pühapäev, 6. veebruar 2022

Veebruari teise nädala ilm 7.- 13.02.2022.

Uuendatud : 7.veebruar kl 12:23

Nädala ilma märksõnadeks võiksid sedapuhku olla muutlikkus, vaheldusrikkus, lumelisa ja sula.


Võrratu talve võlumaa. 

Krista Fischer foto, tehtud 01.02.2022.(Kääriku, Kekkose suusarada, Otepää lähistel)

Lumekaart 06.02.2022. seisuga. Lund on palju just idamaakondades, nädala jooksul tuleb veelgi juurde 

Esmaspäeval (7.veebruar) jõuab edelast madalrõhulohk ühes lumesajuga. Hommikul alates Lõuna-Eestist hakkab sadama lund, kohati, lääne pool ka lörtsi. Suurema sajuala piir tõenäoliselt Pärnu-Tallinna mõttelisest joonest lääne poole ei ulatu, seega niigi rohke lumega idamaakonnad saavad lund juurde 6-10cm jagu.

Öösel puhub lõunakaare-, hommikul lühiajaliselt idakaare- ja päeval juba põhjakaaretuul, kuid puhangud üle 15 m/s ei ulatu.

Õhutemperatuur on öösel nulli ümber, päeval valdavalt plusspoolel, idamaakondades võib veel 0°C ringis olla 

Teisipäeval (8.veebruar) üks madalrõhulohk eemaldub, kuid läänest läheneb juba teine. Öö on enamasti sajuta, öö hakul veel ida pool sajab vähest lund. Päeval aga läheneb uus madalrõhulohk, selle lörtsi- ja vihmasadu jõuab lõuna paiku saartele. Õhtul jõuab sadu juba mandrile, ning Kesk- ja Ida-Eestis läheb üle lumeks.

Öösel puhub nõrgapoolne põhjakaaretuul, päeval pöördub üle lääne lõunakaarde ning õhtul lääne pool taas põhjakaarde, kuid puhangud jäävad siiski alla 15 m/s.

Õhutemperatuur on öösel mandril kerges miinuses, saartel kuni 1°C, päev on sula juba üle maa.

Kolmapäeval (9.veebruar) sarnane rütm jätkub - öösel eelmine sadu eemaldub, päeval jõuab saartele juba uus. Ikka vihma-lörtsina, Kesk- ja Ida-Eestis ka lumena. 

Tuul on öösel põhjakaarest, päeval pöördub edelasse ja tugevneb puhanguti 13, rannikul 18 m/s.

Ka õhutemperatuur käib sarnast rada - öösel on valdavalt miinuskraadid, päeval plusskraadid üle maa. Seekord ulatuvad maksimumid juba 3...5°C-ni.

Neljapäeval (10.veebruar) öösel vana sadu eemaldub, kuid erinevalt eelmistest päevadest,  päeval uut sadu ei tule.

Küll aga on madalrõhkkond siiski lähedal ja ilm püsib pilvine ja edelatuul tugevapoolne, puhangud ulatuvad rannikul ikka 18 m/s.

Õhutemperatuur on öösel nulli ümbruses, päeval 1...5°C vahel.

Reedel (11.veebruaril) on madalrõhkkonna raskuskese Venemaal, kuid selle lääneservas tekib uus osatsüklon ja suundub üle Läti-Leedu itta. See toob meile päeval alates Lääne- ja Edela-Eestist taas saju, kuid osatsükloni külmemas põhjaservas seekord enamasti lume ja lörtsina.

Tuul puhub enamasti põhjakaarest ning oluliselt ei tugevne.

Õhutemperatuur on öösel jätkuvalt miinuspoolel, päeval tõuseb lääne pool kraad-paar üle 0°C.

Laupäev (12.veebruar) on vahelduseks üle ruttava kõrgrõhuharja mõjul sajuta ja talvisema ilmega. Tuul puhub põhjakaarest ja on üsna nõrk, päeva peale aga alates saartest pöördub läänekaarde ja tugevneb, andes märku lähenevast madalrõhkkonnast.

Sadusid aga veel ei jõua.

Öösel on õhutemperatuur -3...-9°C, päeval -1...-6°C, saartel tõuseb õhtuks +2°C-ni.

Pühapäeva (13.veebruar) öö on esimeses pooles  selgem, kuid tugevnev edelatuul lisab kõledust. Öö teises pooles alates saartest lisandub aga pilvi.

Õhutemperatuur on -2...-6°C, saartel veidi pehmem.

Päeval jõuab aga madalrõhulohk ühes sajuga - esialgu sajab lund, pärastlõunal läheb sadu üle lörtsiks ja lääne pool ka vihmaks.

Edelatuule puhangud ulatuvad rannikul 18 m/s.

Õhutemperatuur tõuseb päeval kõikjal plusspoolele.

34 kommentaari:

  1. Lähipäevade lumekaart saab igatahes huvitav olema. Väike-Maarjas, Tudus ja Jõhvis 65 cm ja saartel ja mandri loodeosas NULL!

    VastaKustuta
  2. Kolmapäeva õhtul on pisike äikesevõimalus.

    VastaKustuta
  3. Vaadates kui järjepidevalt mudelid läänevoolu näitavad, siis olen raudpolt kindel, et 7. detsembri 2021 mõõdetud -27,6 kraadi jääbki tänavuse talve miinimumiks. Selle vääramiseks peab tulema 2018 veebruari lõpu analoog või 2013. stiilis märts, aga seegi on vähetõenäoline. Lääne-Eesti saartel võib kevade sisuliselt juba alanuks kuulutada, sest seal on prognooside kohaselt plusskraadid selgelt domineerivad ja lund põhimõtteliselt pole.

    Pole kahtlustki, et tänavune veebruar tuleb normist selgelt soojem.

    VastaKustuta
  4. Jh veebruar ei anna talvekuu mõõtu välja. Keskmine tuleb üsna 0-lähedane. Mandril võib olla napilt miinuses.

    VastaKustuta
  5. Ah, saartel algas kevad juba detsembri keskel. Kui see ei sobi,. siis alates 30. detsembrist küll.

    VastaKustuta
  6. Meil Haanin jälle uma 10sm lummõ mano tulnu, nüüd joba suuremalt jaolt uma 70sm maan um ka säne sulavõitu rassõ tõugata, tii umma ka küllält rassõ sõita muido um vaiknõ säne ida kaarõ tuulõhingus. Olõi hulga aastid nii paksu lummõ olnu, näus mis edesi tulõ.

    VastaKustuta
  7. Siin Läänemaal on küll talvega kõik ja ega erilist miinust enam loota ei ole .

    VastaKustuta
  8. Põhja-Tallinnas on täna täitsa mõnus, tuult praktiliselt pole ja ehk kraad üle Celsiuse. Õhus on tunda kevadet :)

    VastaKustuta
  9. On teil üldse aimu, kui rasked teeolud on näiteks Tamsalus, Väike-Maarjas või Tudus? See kant upub lumme ning teedel ja põldudel ei ole vahet, silmipimestavalt valge. Vallid teede ääres kohati pooleteisemeetrised.

    VastaKustuta
  10. See kant saab lähipäevil veel 10 cm juurde. Saartel aga tuleb see kõik endiselt vihmana. Lähipäevade lumekaart saab väga huvitav olema.

    VastaKustuta
  11. Mis ti ikõti et lummõ pallo ja tii kehvä, meil Haanin um nii et vaivalt jõuad uma ussaia är ruuki kui jäl tulõ kamaluga mano. Ka suurõ tii umma sitõman seisun aga mis tetä au tulõ anda nuilõ masina mehile kes inäm üüd ja päivä ei saa. Täämbä um parhilla tsuti rahulikum, -1 ja tasanõ. õdakus lubatas jäll lummõ.

    VastaKustuta
  12. Meil Haanin üüse jälle lummõ tulnu, nüüd joba uma 70sm või esiki mõnõn kotusõn rohkõmb, sänest lummõ ei mäletä eriti siin kandin viimätsitel aastil. parhilla um 0 vaiknõ edelä tuulõkõ. Tii saiva ka enäm vähem puhtas kiitus massina meestele. Puu umma ka väega lumõall loogan. Ei tiä mis vaiv meid iin uut nigu vanarahvas õks ütel.

    VastaKustuta
  13. Vaadake Ilmateenistuse sademetekaarti. 108 mm! Tudus on vist nii palju lund, et sademetemõõtja läks lolliks.

    VastaKustuta
  14. See paneb seal juba ammu teibaid

    VastaKustuta
  15. Keegi vist kallab sinna vett jah. :D

    VastaKustuta
  16. Harjumaal paduvihm!

    VastaKustuta
  17. Kuu lõpuks on suuremal osal Eestist lumi läinud.

    VastaKustuta
  18. Olekski hea. Saabki lõpuks sellest jääst lahti ja rattaga ohutult sõita. Nagunii normaalset talve pole.

    VastaKustuta
  19. Harjumaal selge ja +2 kraadi. Pole nagu talvele omane, et selge ööga plusskraadid. Päev tuleb vist kevadine juba.

    VastaKustuta
  20. Huvitav ja, et selge ja plussid…praegu sama teema.

    VastaKustuta
  21. Ilm nagu kevadel - öösel miinus, päeval pluss.

    VastaKustuta
  22. Kevade tunnet rikub tuul ja madal pilvesaast.

    VastaKustuta
  23. Sisuliselt võib nüüd ütelda, et tere kevad?

    VastaKustuta
  24. Kas millalgi huvitavat ilma ka tulekul?

    VastaKustuta
  25. Igavus kuubis vist

    VastaKustuta
  26. Igavus ! Vägagi huvitav teedel - tänavatel liuela ja seda libedust jagub kevadini .

    VastaKustuta
  27. Talve põle nagu oldki - mis tere kevad!

    VastaKustuta
  28. Täämbä meil Haanin ka vähä selgüst um nii 0 piiren, lummõ pallo uma 70, 80 sm ka puid umlumõraskusõ all murdunu, vald kohend teid, nüüd peris hää , au massinameestele. Tulõ vast rahulikum nädälivahetus.

    VastaKustuta
  29. Üllataval kombel Eesti teises otsas ükskord sama ilm. AInult lund netu.

    VastaKustuta
  30. Tundub, et siin Harjumaal saab lõpuks sellest jääst lahti, kuna homsest õhtust kuni kolmapäevani näitavad mudelid kõva tuult ja ööpäevaringselt plusskraade. Plusskraadine tugev tuul föönitab kiirelt selle jää minema.

    VastaKustuta
  31. See jää, mis Tallinnas igal sammul kõike muud kui normaalset liiklemist takistab, on tõega pinnuks silmas ja ma olen veel aasta-arvult suhteliselt uus väljalase. Ei kujuta ette kuidas vanemad, liikumisvaegusega või lausa vaegnägijad inimesed üldse kasvõi toidupoodi või apteeki saavad. Linnaisadel on oma mugavustsoonis sammal selga kasvanud ja kahjuks peab tõdema, et mitte mingit asjakohast ning läbivat lahendust sellele leita ei osata/taheta/suudeta...

    VastaKustuta
  32. See libedus on mujal sama probleem. Kasvõi Eesti teises ääres, Valgas.

    VastaKustuta
  33. Jep, kahjuks nii on. Tundub, et lahendus ongi otsustajatel suuresti, “küll läheb plussi ja sulab ära”. Sulaga ongi lihtne, jää muutub veeks ja ei see protsess küsi kelleltki nõu ega luba. Murtud luude ja nihestatud liigestega on lood aga keerulisemad.

    VastaKustuta
  34. Meil Haanin täämbä ka päikest nätä tuul um lõunast ja küllält kõva +1 piiren. Suusaraa umma lännu küllält jäises. kaemi mis nädäli lõpp tu senini pidi peris 0 piiren püsümä.

    VastaKustuta