6.1.20 Esmaspäev
Täna öösel sadas pea igal pool üle Eesti lumikate maha, mis hommikul mitmel pool "mõnuga" sulama hakkas. Kohati esines ka vihmasadu, õhutemperatuur püsis päeval üle Eesti 0..5°C juures. Ilm on enamjaolt olnud üsna tuulevaikne.
7.1.20 Teisipäev
Öö püsib enamjaolt sajuta, hommikul hakkab saartel vihma sadama, mis liigub edasi läänerannikule ja päeva peale üle Eesti. Puhub edelatuul, puhanguid rannikul maksimaalselt kuni 16 m/s. Õhutemperatuur on ööpäeva jooksul 1..6°C.
8.1.20 Kolmapäev
Päeval ilm muutub taaskord tormiseks, sisemaal on oodata puhanguid kuni 17m/s, rannikualadel kuni 23m/s. Öösel erilist sadu ei ole, kuid päeval sajab üle Eesti vihma. Öösel on õhutemperatuur +1...+5°C. Päeval on oodata sooja kuni 9°C.
9.1.20 Neljapäev
Ööl vastu neljapäeva pilvivsus hõreneb. Edela ja läänetuul samuti tasapisi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel 0..5°C, päeval 2...5°C.
10.1.20 Reede
Neljapäeva õhtul hakkab õhutemperatuur tasapisi langema, seega reede öösel on õhutemperatuur -3...+2°C. Sadu võib esineda saartel ja lõuna Eestis. Päeval õhutemperatuur tõuseb -1...+4°C. Miinuskraad võib püsima jääda sisemaal ja idas.
11.1.20 Laupäev
Ilm püsib vahelduva pilvisusega öösel on oodata -1...+3°C. Puhub mõõdukas tuul. Päeval on oodata õhutemperatuuri tõusu taas üle Eesti igal pool uuesti pluss poolele, oodata on 2..6°C.
12.1.20 Pühapäev
Lisaks sellele, et õhutemperatuur näitab laupäeval üle Eesti plussi tõusu, siis ka ööl vastu pühapäeva pole oodata miinuskraade. Öösel sajab kohati lörtsi ja vihma. Päeval on igal pool sademeid oodata vihmana. Öine temperatuur on 0...5°C, päeval 3...7°C
Lisaks olulist infot, blogi algne autor ei saa tegeleda blogiga, kuna peab eelkaitsmisele pühenduma, mis toimub doktoranditöö kaitsmine sel kuul, lisaks ka andma Tallinna Ülikoolis loenguid ja tööl käima ning lisaks ema hooldama ja ka korterikaaslast hooldama, kel igasugused jamad, tihedalt peavad külastama haiglat jne, seega on ta igatipidi väga hõivatud, lisaks ka mõned pidid internetiteel lisaks sellele peavalule veel enam peavalu põhjustama.
Arvan et selle aasta miinimumtemperatuur jäãb soojemaks kui -20 kraadi. Kuu orbiidi ennustaja võib juba ameti maha panna, sest ka veebruar tuleb ideaalse rulluisuilmaga.
VastaKustutaGismeteo näitab uueks nädalat uut kuumalainet.
VastaKustutaGismeteo on eriti ebausaldusväärne. Samuti nagu igasugune veebruari ennustus praegu.
VastaKustutaAga millal siis läheb külmaks ja kas üldse?
VastaKustutaÜlitõenäoline on, et käesoleva kuu jooksul läheb külmemaks, kuna keskmisest tunduvalt soojem ilm on juba nii kaua kestnud.
VastaKustutaUsutavasti tuleb ka -20 kraadi ära.
Külmaks ja pőuaks läheb aprillist ja kestab oktoobrini. Siis taas soe aasta lõpuni. Jãrgmise aasta jaanuaris saate talve.
VastaKustutaNeed kes neljapäeva öösel kuud ja tähesadu ootavad, peavad ilmselt loobuma, kuna rohke niiskuse tõttu jääb sisemaa prognoositust kauemaks pilve. Kagunurk võibki pilve jääda.
VastaKustutaOlles väga palju uurinud Kagu-Eesti jaamade(Tartu-Tõravere ja Võru) aegridu, püüdes leida erinevaid seoseid ja seaduspärasid, mis toimivad ning mis mitte, siis tahaks teha pakkumise, mida võiks ülejäänud talvest oodata.
VastaKustutaKui õigesti meeles, siis viimati tegin aegrea põhjal ennustuse 2017. a suveks Võru jaama kohta, mis oleks pidanud kuum tulema keskmise temperatuuri järgi, arvestades kuumade suvede tsükleid, kuid nii ei läinud, mistõttu sai "ilmaennustamise amet" maha pandud, kuna see seaduspära ei paistnud enam kehtivat.
Siiski ei jäänud kuum tulemata, vaid lihtsalt hilines, ning 2018. a üllatas aegade ühe kõige pikema ja kuumema suvega, mistõttu võib eeldada, et kuumade suvede tsükkel keskmise temperatuuri järgi on siiani kehtiv, kuid pole tingimata kolme-nelja aastaste vahedega nagu alguses sai arvatud, vaid kordumisperiood võib olla ka kuni viis aastat.
Kirjeldatud seaduspäeva aga pole kaugeltki usaldusväärne, kuna see põhineb väga lühikesel perioodil. Kõige usaldusväärsemaks seoseks, mida leidnud olen, on kahtlemata see, et ülisoojale talvele ei järgne mitte kunagi ülisoe suvi keskmise temperatuuri järgi.
Kui tänavune talv osutubki ülisoojaks, siis oleks kohe varsti hea võimalus seda talve-suve vahelist seost detailsemalt kirjeldada. Praegu aga tagasi selle juures, mida võiks siis aegrea põhjal käesolevast talvest oodata.
Kindlasti tuleks ära mainida, et see pakkumine ei põhine mitte kümne, ega ka mitte kahekümne, vaid 153 aasta pikkusele aegreale tuginedes. Kuna see aga käib keskmise temperatuuri kohta, siis pole väga võimalik detailselt midagi öelda.
Pakkumine(hindaks seda vähemalt 90% täpseks): Nii soojalt märtsini läbi ei saa nagu detsembrist praeguseni on olnud, ning pooleteise kuu jooksul tulevad ülitõenäoliselt mingid külmaperioodid või lihtsalt mõned väga külmad päevad, mis viivad kas jaanuari või veebruari keskmise alla nulli. Täielikult on välistatud, et mõlmate kuude keskmine tuleb nullist kõrgem.
Täpsustuseks veel, et see pakkumine käib Tartu-Tõravere jaama kohta.
VastaKustutaSoe talv tähendab meie kandis seda, et pidevalt on lääne ja edela suunast tulevad õhuvoolud või madalrõhkonnad, mis toovad konveierina pidevalt sooja ning niiskust peale. Suvel tähendab see hoopis kesisemat ilma, et sademeid, kuid mitte sooja. See loogika peaks töötama edaspidigi, kuid küsimus on selle, et millal katkeb see ühe suunaline õhuvool ja mis seda muudab ning seda ei suudeta ette näha ning sealt siis tühja läinud nn kilomeetrite jagu ennustusi või prognoose.
VastaKustutaKa Kuu orbiit näitab ,et kuu lõpus jaheneb nii ,et kuu keskmine peaks minema alla 0 -i. Veebruar juba -5 kanti.
VastaKustutaAga 1975. Siis oli ka talv praegusega võrreldav aga suvel jagus ka sooja.
VastaKustutaTahtsin veel öelda selle 1975 kohta ,et kui panna ka kõikidele kuudele kliima soojenemisest keskmistele nii pool kuni kraad juurde saaksime juba septembrist 1974 kokku jooksva analoogi. Kui nii edasi on veebruari keskmine napilt miinuses ja edasi jälle üles.
VastaKustutaVõib-olla sellega seda seaduspära seletada saabki, et nende aastate puhul, mil valitsevad ülisoojad talved, on ühesuunaline õhuvool lihtsalt nii kindel ja katkematu ning kestab suveni välja ega lase ka suurel kuumal mõjule pääseda. Vähemalt aegrea põhjal võiks nii öelda.
VastaKustutaTartu-Tõravere jaamas oli 1975. a suve keskmine temperatuur 2015. aastaga täpselt sama, seega oli see võrdlemisi jahe suvi.
Tänavu on samalaadset suve oodata. Enne aga tuleb +1,5 kraadise keskmisega jaanuar üle elada.
VastaKustuta@ 7. jaanuar 2020 20:08
VastaKustutaOled kindel? Pigem jaanuari alla nulli keskmine on välistatud.
Jahedat suve pole ammu olnud. Talve ka mitte. Pea kõik mängivad siin palli väravajoone kohal, unustades, et värav on allpool.
VastaKustutaReedene tsüklon liigub nii, et Põhja-Eesti jääb sajuta, aga Lõuna-Eesti võib hoopis uputavalt palju saada.
VastaKustutaJaanuari keskmine võib tulla üle nulli, aga see garanteerib siis miinuskraadise keskmisega veebruari.
VastaKustutaSamuti on võimalik, et jaanuar jääb miinustesse ja veebruar plussi, või et mõlemate kuude keskmine jääb miinustesse, kuid nagu pakkumises juba mainitud, siis täielikult on välistatud, et mõlemate kuude keskmine tuleb üle nulli.
Ühesõnaga on kõik võimalik. :D
VastaKustutaOngi, aga mitte korraga ;)
VastaKustutaKõik ennustajad kadunud kes maalehes juba sügisel karmipoolset või lihtsalt külma talve ennustasid.
VastaKustutaEks neil häbi ole.
VastaKustutaMina küll erilist külma ei ennustanud.
VastaKustutaKadunud ma ka ei ole vaid pidevalt siingi lugemas kirjutamas. Mis üldistate.
Nii oli Maalehes kirjas 31. oktoober 2019 (lõigud pikemast tekstist muutmata kujul)
"Jõulud võivad saartel olla mustad, mandril vähemalt kõrgustikel valged."
“Kokkuvõttes peaks tulema soe talv, kus külma ega lund eriti palju ei ole.
"Selle ennustuse eeskujuks on 25 aasta tagune soe talv, kus maksimaalseks lumepaksuseks jäi just detsembrikuus maha tulnud kõigest 23 cm."
Nii, kuna sel aastal polnud veel sedagi saab panna kliimasoojenemise arvele, muidu sarnasust on.
Veel kirjutas Rein Raudvere nii:- "Tänavust aastat varasematega võrreldes on Arge leidnud suve ja sügise üpris sarnase olevat olümpia-aastaga 1980. Toona tuli soe 16. mail, tänavu päev hiljem. Eriti soe oli siis kuu lõpp ja juuni esimene pool, seejärel jahenes ja juuli soe polnud. Jällegi oli soe augustis ja kümme päeva septembri algul.
“Nagu tänavugi!” ütleb ta.
Oktoobris 1980 on ta üles märkinud, et eriti enam sooja pole, pea terve kuu sajab tihti ja tormab. Et 26. kuupäeval on tuult 25 m/s ja voolukatkestused.
“Nagu tänavust sügist kirjeldaks!” ütleb ta jälle.
Novembri kohta on Arge kirja pannud, et see “mässab vihma ja lumega. On jube heitlik”.
Edasi.-
Arutlete millal puud lehtivad. Ei usu, et sel aastal soojem talv tuleb (ehk, et kevade algus kiirem) kui 1990 oli.
VastaKustutaSest sel juhul peaks nüüd peagi sooja tulema +11...+13 vähemalt, seda ka veebruaris.
Võimatu see pole. Sel puhul peavad õhuvoolud Atlandilt veelgi edela-suunalisemaks kujunema kui praegu. Alustama teed 30.ndatelt laiustelt nagu 1990. Mul ajalehe sünopt.kaardid kausta kleebitud koos sünoptikute kommentaaridega. Kaks korda nädalas ilmusid "Rahva Hääles"
1990 leidsin kerges tuules tolmleva sarapuu 31. jaanuaril Kõljalas Saaremaal.
Oli päikeseline ilm, kohalikud termomeetrid näitasid +13`
Eriliselt sooja veebruari järel lehtis toomingas 7. märtsil, Leidsin sellise rohelise jumega toomepuu Kangruseljal (Lõuna- Saaremaal) kui sõitsin ringi valimiskastiga.
Olid Eesti Komitee valimised. Toomingal olid lehed pungast nii lahti, et sai nende arvu loendada ja puuvõra ei paistnud enam läbi. Ka õitsesid siis kraavides varsakabjad (7.märts)
Tavaliselt õitsevad mai alul.
Ei olnud vilets suvi seejärel. Heitlik oli. Mai üllatas soojalainega, ka juuni algul tuli äkiliselt südasuvi, palavus oli korraks jälle kuu viimastel päevadel 1. juulil. 7-s ja 8-s olid aga kenad palavad jällegi . Muidu aga üsna tavapärane. Kõige pikem soojaperiood tuli sedapuhku augustis, kuu keskel ja oli ligi 30 kraadi.
Tallinnas uus 8. jaanuari soojarekord täna.
VastaKustutaEt jaanuar keskmine miinuses tuleks, peab kuu teises pooles nädal jutti ööpäeva keskmine olema -5 kraadi juures, mida aga pole ikka veel ette näha.
VastaKustutaGFS juba näitab oma viimases väljundis kuu teises pooles algavat jahenemist ning 24. jaanuariks pakaselise õhumassi jõudmist meieni. Ilmselt on see ainult aja küsimus, mil ka teised hakkavad sama prognoosima.
VastaKustutaSiiski kahtlen selles külmas. Pigem GFS "tõmbab tagasi ennast" uuesti sooja poolele.
VastaKustutaMis puudutab siin blogis toimunud diskussiooni kümnendi osas, siis käesoleva aastaga algas siiski uus aastakümme.
VastaKustutaOlen ka korduvalt juba näinud, kuidas möödunud kümnendist(2010-2019) tehakse ülevaateid.
Eks igaüks võib ju kümnendit arvestada ka aastanumbriga 1 algavaks, aga mis mõte sellel on, kui suur enamus sellega ei nõustu.
Täpsemalt saab lugeda kümnendi kohta siit ja siit.
Õnneks Euroopa mudel näitab oma viimases väljundis sooja jätkumist vähemalt 18. jaanuarini.
VastaKustutaLähebki/läkski nii nagu 7. jaanuar 2020 19:34 mainisin. Madal pilvesaast venib nagu kumm siin Tallinn-Pärnu joone lähedal.
VastaKustutaNende pilvede puudumisel oleks hilissügis sama päikeseline suvega.
Gismeteo on oma prognoosi veelgi suurepärasemaks muutnud. Samuti näitavad meteoblue.com ja weather.com endiselt sooja jätkumist kuu teises pooles.
VastaKustuta1990. Kassi hänna oli +13-ga. nii sooja polnhud ikka küll. Uurige kus on veebruaris 13 kraadi olnud kusagil. Mitte kusagil. Samuti nuusutage oma mälu. minul on see olemas. Vahtrad, jah, kippusid mahla jooksma veebruari algul. Vsjo!
VastaKustutaSuvest saadik on paremini sul meeles. Laulupeo aegu 28. juuni-1.mai juuli oli soojalaine. 7-8. juuli oli jälle kuum ja augusti keskel, nii umbes 14-18. kuupäeval oli ligi kraadi üle nulli.
30 kraadi, st. augusti keskel 1990. See häiris tõsiselt, et 20. aprillil vahtrad õitsesid. Kord peab olema! Samas hilisemad puud lehtisid ikka alles mai lõpus.
VastaKustutaPäikese puudumisel oleks PALJU KÜLMEM!!! Nagu lastega räägiks...
VastaKustutaNing ennustustega piirduge 3, maksimum 5 päeva ulatuses.
VastaKustutaJutud on nii rumalad, et isegi ajadva viltu. S.t. PÄIKEESE PAISTEGA OLEKS PALJU KÜLMEM!!!
VastaKustutaKui juba 1990. aasta peale jutt läks, siis miks keegi ei taha meenutada kahte "2005. aasta jaanuaritormi" väärilist tormi, st. 26. jaanuaril 1990 ja 27. veebruaril 1990, kui edela-läänetuule iilid tulid kuni 35 m/s (umbes, vist enamgi) ja meri kerkis Saaremaa läänerannikul samale tasemele kui 9. jaaanuaril 2005, seda kinnitasid adruvallid ehk nn. "merekaar" (see, kes teab, saab aru, millest jutt). Sel ajal polnud lihtsalt veel netikära harjutud tegema...
VastaKustuta... ja polnud veel ka vastavaid võimalusi (1990).
VastaKustutaNing uus aastakümnend algab 2021. aasta 1. jaanuaril.
VastaKustutaPraegu on jaanuari "praepanni" hardajail uskujatel pettumusetund. Külma lubatakse. Oioioi... Muidugi ei pruugi see tulla, kuid VÄITED, et sisuliselt paneme kurgid avamaale maha ÖÖKÜLM ehk tuleb, on ka rumalad.
VastaKustuta1990. 2. ja 2. juuni oli 20-25, seda küll. Jaanuaris aga, ka mitte veebruaris, +13 (päikesepaistega ammugi) mitte ilma ei olnud. Küll oli 15-16 kraadi kanti 18. ja 19. märtsil, päike oli ka.
VastaKustutaKülm saabub kevadel ja kestab sügiseni.
VastaKustutaSuve keskmine +15 kraadi võib ületamata jãäda.
Tundub et sisemaa täna pãikest ei näe. Harjumaal juba massiline hatakpilvede teke käib.
VastaKustutaSiiani Harjumaal päike küll paistab.
VastaKustutaMuide GFS hakkab aina enam nõus olema Kuu orbiidiga ,et kuu teine pool tunduvalt jahedam tuleb.
Ah ja ma pole veel Veebruari prognoosi teinud. Kuigi olen öelnud juba varem möödaminnes öelnud ,et veebruar on talvine siis täpsemad numbrid on ,et olenevalt asukohast tuleb veebruari keskmine -4 kuni -6 kanti ( pluss miinus kraad). Tartu maratoniga probleeme ei teki kuigi lume kogus ei ole teab mis ülemäära suur. Kuu orbiidi järgi märts jätkab talvisemal lainel. Lähiajast kõlbaks märts võrrelda 2018 omaga aga seda täpsustab kuu pärast kui soe või külm märts tuleb.
VastaKustutaEilne päev oli enne päikese tõusu kuni õhtuni ikka väga päikseline ja selge ilm Harju maakonnas. Üks siinne ennustaja ei suutnud isegi üle tunniajalist prognoosi anda :D.
VastaKustutaTartu maakonnas küll mitte.
VastaKustutaUus tsüklon jääb meist lõuna poole. Ma ei saa aru, miks ikka vihma oodatakse.
GFS-i isotermid küll lubavad lumesadu.
Saatke see Kuu orbiit orbiidile! Tundub, et see "jututuba" ei vääri kaasarääkimist ega lugemist.
VastaKustutaMul on 5 tühja viinapudelit. Olenevalt nende paigutusest tuleb kas +12 kuni -43. Ka kõik vahepealsed variandid. Nii et kõik oleneb MINUST!, sest MINA paigutan pudeleid!
VastaKustutaKiiresti ootan suuremat sorti annetusi koos ilmasoovidega. Kes annetab kõige enam, selle soovi järgi talv edasi kulgeb!
...Annetuste nimeks saab Ilmatunnel!
VastaKustuta10.01 00:14
VastaKustutaHarjumaal kui rannikumaakonnas pidigi eile päike olema. Ma ju ennustasin sisemaa kohta, et päikest ei nãe.
Rahu, lapsed, rahu!
VastaKustutato 01:45
VastaKustutaValgamaal tuleb küll vihmana - ei mingit lörtsi või lund. Meie ilmateenistusel oli õigus.
Tallinnas aga paks udu kogu päeva.
VastaKustutaNo kust suunast see lumi siis peab tulema???
VastaKustutaLapsed siin räuskama hakanud. Tõega see blogi ei vaja enam lugemist. Ilmast ei tea suurt midagi, vaidlevad sellele vastu mis olnud. 1990 aasta edelavooludest andmed olemas, pealegi ei mõõdetud ametlikult ühtki punkti Saaremaal rannikust kaugemal, sisemaal hoopis soojem ilm. Kusjuures tugevas edelatuules ja kena päikesega ei pea läänemere ääres kohe külmaks minema keset päeva. Nii oli soojas õhumassis 31.jaan. 1990 keset Saaremaad +13´ja sarapuu tolmles. Vaielge isekeskis edasi...
VastaKustutaMõni kindlasti vaidleb mulle vastu, kuid jaanuari keskmine tuleb kindlasti plussis ja veebruargi jätkab vesiselt.
VastaKustutaJaanuar võib tulla plussis, aga sel juhul on veebruari keskmine alla nulli garanteeritud, kuigi väga tõenäoliselt läheb juba käesoleva kuu teisel poolel külmaks.
VastaKustutaLooduses valitseb tasakaal ning kunagi ei ole nii, et kolm talvekuud järjest on temperatuurid laes ilma ühegi külmaperioodita. Ka 2007/2008 aegade kõige soojemal talvel oli jaanuaris külmalaine.
Täpselt sama käib suve kohta. Ülikuumadel suvedel nagu 2010 ja 2011 ei valitsenud samuti juuni algusest augusti lõpuni leitsaks, vaid aeg-ajalt juhtusid vahele ikka jahedamad perioodid.
Homme võib Põhja-Eestis tulla paksult härmas päev, kui see udu hommikuni kestab. Parimal juhul võib sellele lisaks päikestki näha.
VastaKustutaSeega laadige kaamera akud ära.
Marul +2,pilves ja tuul tekkinud .
VastaKustuta31. jaanuaril 1990 ei olnud mingit +13! Ma ise ka mäletan veel midagi.
VastaKustuta+13 pole registreeritud mitte kuskil Eestis ei detsembris, jaanuaris ega veebruaris.
VastaKustuta+12 ja koma on detsembris ja veebruaris mõõdetud, jaanuaris mitte.
31.jaanuar 1990. Minu märkmikus (elan Lõuna-Eestis) on kirjas 0 kraadi, pilves, öösel sadanud vähe lund. (30.jaanuaril +1 ja 1.veebruaril -1). Muidugi võis saartel soojem olla ja talviti ongi, aga +13 oleks ma üles märkinud kui midagi erilist kuskil Eestis. (No pole võimatu, et oligi ja mul lihtsalt üles kirjutamata, nii et ma ei vaidle vastu, vaid toon lihtsalt enda andmed, mis olemas aastast 1987)
VastaKustutaLõuna-Harjumaal hetkel -7, mõnusalt härmas!
VastaKustuta1989 jaanuari lõpp oli minu andmetel natuke soojem. Äkki 30.jaanuar 1989 ?
VastaKustuta2010. aastal juuli algusest augusti keskpaigani oli pidev leitsak, st pool 3-kuisest ajast. Juuni ja augusti 2. pool olid küll pigem jahedad. Küll aga oli "sissejuhatav leitsak" alates 14. maist 10 päeva. Siis tulid ka sääsed.
VastaKustuta30. jaanuar 1989 oli soe, aga mitte üle +5 kraadi. Üldiselr oli kogu jaanuar selline. 1. veebruar üllatas: koguni 2-7 kraadi lubati. Ei mäleta, kas kuskil oli 7 raadi. Küll aga oli ootamatult soe 7. veebruar, kui kohati oli kuni +9. Sama palju sooja virutas 26-27. veebruaril. Kui keegi öelnuks +13, oleks soovitatud tal uus kraadiklaas muretseda. Muuseas, kraadiklaasid. Praegugi poes: valisin tükk aega uut. Täpselt samasuguste seas näitas 1 4-5 kraadi vähem kui teised, mille hüplevus oli 1.5-2 kraadi.
VastaKustuta1990. aasta supersoe (jaanuar oli ka soe, kuid märksa vähemate kraadidega) saabus siiski alles veebruaris (ja mitte kohe päris esimestel päevadel. Siis oli ka kuni +9 kanti. Kolmas dekaad tõi kõige soojema veebruariilma, mida kunagi nähtud. Lubati isegi 6-11 kraadi. Nii kõrget, peale +10-t, ise pole mõõtnud, kuid maksimumid ulatunud kohati 12 kraadini. +13-st ikka pole varem kuulnud, kindlasti mitte jaanuaris. Jaanuari ametlik maksimum peaks olema 10 koma ja seda ka mitte 1990. aastast.
Väga soe veebruarilõpp oli ka 1997. ja 1998. aastal.
31. jaanuar 1990 on minul ka pigem sellisena meeles, kui 07.48 kirjutajal, eredalt oleks selline Aafrika päev meeles kuigi olin kah Saaremaal.
Panin siia jaanuari temperatuuride päevarekordide lingi, siis kusagilt ei paista 31 jaanuar 1990 mega kuumust.
VastaKustutahttp://ilm.pri.ee/päevarekordid
Pakun, et järgmine nädal võib puruneda kõigi aegade jaanuari kõrgeim temperatuurirekord kolmapäeval. Tõenäosuseks pean seda ca 10-20% juures.
VastaKustutaVeebruari esimene nädal tuleb ka 3-7 plusskraadiga. 2. veebruaril on ka vihmaoht.
VastaKustutaPigem kahtlustan, et kirjeldatud "soojapulm" võis olla 31. märtsil 1990.
VastaKustutaÜlitõenäoline on, et käesoleva kuu jooksul läheb külmemaks, kuna keskmisest tunduvalt soojem ilm on juba nii kaua kestnud.
VastaKustuta7. jaanuar 2020 12:42
Pakkumine(hindaks seda vähemalt 90% täpseks): Nii soojalt märtsini läbi ei saa nagu detsembrist praeguseni on olnud, ning pooleteise kuu jooksul tulevad ülitõenäoliselt mingid külmaperioodid või lihtsalt mõned väga külmad päevad, mis viivad kas jaanuari või veebruari keskmise alla nulli. Täielikult on välistatud, et mõlmate kuude keskmine tuleb nullist kõrgem.
7. jaanuar 2020 20:08
GFS juba näitab oma viimases väljundis kuu teises pooles algavat jahenemist ning 24. jaanuariks pakaselise õhumassi jõudmist meieni. Ilmselt on see ainult aja küsimus, mil ka teised hakkavad sama prognoosima.
8. jaanuar 2020 19:42
Nagu kommenteeritud, nii paistabki minevat. Nüüd näitab ka Euroopa mudel oma viimastes väljundites üha enam külma jõudmist meieni kuu viimases dekaadis. Samuti on meteoblue.com ja weather.com oma prognoose tasapisi külma kasuks muutnud.
Natuke veel ja väga tõenäoliselt prognoosivad peagi ka kõik teised viimases dekaadis külma saabumist, mis kuu keskmise alla viib.
Nii palju siis 2007/2008 talve kordumisest :)
VastaKustutaEks näha ole. Igatahes suur tükk talve on külma mõttes juba "kasutult" mööda läinud.
VastaKustutaMuide, 11. jaanauril läksid lapsed peale näärivaheaega kooli.
GFS näitab oma viimases väljundis -20 kraadise isotermi jõudmist meieni 25. jaanuariks.
VastaKustutaNagu olen ammu öelnud siis Kuu järgi hakkab külmenemine ja veebruar tuleb juba õige talve nägu ning ka Tartu maratoniga ei tule probleeme.
VastaKustutaTähendab 20 jaanuari paiku hakkab külmenemine.
VastaKustutaHõisake hõisake. Ärge ainult ära sõnuge, et pärast uus soe vastu vaatab.
VastaKustutaRadari järgi tundub, et tänasaed sajud on kohe läbi ja päevavalge aeg on sajuta. Sadu läheb Soome peale.
VastaKustutaKuu. Kas keegi Kuufännidest teab Kuu pinnatemperatuuri? Vist mitte. Igatahes mitte Eesti talvekuudele see ei vasta! Nii et lõpetage sonimine!
VastaKustutaÜks torm ajab teist tormi taga, nii väsinud sellest tuulest juba ... ja lõppu ei paista, sest Atlandi ookean on nii tujukas.
VastaKustutaAtlandi Ookean oli ka külmade talvede ajal (sh -43.5 kraadi) olemas ja sama tujukas.
VastaKustutaIlm oleneb mitte ainult Atlandi Ookeani, vaid ka Euroopa, Aasia, Põhja-Jäämere kohal toimuvast. Kui arktiline õhumass ja /või kontinentaalne (mõlemad talvel külmatoojad) on tasemel, ei domineeri ka Atlandi kohalt pärit soe õhk. Miks see ei kipu viimastel aegadel nii olema, ei tea õieti keegi. Aga kõik põõrdub teise rööpasse.
VastaKustutaHarjumaal sadas öösel ja hommikul 15 mm vihma. Loodetavasti jätkub ülejäänud aasta sarnaselt, et põuane suvi 2018 ei korduks.
VastaKustutaTänase seisuga on käesoleva jaanuari kuu keskmine Tartu-Tõravere jaamas 2,1 kraadi, mis viib selle aegreas kindlalt esikohale. Teisel kohal on 1989. a 0,6 kraadiga ning kolmas 1882. a 0,0 kraadiga.
VastaKustutaSirelil on juba rohelised pungad siin Kagu-Eestis ning paistab, et enne kuu lõpus saabuvat külma jõuab loodus veel areneda, kuna järgmine nädal näib väga soe tulevat.
Kui praegune ilm kestaks märtsini välja, siis oleks see kindlalt parim talv ilma poolest(hetkeseisuga juba ongi), mida kunagi kogetud.
Kestab-kestab. Veebruaris tuleb ka sopapäevi lumepäevadest rohkem. Saad seda pori veel pikalt nautida. Ainult et see sitt suusakas kindlustab niru suve.
VastaKustuta17:57
VastaKustutaMis kuulõpu külm? Mudelid küll midagi erilist ei näita. Samas -2 tundub praeguse +6 juures tõesti külm.
Korra jugavoolu ennustused näitasid päev ja paar tagasi, et kuulõpus võiks suuremat külma tulla, aga vist mudelid korrigeerivad seda vaikselt tagasi, mida aeg edasi läheb. Noh 10 päeva veel on aega ja mudelid võivad muutuda ka vahepeale 10-20 korda.
VastaKustutaPigem ootan uue nädala kolmapäeva, et kas purustatakse kõigi aegade jaanuari sooja number või mitte.
Valiks igal juhul pigem 12 kuud kehva suusakat kui 3 kuud pakast. Selle ülisooja talve korral hoiab kütte pealt nii palju kokku, et kui järgnebki jahe suvi, siis saab selle summa eest lõunasse reisida tõelist suve nautima.
VastaKustutaÜlitõenäoliselt on külm peagi mudelites tagasi.
Ootad aastaringset sitta suusakat, et küttekuludes võita, aga lõpuks ikka jääd rahast ilma reisile kulutades...
VastaKustutaMa selle reisi peale küll seda raha ära ei raiskaks, vaid jahedat suve trotsides naudin siinseid valgeid öid, helkivaid ööpilvi, jne.
Aa, ja lisan siia teemakohaselt lõppu, et võid juba reisisihtkohti valima hakata, kuna selle aasta suvi tulebki praegusest ilmast kümmekond kraadi soojem.
Reisile raha kulutada on vaid üks võimalustest. Võib selle ju ka alles jätta või mille iganes kasulikuma peale raisata kui niisama maha kütta.
VastaKustutaVahemeri oleks kindlasti üks valikutest, kuhu minna, kuna sealne ilm meenutaks 2010. a suve :)
Mis üldse on mõõtmiste ajaloo jaanuari maksimum temperatuur ?
VastaKustuta+10 kopikatega.
VastaKustutaIgal juhul üle 4-5 päeva ennustada on mõttetu. Mis siiski tundub, on see, et igavese sooja ennustajad saavad vastu larhvi.
VastaKustuta1988. aasta jaanuar üllatas ka kuni +7-ga. Edaspidi võttis tuure maha.
VastaKustutaKui keegi räägib 31. jaanuari 13-st. Isegi 15 oli. Ainult miinusmärgiga. Ja 1991. aastast.
VastaKustutaJahe suvi tuli peale külma talve, 1987. aastal. Noh, juuli oli suht soe. 1. ja 3. dekaadil. Kogu moos.
VastaKustutaPeale olematut talve oli veel 1993.aasta suvi jahe.
Talv ei määra millalgi suve iseloomu. Pigem nii, et et peale tõesti külma talve saab meri jääst lahti alles maikuus. Ning see ei tõota sooja.
Tahad näha ,et sel aastal maikuu võib küll üllatada soojaga aga ülejäänud suvi on midagi just nimelt sinna 1993 kanti. Kliimasoojenemise tõttu on ehk mõni kuum päev rohkem kui 1993 oli ja kuidas veel määrab talv. Rasvaselt ei saa ainult sellepärast kirjutada ,et kui veebruar külm tuleb siis on teine lugu. Siis võib suvi näiteks 2011 aastale sarnaneda.
VastaKustutaMuide täna hommikune tuulesuund on suve näitaja. (üks Soome ilmatark avaldas selle saladuse) Seega suvel on sajune ja mõningaste soojalainetega - tuul on hetkel edelast. Kõige hullem pidi olema läänetuul. Kõige kuumemat pidi ennustama kagutuul.
Venelane näitab kuulõpus järsku külmenemist...
VastaKustutaVaata uuesti. Ma näen küll ,et veebruari alguses.
VastaKustuta7.17
VastaKustutaÜldiselt täielik jamps jutt. Selles osas õigus, et läänetuul toob suvel jahedust (loodest, põhjast ja kirdest veelgi enam), kagutuul aga kuuma (ka idast ja lõunast).
Väga huvitav, kuidas saab jää sooja ligi tõmmata... Aga noh, eks "teooriaid" kndlasti jagub. Et vastandid tõmbuvad jne...
2002. aasta kevad sarnanes kohati (aprilli keskelt alates) 1993. aasta omaga. Tundus, et suveks suve ei jagu. Aga jagus 9. septembrini (kaasa arvatud).
VastaKustutaUskusin ka kunagi jutte, et kui pööripäeval on tuul sellest suunast, siis jääbki puhuma... Aga noh, nii saab (nagu äsja ongi tehtud) suvalise päeva kohta väita. Tagajärjetult. (10. juuli toob seitse nädalat sadu/ei too... jne, jne...) J A M A!
VastaKustutaMingil määral (aga mitte kindlalt!) võib eeldada, et kui läänekaar pilvitab, siis läheb sajule ja vastupidi. Suvaline näide: 20. juuni 1993 algas varahommikul Tartus päikesepaistega, kuid läänest tulid peatselt pilved ja enamus päevast aina sadas ja sadas, veel õhtuhämaraski. See pole oluline, aga kell 21 oli Meelejahtutaja, kus Tõnu Aav esitas mingi humoreski, mis lõppes nii: "Ma jätsin joomise maha!". Ikka veel sadas. Mitu tundi veel.
@ 13. jaanuar 2020 07:17
VastaKustutaLoode- ja põhjatuul oleksid läänega sama halvad. Kirdetuul ka. Kõik need neli tuult garanteerivad Harjumaale tolmuse suve. Aga edelatuulega on õnneks siingi sademeid loota.
1 suvaline näide veel. 26. mai 1995. õhtul oli ilus vaadata, kuidas pilvetombud vaheldumisi selge taevaga kagust loodesse liikusid. Päike oli loojunud, TV-s näitas äsja Santa Barbarat. Kruz (või kes ta oligi), oli äsja Edeni (vist nimetati nii) üles leidnud, ähvardas oht, et Eden röövitakse uuesti. Palav ei olnud, aga järgmised päevad olid küll palavad, tuule suund ei muutunud.
VastaKustutaEdelatuul pole ka suvel eriti soe, neile, eriti neile, kes kuuma otsivad.
VastaKustutaHomme õhtul siis uut tormi oodata, aga seekord piirdub vist põhiliselt Lääne-Eestiga.
VastaKustutaTsüklonite viimastel aastatel sage suvine tobe liikumistee kagust loodesse oli 1980-1990-ndail, vist varemgi, suisa välistatud. Ikka läänest itta. Tihti oligi nii, et ainus palav päev oli enne vihmasadu, kui itta lahkuva kõrgrõhuala lääneservas oli lühiajaliselt kagu-lõunatuul.
VastaKustutaTalve tsüklonite kohta. Varasema aja kohta, enne 1980-ndate lõppu, on mingite tormide/talviste äikeste kohta on tavaliselt märgitud, et "sügav tsüklon liikus üle Skandinaavia KAGUSSE". Selliseid liikumisteid (need kindlustavad talve) ei leia enam tikutulega ka eriti. Mis ei tähenda, et neid pruugi enam tulla. Tulevad!, aga kaua peab veel ootama? Keegi ei tea!
VastaKustuta29. mai 1995. Jälle õhtu. Oli palav päev, järgmised ka. Tuule suund endine. Peeter Oja ja Pirjo Levandi esitasid loo, kus domineeris: "Suu kinni, vastik päkapikk, lase magada, sa segad mind". Esimene nimetatuist mulle ammu ei sümpatiseeri, aga see lugu ajab siiani naerma.
VastaKustutaTeeks tajumisturniiri. Ses osas, et kumb rohkem üllataks, kui antaks hommikul teda, et "oli 30 kraadi külma" (ei rekordi lõhnagi) või "11 kraaadi sooja" (see oleks jaanuari rekord).
VastaKustutaSeda rekordit ei tule.Õige natuke jääb puudu.
VastaKustuta