Bussijuhid on nagu nad on - ütlevad peatuste nimesid üsna halvasti, sageli panevad ukse kinni, kui inimene on juba ukseni jõudnud või on muidu tavalised ja ükskõiksed. Hiljuti kuulsin ühelt inimeselt lugu naisjuhist, kes tavatseb inimestega juttu teha, et kuhu teie ka sõidate jne. See on üsna erandlik nähtus, kuid tänane (30. august) on ikka üle kõige, ma arvan.
Täna oli mul vaja kesklinnast jõuda ühele koosolekule Nõmmele. Selleks läksin nr 36 peale. Algus oli tavaline, istusin ette ja süvenesin oma raamatusse, siis jälle vaatasin ilma.
Tallinn-Väikses peatus buss järsult, sest eesolev buss hakkas üliootamatult liikuma. Üks mutike lendas kohe pikali, aga muidu polnud viga. Keegi pahaseks ei saanud. Nimetatud sündmus küll pälvis mingil määral mu tähelepanu, kuid eks selliseid asju ikka juhtub ja ei mõistnud veel midagi ebatavalist. Siis, pärast Hallivanamehe peatust pidurdas buss hullupööra, sest üks auto oleks äärepealt sisse sõitnud! Nüüd hakkas huvi tekkima, sest ega iga päev juhtu, et buss 2 korda järsult pidurdab. Nüüd ootas mind üllatus: bussijuht (mees) vabandas viisakalt: "Ma väga vabandan Teie ees. See auto tahtis otsa sõita!" Inimesed ütlesid üksmeelselt, et pole midagi ja kõik rõõmustasid sellise juhi üle. Päriselt ei saanud ma ikkagi asjast aru, mõtlesin, et oi kui huvitav juht ja lugesin edasi.
Jõudsime Järve Selveri juurde. Reisijad tulid peale ja buss hakkas sõitma. Siis, umbes 300 m eemal tuli joostes üks vanem naisterahvas, aga loobus, kuna ei lootnud enam jõuda. Aga oh imet, juht peatus ja naine tuli tänades sisse. Ta sõitis paar peatust ja tuli Rohelises maha, kusjuures tänas juhti meeldiva sõidu eest. Ma mõistsin nüüd hästi juhi ebatavalisust.
Üks teine naisterahvas liikus ukse juurde, kui oodati rongi tõkkepuude taga. Bussi ees oli õppesõiduautoga üks naine - ilmselt sõiduõpetaja, sest ta oli autos üksi. Järsku küsis juht naiselt, ega te soovi äkki maha minna ja tegi ukse lahti. Naine ütles, et ei ja tänas. Siis tagurdas sõiduõpetaja peaaegu bussile sisse ja pööras liiklusohtlikult tagasi. Naine ütles: "Äh, tekkis järsku aga mõte!". Natuke oli vaikust, siis üles bussijuht: "See paistis olevat sõiduõpetaja, ta oli nimelt üksi roolis." Naine ütles, et assoo ja raputas noomivalt pead (et on ikka alles sõiduõpetajad). Jälle vaikus. Uuest sõna juhil: "Sealt see halb liikluskultuur meile tulebki, kui sellised nõmedad sõiduõpetaja on meie autokoolides!"
Tõkkepuu avanes ja sõideti edasi. Kohe enne Nõmme risti foori taga oodates tegi bussijuht uuesti ukse lahti, et äkki soovib keegi väljuda. Inimesed naeratasid. Nõmmel läksid inimesed maha ja kõik tänasid bussijuhti huvitava sõidu eest! Uudishimust sõitsin edasi ja kõik, kes olid sündmuste käiku jälginud ja suutsid kasvõi kõige algelisemal kombel mõista bussijuhi erilisust, tänasid, mina kaasa arvatud. See juht tegi terve päeva tuju heaks!
Oijah, selliseid bussijuhte võiks rohkem olla ^^!(:
VastaKustutaSul vedas, et sa said sellise bussijuhiga sõita !(:
Aga kahjuks on selliseid bussijuhte väga vähe :/.
Tõsiselt vedas! Üldiselt ma ei suhtu ühisransporti just suure sümpaatiaga, et ajab asja ära, mis siin ikka, kuid seekord oli üle väga pika aja sõit peaaegu nauditav. Võib-olla ongi parem, et häid erandeid on vähe, muidu harjuksime ju liialt ära.
VastaKustutahehe. Endalgi olnud mõni liinibussijuht, kes on olnud väga viisakas ning reisijatega juttu ajanud ja ise uut ja uvitavat juttu tekitanud. Linnatranspordis aga eriti pole selliseid juhuseid olnud.
VastaKustutaIlmselt oli antud loos bussijuht väga abivalmis, hooliv inimestest, jutukas, lahe, viisakas ja kõike muud head, nagu seesama blogi omanik Jüri :)