teisipäev, 18. jaanuar 2022

Loodetorm "Ida" 20. ja 21.01.2022

LIVE-uuendused :

21.1.2022

15:52 - Kokkuvõte maksimaalsetest puhangutest üle maa



08:30 - Tormi raskuskese on möödunud. Öö jooksul olid tugevaimad puhangud looderannikul, 28 m/s. Elektrikatkestusi on vähe, veidi üle 1000. Mandri kesk- ja idaosas on mitmel pool samas tõsine lumeuputus ja lunesadu tuisuga kestab veel mitmeid tunde. Hetkel on maksimaalsed puhangud 23 m/s, pärastlõunal pisitasa vaibub.

20.1.2022

22:07 - Puhangud on saartel ja looderannikul 30 m/s ümbruses. Vooluta on veidi üle 1000 majapidamise, valdav enamus neist saartel. Kese ise on lahkunud üle Eesti piiri. Lumesajuala on laienenud mandri põhja- ja lääneosa kohale ning liigub tasapisi edasi idakagusse. Hommikuks saab lääne pool tugevam sadu läbi. Ohtralt lund tuleb juurde idamaakondades. Ka suurem torm vaibub hommikuks, kuid päeval on siiski puhanguid 21-23 m/s.

19:19 - Vilsandil veidi enne kl 19 registreeritud puhang 33,6 m/s!

18:37 - Vilsandil on puhangud 31,7 m/s. Tugevam tuul on jõudnud ka saarte idaossa ning mandri läänerannikule. Neis kohtades veel tuul 20 m/s ei ületa, kuid see muutub lähiajal. Saartel on kokku elektrita 600 majapidamist.

17:06 - Keerise kese on Pärnu kohal. Sajupilved on jõudnud saartele ja looderannikule ja peatselt jõuavad ka põhjamaakondadesse. Samuti ja tuiskab mitmel pool Lõuna- ja Kesk-Eestis. Tuulepuhangud ulatuvad saaremaa lääneosas juba 29 m/s, mitteametlikus Saaremaa sadama jaamas on registreeritud ka üle 32 m/s puhang. Tugevate tuulte vöönd liigub aeglaselt mandri suunas.

Sajupilved radaril kl 17:00 paiku. Hästi on näha keset ümbritsevat pilvespiraali.


14:05 - Keerise kese on Edela-Eesti kohal. Hiiumaal on alanud samuti tuule tugevnemine, kuid Vilsandil on puhanguid juba üle 26 m/s. Laussadu ja tuisk on jõudnud Hiiumaale, kuid lumehooge esineb mujalgi, eeskätt lõunamaakondades.

12.05 - Vilsandil on tuulepuhangud üle 24 m/s! Samuti on alanud lääneservas külma õhu sissetung, õhutemperatuur on langenud nullini ja õige pisut allagi. Lääne-Saaremaal on ka esimesed sadakond majapidamist kaotanud voolu tormi tõttu.

12:02 - osatsüklon jätkab süvenemist. Keskmes on õhurõhk juba 976.0hPa. Kese ise asub Saaremaa kohal.

11:44 - Ilmateenistus on merele väljastanud harvaesineva kõrgeima, 3.astme hoiatuse! Tuulepuhangud võivad merel ulatuda 34 m/s.



11:22 - osatsükloni kese on jätkuvalt saarte kohal. Saarte lääneosas jätkub tuule kiire tugevnemine, nimelt Vilsandil on tuulepuhangud juba 22,1m/s. Mujal on tuul ikka vaikne. Mandri lääneservas ja saartel on alanud mitmel pool järsk mõõdukas lumesadu, mida radar veel ei tuvasta. Tugevam sadu on jätkuvalt merel.

10:26 - osatsükloni kese on Saaremaa ja Hiiumaa vahel. Saaremaa läänerannikul on alanud loodetuule tugevnemine, iilid 15 m/s. Sajud on pea kõikjal lõppenud. Keerise keskmes õhurõhk 977.2hPa.

8:44 - osatsükloni kese on peatselt jõudmas Hiiumaale. Maksimaalsed tuulepuhangud ulatuvad hetkel Saaremaal 20 m/s. Vähest vihmasadu esineb Harjumaal ja ka Lõuna-Eestis. Merelt läheneb keerise tagalas aga tugev lumesajuala.

Palun lugejatelt tagasisidet tormide eripostituste kohta ! :)

Eestist käis üle jõudmas on juba uus, järjekorras kolmas, loodetorm. Tormi raskuskese jäi saartele ja põhjarannikule, kuivõrd keeris kaldus esialgsest prognoostrajektoorist kõrvale.

On tähelepanuväärne, et kolm, ja üsnagi tugevat, tormi on aset leidnud 7 päevase ajavahemiku jooksul (14., 17. ja 20 -21.01.2022)
Ilmakaart neljapäeva hommikupoolikul. Tormikeerise kese oli esialgsest lääne pool. 
Sünoptiline olukord
Kolmapäeva (19.01.) õhtul jõudis Skandinaavia põhjaossa taaskord üsna aktiivne madalrõhkkond, mis laienes külma frondiga üle Läänemeremaade.
Kontrast sooja ja külma vahel oli suur ja see andis tõuke osatsükloni tekkeks ja kiireks süvenemiseks.
Rõhuväli oli pingeline ja nii oli juba õhtul edelatuul vali (puhangud 21 m/s)
Neljapäeva (20.01.) öösel oli osatsüklon formeerunud ning asus kella 9 paiku Hiiumaast veidi loodes.
Neljapäeva päevaks jõudis osatsükloni kese Lääne- ja Edela-Eesti mandriosa kohale, liikus edasi idakagu suunas. Keerise tagalas pöördus tuul loodesse ja tugevnes kiiresti esmalt saartel, seejärel pealelõunal ka läänerannikul tugevaks tormiks. Õhtul tugevnes veidi ka sisemaal, kuid tormi mõõtu välja ei andnud.
Reede (21.01.) öösel osatsüklon tasapisi eemaldus, kuid liikumiskiirus oli eelnevatest aeglasem ja nii torm kestis pikemalt, eelkõige saartel ja lääne-loode-põhjarannikul. Sisemaal oli rahulikum.
Reede päevaks oli osatsüklon eemaldunud juba sellistesse kaugustesse, mis tingis rõhuvälja stabiliseerimise ja tuule järk-järgulise nõrgenemise.

Meie ilm
Kolmapäeva (19.01.) päeval oli laialdaselt sulailm. Edelatuul hakkab tugevnema ning õhtuks oli saartel-rannikul puhanguid juba 21 m/s, sisemaal 15 m/s. Hilisõhtuks jõudis lääne-loode-põhjamaakondadesse ka aktiivse keerisega seotud vihmasadu, mis levis edasi itta.
Neljapäeva (20.01.) öösel vihmasadu läänes ja põhjas jätkus. Edelatuule puhangud ulatusid Lääne-Eesti mereäärsetel aladel ja saartel ikka 20 m/s.
Neljapäeva hommikul jõudis osatsükloni kese Hiiumaa lähistele. Keskmes ja keskme kitsas vahetus läheduses oli sel ajal üsna rahulik ilm.
Päeval kese liikus edasi lõunakagusse ja algas tugeva edelatuule pöördumine loodesse ja põhja ning kiire tugevnemine. Puhangud ulatusid sisemaal 15 m/s, saartel - rannikul 33,6 m/s.
Keerise tagalas algas kiire külma õhu sissevool ning nii läksid sademed üle lumiseks ja õhutemperatuur langes alates loodest alla nullkraadi. Teed muutusid paiguti väga libedaks!
Neljapäeva õhtul oli keerise kese napilt üle piiri. Tagalas jätkus külma juurdevool ja lumesadu-tuisk.
Jätkusid ka tormipuhangud saartel ja rannikul öö esimeses pooles veel 28 m/s ja sisemaal 15 m/s. Õhutemperatuur oli juba kõikjal miinuspoolel.

Reede (21.01.) öösel osatsükloni kese eemaldus  kuid rõhuvälja pinge leebus aeglaselt ning tuule märgatava rahunemise märke oli näha alles öö teises pooles.
Lääne pool laussadu lakkas 
Päeval jätkas osatsüklon teed Venemaa avarustesse, kuid mandri kesk- ja idaosas jätkus mõõdukas-tugev lumesadu ja tuisk. Tuul tasapisi rahunes ja õhtuks oli rannikul puhangud juba vaid 20 m/s.

Tagajärjed - kahjustused - kokkuvõte
- teedele murdunud puud;
- lahtiste esemete lendumine:
- paiguti erakordselt libedad teed, mille tingis alguse vihmasadu ja selle hilisem kiire muutumine lumeks ja jäätumine;
- maksimaalne registreeritud ametlik tuulepuhang tormi kestel oli 20.01.2022 pealelõunal Vilsandil, 33,6 m/s.
- ohtralt lumelisa Põhja-, Kesk-, ja Ida-Eestis .
- madalaim õhurõhk keerise keskmes oli 20.1.2022, see oli 976.0hpa. 
Tormikeerise trajektoor.

76 kommentaari:

  1. Mul Hiiumaal ei ole endiselt elektrit, traadid vedelevad üle hoovi. Seega pole neil vist mõtet enne reedet tulla.

    VastaKustuta
  2. Kui kindel see torm on? Kuna uus postitus, siis eeldan, et kas üle 90% on tõenäosus? Vastavalt sellele tean, kas peaks jälle suvilat nö "kaitsma minema".

    VastaKustuta
  3. Minuteada 2019/20 talvel ka mingi hetk muud ei olnud kui torm tormi järel.

    VastaKustuta
  4. Üldselt on nii, et külma, lund ja tormi tuleb alati vähem ja lühemat aega kui lubatud, soojap..ka aga alati rohkem ja kauem kui lubatud. See kehtib üldselt kõikjal kuhu vaadata.

    VastaKustuta
  5. Üks sooja poole ennutuamise erand siiski meenub. Kaasiku pikk prognoos lubab üldiselt ALATI talvekuudel pidevat sooja, olenemata aastast ja sellest, mis tegelikult juhtub. Vahel harva ju isegi on talv. Viimati küll juhtus see 9 aastat tagasi, 2012/2013. Siis enne seda 1- aastase vahega oli 2 aastat talve järjest:2010/2011 ja 2009/2010. Siis oli 13 aastat vahet, kuni oli talv 1995/96. Siis oli 8 aastat vahet, kuni tuli 1986/87. Sealt tagasi enamjaolt olidki talved.

    Need jupiti talveilmadega talved, kui vahepeal saab seeni korjata nagu ka nt 2002/2003 ei lähe arvesse.

    VastaKustuta
  6. Meil Haanin ka 0 piiren nõrk edelä tuul, lummõ om sitta-kanti eelä kül lüüdi tii valla sai leevä perrä minnä. Hää et elektri um allõn, aga toda ka tiiä kui raha jäässe elektri müüjile massmata siis toukase viil vällä, ega naid tiä

    VastaKustuta
  7. Nagu ütlesin juba 18.jaanuaril 13:00 siis see torm väldib Eestit. Niipalju mööndusena ,et Saaremaa ja Hiiumaa saavad oma nätaka aga mandril võib rahulik olla. Kui see suvilaomanik on mandril siis pole muret.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Praegu paistab jah, et sisemaa saab rahulikumalt hingata. Lähiajal korrigeerin ka postitust.

      Kustuta
  8. EMHI arvas, et sisealadel läheb ka tugevaks päeva peale. Ja +1 kuni -1 langeb VEELGI. Jaanuarikuus puha imelik jutt see VEELGI antud küsimuses.

    VastaKustuta
  9. Tundub et ülejäänud talv jääbki postitantsu tegema. Post tähistab antud juhul siis 0 kraadist temperatuuri.

    VastaKustuta
  10. See postitants tähendab lund ja sademeid, mis kevadel on väga hea.

    VastaKustuta
  11. Statistik siin: Nagu juba ammu ütlesin see lumi ära ei sula. Kokku jah läheb aga enamus nö veevarust jääb alles. Nüüd lähema 5 päeva jooksul (homsest) on saldo ehk isegi lume kasvamise kasuks. Ja jutt käib eelkõige Harjumaa kohta. Näiteks Haapsalu vist polegi veel paksemat lund näinud.

    VastaKustuta
  12. Ah mis jama. Saa eriti mingist lumest juba vanast aastast/algusest peale rääkida. Ja postitants käib... noh pigem +2 ümber. Kui päevaks-paariks 0-ni ja/või alla selle jõuab, on see juba kõva sõna. Kui korraks lund sajab, vahi seda kui haruldast ilmutust. Mida see paistab olevatki.

    VastaKustuta
  13. Ega see Harjumaa lumi on põldudelt juba suht läinud ka. 3-kraadine tuul föönitab usinalt põlde ja vihma sajab ajuti ka.

    VastaKustuta
  14. GFS 18 küll mingit lume kasvu ei ennusta. Mis on loodetavasdti vale. Aga alates 30. detsembrist pole peale lõputu sügise või kevade palju olnud. Palju küll enne sedagi midagi oli...

    VastaKustuta
  15. Sellise tuulenässaka puhul pole isegi püsivate miinuskraadide puhul paksu kohevat lund loota. Kõik kandub ju mõistagi kraavitäiteks.

    VastaKustuta
  16. Meil Haanin edela tuul läts kõvõmas lummõ ka tulõ -1 ringin esiki tuisku keerutas , kui nüüd kaia siis koskil 25 sm vast um lummõ, põldõ pääl muidogi vähäm , kes suustada taht tu sa vabalt, all um ka kõva koorik.

    VastaKustuta
  17. Ma polegi vist kunagi näinud Ilmateenistuselt PUNAST ehk 3.astme hoiatust, aga lõpuks nägid ka minu silmad selle ära

    VastaKustuta
  18. Sama siin. Ka mulle tundub ,et punast pole enne näinud.

    VastaKustuta
  19. Ja seda tänaseks lubatud sadu pole ka siin Harjumaal veel näinud.

    VastaKustuta
  20. Tund tagasi isegi päike piilus läbipilvede Harjumaal.

    VastaKustuta
  21. Ilmateenistuse prognoosi järgi jääb mulje, et justkui peaks täna kogu aeg sadama. Radaril valitseb aga enamus riigist tühjus.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Osatsüklon liigub väga aeglaselt, palju aeglasemalt kui esialgu arvatud Sellest tulenevalt ei ole ka laussadu veel jõudnud.

      Kustuta
  22. Ikka väga visalt - lipud lontis ja sadu netu . Haapsalu

    VastaKustuta
  23. See osatsüklon liigub lõpuks nii aeglaselt ,et hullem jõud raugeb enne ja Saaremaal jääb ka 30m/s saavutamata. Rääkimata rohkemast.

    VastaKustuta
  24. Liigub nii aeglaselt, et Tallinna kant jääbki vist lumest ilma, sest sajuala laguneb enne siiajõudmist? Muide, siin ei ole täna grammigi sadanud.

    VastaKustuta
  25. Ristna ilmajaam asub võsas ja on naljanumber

    VastaKustuta
  26. Kõige rohkem lund saab homme piirkond kõrvemaast rakvereni kuni 25 cm

    VastaKustuta
  27. Vilsandil kl 18 puhangud 31,1 m/s.

    VastaKustuta
  28. Ka mina ei mäleta, et Ilmateenistus kunagi varem kõrgeima taseme hoiatust oleks andnud. Mõtlesin lausa screenshoti teha, aga õnneks siin juba olemas.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, see nii tähelepanuväärne ja haruldane sündmus, seetõttu paningi siia, et oleks püsivalt olemas.

      Kustuta
  29. Põhja-Tallinn on lume kotti mattunud, vahepeal rahunes aga nüüd tuleb jälle nii, et maa ning taeva vahet napilt ei tee...

    VastaKustuta
  30. Tallinnas hommikul hullumaja siis ilmselt :):)

    VastaKustuta
  31. See on ju siiski ilma blogi, selline frustratsioon soovitan suunata kuhugi...allatuult!

    VastaKustuta
  32. Loksa paneb segast. Oleks nagu 75 m/s !?

    VastaKustuta
  33. Ei pane segast! Tervitused Loksalt! 75 m/s on reaalne, käisin just jalutamas ja viis nokamütsi peast ära !

    VastaKustuta
  34. Ilmaga seoses on ju see alailmne elektriasi. Aga vaja on sisuliselt vaid juba olemasolevaid asju: juhtmed, postid, õiged postivahed ja aeg-ajalt mõnedes kohtades okste saagimine. Pole ju palju. See aga on koledates kordades kinni makstud tarbijate poolt. Frustratsioon ja sündmuste kirjeldus on kaks eri asja.

    Aga muidu hakkab tsükloni mõju lõppema. Enam ei saja, ei puhu ka eriti. Uut lumeasadu tuleb vist kaua oodata. Talv ikkagi...:) Või siis :(

    VastaKustuta
  35. Kus sa asud ? Harjumaal siiani selline tuisk ja möll. Asun ilusti selles rohelises alas radaripildis mis aga kohe kuidagi ei taha idapoole liikuda.

    VastaKustuta
  36. Ei pane segast! Tervitused Loksalt! 75 m/s on reaalne, käisin just jalutamas ja viis nokamütsi peast ära !
    -------------------------------------------------------------------------------------
    75 m/s tuule korral sa ei jalutaks enam kuhugi. Mäletan seda 2005. a. jaanuaritormi. Olin tol öösel tööl ja tuli väljas ka käia. Palju Tartumaal tol korral tuule kiirust oligi? Vast max. 30 m/s. Igatahes vastutuult käia oli kaunis raske, väljapoole avanevat ust, mille vastu tuul puhus, tuli ka päris jõuga lahti sikutada.

    VastaKustuta
  37. Keegi teeb nalja, mida ei tasu võtta tõsiselt. 75 m/s. See jaga kahega, siis on juba lähedane Eestis kõigi aegade tormi-iilide rekordile. Aga kes pakub rohkem? Mina pakun 175 m/s.

    Tartumaal 2005. küll nii palju ei olnud. Kuskil umbes kuni 23 või 25 m/s. Aga vali tundus küll.

    75 m/s! See viiks kergelt minema nii nokkmütsi kui selle kandja.Ah jaa, loodan, et keegi ei arvanud, et mõtlesin paar lauset tagasi 2005 m/s.

    VastaKustuta
  38. Meil Haanin läts õnnõs see torm priskema põhja tuulõga parhilla joba vaiknõ -3 aga lummõ tul mehe muudu uma 15 20 sm õnnõs sahamehe joba vällän ja tii puhta. kahjusid es olõ vuul ka allõn. Kaemi mis päiv tu.

    VastaKustuta
  39. Pääv ep too mette midagid rohkemat kud seiamaani on olnd.

    VastaKustuta
  40. Kihnu murret kah sekka? :D

    VastaKustuta
  41. Sihandune ull tüüdis tuul akab ee tüütama. Äga külma kraadisid ep tule mette juure. See selle talve iga korra sedavisi.

    VastaKustuta
  42. Harjumaal nüüd õnneks enam ei tuiska ja korralikult tulev lumi jääb pidama.

    VastaKustuta
  43. Pidama ei jää siin midagi. Kui just min. 70 cm lagedal maal ei kogune. Suve lõplik võidukäik saab üha suurema hoo sisse, mida enam kuu lõpule läheneb.

    VastaKustuta
  44. Täämbä hummkuse seisuga um Haanin uma 35sm lummõ, kos tuisanu sääl vast meetri, loodõ tuul jäi hummokus nõrgas ja ka lummõ enämb es tulõ, sai jäll sahaga tougatus olõi inäm kohe tõugata külmä ol -5 ringin Näus mis edesi tulõ kui säändse -1 -8 ringin na temp umma siis kindlalõ sattas. Vanast üteldi et loodõ tuul um taiva luud sis parhilla küll tu tõdõ ei massa.

    VastaKustuta
  45. Harkus oli lumekaardi järgi eile 10 cm lund, täna näitab ainult 6, kuigi sadas kogu eilse õhtu.

    VastaKustuta
  46. Tuiskas jaama juurest ära. Ega nad sellele lumele kuskile metsa alla järgi ei lähe.

    VastaKustuta
  47. Seega "metsa all" ei ole ilma ega lund...:D

    VastaKustuta
  48. Selleks ma seda faking tuult vihkangi, et muudab lumemõõdistamise tulemused võltsiks.

    VastaKustuta
  49. Kas tuleb veel püsivamat talveilma ka?

    VastaKustuta
  50. Esmaspäeval siis ilmataat taas puuksutab Eesti poole.

    VastaKustuta
  51. Praeguse seisuga tundub, et mingit talve enam ei tule. Vähemalt kuni lähimad 2 nädalat. Suisa pidev soojus algavat. Muutlikkus ühtlustub soojuseks. Tugevad tuuled võivad siiski olla edasi. Aga ainult edalast või läänest.

    Muidugi jääb alati lootus, et tegelikult lõpeb see soojakoerapulm.

    VastaKustuta
  52. Statistik siin: Ma ütlen pigem vastupidist. Teisipäevast alates tuleb lund pigem rohkem juurde kui jõuab ära sulada. Kuigi jah mingit erilist külma ka ei tule. Teisipäevast alates pigem võiks kõik päevad( see kaks nädalat siis) kokku võtta: Vahelduva pilvitusega ja aeg-ajalt sajab lörtsi või lund. Temperatuur vahemikus -6 kuni +1.Vahel on tuuline ka. No saartel võib ka veel +2 päevi mahtuda. Aga minu ilmateade ongi eelkõige Harjumaad puudutav.

    VastaKustuta
  53. Noh, ütleks nii. Ma tahaks, et oleks nii nii nagu Statistik ütles.ehk siis pisut külem veel. Aga kui vaadata, prognoose, siis jälle väga ei usu seda...

    See talv on taaskord nahkas nagunii juba...

    VastaKustuta
  54. Jaanuari võib maha kanda, detsember oli hea talvekuu. Mis veebruar toob, ei tea.

    VastaKustuta
  55. Kui eelmise öeldu suvesse panna, siis Juuli võib maha kanda, juuni oli hea suvekuu, august teadmata.

    VastaKustuta
  56. Kogu austuse juures: mis see suvesse panek asjasse puutub?

    Tõsiselt talvine oli vaid detsembri algus. Lund oli muidugi siis ka vähe.Enamasti on kole soe, puhugu tuul kust suunas tahes. Eelmise aasta mai alguse hommikutel oli ka vahel külmem kui alates detsembri keskpaigast enamasti on olnud.

    VastaKustuta
  57. Miskit siiski veel. Enamasti on suhteliselt varakult mingil määral esinenud talveilmade puhul kui mitte enne, siis kuskil veebruaris ehk talve lõpupoole veel midagi talvist olnud. Kuigi mitte alati.

    VastaKustuta
  58. Meil Haanin lummõ nii et tapab mõõtsõ põlla pääl 35sm um ka mõnõl puul esigi 40 täämbä vaiknõ lõuna tuul -4 ringin kes taht tuu või lumõlaudu pruuvi. Mis edespidi, tundus et lummõ tulõ ka veebruarin küllält pallo, külmä vast eriti üle 10 kraadi ei tii.

    VastaKustuta
  59. Ka Haanjas saab lume säilitamisega tõsiseid raskusi olema. Vähemalt teist nii palju peaks kiiresti veel lund sadama, siis ehk oleks mingit lootust mingiks ajaks.

    VastaKustuta
  60. Ega Harjumaal seis eriti parem pole. Võib ju sadada pikalt, aga kui tuul lume kohe kraavitäiteks kannab, pole sest lumesajust midagi tolku. Põllud jäävad ikkagi ilma.

    Siinkandis on vana lumi põldudel täiesti väljas ja selle paksus jääb 10 cm-st õhemaks. Seega homne fööni-ilm sulatab ilmselt põllud paljaks. Ja kui eikusagilt tuleb mudelitesse pakane, on põllumeestel "ai-ai" külas.

    VastaKustuta
  61. Olles põllumees Harjumaalt, siis õnneks väga ei muretse, pakast näha pole.

    VastaKustuta
  62. Kõige kindlam on siiski ajas tagsi vaadata,kas millalgi midagi oli.

    VastaKustuta
  63. Kas Jürist on midagi kuulda?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Uurimine käib, uudiseid sellel rindel hetkel pole. Midagi uut minuni jõudnud ei ole

      Kustuta
  64. Jüri võiks nende jamade peale sülitada (vabandust väljendust) ja oma ilmavaatlusi ning blogi edasi ajada. Aeti ta kohta mingit kägu kokku, sellepärast ei saa elu kohe nurka visata.
    Tean üldiselt sellisid asju, kui sa korraga "oma meheks" ei osutu. Ajasin ka suht fanaatiliselt teatud looduse uurimise asja. Muu hulgas suisa mitme erineva tööna kohe. Samas ei ole ma seda tüüpi, kes suuri vigu nähes alati jätab laitmata. On seetõttu mullegi soppa ja tööst eemale surumist kaela valatud. Aga ma katsun ikka neid asju edasi ajada, mis mind huvitavad.

    Ilm on jälle p...k. Nagu ikka. Aastaaeg, mida pole olemas.

    VastaKustuta
  65. Pole veel kõige hullem, üsnagi talvine veel.

    VastaKustuta
  66. Meil Haanin hummok lõuna tuulõga -4 muido lummõ mano tulnu es olõ, kui perrä kaia sõs tõnõ aasta om suurõ lumõga ja külmä puulnõ, ma kai ummi ülestähendüsi sis 2020 oll puhta plusskraatõga meil ja maa rohet nii et olõki ei pallo tagasi.

    VastaKustuta