esmaspäev, 13. jaanuar 2020

3. Nädala ilm (13.1.20-19.1.20)

13.1.20 Esmaspäev

Täna oli ilm enamjaolt pilvine ja kohati võis esineda ka sademeid vihmana. Lisaks tuul on hakkanud tasapisi hoogu võtma hakkanud. Õhutemperatuur on üle Eesti taaskord plussi tõusnud ja hommikul oli maas kohati ka jäidet.

14.1.20 Teisipäev

Öösel on pilves selginemistega erilise sajuta ilm. Puhub mõõdukas edela ja läänetuul, kuid rannikualadel esineb kohati kuni 15m/s puhanguid. Päeval on pilves selginemistega ilm, õhtul sajab vihma ja kohati ka lörtsi. Lõuna ja edelatuul tugevneb, sisemaal on oodata puhanguid kuni 15m/s ja rannikualadel kuni 22m/s. Päeval õhutemperatuur on 1...5°C.

15.1.20 Kolmapäev

Kolmapäeva öösel on samuti pilves ilm ja kohati sajab vihma ja lörtsi. Puhub lõuna ja edelatuul 7-13m/s, rannikualadel esineb puhanguid kuni 18m/s. Õhutemperatuur on 1...6°C. Päeval on samuti peamiselt pilves ilm ja püsib tuuline. Puhub lõuna ja edelatuul, rannikualadel puhanguti kuni 23m/s. Seega ilm on kohati kergelt tormine. Õhutemperatuur on 5...9°C.

16.1.20 Neljapäev

Neljapäeva öösel ilm endiselt püsib pilvine. Mitmel pool sajab vihma ja kohati võib ka lörtsi sadada. Puhub edela ja lõunatuul 6-12m/s, rannikualadel puhanguti kuni 17m/s. Õhutemperatuur on 3...6°C. Päeval ilm muutub kohati selgemaks, et on võimalus kohati paar tundi ka päikest päeval näha. Endiselt puhub lõuna ja edelatuul, mis rannikualadel võib ulatuda kuni 17m/s. Päeval on õhutemperatuur 3...8°C. Kuid õhtul selge ilmaga hakkab kiirelt langema.

17.1.20 Reede

Öösel on vähese pilvisusega ja olulise sajuta ilm. Puhub edela ja läänetuul 3-9m/s, rannikualadel puhanguti kuni 14m/s. Õhutemperatuur on -1....+4°C. Päeval ilm muutub pilvisemaks, omakorda ka tuul natukene tugevneb, puhkudes 5-11m/s, rannikualadel puhanguti kuni 16m/s. Päeval on õhutemperatuur 2...5°C, kuid õhtul võib kohati langeda 0°C ümbrusesse.

18.1.20 Laupäev

Öösel võib esineda Eestis vihma kui ka lörtsisadu. Lõunakaare tuul püsib tugev ja puhangud püsivad rannikualadel tugevana. Öösel on õhutemperatuur -2...+2°C. Päeval on õhutemperatuur +0...+4°C.

19.1.20 Pühapäev

Pühapäeva ööpäeva jooksul võib endiselt esineda vihma kui ka lörtsisadu, hilisõhtul võib mõnel "lumesõbral" kohati vedada, et võib ka seda natukene sadada. Öösel püsib tuul endiselt tugev, kuid päeva jooksul nõrgeneb. Öösel on õhutemperatuur -1...+5°C, päeval +0...+5°C.

Ka kolmas nädal veel "päris" talve "õnneks või kahjuks" oodata ei ole. Seega naudime seda sügist või kevadet või mis iganes tundmatut aastaaega edasi. Eksnäis mida toob see ja vaatame kuidas prognoos tuleb ka neljandale nädalale. Loodame parimat. 


113 kommentaari:

  1. Kuidas blogi algsel autoril läheb? Kas tema naaseb ka siia kirjutama? Või on jälle mingid hullud insidendid juhtunud? Samas Gert on ka päris heal tasemel?

    VastaKustuta
  2. Uut jaanuari rekordit siiski ei tule homme.

    VastaKustuta
  3. No vaatame, pakuks, et Keilast-Rakvere ja Narva liinist põhja poole võiks +10 ära tulla, kui tingimused on ideaalsed. Hetkel prognoosid kerivad jaanuarikuu viimase dekaadi temperatuuride numbreid jälle üles suunas. Samuti veebruar algab soojaga.

    VastaKustuta
  4. Kuidas saab 14. jaanuaril VÄITA et veebruar algab soojaga? Jaanuari viimane dekaad lubab igasugust ilma. Mida ei saa ka kinnitada.

    VastaKustuta
  5. Kuu näitab ,et veebruar talvine aga kui ei tule viskan selle orbiidivärgi.... ja pöördun statistika poole tagasi.

    VastaKustuta
  6. Harjumaal jälle kena 20mm vihma, uputab.

    VastaKustuta
  7. Nagu korduvalt siin kommenteeritud, siis kuu lõpp läheb ülitõenäoliselt külmaks. Sai oldud vist üks vähestest, kes seda juba esimesest dekaadist alates on väitnud, samas kui kõik prognoosid näitasid ainult lõputut sooja ning miski ei viidanud jahenemisele.

    Nüüd on siis käes, täpselt nagu kommenteeritud - oli ainult aja küsimus, mil GFS'i esimesena prognoositud külma hakkavad ka kõik teised imiteerima. Lõpuks on seda Euroopa mudelgi näitama hakanud.

    Hetkel prognoositakse küll vaid ajutist külma, kuid asi seegi alguse kohta. Ülitõenäoliselt muutuvad väljundid jahenemise osas peagi püsivamaks ning veelgi intensiivsemaks ja kuu lõpp viib keskmise vähemalt nii alla, et aegade kõige soojem jaanuar jääb tulemata, vähemalt Tartu-Tõravere jaamas.

    Ja kui mingi ime läbi jääbki kuu keskmine üle nulli, siis miinuses veebruari keskmist võiks lugeda samahästi kui garanteerituks nagu sai juba 90% tõenäosusega pakkumises mainitud.

    Natuke veel pakkumise osas täiendust: Kui jaanuari keskmine tuleb Tartu-Tõravere jaamas üle nulli(vähemalt 0,1 kraadi), siis hindaks miinuses veebruari 90% tõenäoliseks nagu juba mainitud. Kui aga tuleb jaanuari kuu keskmise soojarekord eelnimetatud jaamas(üle 0,6 kraadi), siis tõstaks miinuses veebruari tõenäosuse 95%-le.

    VastaKustuta
  8. Ja see miinuses veebruar tähendab siis -0,x kraadikest siis eks.

    VastaKustuta
  9. @ 15. jaanuar 2020 00:06
    Aga ei, isegi +8,5 kraadi piir pole ametlikes jaamades käes. Eks meri ole ju jahedam ka kui +10 kraadi.

    VastaKustuta
  10. @ 15. jaanuar 2020 07:13
    Ole valmis, sest ükski looduse märk ei näita talvist veebruari.

    VastaKustuta
  11. No vaatame kumb on siis tugevam kas Kuu mõju Maale või loodusmärgid.

    VastaKustuta
  12. Kas pärast plusskraadise keskmisega jaanuari järgneb -0,1 või -10 kraadine veebruar pole oluline. Miinus on miinus.

    Mis loodusmärke puudutab, siis vaevalt need praeguses kliimas enam midagi õigesti näitavad. Kuidas aga kuu ilma mõjutab, selle seletust kuulaks küll huviga. Isiklikult ei usu kumbagi.

    Küll aga jään põnevusega ootama, kuidas see aegreal põhinev pakkumine ülitõenäoliselt kümnesse läheb.

    VastaKustuta
  13. No kui vahet pole, siis joon enne autojuhtimist kas limonaadi või õlut - jook on jook.

    VastaKustuta
  14. Loomulikult on vahet -0,1 ja -10 vahel. Küll aga pole see oluline pakkumise osas, kui see kummagi esinemisel osutub edukaks.

    VastaKustuta
  15. Tänase seisuga on Tartu-Tõravere jaanuari keskmine 2,4 kraadi, mis on normist 7 kraadi(!) kõrgem. Isegi 2010. a kuum juuli polnud nii suure anomaaliaga.

    VastaKustuta
  16. Selle aasta juuli tuleb samapalju külmem.

    VastaKustuta
  17. Talvine veebruar. Mimeti mõistetav. Kas kraadike külma ja pool meetrit lund või 20 kraadi külma ja lund pole ollagi. Mõlemad ju talvised.

    VastaKustuta
  18. Jaanuari temp tuleb vast 0 kanti ikka, kuulõpp tundub külmenevat.

    VastaKustuta
  19. No sel juhul peab nädal jutti olema ööpäeva keskmine alla 5 miinuskraadi.

    VastaKustuta
  20. @ 15. jaanuar 2020 08:30
    Las kallab, uputabki mullamutid ära ehk.

    VastaKustuta
  21. Mis on olnud kõrgeim jaanuarikuu keskmine? Mis oli 2008 jaanuarikuu keskmine?

    VastaKustuta
  22. Eesti keskmise andmeid pole, kuid Tartu-Tõravere jaama aegade kõige soojem jaanuari keskmine on olnud 0,6 kraadi 1989. a, mis on siiani ainuke plusskraadides jaanuar.

    2008. a jaanuari keskmine oli eelnimetatud jaamas -1,1 kraadi.

    VastaKustuta
  23. Kuna on kuu keskpaik, siis lihtne matemaatika näitab, et kuu keskmine tuleb null kraadi siis, kui plussipäevadele järgneb sama palju miinusepäevi samade näitajatega.
    Kui seni on olnud nt 7 üle +5 kraadist päeva, 3 üle +7 kraadist, peab tulema vastukaaluks samapalju samade miinuskraadidega päevi.

    VastaKustuta
  24. Harjumaal kõige soojem jaanuar hoopis 1964 kui oli kuu keskmiseks lausa +1,3 ja siis järgnes päris külm veebruar.

    VastaKustuta
  25. 29-30-31 jan näitab -15 tulevat, et eks see tõmbab kenasti alla

    VastaKustuta
  26. Hm. Üle +5 päevi nagu küll seitset päeva sel aastal pole olnud. Ega see muidugi pilti talvisemaks ole muutnud...

    1989. aasta jaanuari pidev prognoos oli "null kuni +5", nii umbes oligi, va 1., 2., 7.. ja 8. jaanuar, suisa 4 päeva!!!. Üle +5 hakkas viskama veebruaris, 7-ndal oli koguni kuni +9, 26-ndal ja 27-ndal ka, kas isegi mitte kuni +10 (?). Aasta hiljem viskas kuni +12 kraadi. Keegi ei saanud millestki aru, tegelikult ei saa praegu ka mitte... Samas, nii 1989. kui 1990. aasta veebruari keskel oli jahedam periood, isegi lumesaju nägi paar korda ära...:D.

    Kummitama on jäänud jutt 31. jaanuarist 1990 väidetava +13 kraadiga. No mitte ei mäleta, lööge või maha, aga sellist ilma ei mäleta. +13 on seni löömatuks jäänud nii detsembris, jaanuaris kui veebruaris, kodukootud termomeetrid aga pole liialt usaldusväärsed.

    VastaKustuta
  27. Ei saa aru, mis asi see Tartu maraton on. Selle ümber tehakse suuri rumalusi. Nt 2002. aastal polnud lund (Tartust Elvani vähemalt) ollagi, oli pea pidev sügisilm (alates 3. jaanuarist) aga peeti pori sees ära (ma ei tea kuidas). Tõsi, peale maratoni tuli lumi maha... Samas 2004. aastal ehmatati KAHEST sulapäevast, 3. ja 4. veebruarist nii, et otsustati maraton ära jätta, lund aga ometi piisas.

    VastaKustuta
  28. Kui sai vähe selgitatud, teen seda korra veel.
    Olin 1990 kolhoosis varustaja-mehaanik.Sõitsin palju ringi.
    31. jaanuariks oli kaugelt edelast saabunud soe õhumass. Tsükloni soojas sektoris esines just päeval suurem selginemine. Ka puhanguline tuul oli suht rahunenud.
    Nii pidasingi Kõljala lähistel Kaali järve pool auto kinni, sest suurelt sarapuupõõsalt eraldus pahvakas kollast tolmu, läksin lähemale- tolmleski. Õhk tundus haruldaselt mahe, soojapoolne. Ka on sel ajal päikesel juba veidi jõudu,nagu novembri esimeses pooles(või keskpaigas), et tõsta õhutemperatuuri sisemaal mõne kraadi jagu.
    Kõljala keskuses, varuosade lattu minnes, vaatasin termomeetrit (elavhõbetermomeeter) OHHOO- +13´. Hoone põhjapoolsel küljel !! Saan aru, et see ei pruugigi väga autentselt täpne olla, aga paremat ka sel hetkel...
    Olen rääkinud, et nii tol ajal, kui praegugi on Saaremaal kõik ametlikud möötmised mere rannikul. Sisemaale liikudes muutub temperatuur juba pooleteise -kahe kilomeetriga oluliselt. Seepärast toodi ka Kuressaarde lisanäit linna kaugemale merest, kõrvuti merelise Roomassaare näiduga (mida pidevalt nimetati varem ka Kuressaare näiduks)
    Nüüd tsiteerin oma päevikut veidi:--
    Jaanuar soe +6...+8. Talvel sadas vett palju. Kraavid täis, põllud vee all. ...
    Veebr I dekaad +8...12´. Agromet andmetel märgiti mitmel pool Lõuna-Eestis sarapuu õitsemist,talivilja kasvu. Vahtral jookseb mahl. 15. veebr tuli mandril 5...10 cm lund. Edasi läks jälle soojaks ... 27.ndak jube torm. Lendas katuseid. Euroopas suured purustused + inimeludki....Märts jällegi väga soe. Aprill-mai liig kuiv...
    Üldiselt oli suvi jahe.
    Kui keegi tõsisemalt huvitub, võin saata pildid, väljavõtted selle aja meteo kaartidest, et siis, kust pärinesid soojad õhumassid. Veelkord, Saaremaa sisekliima on palju erinevam mereranna omast. Võite saata feissi sõnumi- Margus Arge.

    VastaKustuta
  29. Nii mul 1990 aasta märkmed ees ja sel ajal märkisin lausa tund tunnilt kõik üles. 30.jaanuar 1990 oli Harjumaa lõunaosas terve ööpäeva täispilves ja edelatuul keskmiselt nii 6 - 7m/s. Päev kulges kraadi mõttes kerges tõusvas trendis nii ,et hommik algas +0,7 näiduga ja õhtu lõppes +2 näiduga. Kohe kindlasti polnud kuskil +13. Ajad aasta või kuupäeva segamini või olid koguni mingil teisel planeedil aga see polnud sellel aastal sellel päeval võimalik.

    VastaKustuta
  30. Ju siis mina jäin sellest päikeselisest soojast sektorist välja... Kuigi liikusin ka Saaremaal samal päeval... Mandril oli väidetavalt (kuskil eespool märgiti) aga 0 lähedal. Tundub anomaalne anomaalia... Talvekuud pole selline aeg, kus merest eemal aina soojem on. Kraadiklaasid. Mõni kuu tagasi vaatasin poes müügilolevaid, neid oli vist 4 tükki samast sordit. 3 tk näitasid +20 kuni +21, neljas aga +16. Suurema hulga korral leidnuksin arvatavasti ka +25 näitava aparaadi.
    Kahtlustan tugevalt, et selle kandi pealt see +13 tulnud ongi.

    Muidu enam-vähem klapib.
    Jube torm oli küll 27. veebruaril 1990. Sama jube torm koos vägeva vihmaga oli ka 26. jaanuaril, siis mujal Euroopas oli tsüklon liiga kaugel põhjas. 27. veebruaril aga liikus edelast üle Lõuna-Soome itta, see oli veebruari "soojarekordi tsüklonite" seeria viimane (see päev ei olnud enam nii soe). Mõlemal päeval (26. jaan. ja 27. veebr.) kerkis veetase umbes samasse kohta, kus 9. jaanuaril 2005.

    18-19. märts oli kuni +16. No midagi ei ole teha, see tundub suisa külm selle "Kõljala kuumaga" võrreldes. Selline värk jäänuks meelde. Ju siis Nigeeria "ajukirurgid" on "woo-dood" teinud. Kellele, see jääb muidugi teadmata...

    VastaKustuta
  31. Veel oma 1990 märkmetest. Jah veebruar on küll soe olnud. 1990 21.veebruaril tuli mul kodusel termomeetril +10 ette (päeval paistis päike) ja õhtu lõppes äikesega ! Äkki oli see su 30-es jaanuar mida meenutad.

    VastaKustuta
  32. Päikest, vähemalt mitte sellist, mis meelde jääks, ei mäleta ka 21. veebruarist. Aga võis ju kuskil olla ka. Väga soe päev oli küll. Neid tuli suisa mitu tk järjest.

    Margus, kuigi me ilmselt selle 31. jaanuari osas kokkuleppele ei jõua (ma ei mõista, miks on nii erinevad mälestused), siis vahest paned enda märkmed 1980. aastast, Sul vist pidi olema.

    Aasta hiljem, 1991., vääris 31. jaanuar siiski märkimist, peale varasemat pea pidevat sooja oli hommikul -15 kraadi. Kohe varsti tuli ka lumi, veebruari 1. pool oli kena talv. Kuu lõpuni siiski ei püsinud.

    Naistepäev, 8. märts oli ilus. Vaikne, selge, must maa, raagus puuud ja päikespaiste. Soojarekordiline siiski polnud. Kõmpisin lihtsalt ilusa ilma pärast jalgsi umbes 10-11 km. Koju jõudes kuulsin juhuslikult raadiost, kuidas Kalev peksis Moskva Dünamot 16 punktiga, seejuures mängiti võõrsil.

    VastaKustuta
  33. Tartu-Tõravere käesoleva kuu keskmiste summa on eilse seisuga 36,1 kraadi ning tänasega tõuseb see ilmselt üle 40-ne, kuna ööpäeva keskmine peaks tulema vähemalt 5 kraadi.

    Kui see jääb kuu lõpuks vähemalt 22-ni, siis tuleb aegade kõige soojem jaanuar. Siiski, viimase dekaadi lõpp võib tuua mõned ülikülmad paevad alla -10 kraadise ööpaeva keskmisega või siis nädal aega järjest -5 ööpäeva keskmisega, millest piisaks, et rekord jääks tulemata.

    VastaKustuta
  34. Kõige vähem on vaja sellist ilma, kui mingi pooltahke soolane sodi on tänavatel ja õhuniiskus 100%, temperatuur +1 ringis, tuul ka veel.

    VastaKustuta
  35. 1990. veebruari 1. dekaad. Oli "palav" küll, aga 10-st üle ametlikult nagu ei kerkinud, see tuli 3. dekaadil. Kuigi jah ega seda kraadiklaasi alati vahtida pole ka saanud. Vahtra mahlajooksust veebruari 1. dekaadil räägiti küll. Ise ei katsetanud seda sel aastal. Huvitav, kaua seda mahla jooksis, samuti oleks huvitav teada, kuna kask jooksma hakkas.

    VastaKustuta
  36. Isiklikult ülirahul tänavuse talve ja ilmadega(vähemalt siiani). Ausalt öeldes paremat ei oskakski soovida. Iga talv võiks olla selline ja nii palju kui olen teistelt arvamust küsinud käesoleva talve osas, siis kõigile meeldib.

    VastaKustuta
  37. Ilma vihmasadudeta oleks veel parem.

    VastaKustuta
  38. Niisiis, et 1980. Olgu. Copy´n siis otse kaustikust...
    Uus aasta tuli paljale maale. Eelnevalt olid ka jõulud mustad.
    Kohe jaanuaris tuli lumi. Talv järgnevalt korralik, rohke lumega, suured hanged.
    Lumi aprillini. Pakaseline periood 25. jaan ... 13. veebr, 20 päeva, päevane kraad ...-14´, perioodi keskmine -9,6´. (päevane)
    jaanuar:- 1...12 (t´-1´...-6´) erand 5. jaanuar oli ka -8´.
    13...20 (t´+1´...-3´) erand 16. jaan -8´,21...24 (-1´...-6´),
    25... 01. veeb (t´-7´ ...-13´)
    veebruar: - 2...4 (t´-3´...-4´), 5...13 (t´-7...-14). 14...29 (t´+1´...-5´)
    Märts :- 1...27 (t´0...-6´) erandid 1. ja 6. märts +2´,28...31(t´+1´.. +3´)
    Aprill : -1...10 (t´+2´...+5´), 11...17 (t´+6´...+13´) sinililled, kuldtähed.
    18...20 (t´+o´...+3´), 21...23 (+7´...+11´), 24...29 (t´+16...20´) 6 päeva suve !!
    30.ndal +5´.-----Mai : 1...5 (t´+5´...+10´),16...19 (t´+17´...+19´),
    19...27 (t´+4´...+7´) 9 päeva külmalainet,sadu, kõik see aeg õitsesid KIRSID.
    28...31 (t´+15...+18´)
    Üpris soe suvi. Eriti juuni algus ja juuli lõpp. Soe sügis. Sept ilus soe. Okt sajune soe, torminegi.
    Juuni:- 1...11 (t´+20´...+25´)Õitseb ära toomepuu,sirel täisõitsengus
    12...30 (t´+15´...+20´), juuli :1...23 (t´ +15´...20´),24...03 aug. (t´+21´...+26´)
    4....28.august +15´...+18´-
    Suvesooje päevi (üle +18´) 61 päeva, Väga sooje ( enam kui +24´´) 13 päeva,
    Leitsakulisi (üle +27) POLE (OLID siis vast piirid mul seatud !)
    September:- 1...10 (t´+15´...+19´), 11...27 (t´+13...+15´),28...31 (t´+8´...12´)
    Oktoober :- 1...20 (t´+8´...+12´), 21...25 (t´+3´...+8´), 26...31 (t´-1´...+5´)
    Tihti sajab ja tormab.
    November :- 1...16 (t´-2´...+3´),17...23 (t´+4´...+7´), 24...30 (t´+2´...-7´)Mässab vihma ja lumega. Jube heitlik.
    Detsember :- 1...4 (t´+1´...-4´),5...8 (t´-4´...-11´)Lume all on lookas puud ja põõsad.
    9...30 (t´-2´...+3´) tugevad tuuled, sajud. 31.dets +5´, 20 m/s läänetuult.
    aastavahetuse ööl +2´ja sajab peent vihma.

    VastaKustuta
  39. Parim talv jah. Saab suurveega mängida ja truupe puhtaks uhtuda. Elagu vihm!

    VastaKustuta
  40. Ja eilne AK ilmakas pani suht pange - õhtupoolikul lubati Harju- ja virumaale vihmatiba, aga juba kella 12-st hakkas ja praegu juba korralikult sajab.

    VastaKustuta
  41. Hmmm... ICON on vahepealse külmenemise (22.jaanuar paiku) põhimõtteliselt tühistanud. Ei tundu usutav ,et kuu lõpuni muudkui plussis.

    VastaKustuta
  42. NAO indeks on kuu lõpuks üsna järsku langusse prognoositud, mistõttu võib eeldada, et see Atlandi trall saab peagi läbi. Samuti näitab Meteoblue ja weather.com alates 25. jaanuarist domineerivaid miinuseid.

    Oleks soovinud muidugi veel selle sooja jätkumist, aga rõõm vähemalt seda näha, et esimesest dekaadist alates pidevalt väidetud külma saabumine, mida ükski prognoos ette ei näinud, paistab kümnesse minevat.

    VastaKustuta
  43. Detsembris ja novembris ka oli raske uskuda, et vevalt koguaeg plussi jääb. Aga näe, jäi. Miks ei või jaanuar sama teha.
    Ise arvan, et Tartu maratoniga tuleb temperatuurist olenemata raskusi, sest külma saabumine tähendab kõrgrõhkkondi või tsüklonite tagalaid, mis mõlemad tähendavad tühiseid sademeid.

    VastaKustuta
  44. Täiesti tüüpiline on käesoleval sajandil, et november ja detsember tulevad keskmisest tunduvalt kõrgema temperatuuriga, milles pole midagi uskumatut.

    Kuulaks aga huviga mõnda näidet suve- või talvekuudest, mil kolm kuud järjest oleks sooja osas nii suur temperatuurianomaalia ilma ühegi külmaperioodita nagu siiani on olnud detsembrist alates.

    Jaanuari lõpp võib tulla plussis, kuid sel juhul on garanteeritud, et mingi külmaperiood tuleb veebruaris ning viib kuu keskmise alla nulli nagu 2008. a kõige soojema talve korral jaanuaris.

    Ülimalt hea meel on, et sai juba jaanuari esimeses dekaadis selle 90% pakkumise välja käidud, kui külma veel mitte ükski prognoos ei näidanud.

    VastaKustuta
  45. Euroopa mudeli viimane väljund kuu lõpuks võttis küll naeru näole :D

    VastaKustuta
  46. Kuu orbiilil küll ei võta. Paar sarvilist ka lõppu. Maratoonaritel ka vist sama lugu.

    VastaKustuta
  47. Aga kumb see udaldusväärsem on kas ECMWF või GFS ? Veel mõni?

    VastaKustuta
  48. Kumbki pole. Mõlemad sitsivad teineteise sabas kordamööda.

    VastaKustuta
  49. Jaanuari keskmine plussis on raudkindel, sest polaarpööris vurrib täistuuridel edasi teadmata ajaks.

    VastaKustuta
  50. Euroopa mudel on tavaliselt ikka tunduvalt täpsem, kuid selle viimases väljundis prognoositud soe kuu lõpuks muudetakse ülitõenäoliselt peagi ära külma kasuks.

    VastaKustuta
  51. Alates 25-ndat tundub, et igavese sooja uskujad peavad palmidele ja avamaa tomatitele-kurkidele kiled peale panema... Siiski isegi nii vähe pikalt ette pole suurt mõtet ennustada.

    VastaKustuta
  52. Vaadates viimast GFS -i ja mõeldes Otepää MK etapi peale tuleb vist suuskadele mustad lindid külge panna ja maha matta.

    VastaKustuta
  53. Nüüd tundub jälle pigem "tere sügis" olema. Aga ka see pole kindel, nagu 01.41 juba kirjutasin.

    VastaKustuta
  54. Kindel on aga see, et enne 3. veebruari talveks ei lähe.

    VastaKustuta
  55. @ 17. jaanuar 2020 00:14
    Ei muudeta. pigem veel soojemaks läheb.

    VastaKustuta
  56. Kuu Orbiit juba väriseb hirmust. Suitski kukkus eest.

    VastaKustuta
  57. Jaanuarikuu Orbiit aga alles hakkab tegusid tegema. Teate küll, milline on Jäänuarikuu Orbiit, ta on samavõrd tark kui tugev!.

    VastaKustuta
  58. Nii, millised peaksid olema järgneva 2 nädala miinimumtemperatuurid öösiti ja maksimumtemperatuurid päeviti, et meil tuleks aegade kõige soojem jaanuar?

    VastaKustuta
  59. miks öösel otsida just miinimume, kui soojajahil ollakse?

    Küsiks ka, et millised peaksid olema ülejäänud jaanuari miinimumtemperatuurid, et tuleks aegade kõige KÜLMEM jaanuar?

    VastaKustuta
  60. Arvan siiski, et peagi muudetakse tagasi jahedamaks, aga GFS'i viimane väljund võttis taas naeru näole :D

    Annab meenutada, mil viimati nii huvitav ilm oli, mis paistab veelgi põnevamaks minema.

    Kui GFS'i ja Euroopa mudeli viimase väljundi prognoositav soojus kuu lõpuks realiseeruks, siis tõenäoliselt sünniks aegade kõige soojem jaanuar umbes taolisel viisil nagu sündis 2010. a aegade kõige soojem juuli.

    Tartu-Tõravere käesoleva jaanuari keskmine on tänase seisuga ~2.8 kraadi, mis on normist 7,4 kraadi kõrgem(2010. a juuli oli 6,1 kraadi normist soojem). Erakordne on veel see, et käesoleval kuul pole veel mitte ühelgi päeval olnud ööpäeva keskmine normist madalam.

    Vähe sellest, mitte ühelgi päeval pole isegi ööpäeva minimaalne temperatuur olnud kuu normist madalam(jaanuari keskmine on -4,6 kraadi ning käesoleva kuu minimaalne temperatuur on praeguse seisuga -3,8 kraadi ja kõige madalam ööpäeva keskmine -1,9 kraadi).

    Kuu keskmiste summa on hetkeseisuga ~47 kraadi, kuid rekordi jaoks piisaks vaid 22 kraadist. Seega saab vist öelda, et tänavune jaanuar on juba igal juhul ajalugu teinud hoolimata sellest, milliseks kuu lõpp kujuneb.

    Mis absoluutseid minimaalseid temperatuure puudutab, siis nende andmeid on alates 1951. aastast ning sellest ajast peale on kõige kõrgema minimaalse temperatuuriga jaanuar mõõdetud 2001. a, milleks on -10,8 kraadi ja kõige kõrgema minimaalsega talv 1991/1992, milleks oli -14,8 kraadi. Seega on ka nende rekordite sündimine veel võimalik, kui just 1951. a eelnenud aastatel ei esinenud tänavusest veel kõrgemaid kõneall olevaid temperatuure.

    Huvi mõttes vaatasin järgi, millisele kuule on tavapärase keskmise temperatuuri järgi tänavuse jaanuari keskmine kõige ligemal. Selgus, et selleks on aprill :D

    Loodetavasti jääb see kevad siis ka püsima :)

    VastaKustuta
  61. Täienduseks veel eelnevale kommentaarile, et hetkeseisuga on see ka aegade kõige soojem talv Tartu-Tõravere aegreas ning 2007/2008 talv jääb sellele kaugelt maha keskmise temperatuuri osas.

    VastaKustuta
  62. No ma olen siin juba korduvalt öelnud, ja ütlen veel, et aasta 2020 hea kui talve ja suve keskmise vahe üle 10 kraadigi ulatub.

    VastaKustuta
  63. @ 17. jaanuar 2020 20:07
    Jääb, ja kuidas veel. Järgmise talveni (2021 jaanuar) saad kevadet nautida.

    VastaKustuta
  64. Loodetavasti tuleb nüüd kevad nagu 2007. a, sügis nagu 2011.a ja suvi nagu 2010. a :)

    VastaKustuta
  65. Ma rääkisin ikka PÄRIS minimumidest, muide, täna on -43.5 aastapäev. Või oli see eile.

    VastaKustuta
  66. 20:37-le: koli Aafrikasse.

    VastaKustuta
  67. @ 17. jaanuar 2020 20:37
    Suvi tuleb parimal juhul sarnane 2000., 2008. ja 2015. aastaga.
    Tänavuse suve keskmine üle +15 kraadi on võimalik, aga mitte kindel.

    VastaKustuta
  68. Ristnas sadas aprillist augustini 5 kuuga 98 mm . Septembrist praeguseni 4,5 kuuga 478 mm.

    VastaKustuta
  69. Väited: "suvi tuleb"!... Kusukohast seda võetakse??? Kirjakandja Petzkin ütles või?
    Sama mõttetu on võimatu ette öelda jaanuari lõpu ja sealt edasi ilma.

    Alates 5 päevast prognoosida on mõttetu!

    VastaKustuta
  70. 2006.aasta 17. jaanuari hommikul oli +2, 18. jaanuar hommikul aga -27.
    Jaa-jaa, soe...

    VastaKustuta
  71. Ma ei saa ikka kohati aru. "kuu keskmiste summa on -47, aga, aga rekordiks piisab vaid 22 kraadist."??? Seega on ligi +30 veel jaanauris vaja,et rekord tuleks! Noh, seda tagaks ikka ise ka näha!!! +47 ei taha ka klappida.

    VastaKustuta
  72. Ei, ma vist hindasin hooga valesti. Peame siiski jaanuaris "vaid" absoluutse maakera maksimumi (+56) ja enamgi veel) siin Eestis ära taluma. Seegi on huupi hinnang, kuid sinna kisub.

    VastaKustuta
  73. Margus, see 1980. aasta detsembri lõpp klapib minu mäluga, et talv ja lumi on sarnased asjad... Kui juhtud siin veel lugema, palun täienda omade andmetega, milline sai talv edasi 1981. aastal. Minu hinnangul talv nagu püsis, kelgutada-suusatada oli ju vaja. Pori sees poleks seda teha saanud (nagu vahest tehakse Tartu maratoni, aga Härra Huu nt ka ju suusatas ilma lumeta...).
    .
    1980. aasta 1.augusti Rahva Hääl lubas +24 kuni +29 kraadi. Soojalaine sobib, aga lubati mõneti rohkem, kui oli Margusel. Nojah, ma leidsin selle lehe 1989. aasta augusti algul täitsa kogemata, kadestasin 3 viimatise aasta põhjal, kuhu "nüüd" on päike ja soe augustis kadunud... Selle Rahva Hääle esilehel oli: "Sõbralik kohtumine", presenteerisid Breznev ja keegi teine, kellega kohtuti, kes, ei mäleta. Aga sellest olen ma kunagi juba rääkinud.

    Rahva Hääl meeldis mulle juba 70-ndail, lehel olid ranged raamid ülal ees, ilmus teisipäevast pühapäevani, riigipühade aegu (ning ka 21. juunil ja 21. juulil, kui need sattusid esmaspäeval olema) ilmus ka esmaspäevase nimetusega number! Peale riigipühi aga kindlasti jäi 1 päev vahele, pühapäevase numbriga ilmus leht aga alati!
    Siiski juhtus sageli, et laupäevane, harvem reedene, mõnikord aga isegi mõlemad korraga, jäid ilmumata. Vastav kuulutus oli eelnevas numbris.
    1 pilt oli aastast aastasse kindel. 2. mai ja 8. novembri number esitasid esilehel Moskva mausoleumi tsibüüni tähtsate isikutega, Brezneviga tsentris. Veel 1982. aasta leht (tuli postkastidesse 9. novembril) oli selline... Nojah, jajah...

    VastaKustuta
  74. Mul ka kuu keskmiste summa läheneb +50 kanti ja vaadates viimaseid jookse siis vist palju jaanuari keskmine detsembrile alla ei jää. Üks siin tundub mitte aru saavat mis +47 või +50 -est jutt. See on nii ,et näiteks 1.jaanuari keskmine +1 2.jaanuari keskmine +2 3.jaanuari keskmine +3 jne siis liidad selle +1+2+3.... ja saadki näikeks praeguseks +47

    VastaKustuta
  75. Tundub ,et Jaanuar lajatab uute kuu keskmiste rekorditega. Ainult mingi ime ilmakaardil saaks seda veel muuta. Soomest tuleb uudis ,et seal linnades elavad musträstad on alustanud pesitsusega ja Rootsis esimesi kirsiõisi nähtud.

    VastaKustuta
  76. Märts võib veel üllatada :)

    VastaKustuta
  77. Ei saa aru -47-st.+47-st saan aru. (Vt eile 20.07). Ju siis kirjaviga oli.

    VastaKustuta
  78. Ma arvan, et kirjas oli siiski ~ mis tähendab umbes, mitte - mis tähendab miinus.

    VastaKustuta
  79. Jah, ligikaudu +47 oli mõeldud.

    VastaKustuta
  80. Lisan siia mõned pildid looduse arengust, mis sai täna siin Kagu-Eestis tehtud, mida on tulevikus tore vaadata. Jaanuaris lehtivat puud/põõsast poleks küll uskunud Eesti metsas näha.

    Lehtiv tundmatu puu/põõsas: Pilt ; Pilt
    Lehtima hakkav sarapuu/sarapuu urvad: Pilt ; Pilt
    Roheliste pungadega kask: Pilt
    Roheliste pungadega sirel: Pilt
    Roheline põld: Pilt

    VastaKustuta
  81. 2 esimest pilti on vist jaapani sireli okstest. Sarapuu on Harjumaal samakaugel omadega.

    VastaKustuta
  82. Vabalt saab. Õpi proffidelt amatöör.

    "Anonüümne ütles ...
    Kuidas saab 14. jaanuaril VÄITA et veebruar algab soojaga? Jaanuari viimane dekaad lubab igasugust ilma. Mida ei saa ka kinnitada.

    15. jaanuar 2020 02:05"

    VastaKustuta
  83. Ei saa, sm "proff".

    VastaKustuta
  84. Saab. Füüsilisi takistusi, seadusi jms ju pole. Vangi ka ei panda.

    VastaKustuta
  85. No ikka ei juhtu ja ei näita see Kuu orbiit midagi.

    "Anonüümne ütles ...
    Ka Kuu orbiit näitab ,et kuu lõpus jaheneb nii ,et kuu keskmine peaks minema alla 0 -i. Veebruar juba -5 kanti.

    7. jaanuar 2020 21:13"

    VastaKustuta
  86. Tean väga hästi ,et .... kisub

    VastaKustuta
  87. to -16. jaanuar 13.04---- 1980. aasta 1.augusti Rahva Hääl lubas +24 kuni +29 kraadi.
    Et minul nagu niipalju pole. Aga aegajalt ei olegi Saaremaal sama kuum kui mandri-Eestisse lubatakse
    24.juuli...03 aug. (t´+21´...+26´)
    4....28.august +15´...+18´- fikseeritud kella kolme paiku Saaremaa lõunaosas.

    VastaKustuta
  88. Teisipäeval taas jaanuari soojarekord ohus.
    See oleks küll väga tore, kui praegune ilus aastanumber aegade soojima jaanuari tooks.

    VastaKustuta
  89. Peale 1. aug. 1980. Ei vaidle. Ei mäleta. Breznevi pudreed ehk küll. Igatahes 31. 08. 1986, oli pilves, õhtus hakkas sadama. Mesilaste magasinid olid seni peale jäänud, tuli maha võtta, küll olid vihased.

    VastaKustuta
  90. Ennustasi muidugi saab. 4560. kohta nt. 7. sept. saab.

    VastaKustuta
  91. Pole vajadust. Selleks ajaks on inimkond välja surnud liikide nimistus.

    VastaKustuta
  92. Taas ei vaidle. Inimkonna lõppemise osas sealhulgas.

    ....................................................................................

    Inimkonna enda süü. Ei saa enamasti öelda isegi nii: "Teie inimlik kõrgus", mõned pisinäited endi lähiajaloost ilma suurte tähtedeta: hitler, stalin, pol poth, ivanid, aleksandrid, nikolaid, mao tsegung jne jne; oi kui paljud on inimesed nende tõttu kannatanud... Miks on lastud neil roimaritel möllata??? Põrssad sulus on ka liiga targad, et nende poole nii pöörduda...

    Muidugi käivad asjad ammugi mitte kiiduväärselt ka inimsoo arvamised endi varasema aja kohta. Kogu ajaloo vältel on ikka ja jälle "tarkurite arvamused" käinud üles-alla. Aga vahet pole.

    Mida ei suuda aga mitte keegi seni muutuda, on teadmine, et "isikliku ajaaarvamise" algusest ennemate aegade kohta ei tea mitte keegi mitte vähimatki midagi mõelda ega öelda.

    Pole mingeid mälestusi ka "9 kuud" enne sündi (OK, alateadvuses ehk selle aja kohta midagi on), varasemast ajast rääkimata. Isegi kuni umbes 2-3 aastat peale sündi, sealt edasi kuni eksistentsi lõpuni, ei saa aga vähimalgi määral väita, mis EDASI, peale elu lõppu, juhtub (psüühikahäired on teine teema). Umbes 2-3 aastat peale sündi, siis jah, siis läheb jahiks, sh liigikaaslaste peale, ruumi ja aja tunnetus algab, kohe tekib ka "minatunnetus".
    Peale isikliku "ametliku" ajaarvamise lõppu ollakse aga alguspunktis tagasi. Nii me arvame huupi teadvat. Mõte aga kogu "asjaks" justkui puuduks. Ei tundu kusjuures kuigi tark mõte... Arvatavasti nii lihtne see pole. Aga kustkohast saada objektiivset hinnangut???

    OK, see oli filosoofia. Kui teadus tõstab käpad püsti, on see alati filosoofia olnud, aga teadus on siiski arenenud, mõnes kohas enam, mõnes vähem, käesolevas kontekstis ometigi suisa nullilähedadaselt... Loodetavasti areneb inimteadvus siiski ka selle kandi pealt...

    ...................................................................

    Ilm kliima on väga-väga palju lihtsam asi, isegi see on täiesti teadmata, KUI palju lihtsam. Aga selgub, et ka see valdkond on väga raske, teaduse hetkeseisuga üle mõne päeva ennustamatu. "Rahvalikud geeniused" võivad muidugi väita, et nad suudavad ilma kauaks ajaks ette ennustada. Aga see ainult tundub neil mõnikord nii.

    VastaKustuta
  93. Rinnapiimast saab kõige raskema mäluka. Tervet oma esimest eluaastat ei mäleta, vat ei mäleta.

    VastaKustuta
  94. Mida rutem meie liik kaob, seda parem. See on haige millise tempoga metsi ja avaraid rohumaid majastatakse. Vähemalt Tallinna küljeall.

    VastaKustuta
  95. Vilsandi jaama käesoleva kuu keskmine on tänase seisuga ligikaudu 4,9 kraadi, mis on soojem kui jaanuari keskmine Itaalias, Veneetsias(tavapärane seal 3,3 kraadi).

    Tartu-Tõravere jaama käesoleva kuu keskmine on tänase seisuga ligikaudu 2,7 kraadi, mis on soojem kui jaanuari keskmine Türgis, Ankaras(tavapärane seal 0,2 kraadi).

    Seega saab öelda, et tänavune talv Eestis on praeguse seisuga nagu Vahemeremaades.

    VastaKustuta
  96. 2010. aasta juuli oli ka siin nagu tavaliselt Vahemeremaades?

    VastaKustuta
  97. Oli aga nii kärtsu sooja ei taha. 2014 juuli kordusena sobiks küll.

    VastaKustuta
  98. Jah, 2010. a juuli oli siin samuti nagu tavaliselt Vahemeremaades.

    Võrdluseks: Itaalia, Veneetsia juuli keskmine on 23,0 kraadi ; Narva-Jõesuus oli 2010. a juuli keskmine 23,4 kraadi.

    VastaKustuta
  99. Selle aasta juuli tuleb 10 kraadi külmem, sest arvata on et selline soe talv on suve arvelt.

    VastaKustuta
  100. Seda kardan minagi ja 4 aastane rütm ka soodustab seda.

    VastaKustuta
  101. Siiani on aegrea andmed näidanud mitte mingit seost talve ja suve ilmade vahel. Eriti teadas, et kliima ongi pidevas muutuses. Võiks juba selle mõttetuse lõpetada. Täna, me ei tea, mis ilm tuleb suvel või suvel ei tea, milliseks kujuneb talv. Jah, kui on palju pakkujaid, siis mõnel läheb täppi nagu rikkis kell on ka 24h jooksul kaks korda õige.

    VastaKustuta
  102. Jah aga see seisev kell on juba 5 korda ööpäeva jooksul õiget aega näidanud.(2000,2004,2008,2012,2016). ECWMF värske prognoos kuni juunini näitabki juba sitta suusailma juuniks. Juulit veel ei näita. Arvata võib ,et jätkub ja tulebki 6 korda seisval kellal õige näit.Ka QBO näit on pöördumas ja see soodustab seda omakorda. QBO pöördumine võib tekitada olukorra kus kõige parem puhkusekuu on sel aastal mai.

    VastaKustuta
  103. Samas olge rõõmsamad. 2021 ja 2022 tulevad sellised suved ,et te ei taha kuumast midagi kuulda.

    VastaKustuta
  104. Millie ajaarvamie alusel?

    VastaKustuta
  105. Mäletan, et 2008, 2012 ja 2016 olid väga normaalsed aastad Eestile ning võtsin ilmateenistuse kokkuvõtted appi, mis kinnitasid seda:

    2008 http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/aastaylevaade_2008.pdf
    2012 http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/08/2012_ilmaylevaade.png
    2016 http://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2017/01/2016_ilmaylevaade.png

    2009 aasta oli veider ja õnneks Eestis sellel suvel ei olnud. Lumine ja vesine aasta oli. Põllumehed peaks seda hästi mäletama.

    VastaKustuta
  106. 2021 on üleminekuaastana kaheldav, aga 2022 on küll kuum suvi reaalne.

    VastaKustuta
  107. Mis sel 2009. suvel siis viga oli?

    VastaKustuta
  108. Homme päeval ärge ilusat ilma oodake, eriti Põhja-Eestis. Sooja õhumassi sissetungil pole mingi ime, kui Harju- ja Virumaal homme pärastlõunal vihmagi tuleb.

    VastaKustuta
  109. Rahvas ei taha mäletada seni VIIMAAST kehva suve 1993. aastal.

    VastaKustuta
  110. Viimast ? 2015 oli ilus suvi või ? 2017 ?

    VastaKustuta
  111. Tavaline suvi oli.

    VastaKustuta