiturientideks, mispeale kõik hakkasid mürinal naerma ja tal olid silmad häbi täis. Korra kostis mikrofonist hirmus kriuksatus ja kui lõpuks oli lipu äraviimine, siis oli puudu muusikast. Direktori paari vihase karje peale suudeti midagi ometigi ära korraldada.
Lõpuks, kui algasid õnnitlused pere poolt, ei leidnud keegi muidugi üksteist üles ja oli jälle meeletu segadus, aga tunni möödudes oli eksinuid ainult kümmekond, kusjuures oli neidki vanemaid, kes käisid oma võsukesi otsimas prügimaja või staadioni tagant – tõepoolest, üks lõpetajast leitigi nii. Niipea, kui veel aulas pildistamine läbi sai, tormasid kõik minema, nii et juba 10 min möödudes polnud enam peaaegu kedagi. Hakkas jälle vihma sadama.
Tagasi vaadates, mida inimesed ikkagi gümnaasiumist arvavad? Enamikele ei meeldi üldse sel teemal rääkida, sest on vaja meenutada varast tõusmist, nõmedaid õpetajaid, vastikuid kontrolltöid jmt. Kui uurisin vanema põlvkonna käest, siis nendel on kool suure austusega meeles, eriti mis pedagoogidesse puutub. Mõne aastakümne eest võisid õpetajad tõesti olla õpilastele suurteks eeskujudeks, kuid nüüd enamasti mitte.
Nooremates klassides näib olevat kambavaim siiski üsna tähtis, kuid gümnaasiumis enam mitte. Küllaltki vähetõenäoline on asjaolu, et kellegagi jäädakse tihedamalt pärast kooli lõppu suhtlema, hea, kui kokkutulekutelgi käiakse. Kooli alguses saadakse ikka ehk paremini läbi, sest „nende inimestega pean ju veetma ühes klassiruumis veel mitu aastat“. Abituuriumis muutub suhtumine üksteisesse üsna ükskõikseks, isegi silmakirjalikuks või teisiti öeldes, ollakse vabamad, enam ei olda huvitatud enda mainest ja tõepoolest ollakse selles suhtes ausad.
Siiski, mõnel inimesel muutub suhtumine ja eriti õpetajasse. Kas põhjuseks on lähenev lõpp või vaimne küpsemine, kuid mingi leppimine vahel osapoolte vahel siiski toimub.
22. juunil oli Paunküla puhkemajas ka lõpupidu, kus oli suurem osa lõpetajatest kohal. Ma siiski seal ei käinud, sest nagu hiljem kuulsin, oli peateemaks ikka joomine ja niisama lorajutu ajamine. Oleks viisakas ja intelligentne olemine, oleks isegi läinud. Aga peaasi, et teised rahule jäid!

Lõpupildike kooliesisest

Äike 27. juunil

Taaskord oli Tallinnas äikest. Tõsi küll, suurem äikesetegevus jäi kas Tallinnast lõunasse või eriti just Soome, nagu sel aastal on harjumuseks saanud.
27. juuniks liikus vaevumärgatav madalrõhulohk Soome lahele ning see põhjustaski hoovihma ning nõrku äikeseid.

Varahommikul oli udu, mis on selle aastaaja kohta õige haruldane, ent näitab suurt õhuniiskust ja äiksesks sobivaid tingimusi. Hommikused pilved olid üsna tavapärased Sc ja Cu fra-d, sooja oli 15°. Umbes kl 9 ilmusid läände ja edelasse hästi arenenud pilverüngad, mis ulatusid vähemalt 4 km kõrgusele. Aja jooksul madalad pilved taandusid ja tornjad tulid asemele. Konvektsioon ei olnud siiski tavapärane, vaid pilved olid kuidagi õhulised: pilveseinte vahelt kumas sinist taevast läbi ja need ei tundunud üldse paksud. Samuti olid pilved narmalised või kihtjate tippudega, kuid ometi tuli äikest.

Kl 12 sähvatas esimene välk kagus, siis olid mõned müristamised otse pea kohal. Sadas mõõdukat hoovihma, sooja oli 18° ja nõrk tuul puhus edelast. Pilved liikusid seekordki vastavalt oma kõrgusele: madalad edelast, kõrged läänest (liikumisvahe vähemalt 40°; kui on üle 15°, siis loetakse märkimisväärseks).

Vihm möödus umbes 15 minutiga, kusjuures umbes poolelt Nõmmelt alates kesklinna suunas ei sadanud midagi, hiljem siiski nähtavasti sadas midagi. Vihm lakkas, pilved hajusid pea kohalt. Edelas ja lõunas arenes midagi märksa dramaatilisemalt, kuid selle äikesesisalduse kohta puuduvad andmed. Igal juhul, välimust oli, isegi pileusega tippudes.

Läänes ja loodes arenesid samuti rünkpilved, kuid need olid "hõredad" ega andnud midagi.

Hiljem, kl 14, arenes lõunas veel üks pilv, kus oli ka äikest. Pilv otseselt lähemale ei nihkunud, kuid selle pilvesüsteemi osa libamisi küll. Mõõdukalt oli pilv-maa välke (20-40 km kaugusel) ning välgud kestsid vähemalt kl 15:20-ni, siis hakkas pilv hajuma ning kadus õige kiiresti. Ilm oli jälle üsna selge. Soome kohal olid näha võimsad pilved, kust tuli ka mõõdukat äikest.

Kl 9:34. Läänetaevas on näha mõningaid kõrgemaid rünki.

Kl 11:30. Pilved on väga tornjad.

Kl 11:36. Näha on kiudustunud tipuga rünksajupilve.

Kl 11:48. Pilv hakkab kohale jõudma.

Kl 12. Pilvetipp peakohalt vaadelduna.

Kl 13:56. Pilved on suurejoonelised, ent õhukesed, justnagu pilvepaber. Kipuvad narmendama ja lagunema.

Kl 14:45. Lõunataevas on äikesepilv. Välke oli kõige enam vasakul all, kus paistavad tagumised pilved läbi. Tumedas kohas polnud neid üldse.

Kuumalaine läheneb

Tuleval nädalal võib temeperatuur tõusta Eestis üle 30°. Soojus saabub meile seekord põhjast, tuul pöördub ilmselt aja jooksul üle kirde itta. Kes on tähelepanelikum olnud, see on märganud, et Komimaal ja mujal Kaug-Põhjas Jäämere ääres on viimastel päevadel sooja olnud kuni 32° ja äikest, näiteks kl 15 26. juunil oli temperatuur Põhjamere ääres selline:

Võimalik, et see tähendabki normist soojemat suve, nagu on ennustatud.

Kuumalaineid on kahte tüüpi: rahumeelsed ja äikesega. 2002. aastal, kui Euroopas valitsesid erakordsed ilmaolud, kerkis päevakorda eriti teravalt kliimamuutuste küsimus. Kontrastseks kujunes olukord Itaalias: Põhja-Itaaliat laastasid äikesed, Lõuna-Itaalias kujunes kõrbesarnane ilm, täpseid temperatuure ei mäleta, kuid üle 40° oli kindlasti kuu aega (tollal räägiti, et Lõuna-Itaalias kujuneb aja jooksul kõrb, põhjas aga jäävadki äikesed ja keeristormid valitsema). Hiljem, augustis, tabasid Kesk-Euroopat üleujutused ja Doonau oli mitme nädala vältel üle kallaste. Sel ajal (augusti keskpaigas) valitses Eestis terve Euroopa ilusaim ja kuumim ilm, mujal oli kõikjal jahedam. Mõnes paigas Eestis, eelkõige lõunas, ei sadanud üle 40 päeva, alles septembri keskpaigaks olid kõik kohad saanud vihma.

Mõned aastad hiljem, 2005. aastal, oli Euroopas taas palju kuumalaineid, aga seekord ühtegi äikest ei kaasnenud (jutt on tugevatest, eks väikseid ikka oli), vaid kuumalained saabusid ja lahkusid rahulikult. Ainus probleem oligi temperatuur: Saksamaal mõõdeti uueks rekordiks 40,8°, Prantsusmaal kuni 43 ja Vahemere ääres mõnes kohas 47°. Selgi aastal on räägitud kuumalainetest, aga nendega kaasnevad äikesed. Eestis oli viimati äikeseline kuumaperiood 2001. aasta juulis. Hetkel tundub saabuv soe olevat rahumeelne.

Äikesed 21. juunil ja konvektsioonist üldiselt

Ilm 21. juunil

21. juunil oli järjekordselt äikest. Seda põhjustas suure Skandinaavia kohal oleva tsükloni väike madalrõhulohk.

Taevas oli rohkelt rünkpilvi juba varahommikul. Umbes kl 9 ajal kujunesid kagus ja lõunas välja esimesed jäätunud tipuga rünksajupilved. Samal ajal kujunes üks sellistest pilvedest edelasse.

Juba kl 9:50 hakkas jämedat, kuid hõredat vihma sadama. Ühe korra müristas pehmelt otse pea kohal. Äikesest, müristamisest ja tihedast rahest tuli samal ajal teateid Kakumäelt. Pärast 10 hakkas ka Laagris tihedamalt hoovihma ning rahet sadama. Otse pea kohal müristas ning oli välke näha. Üks välkudest oli ka pilv-maa. Välgud olid sinakad. Mujalt tulnud teadete kohaselt olid välgud pilv-maa, mitte aga valdavalt pilvesised, nagu Laagris.

Pilved olid taevas väga teravalt välja joonistunud (kontrastsed) ning moodustasid kauneid kujusid. Oli ka madal vikerkaar, kuid see oli väga kahvatu ja hajus kiiresti. Umbes kl 10:30 moodustus läände väga ilus ja kontrastne äikesetorm. Pilv-maa ja pilvesisesed välgud olid võrdselt esindatud. Seejärel sajupilved taandusid.

Kl 12 tabas Tallinnat veel üks äikesetorm, kuid see oli nõrgem. Siis muutus ilm stabiilsemaks ja kuivemaks: pilved madaldusid ja hakkasid kihtrünkpilvi meenutama. Kl 13 ja 17 vahel sadas Tallinnas siiski laialdasemalt kahel juhul vihma, kaasnes ka äike, kuid see oli väga nõrk ning pilvesisene.

Tuul puhus kogu päeva edelast või lõunaedelast. Tuul oli mõõdukas, ajuti puhanguline, äikese ajal valitses pigem tuulevaikus kui tugev tuul. Sooja oli päeva vältel 13-18°.

Konvektsioon

Tegemist oli hommikuse konvektsioonitüübiga, kusjuures pilved esinesid tüüpiliselt mitme lainena.

Konvektsioonitüüpe jaotatakse kahel viisil: aja ning kvaliteedi järgi, kuid populaarsust kogub ka nn temperatuuripõhine jaotusviis. Vahel on õigem öelda grupp. Esimesel juhul jaguneb konvektsioon öiseks, hommikuseks, päevaseks, õhtuseks, mereliseks ja ajaliselt sõltumatuks ehk frontaalseks; teisel juhul määratakse 6 astmelisel skaalal konvektsiooniklass ehk kvaliteet, mis omistatakse kas vaatluse teel või kasutatakse mõningaid niivõrd-kuivõrd objektiivseid meetodeid. Parima tulemuse annab nende ühendamine. Temperatuuripõhiselt jaotatakse konvektsioon soojaks, mõõdukaks, külmaks ja segatüübiliseks (antud päeval oli külm konv.tüüp).

Mida see jaotus tähendab, kuidas neid liike kindlaks teha ja millised nähtused kaasnevad? Iseloomustus on selline.

1. ajaline jaotusviis

a) Öine konvektsioon

Sageli seguneb merelisega, võiks isegi öelda, et on peaaegu sellega samastatav. Tüüpiliselt areneb kahel juhul: kas väga kuuma (troopilise) õhumassi korral või sooja vee kohal. Vahel harva esineb ka iseseisev, madalrõhu survel tekkiv öine konvektsioon, viimati 8. juunil 2008.

Troopilise näitena sobib suurepäraselt 2007. aasta mai lõpp, kui valitses tugev kuumalaine ning mitmel päeval arenesid äikesepilved öösel. Ilmselt on selle põhjuseks eriti tugev maapinna sojenemine ning kõrge konv. tasapind. Päeval soojeneb maa tugevasti, tekivad tõusvad õhuvoolud, kuid need ei ulatu veel nii kõrgele, et võiks formeeruda pilv. Õhtul, kui temperatuur langeb, suureneb ka niiskus ning konv. tasapind madaldub: võimalikuks osutub pilvede teke, kusjuures maapind on endiselt õhu suhtes väga soe ja toetab pilvede arengut. See tähendab, et väga kaua ei saa selline pilvede areng kesta: pärast südaööd on maapind siiski piisavalt jahtunud, et konv. voolud manduksid.

Äikeste tugevus on varieeruv, kuid sageli on need väga võimsad. Palju on pilv-maa välke ja need on sageli kollakad või oranžikad õhu suure kolloidosakeste sisalduse tõttu. Müristamist on kaht tüüpi: esimesel juhul on see nõrk või puudub, isegi kui välk tundub lähedal olevat, põhjus selles, et maapinna lähedal on soojem ja see mõjutab helilainete levikut ning tugevust ja välgud on väga kauged, isegi kui nad on pea kohal (pilved asuvad väga kõrgel kuivuse tõttu); teisel juhul vali pilv-maa välkude tõttu. Sademed on intensiivsed ja sageli rahega (sel juhul väga suureteraline).

Sooja vee kohal areneb selline konvektsioon tavaliselt suve lõpust kuni südatalveni (lahtise vee puhul). Täidetud peab olema kaks timgimust: vesi on soojem kui õhk ja õhumass on labiilne. Seda tuleb ette igal aastal. Selline äike on tavaline augustist oktoobrini ja peamiselt vee kohal või rannikul; maa kohal muutub kohe ebastabiilseks ja hajub. Rahet tuleb ainult juhul, kui ilm on külm (sel juhul on õhutemp. enamasti alla 10°). Suve korral areneb õhtul ja öösel, sügisel hommikul ja talvel päevasel ajal. Pilved moodustavad sageli väga ilusaid kujusid, eriti suvelõpu korral, sügisel ja talvel tuleb rahet, teralund, lumeuupe (näiteks 4. dets 2004) või lund (20. nov 2004). Mõnel aastal sajabki esimene lumi just selle konv. tüübi abil maha (2004).

b) Hommikune konvektsioon

Põhjuseks sageli väheaktiivse madalrõhulohu või frondi üleminek. Iseloomulik soojale aastaajale. Kohe hommikul on rünkpilved olemas, need arenevad ja muutuvad väga kiiresti, annavad sademeid, vahel ka äikest ning siis taanduvad, kuigi pole keskpäevgi käes ja võiks arvata, et intensiivsem päike võiks just tekitada pilvi. Vahel siiski pärastlõunal tekivadki uued pilved ja tuleb vihmagi, kuid pilvetüüp on sageli muutunud ja vihm nõrgem. Äikest siis tavaliselt pole.

c) Päevane konvektsioon

Iseloomulik vaiksetele ja soojadele kevad-või suvepäevadele. Ilm muutub soojemaks, taevarannale ilmuvad lõuna paiku vähem või rohkem vähearenenud rünkpilvi, mis õhtupoolikul kaovad. Need on klassikalised hea ilma rünk-ehk lammaspilved. Sademeid ja äikest tavaliselt pole. Vahel harva võivad neist madalrõhu või külma frondi sabas kujuneda rünksajupilved. Kõik need pilved kujunevad puhtalt või peaaegu ainult päikese soojendava mõju tõttu.

d) Õhtune konvektsioon

Kaks alaliiki: pärastlõunane ja õhtune. Kuna pärastlõunane tekibki pärast lõunat ja lõviosa langeb õhutpoolikule või õhtule, siis nimetataksegi seda tüüpi ikkagi õhtuseks.

Vahel areneb väga ootamatult või väga aeglaselt. Siia tüüpi kuulub ka 2 aja rekordit rünkpilve arenemisest rünksajupilveks: esimene neist oli kurikuulsate 2001. a juulitormide ajal - 17. juulil arenes väike rünkpilveke umbes kl 16-17 vahel 25 minutiga ähvardavaks äikesekoldeks, seega rekordiliselt kiiresti; teine juhtum oli paar aastat hiljem, kuid täpne aeg on meelest läinud: rünkpilv arenes äikesepilveks 12 tunniga, kusjuures tegemist oli tõepoolest sama, hommikul tekkinud pilvega, mis püsis peaaegu liikumatult (lähenes väga aeglaselt), ilm oli tuulevaikne; ja äikese kestvus-ning tugevusrekordid (sellest mõnes teises postituses).

Sellesse konvektsioonigruppi kuulub kõige erinevamaid pilvetüüpe, seetõttu on koondportreed raske anda, ühendavaks tunnuseks on põhiliselt päevane ja õhtune tekke(kujunemis-)aeg. Samuti on suurem osa tornaadosid seotud just selle konv.grupiga.

e) Mereline

Põhiliselt vaadeldud juba eespool.

f) Ajaliselt sõltumatu ehk frontaalne konvektsioon

See konvektsioon on tihedalt seotud frondiga ning võib tekkida ükskõik millisel kella-ja aastaajal (2003. aastal 22. detsembril). Sageli on sajud ja äikesed püsivad ning tugevad, harvem võib ka rahet tulla. Vahel on keeristormid selle grupiga seotud. Tunnuseks on veel tuule vaikimine enne fronti, puhanguline tuul pilve all, rebenenud pilveservad ja pika, müüritaolise pilve ilmumine taevasse.

2. konvektsiooniklassid

Kasutatakse 6-astmelist skaalat ning määratakse vaatluse, obektiivsete meetoditega või nende mõlemaga klass kindlaks.

Määramismeetodid. Vaatlus - vaatleja peab hindama tekkinud rünk-ja rünksajupilvede hulka, pilvede välimust ja äikese olemasolu ning langetama otsuse.

Objektiivne meetod - loetakse rünk-ja rünksajupilvede hulk, arvutatakse pilvede hulgast rünksajupilve protsent, vaadatakse, kui palju rünksajupilvi tekib rünkpilvedest ning loetakse kokku need ja äikesepilved ning leitakse kaalutud keskmine.

Segameetod - kasutatakse ka vaatlust ehk lisaks keskmise leidmisele võetakse arvesse pilvede välimust ja kujunemiskiirust.

Kriteeriumiks (aluseks) võetud tähelepanek, et mõnel juhul areneb väga palju rünkpilvi rünksajupilvedeks, vahel ei toimu seda, vahel on jäätumismäär suurem või väiksem ning äikest on või pole, kui on, siis selle hulk on seostatav teatud pilvede tüüpidega.

Ia - nn esmaklassiline konvektsioon. Esineb väga harva, viimati 9.-10. juulil 2004. aastal. Kõik tekkivad rünkpilved arenevad rünksajupilvedeks, enamasti on neis kõikides samuti äike sees. Pilved on väga kaunid, ei teki juuksetaolisi kiudpilvi pilvetippu, ükski pilv ei madaldu või ei muutu kihtpilvesarnaseks ning nad püsivad väga kompaktsetena. Sageli kaasneb rahe ja see konv.tp tekib mõõdukalt sooja või sooja ilmaga. Pilvede areng on tavaliselt väga kiire.

I - Sarnaneb eelmisele, kuid umbes 10% pilvedest ei muutu rünksajupilvedeks. Vahel harva madaldub või hajub mõni pilv. Äikest on palju kuni vähe.

II - Tüüpiline klass, mõned pilved muutuvad, mõned mitte rünksajupilvedeks. Äikest ei pruugi iga kord sellisel päeval olla. Suurim pilvede vormirikkus: jälgitav on pilve sünd, areng ja selle hajumine, sageli venivad pilvede tippudest välja juuksetaolised kiupilveviirud, mõni pilv võib muutuda eriti püsivaks ning võimsaks.

III - Samuti sagedane. Paljud võivad muutuda rünksajupilvedeks, kuid sagedased on ka nn kihtrünksajupilved. Päeva edenedes valgub suurem osa pilvi laiali, need liituvad ja tekib kihtsajupilvede sarnased pilved. Vahel taanduvad teised pilved, andes teed äikesepilvele (17. juuni 2008).

IV - Mõned pilved võivad olla täielikult jäätunud tipuga, kuid paljud on kihtpilvesarnased. Suhteliselt harva võib-olla äikest. Iseloomulik väga soojale või jahedale ilmale, kui pilved ei saa kuigi kõrgele areneda või pole piisavalt külm täielikuks jäätumiseks.

V - Tavaliselt tekivad kihtrünk-ja kihtrünksajupilved. Alguses võivad olla pilved paljutõotavad, arenevad kiiresti ja on korraliku välimusega, kuid ühel hetkel valguvad laiali, liituvad ja muutuvad ilmetuks. Iseloomulik enne sooja fronti, eriti kui tsüklon on veel akiivne.

VI - Siia kuuluvad lamedad ilusa ilma rünkpilved, kihtrünkpilved jmt "praht".

3. Temperatuuripõhine jaotus

a) Külm konvektsioon

Pilvevormid võivad olla üsna erinevad, kuid sageli on need väga kontrastsed sinise või isegi sügavsinise taeva taustal, suur kompaktsus, väga rünklikud, lillkapsataolised, vahel harva võivad meenutada lehvikut (sept algus 2005). Sageli kaasneb äike ja peaaegu alati rahe. Üks markantsemaid juhtumeid oli 7. sept. 2004, kui kohati Tallinnas sadas kuni kanamunasuuruseid jäätükke (ilm.ee-s rubriigi "Ilmaimed" üks esimesi lugusid, aadressid: vesipüks - http://ilm.ee/index.php?3990

rahe - http://ilm.ee/index.php?3985). Sageli kaasneb selle konv.tüübiga tugev tuul, näiteks 28. aug. 2004. Ka 2003. aasta äikesed ja üleujutused Kirde-Eestis kuuluvad selle tüübi alla (külm ja tuuline ilm, palju äikest).

Üks alaliikidest tekib talvel ja kevadel külmalainete ajal. Rünkpilved on kompaktsed, kuid rünksajupilvedeks muutunult on madalad, nagu pooleldi läbipaistvad ja kohevalt kiudustunud (nn talvised rünksajupilved).

Harva tekib alatüüp, mis toob küll palju hoovihma ja ilu, kuid mitte äikest, see tekib ainult suvel ning välimuselt võivad meenutada äikesepilvi, tipp on vahel silmipimestavalt hele.

b) Mõõdukas konvektsioon

Seda konv.gruppi on raske piiritleda selle sisemise suure mitmekesisuse tõttu. Vahel tekib üsna madala temp. puhul, kuid sagedamini mõõduka ning sooja ilma puhul. Suurem osa konvektsiooni kuulub sellesse gruppi.

c) Kuumalainete ja kõrbete konvektsioon

Eesti kliimas harva, näiteks 2004. aasta kuumalainete ajal juulis, samuti 2007. aastal mai lõpus. Seotud troopilise õhumassiga. Põhiliseks 2 tüüpi: kas öine, mida kirjeldati eespool või tekivad pärastlõunaks taevasse tasapisi suurenevad rünkpilved, mis muutuvad väikesteks rünksajupilvedeks; vahel on raske uskuda, et sellistest väikestest pilvedest võiks äikest tulla. Tüüpiline on kuiv äike, mis põhjustab kuivema kliimaga aladel palju tulekahjusid. Mõnikord muutub tuul puhanguliseks.

d) Segatüübiline konvektsioon

Tähistab ilmatüübi muutumist, näiteks on alguses madalad ja vähearenenud pilverüngad, kuid nende tagant ilmuvad suured, hoopis teist tüüpi, tavaliselt rünksajupilved. Sageli on seotud frontide ja madalrõhulohkudega.

Üsna ruttu õnnestus hankida uus kaamera ning nüüdsest on pildistamine jälle võimalik. Kõik pildid on tehtud 21. juunil kl 9 ja 12 vahel (hiljem ei olnud taevas enam midagi kuigi pildistamisväärset).

Kl 9. Taevas on palju rünkpilvi, lõuna poolt läheneb arenev sajupilv.

Esimene müristamine on olnud. Vaade läände.

Sajab rahet. Pilved on eriti kompaktsed.

Näha on uusi arenevaid pilverünki. Vasakul kujuneb välja nn tail-cloud.

Üsna suur äikesepilv loodes. Pilvetipp on silmipimestavalt hele. Kui lähemalt vaadata, on tipu lähedal näha, nagu läheksid jooned alla. See on rahe.

Klassikaline äikese ja rahepilv põhjas. I klassi külm hommikune konvektsioon.

Idas on märgata veel ühte äikesepilve.

Ilm ja äikesed 20. juunil

Käes on aasta pikimad päevad ning hoo saab sisse ka suvine äikesehooaeg. Tänagi ennustati palju äikest ning isegi tõsisemaid nähtusi, ent tegelikkus jäi võrreldes 17. juuniga siiski märksa tagasihoidlikumaks ja äikesed koondusid peamiselt Lahkme-Eestisse (Türi) ja Soome lahele.

Sünoptiline tagataust

Skandinaaviasse jõudis väheliikuv tsüklon, mille esiosas oli säilinud veel soe sektor. See põhjustas 20. juuni päeval soojapoolse, kuid pilvise ilma. Soojale frondile oli järgi jõudmas külm front, mille ees olid suhtekiselt soodasd tingimused konvektsiooniks.

Külm front põhjustas ajutist laussadu, kuid mitte äikest (äike formeerub harva külmal frondil, kuid enamasti soojal). Järgnevate päevade jooksul on tsüklon väheliikuv ning mööda kaguserva libiseb paar osatsüklonit üle Eesti, tuues vihma ja võib-olla ka äikest. Lõuna-Eestini ulatub kõrgrõhuala, mis võib tingida sealse kuivema ilma.

Ilm 20. juunil

Hommikul, sooja frondi üleminekul, sadas Tallinnas nõrgalt vihma (umbes 8 ja 9 vahel). Taevas oli pilves, kuid päike paistis siiski vähemal või suuremal määral pilvkattest läbi. Oli tugev soojavine (õhus on suspenseerunud kolloidosakesed, millelt valguse hajumine tingib lisaks mitteklaarile taevale ka udu valkja värvuse). Hommiku edenedes muutusid kiht-ja kihtrünkpilved tihedamaks, kuid ilm püsis olulise sajuta. Sooja oli juba hommikul 18°, tõustes päeval tipphetkel 21°-ni.

Kl 12 ajal muutus taevas lõuna poolt heledamaks ning ilmusid rünkpilvede tipud. Mõned neist olid kaetud ohtrate pileustega, mis viitas äikesevõimalusele. Kohale jõudes valgusid need pilved siiski laiali, kuid üks muutus läänes sajupilveks, mis liikus kirde-põhja suunas. Äikest seal tõenäoliselt ei olnud.

Siis selgines taevas taas veidi ja hakkasid kujunema rünkpilved. Endiselt oli taevas palju kihtpilvetükke. Kl 13 ja 14 vahel tekkisid äikesekolded, mis liikusid üle Kesk-Eesti Soome lahele. Mõni neist põhjustas ka ohtlikke pilv-maa välke ning kahjustusi. Sajuhood olid väga tugevad (5 minutiga isegi kuni 8 mm).

Hoopis teine oli olukord lääne pool. Ka siin kujunes rünksajupilvi, kuid need olid siiski madalad ja olulise äikeseta. Esines palju kaabukujulisi pilvi. Hoogsajupilved andsid enamasti mõõdukaid, oma südames ka tugevaid sademeid.

Tuul oli hommikul kagust, kuid päeval lõunast. Muutus hakkas toimuma umbes kl 17 ajal. Läänetaevas muutus süngemaks ning tuul nõrgemaks: lähenes äikeseta külm front. Varsti oli märgata narmalist pilveserva ning tuul muutus puhanguliseks ja hakkas puhuma läänest. Algas kuni tugev laussadu, oli palju madalaid pilvi. Enne pilvevalli liikusid pilved lõunaedelast põhjakirdesse, kuid pilvevalli taga läänest itta.

Sadu nõrgenes umbes tunni möödudes ja nii tuul kui pilved olid jälle edelast. Märkimist väärib asjaolu, et hakkas udu tekkima (haruldane praeguse aastaaja kohta, kuid ilmaolusid arvestades normaalne). Udu ei formeerunud siiski lõplikult, sest tuul tugevnes veidi.

Edelasse ilmusid võimsad rünkpilved, mis pakkusid loojuva päikese taustal vaatemängu. Hiljem lährenesid lõunast rünk-ja kihtrünkpilved.

Millist ilma ootame?

Laupäeval on tõenäoliselt valdavaks nähtuseks hoovihmad. On korralik äikesevõimalus. Edaspidi võib hoovihmade sagedus väheneda, kuid esmaspäevaks saabub uus tsüklon saju ja arvatava äikesega. Ilmselt on jaaniõhtu sajune. Temperatuur on normikohane, kuid jaanipärevast alates langeb ja niiske ilma tõttu on ööd soojad, kuid päevad pea samasugused. Tuul alguses tugevneb, ent siis nõrgeneb, olles peamiselt edelast.

Viimase aja äikestest ja ilmastikust

Ilmastik on juuni keskpaiga saabumisega muutunud niiskemaks ja sajusemaks. Väga suur tuleoht on neutraliseeritud. Põhjuseks on meie kliimale tüüpilised läänetsüklonid ja lähipäevil on neile tublisti lisa oodata.

17. juuni äikestest ja loodusnähtusest Nõmmel on palju räägitud. Pigem on asi psühholoogiline: Tallinnas ei ole mõõdukat äikest tipptunnil väga kaua olnud ning sellest ka suur jutt. Loodusnähtus Nõmmel on ebaselge, kuid tundub, et tegu võib-olla maapüksi või gustnadoga, arvestamata ei saa jätta ka võimalust, et tegemist on tundmatu loodusnähtusega. Ilm.ee-l on viide samasuguse tekkega ilmastikunähtusele: Nõmme - http://www.ilm.ee/?44646

sarnane nähtus - http://www.ilm.ee/index.php?3989

Sündmused 17. juunil

Vaatluskoht: Männiku

Hommikune soojus (20°) ja muutlik pilvisus asendus varasel lõunal pilvisema taevaga. Palju oli igat tüüpi kiht-ja rünkpilvi ning nendevahelisi ühendusi. Tuul oli küllaltki mõõdukas ja puhanguline, valdavalt lõunast.

Esimene müristamine oli veidi enne kl 12. Müristas edelas ning sageli, see meenutas raginat, kuid juba 20 min pärast oli äike pilvedest kadunud. See näitas seda, et äike pilvedes on võimalik. Möödus üle 40 minuti. Umbes kl 12:50 tekkis otse pea kohal nõrk äike. Sadas pisut vihma ning rahet. Kohe pärast selle pilve hajumist kujunes kagus uus, kus oli näha ka konkreetseid välke: äike oli sel korral tugevasti pilvesisene ning nõrga müristamisega (ilmselt oli äike kaugel, näiteks pea kohal mitu lööki kõrgemal kui 3 km). Sadas kerget vihma.

Tuul kadus alles enne 2, mis näitas põhiäikese teket ja lähenemist. Aja jooksul liikus pilv lähemale, kuid müristamis peaaegu polnud, sest tegemist oli vaikse äikese fenomeniga. Taevas tumenes ning hakkas sadama mõõdukat vihma. Ka äike oli mõõdukas. Tuult oli, kuid mitte märkimisväärselt.

Umbes poole tunniga eemaldus äike ning siis hajus. Jätkus nõrk vihmasadu ning tuulevaikus.

Tuleb arvestada, et see äike puudutas peamiselt Tallinnat, ka Valga lähistel toimus nii mõndagi märkimisväärset.

Juba reedel lubatakse samasugseid ilmastikutingimusi. Arvutused näitavad isegi pagiliini Eestis (kaudselt tähendab tornaadode võimalust). Eks näis, mis tuleb. Ebapüsivus jätkub ilmset nädala vältel, põhjustades kohatisi äikeseid. Hiljem asendub see kas laussadudega või märksa tõsisema ilmastikuga (senisest tugevamate äikestega) jaanipäeva paiku.

Mõned pildid (kahjuks kaamera katki, seega lähiajal null).

Kl 8.44. Taevas on pilved erinevatel tasanditel nagu enne äikest ikka.

Kl 9.57. Näha on laialivalgunud pilvetippu.

Kl. 11.48. Rünkpilved koonduvad.

Kl 12.07. Vasakul servas päeva esimene äikesepilv.

(Varsti juttu eksamitest)

Äikestest 11. juunil

11. juunil oli Eestis taas mitmel pool äikest.

Meie ilma mõjutas Karjalasse tagavnev täituv tsüklon. Just sellistes madalrõhkkondades on parimad võimalused konvektiivseks aktiivsuseks (äikesteks). Päeva jooksul kujunes Stockholmi lähistel välja mikroosatsüklon, mis kujutas endast põhiliselt sekundaarset külma fronti, mis aga jõudis alles õhtul Lääne-Eestisse, põhjustades pilvise taeva ja kerged vihmasabinad.

Juba hommikul kujunes Kesk-Eesti kohal välja pilvesüsteem, mis liikus ida-kirde suunas, põhjustas äikest ning puhangulist tuult. Kohati sadas rahet, aga vihmakogused olid siiski üsna väikesed. Äike ise oli samuti nõrk. Aja jooksul kandus pilvemassiiv Lääne-Virumaale. Ka Lõuna-Soomes arenes äikesepilvi; pärastlõunal registreeris Helsinki ilmajaam äikest ning hoovihma. Rahe kohta puuduvad andmed.

Ka neljapäeval sajab ilmselt mitmel pool hoovihma ja võib ka äikest olla. Võimalik, et Loode-Eestis on sajuvõimalus väiksem, sest mere poolt puhuv tuul ei soosi rünksajupilvede arengut.

Nädala lõpuks ennustati tugevat sadu, sest Loode-Venemaale tõuseb lõunast tsüklon. Ilmakaardid näitavad, et see lõunatsüklon jääb liiga kaugele Venemaale ega pruugi isegi tuulesuuna muutust põhjustada, rääkimata sadudest. Moskva joonel või veelgi ida pool on oodata tugevat äikest ja märkimisväärset soojalainet. Eestis muutub ilm aga rahulikumaks, kuivemaks ja soojemaks. Alles uuel nädalal on järgmine läänetsüklon Skandinaavias platsis ja toob ehk meilegi saju.

Ilm oli 11. juunil selline:

Hommikul oli edelas näha võimsaid rünkpilvi. Pilvede varjund viitab äikese võimalusele.

Sama koht mõned minutid hiljem. Pilved kasvavad.

Paremal kaugemal on näha jäätunud tipuga rünksajupilve. Ilmselt on tegemist äikesepilvega. Sellest pilvest veidi madalamal on heleda servaga säbruline pilverünk. Sellised säbrulised pilved viitavad rahevõimalusele (eriti tugev turbulents/tõusvad õhuvoolud).

Pikad ja rünkliku üleservaga rünkpilvede viirud näitavad äikeseks piisavat ebastabiilset õhumassi.

Äikesepilv Helsinki kohal (kaugus umbes 100 km).

Kauge äike 8. juunil

8. juunil 2008 oli samuti äikest, kuid õige kaugel. Seegi oli seotud läänetsükloniga ning külma frondiga. Päeval muutus ilm soojaks, sest Eesti sattus tsükloni sooja sektorisse ja läänest kandus sooja õhku juurde. Temperatuur tõusis 24°-ni.

Päeva jooksul tekkisid Ac castellanused, mis viitasid kas peatsele äikesele või selle lähedusele. Tõepoolest, päeval oligi Kagu-Soomes olnud äikest. Õhtul ilmusid põhjast ja loodest uued "äikesekaaslejad" ja umbes 23.15 võis põhjasuunas vähemalt 80 km kaugusel näha välke.

Pilv oli piklik ja liikus Helsinki kohalt Soome lahele ja tabas servaga Pärispea ning Juminda poolsaart põhjarannikul umbes südaöö paiku. Pidevalt võis nii pilvesiseseid kui ka pilv-maa välke näha. Välgud olid kauguse tõttu kollakad. Endiselt oli soe, 17°, ja tuuline. Äike taandus pikkamisi ida poole.

Keskpäevaks on tekkinud palju kõrgrünkpilvi.

Õhtul umbes poole 9 ajal. Põhjataevasse on tekkinud esimene suurem rünksajupilv, kusjuures tänavalambis paremal on näha mammatuse-taolist struktuuri.

Päikeseloojang ajal oli taevas mitmesuguseid kiudpilvi, neist ülemine meenutab kala selgroogu või lehvikut. Silmapiiri lähedal on laialivalgunud äikesepilve tipp (äikest selles enam polnud).

KL 23:18. Kasest vasakul on näha äikesepilve serva, mis venib ida poole.

Ootamatu äike 10. juunil 2008

10. juunil tekkis täiesti ootamatult Tallinnas äike. Järgnevalt sündmuste lühikirjeldus, pildimaterjal ning sünoptilised põhjused.

Sündmused

Hommikul oli ilm muutliku pilvisusega, kuid peatselt läks ilm lääne poolt täiesti pilve. Ajuti sadas nõrka, kuid jämedapiisalist vihma. Puhus nõrk või mõõdukas lõunatuul. Taevas olid põhiliselt keskkihi ja kõrgkihi pilved, madalaid pilvi ei olnud.

Pärastlõunal, see on umbes pool 14, jäi sadu harvemaks ja lakkas siis hoopiski. Ilm oli endiselt pilvine, kuigi üksikute selgimistega. Tekkisid ka madalad pilved, näiteks Stratus fractused, Stratocumulused ja mõned cumuluse-liigid. Tuul tugevnes ja hakkas pöörduma, olles nüüd edelast. Radaritelt oli näha tugevate sajualade kujunemine Botnia lahel, kus oli ka äikest.

Õhtupoolikul tugevnes edelatuul veelgi, pilvi oli mitmel tasandil ning nende liikumissuunad erinesid veidi. Hakkasid arenema Cumulus congestused, kuid õhtu edenedes nad kaugenesid tugeva tuule mõjul kiiresti kagusse ja itta. Loodest ja läänest oli tulemas enam selgimisi, kuigi need pilved oli taaskord oma välimust muutnud: ilmusid väikeste tornikestega pilved, mis siiski kiires õhuvoolus räbaldusid ega tõotanud midagi. Kella 21 ajal liikus Tallinnale peale üsna kiiresti tekkinud tume, kuid auklik pilvemassiiv. See oli räbaldanud ning koosnes rünkpilvetükkidest. Tuul tugevnes ning sadas hooti vihma. Pilvemass liikus kiiresti ning muutis pidevalt kuju.
Kell 21.35 oli tumedaim osa Tallinnast üle jõudnud ning läänes hakkas paistma päike, põhjustades vikerkaart. Lõuna pool aga arenes kiiresti hoovihmatsoon, mis libamisi lähenes. Kl 21.37 oli kuulda lähedast müristamist lõunas, mis oli täiesti ootamatu. Kuni kl 22.15-ni kestis nõrk külma frondi äike. Pidevalt mängles kagu pool poolringikujuline vikerkaar, vahel ka topelt. Tormine tuul hakkas vaibuma ning ajuti tugev hoovihm taandus. Ka pilved muutusid kogu aeg ning liikusid väga kiiresti.
Kokku registreerisin 8 müristamist, kusjuures 4 juhul õnnestus näha ka välke. Kõik olid pilv-maa välgud. Müristamised olid nõrgad (peale ühe), kuid lähedased. Ilmselt kandis tugev tuul helilaineid eemale, sest välgud olid kõik allatuult. Äike ise tekkis väga ootamatult (kuigi päeval oli äikesele viitavaid tunnuseid, ei oodanud seda Tallinnas) ja eemaldus hetkel kiiresti ida poole. Tugev edela-ja läänetuul nõrgenes pea tuulevaikuseks
Hommikul oli temperatuur 13°, kuid tõusis päeval 18°-ni. Äikese ajal temperatuur ei muutunud ja jäi stabiilselt 17°juurde. Õhtul taeva selginedes langes taas 13°-ni.
Sünoptiline taust

Läänest lähenes hommikuks Skandinaaviale aktiivne läänetsüklon. Õhurõhk oli keskmes umbes 990 mb. Ka Eestis langes õhurõhk üsna intensiivselt, olles maksimaalselt kolme tunni keskmisena -4 mb. Päeval jäi Eesti tsükloni sooja sektorisse, kusjuures hommikune vihm ja kihtpilved tähendasid sooja fronti. Päeva jooksul, vastavalt tsükloni survele, tugevnes tuul ning Botnia lahel paiknes põhiline külm front, mis põhjustas seal ja ka Soomes äikest.
Tundub, et õhtul aga kujunes Soome lahel välja külma frondi uus laine, mis kiiresti arenes, tekitas veelgi tugevamat tuult ning liikus ida-kagu suunas. See front oli kaldu ja paiknes kirde-edelasuunaliselt ning kuna pilved arenevad kõige ägedamalt piki külma fronti, tekkisid ka sajualad vastavalt ribana ning kaldu. Kui front jõudis maale, siis tekkis äike (võis olla maismaa mõju, võis ka mitte).
Tunnused, mis näitasid äikest

Vihm oli jämedapiisaline, ilm oli pilvise ja sajuse ilma kohta küllaltki soe, tsüklon oli aktiivne, tekkisid ka konvektsioonipilved, lähenes külm front, pilvi oli mitmel tasandil ning nende liikumissuund oli veidi erinev.
Tunnused, mis ei soodustanud/kinnitanud äikest

Tugev tuul, tsükloni suhteline kaugus, temperatuurikontrast külma frondi ees ja taga oli väike, tuul tugev ja pigem mere poolt, kihtpilvisus/vähe päikesepaistet ning loid või mõõdukas rünkpilvede areng.
Pilte 10. juuni ilmast

Kagutaevas kl 16:46. Näha on kiiresti liikuvaid mitmel tasandil olevaid pilvi.

Kl 17:50. Pilved on rünklikumad ning liiguvad veidi erinevates suundades.

Kagutaevas kl 18:12. Arenenud on võimas rünkpilveriba.

Läänetaevas kl 20:34. Tekkimas on uus külm front. Tegelikult olid pilved veidi heledamad.

Sama koht kl 20:52. Pilved olid tumedamad. Eemal on näha sajujooni.

Lõunataevas kl 21:32. Front on pea kohal. Tuul tugevneb tormiks ning pilved kobrutavad.

Kl 21:35. See on frontaaltasapind, kus on suurim turbulents.

Kl 21:37. Hetk tagasi müristas. Sajab hooti vihma.

Kl 21:39

Kl 21:41

Äikesepilve/frondi tipp kl 21:44

Kl 21:46. Hetk tagasi lõi välku, kus on veidi kõrgemal vasakul heledam koht.

Kl 22:03. Front taandub itta.

Kl. 22:07

Kl. 22:20. Äikesepilve tipp õhtupäikeses. See tipp oli äärmiselt muutlik ja liikus kiiresti edasi.

Ülevaade suvila käikudest

Üsna hiljuti lõppes III rännak Laitsesse. Nii eelmisel kui sel korral oli inimesi kohal parajas koguses, mis lubas aktiivset puhkust. Viimasel korral jäi liikumine väheseks, sest planeeritud oli õppimine eksamiteks, millest ei tulnud midagi välja.

Peab ütlema, et inimeste kooslus on seni olnud hea. Sugugi mitte iga inimesega pole võimalik koos puhata, isegi kui tegemist on meeldiva isiksusega. Hea on märkida, et üldiselt on olukord olnud kontrolli all, kuigi teisel korral ei olnud asi sugugi väga korras, aga mäng sai läbi.

Mõistagi ei saanud äikeseküsitlust sinnapaika jätta, vaid "ohvriteks" osutusid sel korral naabrid. Neil oli küllaltki palju kogemusi jagada, sealhulgas pealtnäha ebatavalist. Üks noortest kolleegidest, osales küsitluse protsessis, anti proovikivi isesiseisva küsimuse esitamisena. Sellega sai ta hakkama. Teine aga oli rahulik, sest teadis, mida oodata, kuid huvitav oli tal sellegipoolest.

Huvitavatest sündmustest, et laanekuklased oli oma elupaika järjekordselt muutnud. See on mõistetav, sest kahjuks hävitati nende endine sobiv elukoht (pesa).

Suvilas veedetud aja jooksul muutuvad inimesed paremini mõistetavaks. Avaldatakse nii head kui halvad omadused. Kui inimeste klooslus oleks ebasobiv, siis oleks see muutunud, kuid selle asemel näib hoopiski kinnistuvat.

Üks suvilas viibinutest, kes on kõik korrad kohal olnud, seda muidugi eelkõige huvist ja avatusest, on muutunud olnud aja jooksul küpsemaks. Võib öelda, et suve lõpuks on tegemist täiesti väljakujunenud inimesega, mis tähendab kõige muu hulgas muutumisvõime säilimises. Kahjuks täiskasvanuks saades see omadus enamasti minetatakse.

Loodetavasti on ees palju selliseid viibmisi.