03.09.2021 õhtul raporteeriti Harjumaa lääneosast (Vasalemma ümbrus) piksest! See on tingitud külma õhu liikumisest üle suhteliselt sooja veepinna.
Rünkade areng jätkub merel ja rannikul kogu nädalavahetuse vältel.
Üldjoontes on oodata vahelduvat ilma, nädala lõpul loodetormi ja peale seda tungib sisse jahedam õhk, mis toob kaasa öökülmaohu!
Tuleb jahe ja niiske nädal
Kaivo foto
Teisipäeval (24.08.) säilib esmaspäeva ilmamuster - hoovihmasid on vaid kohati ja need on ka nõrgad.
Sama lugu tuulega - puhangud 17 m/s ja kõledast põhjakaarest.
Öösel on temperatuur 5...10°C, päeval 15 ümber.
Kolmapäeval (25.08.) ilm muutub - öösel alates saartest läheb sajule, kuna loodest saabub "sukelduja" Tugev sadu levib päeval ida poole, kuid ida-kagumaakondadesse sadu ei pruugi jõuda.
Tuul pöördub lõunakagusse ja tugevneb veelgi - puhangud sisemaal 16, rannikul 24 m/s.
Õhusooja on öösel 4...11, päev sajupilvede all vaid 9...14°C.
Nädalalõpu ilma määrab üks ja sama madalrõhkkond, millele tekib uus kese Läänemere lõunavete kohale. See saadab meile sooja niiskust.
Neljapäev ja reede (26. ja 27.08.) laussadu eemaldub, kuid päevasel ajal areneb laialdaselt hoovihmapilvi. Ööd on vaid lokaalsete hoovihmadega.
Kagutuul tasapisi nõrgeneb, kuid puhangud ulatuvad endiselt 18 m/s.
Ööd on juba soojemad : 8...15, päevad 13...19°C.
Nädalavahetus (28. ja 29.08.) jätkub samal kursil - ööd kuivemad, päeval palju hoovihmapilvi. Vähem on hoovihmasid pühapäeval.
Idakaaretuule puhangud ei ületa 15 m/s.
Venemaalt tuleb aga sooja veidi juurde, nii on öösiti juba üle 10°C, päeviti juba aga 17...22°C.
45 kommentaari:
Ilusat alanud sügist siis kõigile! :)
Nii kui suvi lõppes, said ka selged ilmad otsa. Harjumaa on juba 3 päeva üldiselt mingi halli madala pilvesaasta all olnud.
Ja tundub et tänane päev jätkab sama rada.
Kas septis jääb kõrgrõhkkond siia ankrusse mitmeks nädalaks?
Kas kuskilt on võimalik vaadata näiteks Pärnu viimase 30 aasta merevee taseme keskmist näiteks kuude kaupa? (Loodan sealt näha mingisugustki merevee keskmise taseme tõusu)
Küll on mõnus sellise kõledaga elada metsa ääres ümbritsetud kõrgetest puudest. Harva üksik tugev iil eksib raiesmike vahelt õuele, muidu vaikne ja oluliselt soojem kui lagedal.
Muide, üks eestlasest kliimateadlane mainis, et tulevaste kliimamuutuste, eriti kuumade ilmade, tõttu on parim elukoht maal, kus puud ümbruses. Roheluse tekitatav loomulik vari olevat elupäästev ventilatsioon. Pealegi taastuvenergia :D
Harjumaal praegu mõnus vihm juba mitmendat tundi järjest. Loodetavasti hakkab nüüd põhjavesi ka lõpuks kosuma.
Põhjavesi on Harjumaal juba vägagi kõrge. Ilusat ilma ka nüüd vahelduseks vaja.
Statistik siin:
Nagu juba 15.august ütlesin - 1988 kordus käib täiega. Vaatasin üle ,et sadas siis augustis palju aga lausa niipalju ,et kuu lõpus kippusid kombainid põllule jäämagi. No tundub ,et püüab ka sel aastal sinnamaani jõuda. Nüüd jääme siis septembri soojalainet ootama kus mõneks ajaks sinna +22 kanti veel surub. Muidugi ei saa välistada ,et ühel hetkel ilm arvab teisiti sellest 1988 kordamisest. Loodame ,et tuleb ikka kordus edasi sest muidu tuleb kartuleid võtta tuukrivarustuses.
Põhjavee olemasolust on tähtsam selle kvaliteet.
Sugulane lasi hiljuti uurida vee kvaliteeti Lasnamäe joogivee kraanist, Lagedi joogivee kraanist ja Lääne-Virumaa kaevust. Leiti, et puhtaim vesi tuleb Lääne-Virumaa kaevust hoolimata sealsest märkimisväärsest rauasisaldusest (ämbrid ja poti raua värvi; kaevuveega täidetud basseini põhi oli pärast nädalast seismist märgatava rauakihiga, samas ülejäänud vesi kristallselge).
12:35
Kesk-Harjus nii hästi pole. Siin alles hakkab vesi kraavidesse jõudma, kus muidu on aastaringselt.
Homsest siis taas mingi mõttetu kirdetuule ilm pikemaks ajaks tulemas.
Pole siin eriti viimasel ajal esinenud ega ka lugenud, samuti enamuse (nt. Statistikuga) mitte nõus olnud ega ole ka praegu, kuid hoobilt olen nõus 1988. aastaga, kuigi temperatuurifooni keskmine on tänavu siiski märksa kõrgem. Siis (1988) oli juuni-juuli kuuade ja kuvade ilmadega (mitte küll kogu aeg, juuni esimesed päeavd nt olid jahedad ja vihmased, vihma sadas ka muudel päevadel, kuid juuli viimane nädal keeras sajule ja sajule ka jäi. 28. juuli sadas eriti kõvasti. Sel aastal (2021) jätkus sooja siiski kuni 29. juulini. Ka augusti 1. pool pool oli sel aastal soojem kui 1988. Augustis 1988 aga suveilma enam ei tulnudki. Ses mõttes järgime ka sel aastal sama rada. Ka 1987. aasta august suvi oli halb ja külmem veel (siis oli ainus "suvekuum" - (23-28 kraadi nagu ilamajaam ütles) periood juuli viimase dekaadi algus).
1988. aasta september oli siia-sinna, oktoober ka, 24. oktoobril sadas esimest lund, november ja detsembri esimene pool tõatas väevat talve, kuid sinna see lõppes, loodame, ete VÄGEV TALV tuleb seekord.
Samas, 1980-ndate lõpp ja 1990-ndate algus tekitasid mulje, et augustis ei saagi kuuma kuiva suve enam olla. Hea üllatuse valmistas 1990. auggusti keskpaik (suve palavaim periood).
Kui aga veel tahapoole tõmmata, siis kuiv oli ka 1982. ja 1983. augustis terve kuu: eriti palav ei olnud, kuid vahva juuli-augusti suvi oli (juuni oli kehvem, erit 1982. aastal peale väga kuuma 1.4. juunit)).
Viimasel ligi 26. aastal on aga just august sageli väga hea olnud. Kuu lõpp küll harvemini. 1997. aastal oli kogu augusti viimnae dekkad päeval 30 kraaadi ligi sooja ja Päike aina paistis. 2007. oligi suvi ainult augustis (kogu augustikuu), tegelikult ka 1996. aastal.
Üldse paistis viimael ajal, et esimene läänetormide ja sajune kuu pole enam ammugi august. Väga ootamatult trügis see sel aastal sisse.
Statistik siin:
Varem ma seda mainisin ka ,et trendis või keskmises on sarnasus 1988 aga päev päevalt vaadates muidugi mitte (mingi nihe oli koguaeg sees). See ,et veel soojem oli arvan ,et tuli juurde üldisest temperatuuri tõusust võrreldes selle ajaga (see mis tollal ajal tähendas +28 võis nüüd olla juba +30) . Samas jah Oktoobri lõpus puistas juba lund. Järgmisele suvele mõeldes oleks loogilisem kui seekord vastupidi läheks. Sügis pikk ja soe ja 2022 jaanuar, veebruar jälle talvised.
Teen kokkuvõtte 2 eelmise kommentaari järel ka. iga aastaaeg ja iga kuu on etteennustamatu nagu ennegi. Klimatoloogid (sh siinse blogi asutaja jt) ei ole võimelised midagi konkreetselt ette ennustama. See pole nende süü, Maa atmosfäär on nn mitte suletud süsteem ja see iseenesest teeb asja väga raskeks. Ettepoole ennustused tuginevad vaid viimaste aastate/kümnendite analoogide tuginedes. Nimetatagu siis neid ennustusmeetodeid kuidas iganes - praktilised reaalsed ilmaolud viivad sellise järelduseni välja. (Hakkasin ka juba ette kujutama, et august, eriti algus on "a priori" hingematvalt kuum ja muu variant polegi võimalik. nüüd praegu selgub (uuesti) aina, et on ikka küll...:)
Ning laest võetud eeldus, et talved on edaspidi mitte talve nägu - see on samuti ainult viimaste aastate analoogaastate ekstrapoleerimise tulemus. 1939-1940. aasta talv võib kohe paregu korduda ja jaäädagi korduma. (see on muidugi vaid üks võimalustest).
Jah, paraku nii on, et ükski ennustus üle 7 päeva pole eriti usaldusväärne. Praegu tundub isegi soe september kahtlane... kuigi nädal tagasi see tundus üpris kindel.
Kahjuks vist ei tule nii suvist septembrit nagu viimased paar aastat. Kui kuu keskmine peaks siiski normist soojem tulema, siis ma arvan, et see tuleb pigem sajuse ja soojemapoolse kuu teise poole arvelt (midagi nagu 2017). Vananaistesuve (kui tuleb) ennustan ka pigem täitsa septembri lõppu või oktoobrisse.
Talve kohta ei oska veel midagi arvata. Iseenesest oleks talvine nov-dets vahelduseks hea, aga viimane CFS uuendus näitab meile hoopis tavalist soojamaratoni... aga nagu öeldud, ei tasu neid mudeleid ka usaldada.
2018 on vast parim näide, kui suvine võib sügis Eesti asukohas olla. September oli täiesti suvine ja oktoobri keskpaigaski tuli napilt 20 kraadi ära.
Talve(dest). "Tavaline soojamaraton" ei ole tavaline, vaid vägagi, vabandage väljendust, v..rdjalik kõrvalekalle normaalsusest. Sellele peab lõpp tulema ja iga järgnev aasta toob selle lõpu lähemale. See lõpp võib väga tõenäoliselt juba käeski olla. Ebamõistlik talvine soojus ratsutas ootamatult sisse juba 1988. aastal peale kaunis külma 1986/87. talve. On olnud selle aja sees ka talve nägu talvi, kuid üldiselt lõpetab selle soojajama vähemalt sama karm talv kui 1986/1987. Seda on öelnud keegi autoriteetne ilmateadlane juba mitu aastat tagasi.
Korralikuks ja isegi väga külmaks talveks piisab, kui asetada ümber viimasel ajal "(vale)harjumuseks" saanud aina püsiv hiiglaslik madalrõhuala Eestist loode-põhja pool ning antitsüklon lõuna-kagu pool. Et see pole võimalik? Oh, on küll. Toon näiteks kuulsa jaanuaritormi-aasta 2005. Jaanuari esimesel poolel oli Põhja-Atlandil ja Põhja-Sakandinaavias just taoline madalrõhuala. Paar nädalt hiljem moodustus samas piirkonnas hoopis korralik kõrgrõhuala ja nii jäigi. Mäletatavasti kujunes veebruar, eriti selle teine pool, vägagi külmaks, enamus märtsigi oli külm. 2010. aasta novembris nt tungis selline loodepoole kõrgrõhuala (üldnimetus on sel juhul Grööni kõrgrõhuala) kaugele piki Atlandi Ookeani lõunasse ja nn polaarfront oli surutud umbes sama kaugele lõunasse nagu Gibraltari väin. Kuigi jaanuaris üritas soe põhjapoolsemaid alasid tagasi vallutada, kujunes veebruar 2011 vägagi külmaks. (Meie praegu kipume uskuma, et polaarfront peaks olema kuskil Norra mere põhjaosas või suisa Arktikas...)
"Väikese jääaja" aegu oli pilt enamjaolt kogu aeg selline: kogu Põhja-poolkeral (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa, Aasia, ka Põhja-Atlandi piirkond) valitses kõrgrõhuvöönd, mille kindlas lõunapoolses haardes oli ka Eesti. Tsüklonid moodutusid kuskil Madeira - Assoride piirkonnas (praegu tunneme seda piirkonda pms püsiva kõrgrõhualana) ja liikusid sealt ida, vahel ka kirde suunas. Viimasel juhul sai ka Eesti lund. Tsüklonid, mis Eestisse paksu lume tõid, tekkisid pigem mitte Atlandi kohal, vaid sageli Vahemere kandis ja trügisid ajuti põhja poole, Eestini jõudes oli suurem jõud otsas, kuid lumesadusid sai siiski olema. Olulisim sadude-tuiskude piirkond, nagu Läänemere lõunaosa, oli enne mere täielkku külmumist ehk sagedaimgi tsüklonite allikas, mille põhjaservad andsid tugevaid lumesadusid ja kirdetorme. Kui külm ilm siis keset talve olla võis, annab ehk mingi viite 10. mai 1999, kui sarnasel trajektooril liikunud tsükloni mõjul tugevas kirdetuules algul tihe vihm, edaspidi aga märg lumi (vt kalendrit!) maha sadas. Lumiseid tsükloneid tekkis ka mujal, üks huvitav piirkond on Leedu kaguosas, ka Venemaalt tuli vahel kõrgrõhkkonna tiivas lumetsükloneid. Muidugi juhtus vahel, enne mere külmumiset, ka sulailmu, kuid need ei kujunenud eriti millekski. Sulaks loeti üldiselt sellist ilma, kus lumi hakkas kokku, st 0 kuni +1 vahelist temperatuuri...
Kõrgrõhualad eelmiste sajandite tingimustes... julgen väita, et -46.5 sai kindlasti mõnigi kord "langetatud."
MISKI EI TAKISTA SARNASE JA JÄÄVA ILMAMUSTRI KIIRET UUESTISÜNDI! Põhja-aladel liigselt sulanud mageveed võivad Golfi hoovuse põhjaosa aeglustada ehk isegi ühe aasta vältel täiesti seisma panna. Samuti on võimalikud Päikese tsükli kiired muutused. Selle nähtuse tagajärjed on väga keerulised ja seni täisti kindlaks tegemata keemilised seossed Maa atmosfääris.
Ning loomulikult võib külm ja väga külm talveilm taastuda ka "lihtsalt niisama", st põhjustel, mida me ei oska hetkel arvestada või lihtsalt sellest mööda vaatame. Muuseas, "kliimahüsteeria" ei mängi siin mingit rolli.
Suvepoolsest ajast ka. Kirjutasin eile mõnest näitest eelmistest suvedest. Ausalt öeldes meeldiva üllatuse valmistas 1995. aasta suvi, mis üldiselt oli soe ja kuivapoolne kõik 3 kuud. 1995. aasta augusti keskpaiku, kui olin (eelnenud ligi 10 aasta põhjal) juba pea kindel suve lõpus, tuli ootamatult veel korralikku sooja kuiva ilma, mis ligi kuu lõpuni vastu pidas. Isegi septembri alguspäevad (umbes 6-ni) olid kuumad nagu kesksuvel. Ning taas tuleb korrata juba mainitud pikalt kuuma ja kuiva augustilõpuga 1997. aastat. 1996. aasta oli augusti osas ka hea - soe ja üldiselt kuiv kuu lõpuni. Juuli 1996 oli, tõsi küll, hullult vihmne ja külm ka, eriti kuu teine pool. 1996. aasta juuni algus oli siiski soe (vaadake videosid Pühajärve Rannapeost), kuskil enne kuu keskpaiku vajus kahjuks pikalt ära.
Siiski tegin eelmises lõigus augusti lõppudele veidi liiga. 1991. ja 1992. aasta augusti suisa viimastel päevadel tuli peale augustilõpu "tavajahedust" tõeline kesksuve palavus, mida jätkus ka septembri alguspäevadeks (siit pärineb ka 1. septembri 1992. septembrikuu absoluutne soojarekord +30 koma midagi).
Siis see 1992. aasta 11. augusti kuumarekord. Selge on see, et see ei asu sobival kohal, see peaks olema kuu-kaks varasemal ajal. Eks seda ole kindlasti olnudki, paraku meie arhiivid ulatuvad üpris lühiajalisse mastaapi. Asi ise oli nii, et äsja oli lõppenud Barcelona olümpia kohalikus Hispaania kuumuses. Miskipärast aga startis Hispaania lääneosast põhja-kirde suunas tsüklon, mis kandis ligi 40-kraadist palavust enda idaservas kaasas. (Mingil määral muidugi jõudis see tee peal ka jahtuda.) Tüklon möödus Taani kandist üle Läänemere põhja-kirdesse ning pooleteiseks päevaks tõi kuumuse ka Eestisse. Saaremaale jätkus seda pms 10. augustiks, lämbe oli küll jah. Järgmisel päeval oli ka palav, kuid suurem soojus jäi ida poole. Nii sündis see +35.6 kraadi. 12. augustiks oli kuumus juba unustatud, edelast käis külm front üle. Uus rekordiparanduse katse oli 30. juulil 1994, kuid see jäi paar kümnendikku maha.
Enne seda oli pikka aega juulikuu kuumarekord absoluutne kogu aasta peale, komakohti, aastat ja päeva ei mäleta, aga oli ka kuskil +35 kraadi ringis.
Jätkan.
Aga ega siis 1997. augusti lõpule eelnenud suvi halvem olnud! Veidi vinduma läinud kevade järel suisa akuraat koos juuni tulekuga tuli ridamisi pikki kuivi sooja(kuuma)laineid. Väikeste vahedega jätkus vägev suvi täpselt 3 kuud. Lootsin midagi sarnast ka tänavu (2021), aga paraku tuli nagu 1988... 1998. aasta suvi oli kegvapoolne ja kangesti sajune, kuid juuni keskel jõudis ida poolt Ida-eestisse aeg-ajalt ja äikesevihmade saatel ka korralik soojalaine, suisa kuumalaine, Narvas oli 15. juunil isegi +33 kraadi. Läände ja saartele see soe paraku ei jõudnud, sinna jõudis vaid vihm.... Siis, 1998. aasta juunis oli Eestile päris lähedal, Loode-Venemaa kohal isegi kuni 40 kraadi sooja, oleks see õhumass Eesti täiesti vallutanud, saanuksime kindlalt uue absoluutse kuumarekordi).
Siis, edasi, 1999. oli ka juunis-juulis ideaalne suvi, augusti algus oli ka, kuid peale 11. augusti päikesevarjutust vajus kahjuks ära. Muidugi ei saa jätta rääkimata 2002. aasta suvest, mis algas tegelikult juba üpris sooja ja väga kuiva kevadega alates aprillikuust. Aprilli ja mai järel, mis olid sarnased külmale suvele eelnenud 1993. aastal, kartsin ka 2002. aastal PÄRIS suve puudumist, kuid taas vältas suvi (kerge tagasilöögiga juuni lõpupoole) augusti lõpuni, suvekuum oli veel ka septembri 1. dekaad. Nt. kartulivõtt 6. septembril kujunes väga higimõudvaks...
Kagu-Eestis ei sadanud sel kuulsal 2002. aastal aasta sajuseimal kuul mitte tilkakgi, mujal samuti mitte palju rohkem!
2003. oli ka Lääne - ja Ida-Eestis erinev. Ida-eestis oli juuli keskpaigani sajune ja jahedapoolne, eriti soe polnud ka lääne pool, kuid see-eest oli kuiv. Juuli keskel vajus kohale kuiv kuumalaine ja seda juba kogu Eestis. Sooja jagus ka augustisse. Võib ette kujutada, et Lääne-Eestis kujunesid tõelised veemured, sest külmaks talveks tituleerituid 2002/2003. talv (kas ikka oli külm, vahepeal, peale jaanuari keskpaiku oli maa ligikaudu must) polnud just sademeterohke.
Sademete olukorra päästis 2004. aasta, sest kuigi kevad oli (taas) kuiv, siis suvel sadas nagu oavarrest ja seda pea terve suvi.
Aitab praegu kroonikast. Rezümee: iga aasta on ise nägu , nii suvel kui talvel. eelmis(t)e aasta(te) puhul järgmis(t)eks etteennustusi teha pole mõtet!
@ 27. august 2021 15:46
07.08.2010 jäi ka paar kümnendikku puudu uuest rekordist.
Teeks siia septembri panused ka?
Jahe ja kuivapoolne tuleb.
Septembrid/sügised on ka huvitavad olnud. Tavalised muutlikud, sajused ja tuulised kuud said järsu lõpu 1998. aastal. Kehva ja sajuse augusti järel keeras septembri alguses kuvale ja kohe ka soojale. Kuu esimene pool oli suvi mis suvi. Praegusaegsete viimastest suvedest tuttav Loode-Venemaa kõrgrõhuala jäi ankrusse ja oli nii et viska või leili. Meenub 13. septembri õhtupimedus. Nii soe oli, et särgile miskit peale panna polnud mõtteski. Ega kuu teine poolegi palju jahedam olnud. Tõsi, novembr 1998 oli sõna otseses mõtte talvekuu. Kahjuks edaspidi talvest endast suurt asja polnud, veebruar siiski oli, lõpuks oli paks lumi maas.
1999. Peale sooja suve augusti jahedat teist poolt viskas septmebri tulekuga väga soojaks, pool kuud järgemööda. (põhjus sama, mis 1998. aastal.) Soojapoolne oli ka oktoobri alguseni.
2000. Kehvapoolse suve järel palun väga - jälle soe ja kuiv sptember, eriti soojaks keeeras 26. septembril. Ka kuni 20. jaanuarini (kaasa arvatud) oli suisa kuum. 1. oktoobril ja mõni päev edaspidi viskas 20 kraadi ja ehk enamgi kindlasti ära.
20. oktoober oli lausa ilmeline. ei pilveviirgu, vaikne tuuleke, noh, juulikuu kuumus just enam polnud, aga palju polnud puudu. Kahjuks ei tulud meelde vaadata kraadiklaasi, füsililst tööd toas ja õues oli palju.
2001. september oli klassikaline - jahe ja vihmane.
2002. Selle aasta septembist oli enne juba veidi juttu. Kuni 9-ni (kaasa arvatud oli suvi mis suvi. (Mainitud südasuvine kartulivõtt oli siiski 7-ndal, mitte 6-ndal.) 10-sta alates aga viskas septembri teise äärmusse. Loode-Venemaa kõrgrõhuala "otsustas" liikuda läände ja koha sisse võtta Skandinaavia-Norra mere-Gröönimaa piirkonnas. Kõhjakaarde pööruv tuul tõi väga külma, kuid mitte eriti sajuse edasisese septembriri. Ka oktoober sai külm. 2 aastat peale 20. oktoobri suveilma oli 2002. aastal vastupidi - tuli tuisuga lund.
Ka edaspidi on saugust ja september vastu varasemaid analoogiaid olnud pigem vaiksed ja vähesajused ning soojad ka.
Prandus. See 20. jaanuar 2000. eelnevas tekstis oli tedelikult 20. oktoober.
Statistik siin:
Tuleb soe ja sajune september aga mitte nii soe kui 1988 oli. Kuu alguse külmalaine käib ära ja siis hakkab jälle madalrõhkkondade tants. Samas suuri torme ei tule. Kui kohe kuu alguses kartulit ära ei võta läheb pärast sopaseks.
Mis kuupäevast madalrõhkkondade tantsu arvad tulevat? Mul tatar vaja ära koristada veel, mis tahaks kerget öökülma enne koristust....
Statistik siin:
Öökülmad tulevad nädalavahetuse paiku aga ka järgmise nädala ehk veab veel üsna kuivana välja. Täiesti kuiv samas pole - üksikud hoovihmad on selle külmalaine (neljapäev - pühapäev) ajal võimalikud. Oma koristust saad teha ehk isegi kuni 10.septembrini seega peaks hea saak tulema - ka öökülmad kindlasti käivad varsti üle.
Kirjutan aga hoopis uue rekordi ootuses. Vähemalt hetkeseisuga on Harjumaal uus kolme suvekuu keskmise rekord sündinud. Seega läbi aegade kõige kuumem suvi - saab juba öelda kui arvestada juuni,juuli,augusti keskmisi.
August oli küll prrr kui külm.
Arvan et möödunud augustite kordumisel oleks kolme kuu keskmine 19,x kraadi tulnud.
Saabuva külmalaine hoogsajud on tühised peale Virumaa, kus võib mereefekt käivituda ja 20 mm piires sademeid tuua.
Nii GFS kui Euroopa mudel on üksmeelel nädala pärast algava suvise soojuse osas.
Nüüd ma jälle astub Statistikuga opositsiooni. Niimoodi EI saa ette ennustada. Järele jah, küll.
Nt. 2007, aasta 28. ja 29. september lõuna ajal, peale lõunat nii palav, et vist kuskil üle 25 kraadi oli. Kahjuks oli nii kiire küttepuudega, et pold aega tuppa vaatama minna.
Ning 2006. aasta 24. oktoobril niitsin peale keskpäeva muru. Taevas oli selge, kraadiklaas oli peeaaegu +17 juures.
Haapsalus mõõdeti augustis 240 mm sademeid, kas tavaliselt on 80 mm?
Ma ei oska statistiku metoodika kohta midagi arvata, aga ta ennustused on kõik mingil määral täide läinud. Näiteks meil tuligi rekordiliselt soe suvi, vaatamata külmale augustile. Samuti tundub nüüd ka, et septembris võib veel sooja tulla (mida statistik ennustas), kuigi paar päeva tagasi mudeleid vaadates tundus, et tuleb külm mis külm.
Aga jah, kõike muidugi ei saa ennustada.
Statistiku ennustused pole sugugi mitte kõik täide läinud. Teiste omad muidugi mitte ka.
Mis asi on "mingil määral" - see on juba kokkuleppe, ennekõike iseeendaga kokkuleppe küsimus.
@ 1. september 2021 15:35
Keegi siin mainis ka nädal või 2 tagasi, et Väinamere ümbruses tuleb august vaatluste sajuseim.
Statistik siin:
Ise keskendungi prognoosides juba ammu tegelikult rohkem kevadetele ja suvedele. Kui aus olla siis hästi põhjalik statistika ongi mul alates 1985 vahemikus 1.aprill - 31.august. Sügised ja talved on nii prognoosimatud ,et pigem selline ehku peale minek. Nagu see ,et peaks jälle talvemoodi talv tulema kuna 2022 jälle soe suvi ootab. Aga keegi ei välista ,et ühel hetkel lajatab soojale talvele ka sooja suve järgi. Nagu nüüd see soe september - lihtsalt loodan ,et 1988 järgimine ilma poolt jätkub. Senini on jätkunud. Kui see soe prognoosides peab siis 1988 ikka täiega kordub. Ka siis olid need kõige soojemad päevad (+22) 10.septembri paiku. Ah ja saab näha kuidas sel aastal aga 1988 polnud septembris ühtegi äikest Harjumaal.
Eelmisel aastal ka polnud Harjumaal septembris äikest. Aga seda mäletan, et 4. novembril sähvis päris hästi Soome lahe lääneosas. Ning esimene äike oli mullu juba 3. aprillil.
Kogu see eelnev jutt kehtib Kesk- Harjumaa kohta. Vb Harjumaa teistes piirkondades siiski oli ka 2020 septembris äikest.
1988 ja soe september - mitte just nagu eriti soe oli... Sooje septembreid mäletan siiski hilisemast ajast.Tõsisemad öökülmad algasid siiski alles kuu lõpus. juuni-august üksinda (juhuslikult!!!!) ei anna kogu aasta analoogiat.
Kes see tarkur oli ja MILLE ALUSEL ta väitis, et 2022. aastal soe suvi ootab? Juba 1. juuni 2022 on märksa kaugemal kui 5 päeva, kust edasi võib ilma kohta öleda igaüks, mis heaks arvab.
Ei, vastust pole vaja. Sest normaalset vastust ei ole lihtsalt. Ning jama ajada oskavad kõik.
2022 on väga kauge ennustada ju võib tegelikkus ikkagi rohkem 2 nädala jagu, kui siis kuu missugune tuleb talv, keeruline öelda aga ega ta enam mägede taga ole. Arvan et siin Haanjas ikka tuleb lund ja ka külma vast jaanuaris nii 20 kraadi jagu.
Ei, mulle meeldib, oleksoloogia ongi tore ja siiani tundub, et mõned oleksoloogid on üsna täppi pannud ka enda teoreemidega. Kiitus!
.. ja sama palju oleksolooge ojälle mööda pannud. Konkreetse olukorra ennustamisel. Kui kõik aastad järjepanu võtta, siis on oleksioloogide pihtapanevuse protsent ... NULL!
Näide "oleksioloogiast".
Kui Päikest on mingil päeval (ei mäletagi mis päev see just pidi olema, aga see polegi antud kontekstis oluline) nii palju, et ratsanik jõuab hobuse selga hüpata, siis on kokkuvõttes päev korda läinud ja läheb arvesse päikeselise päevana, mis omakorda ennustab ... (midagi, jälle ma hetkel ei mäleta, aga see pole taas oluline).
Mis siis, et 99% päevast võib sadada.
Kuigi jaa... Paljud meist tänapäeval ikka enam hobuse selga hüpata oskavad/jaksavad... Praegu võib see tõesti ehk kogu päeva aega võtta. Mis eeldab tõesti päikeselist päeva.
Aga... kui enne Päike looja läheb ja "ratsanik" ikka veel (hommikust saati) jalamehena ümber hobuse tammub, siis läheb vist ilmaennustus lörri, kuna tekib määramatus nagu matemaatikud/(füüsikud ütlevad...
Postita kommentaar