Täna, viimasel augustikuu päeval, juhtus järjestikku kui mitte täiesti ainulaadne, siis minu meelest ikkagi väga harvaesinev olukord ning sellele järgnes naljakas situatsioon. Lõppkokkuvõttes kujunes eriti päeva teine päev üsna halvamaiguliseks, aga kui säilitada optimism, on ju kõik hästi.
Alustan siis algusest. Pidin minema ja arutama linnaosas valitsuses hommikul üht toetust, millest aga keelduti. Lõunaks oli aga vaja minna autosõitu. Kuna viimasest sõidust oli aega kulunud, läks kohati halvasti. Sellegipoolest, üks väheseid häid asju, et sõiduõpetaja oli heas tujus ja probleemi ta ei teinud. Pärast sõitu oli vaja poest vaadata printerskännerit, mis olid kõikjal mingil põhjusel must-valge trükiga, kuid mul oli tarvis värvilist. Tindi oma küll oleks olnud värviline, aga parajasti polnud kaupa pakkuda. Juba päris korralik ebaõnnestumiste seeria, mis kestis päeva lõpuni.
Õhtul oli plaanitud üks kokkusaamine, mis jäi kahjuks ära ja kindlat järgmist korda ei õnnestunudki kokku leppida. Enne õhtust kohtumist oli plaanitud veel 2 kokkusaamist, kusjuures ühest kohtmisest öeldi ära: mulle helistati, et pole ikka nagu õige aeg. Sellega seoses tuli meelde, et ma pidin minema ühe sõbraga tol päeval niisama aega veetma, kuid eelmisel päeval tuli talle meelde, et ta on tööl!
Niisiis, üks kokkusaamine oli jäänud, kuhu pidin kella 16-ks jõudma. Selleks oli tarvis Järvelt õigel ajal koju jõuda. Kahjuks jäi buss vahelt ära, kuid järgmine siiski tuli ja jõudsin koju õigeaegselt. Kodu ukse taga ootas mind aga väga ebatavaline olukord. On ennegi juhtunud, et ei saa mingil põhjusel uksest sisse, kuid mida ma näen nüüd? Uks on alt kinni keeratud ja võti ei lähe sisse! Mõtlen, et ju jäi teine võti teiselt poolt sisse ja püüan seda siis ära lükata. Kahjuks oli sisemine uks ka kinni ning võtit ei saanud ära lükata. Ainulaadne olukord, kuid sel hetkel rõõmustas mind see vähe, mul oli väga kiire!
Umbes 15 min pärast siiski avati uks seestpoolt. Ma polnud kergendatud ega midagi. Sain sisse ja võiks öelda, et asi unustatus. Seadsin arvutis paar hädavajalikku asja korda ning siis helistati, et Piirissaare pilte vaja saada. Mul olid nad arvutis olemas. Olin hiljaks jäämas, aga kuna oldi palju tööd tehtud, et me ikka saaks seal kenasti käia, siis minu meelest väärisid nad seda veerand tunnikest. Kahjuks ei õnnestunud CD-le kohe pilte saada. Rüperaal oli küll kaasas, kuid õige juhtme asemel oldi vale kaasa võetud ega olnud sellestki abi. Viimaks tuli mulle vee "pakiline" telefonikõne ja pidin nad natukeseks omapead jätma. Lõpuks saime asjaga ühele poole ja pidin kiirustama. Mõtlesin, et äkki saavad mind autoga minema viia, kuid teed viisid meid siiski lahku.
Lõpuks jõudsin enda arvates, kuhu vaja. Kedagi polnud. Otasin akadeemilise tunni ja pidin ära minema. Lõpuks ostsin poest veel üht-teist vajalikku ja meilisin asjaosalisi, et selgitada mitteilmumise tagamaid. Põhjuseks olid puudulikud kommunikatsioonivõimalused: rumalusest polnud andnud telefoninumbrit ja läksime täiesti valesti (üks ühte kohta, teine hoopis mujale). Mis muud, kui leppisime uue aja kohta.
Päev oligi läbi ja põnevusest puudu juba ei tulnud.
Muudkui ühelt kokkusaamiselt teisele, aga sulle ilmselt meeldibki nii:D, v6ta vahest niisama aeg maha.
VastaKustutahehe ärimeesärimees. Ei eks jah nalja peab ka vahest saama. Normaalne. Krete siis, kui ma taga selle ühe korra rääkisin kuigi mai mäleta mis ta tahtis, tundus üsnagi normaalne, hea-laheda jutuga jne... Ühesõnaga keskmine hea inimene :)
VastaKustutaNii. Kuna tunded Jüri vastu on tugevnenud, tunnen pidevat koosolekuvajadust, lähedustunnet, igatsust ja nii. Kaua ei suuda kannatada. 10palli süsteemis ta tähtsus umbes 6.
Kui tal oleks soov tullaminu asemele ja jürile lähedaseks saada, ma ei laseks seda, sest ei leidu teist Jürisugust lahket, äärmiselt hoolivat, usaldatavat ja lahedat inimest.
VastaKustutaeelm. kommentaaris mainitud nr 6 -tunnen pidevat koosolekuvajadust, lähedustunnet, igatsust ja nii