esmaspäev, 16. oktoober 2017

42. nädala ilm (16.–22.10.2017)

Kommentaariumi link
21. oktoobril korraldas Haapsalu raamatukogu perepäeva „Pilvede
all“  http://www.lib.haapsalu.ee/files/127400076059e45122e7b81.pdf, milleks ettevalmistatud slaidid on kättesaadavad https://drive.google.com/file/d/0B0lV2piPv8fBdUx0VDM0b1M4b3M/view.

22. oktoobril ulatus Põhja-Skandinaaviast Baltimaade kohale kõrgrõhuala. Seetõttu oli ilm rahulik ja olulise sajuta (Soome lahe ääres oli vihma- või märja lume hooge, video märjast lumest: https://www.youtube.com/watch?v=SWUKfHNfqT4), seevastu lõuna pool oli selgem. Sooja oli valdavalt alla 5 kraadi, vaid lääne pool oli soojem.
Lõuna-Soomes Lahtis täheldati nõrka lumesadu 3 tundi tagasi (ennelõunal). Meenutuseks: [Piksemagnet] 25.10.2016 Simunas: https://www.youtube.com/watch?v=W6LXobOKn3k
Ilm järgmistel päevadel.  Tuleb uude postitusse. Seniks jääge ootele ...


Kairo Kiitsak. Külm hommik Lääne-Virumaal Paatna lähistel 21.10.2017 

21. oktoobril nõrgenes Skandinaavia ja Soome kohal asetsev kõrgrõhkkond veidi. Seetõttu oli peaaegu kõikjal õhus öökülma ja tekkis nii halla kui härmatist. Päev jätkus esialgu selgena, hiljem vähese ja vahelduva pilvisusega, kuid mõnes kohas esines hoogsademeid (polnud välistatud tahked sajufaasid). Sooja oli 4...9 kraadi, sajuhoogudega vähem.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia ja Soome kohal asetsev kõrgrõhkkond nõrgeneb veidi. Seetõttu on ilm rahulik, kuid pilvi tuleb juurde. Võib sadada (võimalikud on kõik sajufaasid).  Õhutemperatuur on valdavalt alla 0 °C ja öökülma on peaaegu kõikjal, v.a kohati rannikualadel. Kohati tekib udu. Kui päev piisavalt päikeseline, siis tõuseb õhutemperatuur 7 kraadini.


Einar Laretei. Alatskivi kandi pildid 20-21 oktoober 

20. oktoobril tugevnes Skandinaavia ja Läänemere kohal kõrgrõhuala. Seetõttu oli mitmel pool ka õhus öökülma. Päevane ilm oli rahulik ja selgimistega, paiguti püsis udu. Sooja oli kõikjal alla 10 kraadi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia ja Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Seetõttu rahulik ja külm ilm püsib. Õhutemperatuur on valdavalt alla 0 °C ja öökülma on peaaegu kõikjal, v.a kohati rannikualadel. Mitmel pool tekib udu. Kui päev tuleb piisavalt päikeseline, siis tõuseb õhutemperatuur 7 kraadini.
Ilm järgmistel päevadel. Pühapäeval (22.10.) kõrgrõhkkonna mõjuala Läänemere ääres ümbritsevate madalrõhkkondade surve tõttu kitseneb, kuid tõenäoliselt tihedam pilvemass jääb kaugele ja suuremat sadu oodata pole. Idakaartetuul on mõõdukas. Õhutemperatuur langeb öösel sisemaal enamasti alla 0 °C, päeval tõuseb 7 °C-ni.

19. oktoobril tugevnes Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu oli vahelduva ja muutliku pilvisusega ilm, kohati sadas hoovihma (ja võimalik, et esines ka teisi sajufaase). Peamiselt loodetuul oli nõrk.
Kui hommikul oli paiguti öökülma ja õhuski mitmel pool alla 5 kraadi, siis päevaks tõusis õhutemperatuur 10 kraadini, saartel ja edela pool oli sooja rohkemgi.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Skandinaavia ja Läänemere kohal tugevneb kõrgrõhuala. Seetõttu on rahulik, sajuta ja valdavalt üsna selge: nii langeb õhutemperatuur 0 °C ümbrusse (rannikualadel võib oluliselt soojem olla), mitmel pool on öökülma ja kohati on udu. Päeval rahulik ja ajuti päikeseline ilm püsib, kuid sooja on tõenäoliselt kõikjal alla 10 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Laupäeva (21.10.) öö on kõrgrõhkkonna servas sajuta ja rahulik. Õhutemperatuur langeb –2 °C-ni, meremõjuga rannikul on kuni +7 °C. Päeval jääb kõrgrõhkkond tõenäoliselt ülekaalu ja ilm püsib põhiliselt sajuta, üksnes Liivi lahe ümbruses võib pilvekiht tiheneda (saju võimalus võib suureneda 50%-ni), sest Läänemere lõunavete poolt avaldab survet madalrõhulohk. Selle mõjul muutub idakaartetuul tugevamaks. Õhutemperatuur tõuseb 8 kraadini.

Anne Rebane. 18.10.2017.Ikka Õismäel

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Külluslike ja lõputuna näivate sadude taustal on ööpäeva keskmine õhutemperatuur selle aja normist lausa 3...5 kraadi soojem olnud. Nüüd sätib jahedusele ja öösel veidi alla nulligi, kuid see-eest on lähemad päevad sajuta ja rahulikud.
Tähelepanek möödunud suvest ja ka sellest sügisest: nädalavahetused  on meil enamasti ilusad olnud. Seda rida jätkab ka praegune, sest kõrgrõhuala kese tuleb Skandinaavialt Baltimaade kohale.
See olukord kindlustab tuulevaikse ja sajuta ilma, vaid udu võib mõnel pool hommikul kaua püsida. Kuna sooja õhku kandnud edelavool on ajutiselt katkenud, tuleb meie ilma kujundajaid otsida  kaugeilt põhjalaiustelt. Sealt leiame ägeda tsükloni Novaja Zemlja lähedalt, mille tagalaossa tungib jäine õhk Kara merelt ja Severnaja Zemljalt. Severnaja Zemljal  on maapinnast 1,5 km kõrgusel 16 kraadi. Lähipäevil kindlustub talvine 10 kraadi isoterm laial alal nii Lääne-Siberis kui ka Venemaa Euroopa poolel. Kõrgetes õhukihtides valitsev kirdevool lükkab külma ka Peipsile lähemale. Meil kindlustub siiski esialgu 5 kraadi 1,5 km kõrgusel. Loe edasi: https://ilm.ee/?516586.

18. oktoobril oli siin madalrõhkkonna edelaserv. Seetõttu oli hommik pilves ja sajune, kuid päevaks eemaldusid sajud kagusse, ilm paranes ja selgines osaliselt. Loodetuul oli väga tugev. Alates põhja poolt langes õhutemperatuur alla 10 kraadi.
Ilmateenistus: 15. oktoober oli rekordiline Heltermaale, kus mõõdeti 14,9 °C. 16. oktoobri uued sooja rekordid said Helteremaa (15,9 °C), Lääne-Nigula (14,9 °C) ja Ristna (14,7 °C). Lisaks oli ka Roomassaare (14,4 °C), siia sai juurde võetud ka varasemad Kuressaare lennujaama andmed.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Öösel madalrõhkkonna edelaserv, päeval tugevneb Läänemere kohal kõrgrõhuvöönd. Seetõttu loodetuul rahuneb tasapisi ja ilm muutub kõikjal kuivemaks. Sooja on enamasti alla 10 kraadi.
Ilm järgmistel päevadel. Reedel (20.10.) laieneb kõrgrõhuala üle Skandinaavia Balti riikide kohale. Ilm on enamasti sajuta. Tuul pöördub põhjakaarde ja rahuneb. Õhutemperatuur langeb öösel 0 °C ümbrusse (rannikualadel võib oluliselt soojem olla), kuid päeval 8...10 kraadini (mere ääres).
Maret Kents kirjutab 17. oktoobrist Keilas:  Minul oli eile õnn ja rõõm näha seda kollast Sahhara kõrbe liiva pilve. See laiutas hallil taevafoonil nagu veidi säbruste servadega ellips ja oli liikus vaikselt Loodest Lõunasse. Kell võis olla siis juba pool kümme. Kogu ilm oli kollast valgust täis. Arvasin, et päike peegeldab pilvele. Kagust aga tõusis tume pilv, ju see oli see, milles müristas, Kuulsin vaid müristamise "kolinat" .
Kured lendasid eelmisel nädalal lõunasse, kuid haned lendasid ja ka täna 18.10.2017. Lõunast Põhja. Kuid nüüd peaks minemakülmaks, sest nägin eelmisel nädalal, et valge kirburohi õitses. Maret Kärtna-Kents. Kellel pole fotokat, et midagi huvitavat pildistada.
Arvasin, et vast see kollane pilv Teid huvitab.  

GFS niipea lund ei prognoosi (https://tinyurl.com/yaxcsnrb).
Küsiti: "Kas tõesti, et pühapäeval hakkab lumi?" Vastame: 
Tsüklonid on hakanud liikuma lõunapoolsemaid radu pidi, mistõttu pääseb varasema sooja asemel üha enam mõjule ida- ja põhjakaartest saabuv külm õhumass – nädala lõpus ja edaspidi jääb õhutemperatuur alla 10 kraadi ning ilma selginemisel varitseb öökülmaoht ka õhus.
Pühapäeval (22.10.) kõrgrõhkkonna mõjuala Läänemere ääres ümbritsevate madalrõhkkondade surve tõttu kitseneb, kuid tõenäoliselt tihedam pilvemass jääb meist kaugele ja suuremat sadu oodata pole. Idakaare tuul on mõõdukas, saartel võib olla puhanguid 1213 m/s. Õhutemperatuur langeb öösel suuremal osal sisemaast alla  0 °C (rannikul on kuni +6 °C), päeval tõuseb 7 °C-ni. 
Esmaspäeval (23.10.) suureneb Läänemere poolt madalrõhkkonna mõju. Saju võimalus suureneb rannikualadel ja sekka võib tulla ka märga lund või lumekruupe. Idakaartetuul tugevneb. Õhutemperatuur on öösel suuremal osal sisemaast alla 0 °C (rannikul alla +5 °C ei lange) päeval tõuseb +5 °C ümbrusse, saartel võib paar-kolm kraadi kõrgemale kerkida.
Teisipäeval (24.10.) madalrõhkkonna mõju suureneb ja sadusid võib laialdasemalt olla ning seda nii vihmahoogude kui märja lume või lumekruupidena. Puhub tugev idakaartetuul. Õhutemperatuur on öösel –3...+3, päeval 3...6 °C.
Seega pisike lumeoht on, kuid suurem ilmselt 24. oktoobri paiku või veelgi hiljem. Praeguse seisuga lumega pigem arvestama ei pea. Kas olukord muutub 28. oktoobri paiku ja hiljem, öelda veel ei oska.

17. oktoobril moodustus Ahvenamaast põhja pool õhtuks uus väike osatsüklon, mis on järgneval ööl Soome lõunaosa kohal ja homme päeval liigub itta. Seetõttu pilvisus tihenes ja läks sajule, mitmel pool oli äikest (soe front). Enne õhumassivahetust oli sooja 5...10 kraadi, kuid hiljem tõusis 15 kraadini, ajutiselt oli udu. Lõunakaartetuul tugevnes, õhtul oli tugev edelatuul.
NB! Eestisse jõudis eksootiliste omadustega õhumass, mis põhjustas erakordseid valgusolusid.
[Kasutatud Einar Laretei kirjeldust] Eestisse jõudsid orkaani Ophelia jäänused. Tugevas edalavoolus (jugavool) jõudis Eesti kohale õhumass, mis tõi siia Ophelia poolt atmosfääri paisatud Sahara kõrbete tolmu ja Portugali metsapõlengute suitsu ja tahma. Pärast keskpäeva saabusid Eestisse ja lõpuks ka Alatskivile madalad pilved, mis tõid kaasa erakordse hämaruse ja pimeduse.  Hakkas sadama vihma, millele järgnes hilise aja kohta väga tugev äike, mis sai alguse Läänemerelt, liikudes Loode -Eestisse ja hiljem üle Kesk-Eesti Peipsi äärde. Teine osa äikesefrondist liikus mööda põhjarannikut Kirde-Eesti poole. Tugeva äikesega kaasnes Alatskivil vihm, hooti paduvihm. Inimeste jutu järgi oli vesi must ja vahutas. Õhus oli tunda metsapõlengute suitsulõhna.
Tallinnas oli umbes keskpäevast alates olnud tavapäratult hämar. Ilmateenistuse sünoptiku Taimi Paljaku sõnul on selline olukord tekkinud tormi Ophelia kaasabil, mis oli Läänemere äärde toonud sooja õhumassi ja ühes sellega ka niiskust: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/59e5fae714f0362bb0edbfd1.
Karl Adami: Kuidas kommenteeriksid antud olukorda? Väidetavalt Tallinna ümbruses seda tugevat kollakat pilvkatet pole, mis Kesk-Eestis ja Pärnus on. Aga on siis teatud osadesse jõudnud ka seda tolmu ja suitsu? [Mina: Soome ilmateenistus kirjutab, et Sahara tolm + Portugali metsapõlengud. See on Eesti kohal ja me saame osa erakordsest pimedusest]. Leian, et väga põnev on see. Mitmete aastate tippsündmus isegi. Ise ei mäleta sellist pimedust keset päeva. Õhtu saabus hommikul. [Mina: Meile Tallinnasse hiljem]. et Pärnumaale ja ka Lääne-Eestisse pidigi varem siis jõudma? Igatahes põnevad ajad. Usun, et ka sul.
Ilm eeloleval ööl ja homme päeval. Kolmapäeva (18.10.) öösel liigub osatsüklon üle Soome itta ja selle lõunaservas on Eesti ilm vihmane. Läänekaartetuul on tormine ja alates põhja poolt õhk jaheneb.
Ilm järgmistel päevadel. Neljapäeval (19.10.) püsib madalrõhkkond võimsana Põhja-Venemaa kohal, samal ajal tugevneb Norra merel ja Skandinaavias külmas õhumassis kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail sajab kohati hoovihma.Loodevoolus jätkub külma õhu sissetung: õhutemperatuur langeb öösel sisemaal +2 kraadini (rannikul on sooja kuni 9 kraadi), päeval tõuseb 10 kraadini. 



Einar Laretei. Pilved Alatskivil 17.10.2017

Kairo Kiitsak. Ilmaolud Tartus enne pimedaks minemist 17.10.2017 

***
Tuleb muutliku ilmaga ja sajune nädal.

Praegusel nädalal (16.–22.10.2017) tuleb Eestil rinda pista nii orkaan Ophelia jäänuste kaasatoodud troopilise õhumassiga, mis nädala algul kergitas õhutemperatuuri 15 kraadini, kui ka arktilise õhumassiga, mida on nädala lõpuks põhjakaartest oodata.
Kuigi on veel mõningast ebaselgust täpsete sünoptiliste protsesside osas, paistab, et tsüklonid on hakanud liikuma lõunapoolsemaid radu pidi. See tähendab, et mõni (osa)tsüklon võib liikuda otse üle Eesti, tuues ohtralt vihma, mõni võib aga sattuda mööduma Eestist isegi lõuna poolt – siis võib põhjakaartest jõuda arktiline õhumass Eestini. Kui tsüklonid liiguvad otse üle Eesti või põhja poolt mööda, siis on õhutemperatuur stabiilselt 5–10 kraadi, soojema õhumassi korral paar kraadi enamgi, aga kui arktiline õhumass peaks mõne lõuna poolt mööduva tsükloni servas kohale jõudma, siis on sooja vähem ja ilma selginemisel varitseb öökülmaoht.

‎Ain Vindi‎. Kui mujal paugub pikne ja ladistab vihma,siis Võrumaal saab imetleda kuuhalo koos kuusappidega. 07.10.2017. Holsta küla.

70 kommentaari:

  1. Pigem usun seda külmemat varianti nädala lõpupoole. Nii tuttav seis suvekuudest oleks siis ilmakaardil. Iirimaa aga tundub ,et pääseb veidi kergemalt kui veel eile lubati.

    VastaKustuta
  2. Kui keegi on Iirimaal võiks ka siia paar lauset kirjutada.

    VastaKustuta
  3. Selles osas oleks parim ehk Sven-Erik, kes on Exeteris ja kogeb seal üht-teist (tormine palav ilm).

    VastaKustuta
  4. Eino tore, jälle just öösel selge ilm ja päeval peab vihma trotsima.

    VastaKustuta
  5. Eile päeval ei saanud siia kirjutada. Kui vajutasid "avalda" siis kadus kõik eest.

    VastaKustuta
  6. See eilne, arvatavasti, keeva allika tõrjeks.

    VastaKustuta
  7. Aaa aga Hiiumaale läheneb äikest.

    VastaKustuta
  8. Mis siin Harjumaal tomiub?(Keila-Laagri)Paduvihm,kottpime keset päeva,naljakad madalad pilved,tuulevaikus..

    VastaKustuta
  9. Tallinnas pime ja metsakärsahaisu õhus tunda ?? Portugali toss ?

    VastaKustuta
  10. Haisu on ka jah tunda...päris huvitav,kui ongi Portugalist toss

    VastaKustuta
  11. Soome ilmateenistus kirjutab, et Sahara tolm+ Portugali metsapõlengud.

    VastaKustuta
  12. Kas Sirje Keevallik osutus kohalikel valimistel valituks?

    VastaKustuta
  13. http://rahvahaal.delfi.ee/news/pildid/fotod-sunge-sugisilm-orkaan-ophelia-toi-endaga-tolmu-saharast-ja-tahma-portugalist-ning-muutis-eesti-pimedaks?id=79855320 . Miks on väljas nii pime? Siin on suurepärane ja ammendav selgitus professor Sirje Keevalliku ning sünoptik Taimi paljaku poolt.

    VastaKustuta
  14. K... ära küsi seda ! Hea vaikne on paar päeva olnud. Ilm on aga normaliseerumas. Taevavalgus on õiget värvi ja seda haisu pole.

    VastaKustuta
  15. mis temp oleks praegu kui oleks suvi? õhumass on ju Saharast?

    VastaKustuta
  16. Suvel vast selge ilmaga 25...32 kraadi, samas õhk oli nii niiske, et ilmselt pilvede tõttu jäänuks siiski madalamaks. Samas aastaaegadevahelisi ülemineku / teisendamis koefitsiente on päris keeruline leida.

    VastaKustuta
  17. Tundub, et kuu lõpp toob juba eeltalve.

    VastaKustuta
  18. Pigem nädalalõpu piirkond. Päris kuu lõpus oleks nagu isegi soojem uuesti.

    VastaKustuta
  19. Võimalik ,et täna viimane päev sel aastal kus sisemaal veel kahekohalisi plusskraade mõõdetakse

    VastaKustuta
  20. Võimalik jah, aga jõuludel võivad ju taas samakohalised kraadid tulla. 2015. aasta 20. dets siiani meeles.

    VastaKustuta
  21. Sel aastal jõulude ajal pigem -10

    VastaKustuta
  22. Kui nii vara külmaks läheb, siis polnud nendest suurtest sadusest midagi kasu, sest talv tuleb lõpuks ikkagi soe. Külma talve jaoks on vaja sooja ja sajust sügist, mis kestab vähemalt novembri lõpuni. Nägime ju, milline talv järgnes mullusele sügisele, kui läks varakult oktoobri lõpus ja novembri algul külmaks. Kui praegu ära külmetab, siis talve alguseks jõuab jälle suur soe, mis jääbki kevadeni kestma. Me ei ela enam eelmises sajandis, mil pikk ja karm talv võib saabuda juba novembris. Ajad on muutunud, kliima soojenenud ja iga väiksemgi külmalaine on nüüd otsustava tähtsusega.

    VastaKustuta
  23. Accuweather ainult kinnitab mu 11.okt tehtud talveprognoosi.

    VastaKustuta
  24. kliima soojenenud aga suvi nagu tundras)

    VastaKustuta
  25. @18. oktoober 2017 16:06

    Accuweatheril on täpsed eelkõige suveprognoosid, ent talve-ennustused lähevad tihti ikka väga mööda. Möödunud talveks prognoosis see meile arktilist külma, aga tuli hoopis "troopiline" soe. Huvitav prognoos neil sellegipoolest meile eelolevaks talveks ja loodame, et panete täppi siis.

    @18. oktoober 2017 19:55

    http://www.tlu.ee/et/uudised/4478/teadlane-teab-miks-eesti-suvi-laheb-aina-kulmemaks-hannes-tonisson

    VastaKustuta
  26. See uudis ei kirjelda täpselt põhjus-tagajärg ahelat. Kliimamuutus tähendab olulist temperatuuritõusu eeskätt polaaraladel, see puudutab eriti põhjapolaaralasid. Seega peaks jää hulk vähenema, mis aga mõjutab süsteem ookean-atmosfäär soojusbilanssi. Viimasest aga tulenevad muutused tsirkulatsioonis, sest see oleneb aluspinna soojusseisundit ja tüübist. Kui aga jää Barentsi merel kaob ja tsüklonite sagedus seal kasvab, on tulemused soojad, lumevaesed talved ja nirud suved, vähemalt Eestis, sest tsirkulatsioon on vastav.

    VastaKustuta
  27. Täna 5 aastat tagasi oli Lõuna-Eestis sooja 18 kraadi.

    VastaKustuta
  28. Kas väga sajune oktoober võiks eeldada, et tuleb kuum ja äikseline suvi 2018? Kuidas varasemad aastad on näidanud?

    VastaKustuta
  29. Uurisin ka ise ükspäev seda asja ja oli enamusel kordadel pigem soe suvi järgnenud. Aastaarve nüüd peast ei mäleta aga viiel korral ühel oli ka järgnev suvi kehva. Seega täit kindlust see üksinda veel ei anna.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lisan ,et viimati oli siis 2012 oktoober sajune ja 2013 oli pikk suvi

      Kustuta
  30. Talv peaks ka korralik (pikk) tulema. Sedasama 2013. aastat mõtlen. Talv lõppes 10. aprillil ja 7.maist algas suvi.

    VastaKustuta
  31. @19. oktoober 2017 03:09

    Kas kusagilt saaks näha ka mingit kaarti Barentsi mere jää ulatusest viimastel aastatel, mis kinnitaks selle mõju meie talvele? Mis Arktikat tervikuna puudutab, siis ei viita küll miski selle jää mõjust meie talvedele. Eesti aegade kõige soojemal 2007/2008 talvel oli Arktika jää ulatus selle sajandi üks suurimaid, samas kui 2010/2011 erakordselt karmil talvel hoopis üks madalamaid - Vt graafikut.

    VastaKustuta
  32. Jõgeval kraadid juba miinuses.

    VastaKustuta
  33. Ilmselt on Läänemere regioon seotud eeskätt Barentsi merel toimuvaga, eriti mis puudutab krüosfääri.

    VastaKustuta
  34. Ma lugesin ükskord sellist seost kuskilt ,et kui arktikas palju jääd siis siin Läänemere piirkonnas pigem tormine ja soe talv kuna kontrastid suurenevad lühema maa peale põhja - lõuna suunaliselt. Põhimõtteliselt ägedad tsüklonid liiguvad üle skandinaavia põhjaosa. Samas kui näiteks väga avatud Barentsi puhul püsivad tsüklonid veel enam põhjas ja on ka veidi "laisemad". Kusjuures see seaduspära peab paremini viimastel aastakümmnetel.Seega 2007/08 talves polnud ebaloogikat nagu ka 2010/11. Ilmselt läksid 2010/11 talvel tsüklonid nii põhja ,et külm kõrgrõhuala sai püsivama haarde. Näiteks 2012 sulas jää ju uuele miinimumrekordile ja meil oli ju 2012/13 üks pikimaid talvesi. Hetkel on jää Barentsi ääres keskmisest kaugemal. Seega kui mingi loogika siin on siis hetkel kaalukauss külmema talve poole veidike aga veel on vara hõisata. Kuuga vôib jää seis normaliseeruda ja saamegi hoopis sooja talve aga külma Novembri.

    VastaKustuta
  35. Lisan ,et jutt siis Barentsi mere jääst aga mitte terve arktika. Viimane tabel annaks üsna segase pildi. Samas kõik aastad ei lähe siis ka kokku. Järgmine tegur pidigi olema Grõõnimaa talvine temperatuur. Mida külmem seal seda ägedamaks läheb nn. Islandi miinimum ja NAO indeks muutub positiivseks. Aga see pole ka veel kõik. Kuskil on veel mingi tegur mis endalgi veel leidmata. Päikese aktiivsus ? Vulkaanipursked ?

    VastaKustuta
  36. Noh, hommikuks -5 kraadi käes vist.

    VastaKustuta
  37. Tartus on hall maas ja maja ees seisvatel autodel klaasid jääs. Esimene öökülm sel sügisel.

    VastaKustuta
  38. Sama ka Tallinna kohta.
    Seega võttis loodus seekord mind vaat et isegi kuupäevalise täpsusega kuulda:
    http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/2017/09/38-nadala-ilm-1224092017.html?showComment=1506199769089#c144078151185508645

    VastaKustuta
  39. Esimest korda sõltun nendest meeletutest rehvijärjekordadest :D Sai kevadel uus auto soetatud, mille talverehvid jäid esinduse rehvihotelli. Eelmisel olid topeltveljed kodus olemas ja vaheta millal tahad. Nüüd vaatan huviga iga päev seda ilmaprognoosi, et millal siis sadama hakkab. Eestlaslikult liiga laisk, et minna varem ära vahetada :D Hetkel tundub, et teeb pikemalt küll kergelt külma, kuid ilma sademeteta.

    VastaKustuta
  40. Kas mingisugune mere-efekti võimalus on ka olemas lähipäevil?

    VastaKustuta
  41. Esmaspäeval võib tekkida see võimalus. Tahtsin aga täpsustada eile õhtust kommentaari (20:24) kus peast ei mäletanud. Harjumaa idaosas olid igaltahel sajused oktoobrid 1999,2001, 2006, 2009 ja 2012. Ja ainult ühe korra siis 2000 ei järgnenud sellele sooja või lausa kuuma suve. 1987 oli vist ka väga sajune oktoober ja 1988 oli ka suvi missugune.

    VastaKustuta
  42. Noh, homme peaks -7 kraadi hommikuks olema, kui udu ei teki, sest lävend on eilse kella 18-ga võrreldes keskmiselt 2-4 kraadi madalam. Praegu juba vaid 3 kraadi paljudes jaamades, Tudus isegi 2 kraadi. Maapinnal siis pole ka -10 välistatud, mis pole enam sugugi naljakas.

    VastaKustuta
  43. Põhimõtteliselt nüüd algabki aasta igavaim/mõttetuim aeg. Jään juba jõule ootama.

    VastaKustuta
  44. Kuna pool oktoobrit oli sajune ja nüüd teine pool tuleb põuane, siis kas selline seaduspära kehtib ka suve kohta, et pool niru ja pool super?

    VastaKustuta
  45. Ilmateenistuse kaardi järgi Iirimaale jälle orkaan saabumas?

    VastaKustuta
  46. Mnjaa november nagu aprill, igav, kuid mõnikord on ka novembris huvitavat ilma. Tuleb torme ootama jääda.

    VastaKustuta
  47. Re 20:59 Ei kehti. 1987 tegelikult uputas isegi septembri lõpus ja oktoober oli kuiv. 1988 suvi aga suurepärane (v.a august).Esialgu novembris torme veel ei oota kuna endiselt on pihlakatel marjad küljes.

    VastaKustuta
  48. Need stereotüüpilised sügistormid, mil max puhangud ulatuvad 30m/s ainult saartel, ei paku mandri sisealadele mingit pinget. Siin Kagu-Eestis pole juba ligi 10 aastat korralikku sügis- ja talvetormi näinud, oleks juba aeg. Väga igavaks läheb see külma poolaasta kliima.

    VastaKustuta
  49. Nalja teed vä? 29.10.2013 oli korralik möll ja sisemaast just enim siin Lõuna-Eestis. Vähemalt Viljandis rajutas küll mõnusalt, kui varaline kahju välja jätta.

    VastaKustuta
  50. Mina mäletan ka ,et tuttaval lendas katus siis ära. Ja see oli veel koguni Jõulude paiku ja 2013 aastal.

    VastaKustuta
  51. Praegu tundub ,et ei saagi veel pööripäeva paiku tehtud sügisprognoosi maha kanda. Nimelt näitasid tuuled siis ,et tuleb külm sügis. Hetkel tundub ,et aina külmeneb ja jääbki.

    VastaKustuta
  52. Kahju et praegune olukord jaanuaris pole. Saaks Soomaale uisutama minna ja mõne kraavi/üleujutatut metsa puhul ka jää alla jalutama minna.
    ------------------------------------------------------------------
    @ 21. oktoober 2017 07:46
    Jah, see oli 13 ja reede. 13.detsember 2013. Öösel oli siis 10 kraadi soojem kui läinud öödel.

    VastaKustuta
  53. Tundub, et järgmisest nädalast algab eeltalv, kui mitte juba talv, kui GFSi ennustus paika peab.

    VastaKustuta
  54. @21. oktoober 2017 00:25

    Ju siis polnud piisavalt korralik möll, kui meelde ei jäänud. Seevastu on 2008. a lumetorm ja 2005. a jaanuaritorm nii selgelt meeles nagu oleks need mullu toimunud, rääkimata 2010. a augustitormist. Võib-olla on Viljandis tõesti 23m/s puhuv tuul haruldus, ent siin Kagu-Eestis iga-aastane nähtus, mistõttu jääb sellest üksi väheks. Millal viimati tehti wikipediasse artikkel ühest erakordsest külma poolaasta tormist? Just - üle kümne aasta tagasi! Oleks aeg uueks TÕELISEKS tormiks, mis jääb ikka kõigile eestimaalastele meelde.

    @21. oktoober 2017 15:27

    Just, seega saame juba viiendat järjestikust Vahemerelist talve ootama jääda.

    VastaKustuta
  55. Kas siis see polnud torm ? https://et.wikipedia.org/wiki/Monika_(lumetorm)

    VastaKustuta
  56. @21. oktoober 2017 18:27

    Tõin ju välja oma 20. oktoober 2017 23:14 kommentaaris, et jutt käib Kagu-Eestist mitte saartest. Kagu-Eestis ilmselgelt polnud see torm, kui max puhangud piirdusid 13m/s. Ju ei sadanud siis ka piisavalt lund SIIN, kui seegi meeles pole.
    Max 26m/s puhangut, mis esines ka vaid rannikualadel, on TÕELISEKS tormiks nimetada ilmselge liialdus. 2008. a lumetorm tõi tormituuled kogu mandrile koos üliränga lumesajuga.

    VastaKustuta
  57. 26.dets.2011 oli terves Eestis puhanguid üle 20 m/s. Ka Võrus oli. Seega ka päris olematu see torm polnud. Jah lund siis ei sadanud. Sulas see viimanegi ära.

    VastaKustuta
  58. Jõgeval küll praegu päris soe külmapealinna kohta. :D

    VastaKustuta
  59. Jah, 2008. a lumetormidele ei saa miski vastu.

    VastaKustuta
  60. Suure tõenäosusega Eesti näeb oma esimese lume täna ära, juhul, kui eile seda veel ei juhtunud.

    VastaKustuta
  61. Miks sa nii arvad? Sajuvõimalus suht olematu ju.

    VastaKustuta
  62. Pigem alles neljapäeval võib lund näha, mil näib oktoobri kohta suur tuisk tulevat.

    VastaKustuta
  63. Kahtlen veel selles tuisus. Erinevad mudelid näitavad veidi erinevalt selle tsükloni trajektoori. Sellest sõltub aga kas tuleb vihma või lumena. Ka mina kahtlen tänastes sadudes. Pigem homme võib näha märke mereefektist aga on oht ,et need sajud liiguvad edasi piki lahte.

    VastaKustuta
  64. Paatna lähistel sadas täna õhtul märga lund: https://www.youtube.com/watch?v=SWUKfHNfqT4

    VastaKustuta
  65. Blogi sai nüüd värvilisemaks ehk pilte lisatud, samuti sissekandeid täiendatud ja täpsustatud.

    VastaKustuta
  66. Thanks for this blog and it's so informative... Thanks Juri..

    VastaKustuta