pühapäev, 2. juuni 2019

23. nädala ilm (3.–9.06.2019)

Kommentaariumi viide

Eestit tabas erakordselt võimas kuumalaine, mille kestel oli 25…33 °C õhutemperatuui. Selline erakordselt kuum ilm võis inimese tervisele olla ohtlik ja nii mõnelegi liiga teha. Sestap tutvustasingi kuumalaine määratlusi ja ohtlikkust lähemalt neljapäevases Maa Elus.
Äikest oli enam nädala edenedes. Pärast seda taastus tavapärane soojus, kuid paistab siiski, et kuumus trügib pärast 10. juunit uuesti tagasi. Kas tõesti tuleb otsast lõpuni (kui esimesed paar päeva välja arvata) südasuviselt palav juuni? Seda võib juhtuda vast kord 50 aasta jooksul, kui mitte harvemgi.
Ilmateenistuse kuuprognoos 3. juuni seisuga http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/kuuprognoos/.

Postitanud: Kaivo Lõppe, kes kasutanud allikaid: Riigi Ilmateenistus, Windy rak, Norra ilmaportaal yr.no, Meteoblue, Wetterzentrale, Wetter und Klima
Kõik pretensioonid ja kaebused saata vajadusel kaivoloppe@gmail.com.


Möödunud on südasuviselt kuum nädal; äikest oli enamasti nädala teisel poolel.


Wetterzentrale GFS-prognooskaart  6. juuni pärastlõuna kohta. Mida punakam-lillakam värvus, seda rohkem on potentsiaalset energiat äikeseks. Mida suurem on miinusmärgiga arv, seda suurem temperatuurikontrast maapinna ja kõrgemate õhukihtide vahel, vt ka https://ilm.pri.ee/cape-ja-li-indeksid.


Esmaspäeva (3.06.) ööks taevas selgines ja oli sajuta. Tuul nõrgenes. Päeval lähenes läänest madalrõhkkond, mis tõstis veidi lõunakaartetuult ja avas tee suvisele soojale. 


Suurejoonelised kõrgrünkpilved (Ac castellanus) Pärnumaal 3.06. õhtupoolikul pärast kl 19. Kaivo foto

Sadu oli vaid kohati, sedagi vaid õhtul ja saartel (Hiiumaal kuuldi äikest). Sooja oli ennelõunal vähem kui 20 kraadi, kuid pealelõunal algas suvise õhu pealetung ja vastav kraadinäit tõusis hoogsalt üle 20 °C.

Teisipäeval (4.06.) tugevnes kõrgrõhkkond ja saabus suviselt kuum õhumass. Öö oli juba üsnagi suvine, olles 12...17 kraadi vahel, päeval tõusis aga juba 26...30 °C-ni, vaid rannikul oli jahedam.

Kolmapäeval ja neljapäeval (5. ja 6.06) oli südasuviselt kuum ilm. Neljapäeval arenes ka juba enam rünksajukaid, mis lõuna pool pakkusid ka pikset.
Kuuma oli kohati üle 30 kraadi. Tuul oli mõlemal päeval nõrk. 


Neljapäeval arenesid juba rohked rünkpilved, osad arenesid edasi ka äikeseks. Kaivo foto Pärnumaalt.

Reedel (7.06.) püsis kuum ja südasuvine ilm.
Laialdaselt oli selget taevast, kuid seda peamiselt ennelõunal. Pealelõunal lisandus läänepoolsest madalrõhkkonnast niiskust ning seetõttu arenes mitmel pool rünksajukaid ning esines padusajuhooge, rahet ja pikset.

Tugev pikne Lääne- ja Pärnunaal vaadatuna Virtsu sadamast. Kaivo foto

Õhutemperatuur oli öösel 20 ümbruses, päeval kuni 33 kuumakraadi. Leebem oli meretuulega rannikul ja äikese ajal (briisiga võib sooja olla vaid 12...16 °C). Tuul oli valdavalt nõrk, tugevam äikese all.

Laupäeval (8.06.) oli veel kuum ja enamasti päikeseline ilm.  Arenes lokaalseid pikseid.
Õhk on kuum : 25...31 kraadi, öösel 20 ümber.

Pühapäeva (9.06.) öösel saabus külm front saartele ja liikus edasi ida-kirde suunas ühes kohatiste äikesevihmadega ja rahega üle maa. Toimus õhumassivahetus veidi jahedama vastu. Erilist rajuäikest polnudki, kuna front saabus öisel ajal.
Päeval alates läänest selgines kõikjal. 
Tuul pöördus läänekaartesse ja tugevnes.
Õhk püsis soe, kuid mitte enam kõrvetavalt kuum : sooja oli valdavalt 20 kraadi ümbruses.

Edasi, uuel nädalal, püsib suvine ilm, vt ilmajuttu ka siit : https://ilm.ee/?517826.

 Võimsad rünkpilved 22. mail äikese eel Tartu mnt.-l Kärevere lähistel. Jaanus Leuska foto

Eero Hermann. Korralik mürakas liikus öösel väga järsku ja kiirelt peale. 29.05.2019. Tamula Järv (Võru).

71 kommentaari:

  1. Njah,kui pikalt seda kuuma hetkel näha on?

    VastaKustuta
  2. Järgmise nädala keskpaigani või nii. Ega kaugemale täpsemalt saagi vaadata.

    VastaKustuta
  3. Pühapäeval ikka lõpeb. Siis läheb tavaliseks. Selline +23 päeval

    VastaKustuta
  4. Euroopa mudel näitab pmst.lõpmatuseni,GFS näitab pühapäevast veidike jahedamat.

    VastaKustuta
  5. Jah, 10. juunini on päris kindlasti palav, pärast seda ei tea, võib jääda edasi või siis tuleb tavaline juuniilm tagasi. Igatahes võimalus mitmeks stsenaariumiks pärast 10. juunit.

    VastaKustuta
  6. See GFS on seekord õigel teel. Kuu temperatuuride summa ei kannatagi rohkem välja kui nii nädalase kuumalaine kui ülejäänud juuni on päeval nii +16 kuni +22. Statistika on karm.

    VastaKustuta
  7. Jah, seda küll, et vaevalt kordub mullune mai nüüd juunis. Pigem on mai peaaegu otsast lõpuni palav kui et seda on juuni. Aga eks teoreetiliselt on kõik võimalik.

    VastaKustuta
  8. Kes vähegi on GFS'i mudelit Euroopa omaga võrrelenud, eelkõige kuumalainete, ka algava kuumalaine osas, siis võib järjepidevalt näha, kuidas esimene viimast imiteerib. Ega Ilmateenistus siis asjata just Euroopa mudeli põhjal oma prognoose tee. Peab tunnistama, et ühel juhul on GFS oma väljundites siiski ülitäpne - kui kord leitsaku ja labiilsuse tulek juba kindel, siis nende taandamisega, lahjendamisega, lühendamisega, lõppemisega, teisele poole maailma otsa nihutamisega jne, saab see suurepäraselt hakkama. Seega nõus täielikult eelkommenteerija(te)ga, et seekord paneb GFS täppi, mis on kahtlemata haruldus, eriti pikkades prognoosides, ning järgmiseks nädalaks saab kuumalaine läbi, hoolimata Euroopa mudeli muljetavaldavatest näitudest, mille järgi peaks algav leitsak tipnema 15-kraadise isotermiga alles järgmise nädala keskel, aga ilmselt muudetakse see juba tänaõhtuses väljundis. Euroopa mudeli all võiks ka olla nähtav labiilsus, temperatuur jne, siis oleks see super.

    VastaKustuta
  9. Kahjuks seal jah neid näitajaid avalikkus ei näe, kuid nad on olemas ja Ilmateenistus saab kasutada. Eks siis ole näha, kas Euroopa mudelist kaob järgmise nädala palavus ära või hoopiski võimendatakse.

    VastaKustuta
  10. Ilmateenistuse kodukalt siis selline tsitaat -"Eesti keskmine õhutemperatuur oli 10,6 °C, mis on 0,2 °C normist kõrgem (paljuaastane keskmine 10,4 °C)."

    Sai kuu aega tagasi ka öeldud, et tuleb igava ilmaga mai, aga veidi soojem, kui kuukeskmine.

    Juuni peaks ka tulema üle keskmise soojem, kuid rohkem äikest, kui seda oli mais.

    VastaKustuta
  11. See 0,2 kraadi ei ole keskmisest soojem, vaid keskmine. Paar kraadikümnendiku erinevust ei tee kuud keskmisest soojemaks ega külmemaks, aga võib siiski öelda, et suund oli õige ehk pigem keskmisest soojem kui külmem.
    10. juuni paiku läheb jahedamaks, kuid on endiselt veel lahtine, kas taastub tavapärane juuniilm või kestab leitsakuline /---/ edasi.

    VastaKustuta
  12. Nagu enne ütlesin - statistika ei kannata. Ülejäänud juuni selline +16 kuni +23 ja hoovihmane. No mõni üksik üle +25 päev ehk satub peale 9-dat juunit sisse.

    VastaKustuta
  13. Võiks 30-kraadi piir ületatud saada, siis saaks seda kümnendit "kuumakümnendiks" nimetada, kuna ilmselt pole mitte kunagi varem Eesti ilmavaatluse ajaloos nii palju kuumaga seotud rekordeid järjest nii lühikese perioodi jooksul varem olnud - aegade kõige kuumem suvi; aegade kõige kõrgem isoterm Eestis ; aegade kõige kõrgem kuu keskmine ; aegade kõige pikemad kuumalained ; aegade kõige pikem suvi mitmes jaamas ; aegade kõige kuumemad suved arvukuselt ; aegade kõige pikem periood, mil 30 kraadi piir on igal aastal järjest ületatud jne.

    VastaKustuta
  14. Jah, loodame, et juunis tuleb 32,5 kraadi ära ja rekordite laviin jätkub. Elame-näeme!

    Statistika on karm, aga olevat 3. liiki vale. Eks näis, kas tuleb kahe sajandi juuni või jääb karm ja armutu statistika kehtima.

    VastaKustuta
  15. Keilas ootame sajandi äikest, kuid ilmselt ei juhtu midagi erilist. 4. juuli 2002. a sündmus pole ununenud ...

    VastaKustuta
  16. Nii GFS kui Euroopa näitavad meeletut kuumust uuel nädalal. Kas tõesti tuleb juuni otsast lõpuni palav (kuu esimesed paar päeva muidugi välja arvata)?

    VastaKustuta
  17. Need uskumatud näidud kaovad õhtusest jooksust.

    VastaKustuta
  18. Reedeks, eriti laupäevaks piksevardad valmis panna! ;)

    VastaKustuta
  19. Reedel vist kõmmutab kõige laialdamaselt. Laupäeval läänepoolne Eesti jääb lahjemaks.

    VastaKustuta
  20. Pigem ootaks troopilist vihmasadu reedel ning laupäeval ja ei imesta, kui kusagil jälle tänavad või sildade alused liigveega täituvad.

    VastaKustuta
  21. Ahaa, hakkab hoopis mussoonitama? Kõige parem on mitte midagi oodata, nii on pettumus väiksem.

    VastaKustuta
  22. Ootame siis mittemidagi, aga loodetavasti tuleb rahumeelne raju.

    VastaKustuta
  23. Seekordne juuni paistab hävitavat igasuguse statistika, sest kõik allikad näitavad, et erakordne kuumus püsib kuu lõpuni ehk tuleb läbinisti palav juuni, kui paar esimest päeva välja arvata. Kas see on nüüd kliimamuutus?

    VastaKustuta
  24. Vaatan jah ,et mis toimub ? Uued rekordid teist suve järjest ?

    VastaKustuta
  25. Jah, kas kliimamuutus või mingi arusaamatu põhjus?

    VastaKustuta
  26. 30-kraadi piir ületatud, mis tähendab nii kõrget maksimaalselt juba kümnendat aastat järjest!

    VastaKustuta
  27. Täna õhtune ECMWF -i jooks kohe kindlasti ei teostu sest alati minu sünnipäeva paiku ilm jaheneb tuntavalt. Eelmine aasta oli haruldane erand. Mõtlen seda kuuma järgmiseks nädalaks.

    VastaKustuta
  28. Universumis on kõik võimalik. Elame-näeme!

    VastaKustuta
  29. Lisan eile õhtusele 21:54 kommile.
    Arvan ,et järgmise nädala ilmale panevad Kanada omad kõige rohkem täppi.

    VastaKustuta
  30. Jüri miks sa +32,5 juunis ootad ? Kas mingi kohalik rekord. Eesti juuni rekord on ju hoopis rohkem.

    VastaKustuta
  31. Jah, prognoosid hakkavad uue nädala kohta lahknema.
    See 32,5 jah siinne kohalik. Kroonikates on mainitud juuni kohta isegi 36-kraadist temperatuuri.

    VastaKustuta
  32. Vot nüüdne GFS on lõpuks õige - sünnipäevaks külmaks.

    VastaKustuta
  33. Tänavune suve algus siin Kagu-Eestis meenutab väga 2010, 2011, 2013 ja 2014 aastaid ehk siiani parimat perioodi Eesti kliimas, mil valitsesid Vahemerelised ja troopiliselt kuumad ning äikesetormilised suved lõuna- ja kaguvooluga nagu praegugi. Õhumasside asetus on hetkel täiuslik ning ilm vastab ideaalile. Puudu on ainult jahedate tubadega maja - seniks võivad need leitsakulised suved viibida. Täna tuleb siin vist juba 13 äikesepäev sel aastal, mis on suve alguse kohta päris kena tulemus.

    VastaKustuta
  34. Ammu juba talvel ütlesin ,et see aasta on sajune ja soe suvi. 2011 ja 2013 sobivad ülihästi võrdluseks. 2011 oli ka juuni teine pool jahedam esimesest poolest.

    VastaKustuta
  35. Ei vasta ju tõele need seosed! 2010 jm olid ka väga äikselised kevaded ja tsüklonaalse talvega. Kuumuse kohta ei oska öelda. Siiski täiesti erinevad aastad.

    VastaKustuta
  36. Laagris otseselt äikesepäevi sel aastal pole veel olnud. Vaikses kohas on ehk paaril korral kuskil midagi kaugusest kuulda olnud.

    VastaKustuta
  37. Keila lähedal kuulsin just 4 - 5 müristamist. Hetkel jälle vaikus.

    VastaKustuta
  38. Jah, Laagrisse paistavad ka piksed mitmest suunast, kuid pole veel midagi kuulda olnud.

    VastaKustuta
  39. kas Keilast käis sadu üle?Vahepeal app näitas 18-kraadi ja sadu.Nüüd jälle +27

    VastaKustuta
  40. Nii, et jaanid tulevad kuumad see aasta :). Noh sinnani on aega veel.

    VastaKustuta
  41. Eilne äike oleks äärepealt võinud väga traagiliste tagajärgedega õnnetuse põhjustada: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/fotod-viimsis-loi-valk-puusse-mille-alt-lapsed-otsisid-vihmavarju?id=86462113
    Tänapäeval räägitakse koolis küll igasugu imelikest perekonnamudelitest, aga lihtsatest ja elementaarsetest tõdedest, näiteks et äikese ajal puu all seista pole hea mõte, vist enam mitte. Aga Soome lahe kohal paistsid mõned rünksajukad vist ikka päris võimsad olevat, radarikajas oli paaril korral lausa violetseid laike. Satuks selline pilv Tartu kohale, tuleks linnas küll korralik uputus, pluss ilmselt ka vägev rahe muidugi.

    VastaKustuta
  42. Vat pole kokku puutunud nende perekonnamudelite õpetamisega koolides, kuigi ise eri koolides käinud ja mitmete sugulaste või tuttavate lapsed käivad praegugi. Täitsa huvitav, kus koolides ja mida siis õpetatakse.
    Jah, loodusharidust võiks rohkem olla. Äikeseohutuse õpetamine hetkel ei meenu, kas räägiti ja palju (ehk lihtsalt ununenud).

    VastaKustuta
  43. Nõukaaja lõpus käis küll loodusõpetusest läbi ,et puu alla mitte minna ja lagedal või vees mitte olla äikese ajal.

    VastaKustuta
  44. Täna on tõenäosus võimsateks äikesetormideks siin Kagu-ja Lõuna-Eestis praeguse labiilsuse juures ülikõrge, kuna õhuvool on täpselt lõunast, mis on siia aegade kõige jõhkramad rajud toonud. Annab meenutada, millal viimati siia äikesed otse lõunast saabusid, kuna see vool on nii harv. Teistest ilmakaartest saabuvate äikesetormide osas ei saa kunagi kindel olla, et kas hajuvad ära, nõrgenevad või lähevad üldse mööda, aga lõuna peale võib vast 90% tõenäosusega peaaegu alati loota, eriti frontaaläikeste puhul. Lõuna-edel ja lõuna-kagu toimivad üldiselt ka, vast umbes 80-85% tõenäosusega, edel(hoolimata selle voolu kõrgest sagedusest) ja kagu juba tunduvalt vähem, vast ehk 60-70% ning ülejäänud ilmakaared ilmselt 50/50. Seetõttu tahaks puhtalt huvi ja kogemuste pärast pakkuda, et vähemalt müristamisi ja paistvat show'd, kui mitte enamat, saab siin täna väga tõenäoliselt kogetud.

    VastaKustuta
  45. Ilmateenistus on väljastanud uudise, milles mainib võimalikke keeristormide.

    VastaKustuta
  46. Mida tähendab ilmakaardil roheline kolmnurk, mis on täidetud punase värviga? Hetkel on sellel kaardil seda sümbolit näha: http://www.lennuilm.ee/wp-content/themes/lennuilm2014/data/sigwx/sigwx_2019-06-08_10.png

    VastaKustuta
  47. See tähendab rahet.

    VastaKustuta
  48. Ei ole üldse nii kindel, et lõunas tormiks läheb. Pigem põhjapoool või edela-eestis ja hilisõhtul ka saartel. Õhuvool ei tähenda veel mitte midagi. On vaja madalrõhulohku, et midagi juhtuma hakkaks. Õhumassisisene äike võib olla teatud tingimustes võimas aga üldiselt on need väga lühiajalised. Mingit derechot pole vaja endale tänaseks ette kujutama hakata, sest sünoptiline olukord on sootuks teine. Äikest võib esineda aga külm front ei saabu enne hommikut, mis tähendab, et see ei pruugi üldse nii hulluks minna, kui hoiatusest võiks arvata. Kõige labasem variant on see, et sajab vihma ja homme on juba temperatuurid tavalised, eestimaa suvele vastavad.

    VastaKustuta
  49. Lisaks veel, et edela-eest ja kindlasti ka loode-eesti on soodne piirkond äikesteks täna.

    VastaKustuta
  50. Millest selline arvamus, et edela eestis soodne piirkond ? Olen virtsus ja ootaks küll.
    Millal võiks siis siin arenema hakata ?

    VastaKustuta
  51. Õhuvool tähendab palju, vähemalt siin Kagu-Eestis. Üks asi on sünoptline olukord, teiseks avaldavad oma mõju pinnamood ja veekogud. Eelmine suvi, kui valitses kirde- ja idavool, arenesid teisel pool Peipsit ja Pihkva järve tohtult võimsad äikesesüsteemid, aga veekogude kohal hajusid need täiekult, kuigi läbiilsus oli ülikõrge, see kestis mitmeid päevi järjest. Kagu- ja lõunavoolu korral jääb aga Võru ja Tartu alatasa ilma äikeseta, mida võiks seostada kõrgustike mõjuga. Edelavoolu korral mõjutab jällegi meri, eriti jahedatel suvedel, mistõttu on tavaline, et Kaliningradi-Riia-Narva joonest lääne pool, olgu sünoptiline olukord nii täiuslik kui tahes, jääb pidevalt võimsatest äikesetormidest ilma.

    VastaKustuta
  52. Õhumassisiseste äikeste puhul on üsna tavapärane, et kus eelmine päev on tulnud, tuleb järgmine päev ka suure tõenäosusega, kui tingimused soodsad. Täna saavad jälle põhilise osa Rapla- ja Harjumaa. Lõuna-Eestisse võib mõni üksik rünksajupilv veel õhtul tekkida, aga laias laastus jääb kuivale. Päike teeb ka juba madalamat tiiru ja konvektsioon hakkab tasapisi raugema. Samuti pole Läti poolt ka lisa tulemas, v.a loodetipp, aga need pilved hääbuvad ka ilmselt Riia lahel ära.

    VastaKustuta
  53. Ees veel pikk õhtu, elame-näeme!

    VastaKustuta
  54. Aga ärge hetke veel meelt. Madalrõhulohu mõju on juba Liivimaal kohal. Eks siis saavad kõik midagi ;)

    VastaKustuta
  55. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  56. No jah tavaliselt iga suvi ,kui üle Liivima on tulnud siis süsteem hajub enne piiri ära ja tuleb ainult natuke vihma jäänustest

    VastaKustuta
  57. Natuke hilja peale jäi, aga nagu öeldud, siis lõunavoolu peale võib alati loota siin Kagu- ja Lõuna-Eestis. Lõunakaares olevatest võimsate tippudega rünkpilvedest on sähvatused juba paista ja peatselt peaks show kohale jõudma!

    VastaKustuta
  58. Lõunakaares on nähtavad nüüdseks mitu erinevat äikesepilve, kus käib tohutu sähvimine. Kuulda on ka nõrka müristamist. Võrtsjärvele jõudva äikesepilve tipud: https://imgur.com/a/lvdamfx

    VastaKustuta
  59. Oh milline vaade avaneb Võrtsjärve kohalt ja Lätist. Kuulda on ülivõimsaid müristamisi. Oleks ainult hea kaamera, millega videot teha. Võrtsjärve kohal olev show: https://imgur.com/a/LdxxcXU

    VastaKustuta
  60. Võrtsjärve kohal olev show on nüüdseks põhja eemaldunud, kuid lõunast on lähenemas juba uus ülivõimas äike, mis võib otse üle tulla. Võtan elektroonika igaks juhuks välja.

    VastaKustuta
  61. Loodame, et kahju ei teinud. Laagris oli ka teine piksepäev juba ära.

    VastaKustuta
  62. Täpselt enne Tartut sai piksepilvel seekord võhm otsa. Kaugemal oli küll näha üksikuid välke ja kuulda ka nõrka müristamist, kuid linna kohale äike ei jõudnud. Vaid pisut vihma tuli, aga sedagi kõigest niipalju, et parkivate autode all jäi asfalt kuivaks.

    VastaKustuta
  63. Ega siis olekski ju autode omanikel väga kehvasti, kui autode all asfalt märgunud oleks. ;)
    Selle vihmasaju näite oleksid võinud pigem puudealuse asfalti kuivuse kohta tuua.
    ------------------------------------------
    Seekord siis nii, et õhuvool täpselt lõunast tõi 2 korralikku äikesepäeva hoopis saartele ja Rapla-/Harjumaale ning kagunurka hoopis üllatavalt vähe.
    ---------------------------------------------------------------------
    Euroopa mudeli ja GFSi vahel on hetkel suur lahknevus uue kuuma osas.
    Esimese järgi sisuliselt soe otsas ja hea kui päeviti pärast teisipäeva üle 17 kraadigi tuleb.
    Teise järgi peaks kuumapoolne ilm aga kestma jääma.

    Eks näis kuidas läheb

    VastaKustuta
  64. Kas reedel polnud tegemist mitte kaguvooluga? Isegi eile, vähemalt päeva esimesel poolel, tundus valitsevat kaguvool, mida maninis ka Ilmateenistus oma uudises. Lõunavool algas ilmselt alles päeva teises pooles.
    Mis korralikke äikesepäevi puudutab, siis pole aimugi, kust kohast pärineb see info, et kagunurgas oli üllatavalt vähe äikest. Esiteks oli korralik äike kaguvooluga siin juba neljapäeval, reedel võis siit samuti show'd vaadelda, mis jäi aga natuke kaugemale, ent siiski riivas kagunurka, ja eile hilisõhtul saabuv äike tõi siia tänavuse teise kõige tugevama äikese ning viimase aja ühe kõige meeldejäävama öise vaatemängu, mida eelnevates kommentaarides juba kirjeldasin. Umbes kella 3 ajal öösel sai sähvimiste ja mürinate saatel magama jäädud. Kui kaua show edasi kestis, pole aimugi.

    VastaKustuta
  65. Jah, lahknevus püsib päris tugev. Lennuilmakaardil selle sümboli kohta, et kuju poolest võiks rahe olla, aga miks rohelise täidisega, ei tea, arvatavasti kogemata juhtunud.

    VastaKustuta
  66. Keilas oli küll pikne, aga kõik kohad ei saanud raju tunda. Näiteks Keila pargi piirkond jäi sajuta, kuigi uudistes oli juttu, et murdis puid ja lõi igale poole sisse.

    VastaKustuta
  67. Paistab, et kuum õhumass pääseb mõjule, aga ilmselt sajuse ilmaga.

    VastaKustuta
  68. Aga Laagri kodukohvikute päeval peaks GFS järgi olema tänasega ligilähedane ilm.

    VastaKustuta
  69. Elame-näeme! Hetkel üliõpilastega paraku praktikumis Kurtnas. Homne möll jääb vist nägemata.

    VastaKustuta
  70. Nüüd mitu päeva järjest on Eesti sooja ning jahedama õhumassi piiril ning võiks seda äikest ja tugevat hoovihma tulla siin ja seal. Põhja-Soomes tuli lumi maha ja peaks seda juurde tulema seal see öö veel.

    VastaKustuta