kolmapäev, 8. detsember 2021

Arktilise õhu minek ja nädalalõpu jäävihm (8.- 12.12.2021)

Jüriga on jätkuvalt keerulised lood, ühendust temaga ei saa, kuid blogi jätkab tegevust minu käe all.

Maaleht kuulutab taas välja ennustusvõistluse, järjekorras neljanda. Sedapuhku palume ära arvata selle talve Eesti külmarekord ehk madalaim õhutemperatuur mõõdetuna Ilmateenistuse meteoroloogiajaamades.

Muide – pole võimatu, et üleeile, 7. detsembril Tartu-Tõravere meteoroloogiajaamas mõõdetud –27,6 °C jääbki käimasoleva talve külmarekordiks.
Meenutuseks kolme viimase talve õhutemperatuuride miinimumid :

- Eelmisel talvel –30,1° 18. veebruaril Jõhvis;

- üle-eelmisel –17,5° 29. veebruaril Jõgeval ning

- üleüle-eelmisel –25,3° 22. jaanuaril Väike-Maarjas.
Eesti külmarekord –43,5° pärineb 17. jaanuarist 1940 ja fikseeriti Jõgeval.

Ennustusi ootame aadressil rein.raudvere@maaleht.ee või siis allakirjutanu nimele tavakirjaga Maalehe Tartu toimetusse (Gildi 3, 51007 Tartu).
Ennustuse viimane teele saatmise päev on talvine pööripäev 21. detsember. Täpseimat ennustajat ootab Maalehelt auhind.


Uuendatud : 11.12.2021 kl 10:10

Meri suursaarte ja mandri vahelt on suurte külmade tagajärjel juba jääs. Ilmateenistuse jääkaart 8.12.2021. seisuga. Põhjarannik on jääs vaid kitsal vahetul rannikuribal.

Viimane arktiline hingus

Kolmapäeval ja neljapäeval (8. ja 9.12.) jääme kõrgrõhkkonna külma mõjusfääri, mis hoiab ilma enamasti sajuta, kuid ikkagi üsna pakaselise.
Mõneski kohas saab näha ka madalat talvepäikest.
Neljapäev annab aga märku madalrõhkkonna lähenemisest, siis tugevneb kagu- ja idatuul sisemaal 11, rannikul 19 m/s. Kuna õhk on tuntavalt miinuspoolel, on olemine üpriski kõle!
Öösiti on õhutemperatuur -10...-22°C vahel ,saarte rannikul, kus meri veel lahti, muidugi soojem.
Päeviti on külma -12...-18°C, taaskord rannikul mõni kraad leebem.

Nädalalõpu sula
Reede (10.12.) toob aga ilmamuutuse. Seda põhjustab edelast lähenev võrdlemisi aktiivne madalrõhkkond, mis läheb keskmega meist lõuna poolt mööda.
Hommikul alates saartest hakkab sadama lund ja paljudes kohtades tugeva idakaaretuule (puhangud 20 m/s) tõttu ka tuiskama.
Kuivõrd peale tuleb soe front, maa- ja teepind on pakaselainest reedel kindlasti miinuskraadides ning atmosfääris on tõenäoliselt kihistus(soe-külm-soe), siis pärastlõunal ja laupäeva öösel on laialdaselt oodata ka jäävihma. See teeb pinnad väga libedaks ja teeolud väga keerulisteks.

Laupäeva (11.12.) öö ja päev jätkuvad lume-, lörtsi- ja jäävihmasajuga, saartel ja läänemaakondades tuleb ka vihma. Idakaaretuul nõrgeneb, puhangud enam üle 15 m/s ei ulatu.
Enne sula saabumist tuleb juurde 1-4cm lund.
Õhtupoole keeris eemaldub Venemaa avarustesse ja saartest alates suurem sadu lakkab. Päeva jooksul õhutemperatuur tasapisi tõuseb miinuspoolelt plusspoolele ja õhtuks on pea kõikjal juba soojakraadid ja viimane sadu tuleb alla nii vihma, lörtsi, kohati veel ka jäävihmana.
Sula saabub! Soojim paistab tulevat Lõuna-Eestis.


Pühapäev (12.12.) on rahulik, madalrõhkkond eemaldub ja nõrgapoolne tuul pöördub lõunasse-edelasse. Vihm ja lörts liiguvad hommikuks idapiiri taha ja järele jäävad vaid kohatised läänest itta liikuvad hoogsajud, mis tulevad alla vedelal kujul, õhtul lisandub külma ja tuleb ka lumehelbeid.
Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0°C ümber, mis teeb teed kohati libedaks.
Õhtul jõuab taas külmem õhumass, mis langetab temperatuurid kõikjal kergesse miinusesse.

Uus nädal tuleb praeguste mudelite järgi väga muutlik, kuid enamasti siiski sulailmaga - kord sulatab, siis külmetab ehk kardetavasti lögane ja mitte kuigi talvine, välja arvatud üksikud lumisemad päevad.
Esmaspäev ja teisipäev on enam talvised, kolmapäev aga võib tuua suurema sula.

GFS-i viimase jooksu väljund jõululaupäevaks(23.12.2021) laia naeratust näole ei too. Küll aga ei tasu seda hetkel suure tõsidusega võtta, kuna aega sinnani on küll ja veel.

33 kommentaari:

  1. Osad mudelid näitavad reede (hilis)õhtuks -10 kraadiga vihma.

    VastaKustuta
  2. 1. Jätke Jüri rahule!
    2. Mis ajast ka tsükloni külmas põhjaservas talvel vihma sajab? Kas lõunaservas on pakane?

    VastaKustuta
  3. Kustutasin kõik Jüri , minu või kellegi teise kohta käivad isiklike asjade(sh kriminaalasjade) kommentaarid.
    Las see blogi jääda ilmablogiks :)

    Kellegil Jüri asjade vastu huvi, kirjutage mulle : kaivoloppe9@gmail.com
    Ja selgitan privaatselt asjad ära niipalju, kui tean.

    VastaKustuta
  4. Miks "prohvi" kommentaarid ära kustutasid? Pole Jüriga seotud ju :)

    VastaKustuta
  5. Tegelt on Jüri küsimus igati blogiga seotud!

    VastaKustuta
  6. Teen ka veel torke, et ju siis teat. isiku kolmest sõnast koosnev nimi on tõesti ta pärisnimi...

    VastaKustuta
  7. Kaivo, kui reaalne homne jäävihma prognoos Tallinnas on?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Üsnagi reaalne.
      Kas seda just meeletus koguses tuleb, kuid libedusega tuleb kindlasti arvestada tavapärasest enam. Tõenäoliselt saab olema vähemalt võrreldav veebruari jäävihmaga.

      Kustuta
  8. Statistik siin: Mina hoopis kahtlen homses jäävihmas. Kui midagi tuleb siis kohati ja naeruväärselt vähe. Mitte ligilähedalegi ei lähe nagu oli 23.02.2021
    Natuke sajab lumemoodi asja aga sedagi vähe. Pigem on homme mureks pinnatuisk ja kõle tuul.

    VastaKustuta
  9. Sama meelt. Vaatasin ilmateenistuse mudelit ja sealgi näidatud homme vaevu 1 mm sademeid enamus Eestist.

    VastaKustuta
  10. Praegu tundub et laupäev ongi ainus sulapäev, kuigi siis ka ei pruugi Narvas üle null kraadi tulla. Pühapäev ja esmaspäev on vähemalt mandril sellised nullkraadiilmaga, (öösel miinus, päeval pluss) rannikul aga siiski koguaeg sulailm.

    Mõnesmõttes ongi hea, et uuesti soojaks läheb - sulatab ka merejääd ja edaspidi merefekti lootused tänu lahtisele merele taas suuremad.

    VastaKustuta
  11. Ei lähe siin midagi nii väga soojaks. Detsembris pole mõtet rääkida päeval sula, öösel külm stiilist. Ning seda kuulsat "jäävihma" nimetatakse lihtsalt jäiteks. Ei midagi erilist. Mäletan, marssisin 5. novembril 1997 Tartu kesklinnast Tähe tänava lõppu ringteel, jope külge tekkis jää, maha muidugi ka, aga ei olnud seda muretki, et ei saa liikuda.

    VastaKustuta
  12. Ah soo, unustasin lisada, et lund juba sajabki. Saare peal. Praegu küll tundub, et vähemalt selles kandis hakkab korralikult sadama.

    VastaKustuta
  13. Jäävihm on omaette väärtus mis peaks olema looduskaitse all lol,

    https://www.thecanadianencyclopedia.ca/en/article/great-ice-storm-of-1998

    VastaKustuta
  14. Meil hommikul kerge pinnatuisk, päeva peale puhanguline ida tuul -7 kuid õnneks esialgu ei saja. Kahtlen kas seda lund sula ära võtab kindlasti vajub kokku hetkel kuskil 30 sm juures
    Jäävihma ei tahaks võib elektriliinidele mõjuda, puuoksad jne.

    VastaKustuta
  15. Jäi mainimata et eelnev jutt käis Haanja kohta.....

    VastaKustuta
  16. Pühapäev peaks suur udupäev tulema.

    VastaKustuta
  17. Mul on Kaivole 1 märge. Mainisid, et jõulaupäev on 23. dets. Tegelikult ikka päev hiljem, 24. dets.

    Edasi võib ka arutada: põhipüha on ikka 1. jõulupüha, 25. dets., teine siis 26. dets. Ka 27. detsember on jõulupüha, kolmas. Kalendrites aga sageli pole seda mainitudki.

    Paljud ei tea arvatavasti, et ka lihavõtted kevadel (vahel märtsi lõpupoole, sagedamini aprillis) ei ole mitte Suur Reede (see on küll omaette ... noh... püha...riigipüha), vaid sealt edasi pühapäev (riigipüha), lisaks veel ka esmaspäev. Ainult Eesti on (vist) Euroopa ainus riik, kus teine püha, alati esmaspäeval, riigipüha ei ole. Ning on ka kolmas lihavõttepüha, teisipäev. Kalendrid sageli ei tea teisest ja kolmandast pühast midagi.
    Muutliku kalendriaja ja samuti muutlike kevadiste ilmade tõttu on siis vahel lihavõtted suisa talviste hangede ja pakasega, teine äärmus on see, et ringi käiakse suspede ja maikade väel...

    Suviste pühadega (ka liikuvad, on mais või juunis) on sama lugu: kolm püha: pühapäev (ka riigipüha, aga paljud ei tea sedagi, sellest ei kiputa nagu rääkima), teine püha on esmaspäeval, kolmas teisipäeval. Loomulikult on ka kalendrid siinkohal tagasihoidlikud...) Võidupüha ja jaanipäevaga segi minek pole võimalik, need on alati enne seda (ja alati ka peale esimest maid, mida kevadpühaks nimetatakse).

    See, mille põhjal liikuvad pühad paika pannakse, on veidi pikem jutt: kui rahvas soovib, võin ka sellest rääkida, aga hetkel lõpetan. Ei keela ka mõnel teisel seda seletada...:D

    VastaKustuta
  18. Ah jaa, suviseid pühi nimetatkse ka nelipühadeks, lihavõtted on tuntud ka kevadpühadena ja munadepühana.

    VastaKustuta
  19. ...Ning lihavõttepühade veel üks, ehk ka tuntuim nimetus on ülestõusmispühad.

    Aga suvistepühad, nelipühad, EI OLE taevaminemispühad (see püha, taas meie kalendris "mitteametlik", on omaette päeval, enne nelipühi).

    VastaKustuta
  20. Arvan et Kaivo kustutab varsti viimased 3 või 4 kommentaari, kuna need pole ilmaga seotud ju. :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jüri teemalised asjad lähevad kustutamisele, kuna sellest juba teavitasin eile :)
      Kel huvi,võin privaatselt.

      Muud teemad mõistuse piires on ikka lubatud.

      Kustuta
  21. Pärast 16. detsembrit peaks õhuvool loodesse pöörduma, mis annab ehk lootust valgetele jõuludele.

    VastaKustuta
  22. oleneb, kui suurt hävitustööd suudab vahepealne p...sk tekitada.

    VastaKustuta
  23. Kuidas selle jäävihmaga on, mille eest igas meediakanalis hoiatati? Kas sajab juba kuskil? Tartus siiamaani mitte midagi.

    VastaKustuta
  24. Meedisamüra. Mingi skandaali peab ju alati püsti panema... Libedaks on läinud küll.

    VastaKustuta
  25. Virtsus sadas küll ja päris korralikult. Autol kiht peal ja teed ka libedad.

    VastaKustuta
  26. Haanjas vastu hommikut tiba jäidet, tugev puhanguline ida tuul hom -1 õnneks ei saja, lumel kerge koorik jäitest.

    VastaKustuta
  27. Statistik siin: Ka Harjumaal midagi tuli eile. Kui mujal ei saanud aru siis autot pidi eile natuke kraapima.

    VastaKustuta
  28. Mina kaapisin ka. Eile lund, täna putru. Vihmajääd pole kraapinud.

    VastaKustuta
  29. Kesk-Harjus eile 2 minutit tuli jämedapiisalist nõrka vihma -5 kraadiga. Lumele jäid pärast seda "augud" nagu oleks keegi lumme vett pritsinud.


    Täna tuli hoopis tugev lumesadu kella 13:00 ja 13:15 vahel. Lisandus 2 cm lund, aga õnneks kerge sula tõttu ei pinnatuisanud.

    VastaKustuta
  30. Yr näitab 16. ja 17. detsiks täitsa kevadist ilma - päike ja +4 kraadi.

    VastaKustuta
  31. Päike ja hetkeline + 4 kraadi detsembris küll kevadine pole, pigem on see märk üha jahenevast ilmast, võrreldes sellega kui äsja enne seda pilves ilmaga oli. Detsembri ja jaanuari päike on nii lühiajaline ja madal, et efekt on selge ilmaga sama kui öösel - mida pikemalt selge, seda külmemaks läheb. Olgu õhumass algselt kui soe tahes. Kes ei usu, tehke proovi ja pange käpp vastu lund: koorik on peal!

    VastaKustuta