3. nädala ilm (16.–22.01.2017)

Kommentaariumi link. See postitus on 1000. ehk 10 aastaga on õnnestunud teha tuhat postitust.

Imelik ilm saates "Ökoskoop": http://vikerraadio.err.ee/v/okoskoop/saated/6621f261-54d4-4b96-b630-b59d6ae82cec/okoskoop-imelik-ilm

Pilveloeng Teletornis: http://www.teletorn.ee/event/loodusteemalised-loengud-teletornis/.

Eesti pilved maailma taevakaardil: http://www.ilmateenistus.ee/2017/01/eesti-pilved-maailma-taevakaardil/ ja WMO kalender http://library.wmo.int/opac/doc_num.php?explnum_id=3339. NB! Selle kalendri saavad vaid priviligeeritud asutused ja isikud üle maailma; kalendris on viga, Kairo sõnade kohaselt: WMO ise pani muidu pilveliigiks "Kõrgrünkpilved". Pole nõus eriti sellega 🙂. Novembrikuud ilmestavad tegelikult 😛. Ilmateenistuse uudises on kõik õige. 

Veel: esialgse info kohaselt toimub meteoroloogiapäev 23. märtsil, millele registreerumine on juba alanud, lisaks kutsuti sinna Kairo esinema (tõenäoliselt WMO uudise tõttu).

22. jaanuaril liikus madalrõhkkond Norra merelt Soome kohale. See tõi mitmel pool küll päikeselise, kuid enamasti pilves ilma – taaskord võis näha hulgaliselt joonpilvi, mis kiudkihtpilvedesse ja loojangu ajal pakkusid müstilisi vaateid. Jääkristallid olid hästi näha ka siin http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
Soojas õhumassis tõusis õhutemperatuur kuni +5 kraadini, lõuna pool oli külmem, isegi vaid +1 kraadi. Mõnel pool, eriti Saaremaal ja lõunapiiri lähedal, oli siiski udune ja päikest vähem, sadas uduvihma. Edelatuul oli mõõduka tugevusega.
Päeva jooksul pilvisus tihenes: põhja pool lisandus kõrgustesse jääkristalle ja lõuna pool kihtpilvi, mis levisid põhja poole. Kella 18ks olid juba pea kõikjal läbipaistmatud kihtpilved, v.a kirdenurgas, ja mõnel pool oli udune.
Ilm läheb sajusemaks, kuula Merikese ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5884651014f0360de02cdbe4.

Bogdan Parubok. 21.01.2017 Suurupi pankrannik. 4 fotot erinevatest kellaaegadest laadisin üles. Fotod ses suhtes 1 tunni jooksul tehtud, enam vähem sellises ajavahemikus, seeria teine foto https://drive.google.com/file/d/0B7bLywuBnh8xLUZmVEJvWVZPeWs/view. 

Kommentaar: on näha kuumalaine saabumine: eilne krõbedus asendus tänase kevadmahedusega.

Kalmer Saar. Muhu; Lõunaranna sadam. 21.jaanuar 2017.a. Ilm oli selge, päevaläbi säras päike nagu oleks kevad käes. Õhtu pakkus kauni loojangu

21. jaanuari päeval ulatus Põhjamerelt Läänemerele kõrgrõhuala kirdeserv. Öösel liikus aktiivne madalrõhulohk Skandinaaviast kagusse. See tõi päikeselise, aga pilvise ilma (kiudpilved, kiudkihtpilved, kuid halosid ei vaadeldud või siis väga vähe / nõrgalt), imetleti joonpilvi.
Tuul oli enamasti loodest ja nõrgenev, seejärel läänest ja kohati isegi edelast. Kui hommikul oli õhutemperatuur enamasti alla 0 °C, siis päeval läks päikese toel oluliselt soojemaks: kuni +2 kraadi, vaid kohati idaservas ja lõunapiiril püsis pisut alla 0 °C, seevastu saartel oli mõnel pool koguni kuni +4 kraadi. Õhtul oli pea kõikjal 0...-4 kraadi ja teedel tekkis libedus (hall), kohati arenes udu.
Kui öö tuleb võrreldes üldise õhutemperatuurifooniga üpris külm (kuni -10 kraadi) ja udune, siis päev juba märksa soojem: saabumas on uus kogus sooja õhku. See toob ilmselt vihmase ja uduse ilma (sajuhulk on väga väike, võib ka sajuta jääda), aga ajapikku muutub sajusemaks ja õhumassi jahtudes võib 23. jaanuariks (udu)vihm isegi lumega asenduda.
24. jaanuaril tuleb külmenemine intensiivsem kui viimased paar korda, aga see ei jää püsima: antitsükloni lõunapoolne asend lubab üha uutel ja võimsamatel soojalainetel Läänemere regiooni jõuda.

Kalmer Saar. 16.01.2017.a. Väikese väina tamm

20. jaanuaril liikus madalrõhulohk merelt loodest kagu suunas, järgneval ööpäeval ulatus Põhjamerelt Läänemerele kõrgrõhuala kirdeserv. See tõi tiheda lumesaju, mis liikus loodest kagusse, paiguti sadas lääne pool ka vihma ja lörtsi, kuid enne seda oli pea kõikjal selge päikesetõus.
Hommikuks langes õhutemperatuur ühtlaselt -2 kraadini, vaid saartel oli kuni +3 kraadi, kuid päikesetõusuks külmenes sealgi. Pilvisuse tihenes tõusis õhutemperatuur kuni +1 kraadini, rannikualadel kohati kõrgemalegi, saju ajal langes mitmel pool kuni -0,5 kraadini, seejärel tõusis taas ja kohati arenes udu. Hommikune nõrk või mõõduka läänetuul asendus päeval lõuna-, kohati edelatuulega, seevastu osatsükloni keskme lähedal oli nõrk ja muutliku suunaga.
Õhtul udu levik esialgu laines ja ilm soojenes, mis tähendas lume hoogsat sulamist. Saartel oli juba kell 15 kuni 4 kraadi sooja (vastu Läänemerd). Seejärel algas merelt ilma selginemine, kuid soojus esialgu veel püsis.
Hommikuks võib ilm selgineda ja külmeneda. Järgmine muutustelaine satub tõenäoliselt 22. jaanuarile, kuid soojus ja madalad pilved teevad nn puhta töö.

Ilmateenistuse sünoptik Merike Merilain: Ööpäeva keskmine õhutemperatuur on jätkuvalt arvutatud keskmisest 3...5 pügalat kõrgemal ja lumikate kipub olematuks muutuma ka ida pool. Neljapäeval liikus üle põhjalaiuste kaks järjestikust nii kõrgete laiuste kohta ebatavaliselt sügavat tsüklonit, neist viimasel oli õhurõhk keskmes kuskil Karusaare juures vaid 958 hPa. Ainult mõned 2016. a Atlandi orkaanidest ja tormidest olid niisama madala õhurõhuga, vaata siit.
Selliste võimsate õhuhiiglaste servas on soe õhk jälle kaugele itta ja ka arktilistele laiustele liikunud. Kuid siiski sätib homme õhtul veidi kargemaks, kui Barentsi merel hetkeks  peatuvate tsüklonite tagalasse hakkab voolama õhk Teravmägede poolt. Aga see viiv kestab vaevu pühapäevani. Siis on juba uus tsüklon Norra merel ja haagib end vanade olijate hõlma. Kuid liigub eelkäijatest lõunapoolsemat teed ja võib pärast sooja sektori möödumist pakkuda päris korralikku tagalat, seda nii tugeva loodetuule kui külma õhu advektsiooni näol.  Lumelootus on väike.  Kui kolmapäeval jõuab lääne poolt kohale üsna külmas õhus tekkinud kõrgrõhuhari, võib õhutemperatuur paariks ööks idapiiri lähedal -10 lähedale langeda. Kui kõrgrõhuala kese paigutub Kesk-Euroopast Venemaale, võiks külmem ilm ka natuke püsida. Kuid tõenäoliselt jääb see vaid tühjaks lootuseks.

Selge ilm 19. jaanuari õhtul Laagris

19. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See muutis ilma soojaks ja sombuseks, peamiselt rannikualadel oli udu.
Samas õhumasside poolest oli ilm piiripealne – see tähendas järske muutusi, udu hajumist ja asendumist tormise ja kõleda ilmaga. Juhtuski nii, et õhtul tugevnes lühiajaliselt (paariks tunniks) edelatuul Soome lahel puhanguti üle 20 m/s (enne seda oli edelatuul mõõdukas, eelnenud ööl lühiajaliselt tugevnes), nõrgenedes ja asendudes seejärel läänetuulega, ja ilm alates saartest selgines. Sooja oli ühtlaselt 2–3 kraadi, kohati isegi pisut vähem. Lumi sulas hoogsalt.
Hommikuks on oodata ilma jahenemist, sest külm front toob / märgib õhumassivahetust. Üllataval kombel võib päeval üle Eesti liikuda mõõdukalt intensiivne sajuala, mis koosneb peamiselt lumest ja lörtsist, aga lõunaservas, Liivi lahel pole ka vihm välistatud.
22. jaanuaril on uus soe kohal. Selle toob ookeanilt kohale antitsüklon, mis nihkub üle Põhjamere Skandinaavia ja viimaks Läänemere (eriti selle lõunaosa) kohale.
24. jaanuar. Loode-Venemaal on pakaselist õhumassi kandev tsüklon, mille lohk toob ilma külmenemise ja ehk ka lund Eestissegi, aga suuri sajuhulki ilmselt ei ole oodata. See on praegusest jõulisem külmenemine.

Ott Tuulberg\18.01 Hommik @ Felixstowe. Those awesome mornings when you have to stop on your way home to take a photo...

Torm ja lörts 19.01.2008: uskumatult võimas märg lumi Laagris.

18. jaanuaril oli Eesti kohal madalrõhuala lõunaserv. See tõi pilves ja sombuse, isegi õrnalt sajuse ilma (hommikusest lumest õhtuse uduvihmani).
Hommikune +2...-3 kraadi asendus õhtuks 0...+2 kraadiga, vaid kaguserva jäi -1 kraadi püsima; mitmel pool arenes uduvine ja udu, kuid see jäi hõredaks. Edelatuul püsis mõõdukas, Soome ja Liivi lahel esines puhanguid üle 10 m/s.
Ain: [20:43]Tartus veel -0,8. Telefoniprognoosi järgi peaks paari tunni pärast plussi jõudma. [21:19]Tartus veel miinuses -0,7.
Inge: [21:06]Õhtust! Kummas nii tuuline, sajab vihma, +1,5 kraadi, maapinnal on veel veidi lumiseid kohti, aga need justkui ära jäätunud pealt. Sulamine on viimase kolme tunniga väga kiire olnud.
20. jaanuar. Suur soe saab läbi, tormise ilma saatel läheb külmemaks. Loode-Venemaa tsüklon hoiab karget ilma kuni kaks päeva, kuid sademeid ei ole või hooti pisut lund.
22. ja 23. jaanuar. Ookeanilt saabub järjekordne kogus sooja õhku. Sademeid võib tulla väga vähe, kuid Loode-Venemaa tsüklonis servas võib päev-kaks hiljem saabuda lohk, mis võib tuua lund ja lörtsi. See jahenemine võib osutuda eelmisest jõulisemaks.

Raikki Luik. Tormised päevad tulevad taas...

17. jaanuaril taandus kõrgrõhuhari Läänemere ja Eesti kohalt kagusse, õhtul lähenes Skandinaaviast madalrõhulohk. Selle mõjul oli ilm pilves (selgimisi peamiselt saartel ja lääneservas), sadas udulund (lumeteri), kohati ka lund (peamiselt lõunaservas).
Õhutemperatuur oli valdavalt -2...-7 kraadi, vastu Läänemerd 0 °C lähedal, kesköö paiku Pärnus ja hommikul kohati Jõgevamaal kuni -12 °C, sest seal selgines ja arenes ka udu. Õhtul läks pilvekiht õhemaks, aga siiski püsis, mistõttu mõnel pool jälgiti teemanttolmu ja nähtavus halvenes.
Hommikune nõrk lõunatuul asendus õhtuks edelatuulega, mis pisut tugevnes (loodeservas puhangud kuni 11 m/s).

19. jaanuar. Antitsükloni servas muutub ilm üha rahutumaks: aktiviseeruv arktiline õhumass tõstab tuult ja toob Eestisse esialgu suure sooja. Võib juhtuda, et vähene lumi sulab.
21. jaanuar. Arktiline õhumass jõuab lõpuks Eestini: tuuline ilm püsib, kuid läheb tunduvalt külmemaks (5-kraadine soe võib asenduda isegi 0...-2 kraadiga).
Lumelisa ei paista tulevat, kuid sademeid võib ilma soojenemisega tulla isegi paar millimeetrit, on suur jäite- ja kiilasjääoht; külmenemine võib toimuda sajuta (õhumass on kuiv).
Edaspidi ootavad ees uued soojenemised; ilm võib püsida sajuta.
NB! Taavi Pae: Eesti kehtiv külmarekord mõõdeti täna 77 aastat tagasi Jõgeval –43,5 °C. Kindel on see, et Petserimaal paukus veel kõvem pakane, seal aga polnud lihtsalt korralikku mõõtepunkti. Petseri jaamas külmus viin ja raporteeriti, et kraadiklaas oli põhjas (-50). Siinkohal üks huvitav jutuke tollasest ajakirjandusest, kuidas setu joomise maha jättis: https://www.facebook.com/photo.php?fbid=1719929201366165&set=a.113412582017843.15995.100000473047502&type=3&theater või.

Jarmo Arusoo. Keegi seletaks? Nagu lund sajaks. Aga midagi naole / kaele ei lange. Ja täiega sätendab. Sadas, aga midagi nahal tunda polnud. Ilus sädelev oli. Isegi auto tuledest tekkisid väiksed sambad.
Priit: Ülipeened jääkristallid,neid ei tunnegi kui nahale langevad,pika aja peale jopile imepeen kirme koguneb.,kalal olles küllalt nähtud.
Päris ametlik: teemanttolm sisaldab jääkristalle, mis on moodustunud õhus oleva niiskuse tõttu; need tekivad tavaliselt väga külma ja selge ilma korral ning sellega on seotud mitmesugused halonähtused, vahel võivad tekkida ka keerukad multihalod http://www.atoptics.co.uk/halo/diamonds.htm.

Kairo Kiitsak. Taas üks mõnus õhtu kihtpilvedega Jõgeva linnas 16.01.2017. Õhutemperatuur oli -6,5 kraadi.

16. jaanuar täitus kohal Läänemeremaade väheliikuv madalrõhulohk. Selle mõjul püsis enamasti pilves ilm ja õhutemperatuur -2...-4 kraadi, aga kus selgines, oli udu ja kuni -8 kraadi (peamiselt lääneservas ja saartel), kuid vastu Läänemerd oli rannikualadel koguni 0...-1 kraadi; sademeid polnud. Tuul oli nõrk ja muutliku suunaga.
Muutusi päeva jooksul ei tulnud: lääneservas oli kohati isegi päikeseline ja kõige külmem, mujal püsis pilves ja soojem, kuid ikka vaikne, õhtul oli Pärnumaal kuni -9 kraadi.

19. jaanuar. Rahulik ja karge ilm saab otsa. Saabuv suur soe võib viia kogu lume. Sademeid ei pruugi tulla või siis tuleb väga vähe (lumena < 2 cm).
21. jaanuar. Paistab, et läheb jahedamaks, aga sademeid tõenäoliselt ei tule. Edasise ilma kohta on vähe teada, kuid üks versioon on kirjeldatud http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/nadala-ja-kuuprognoos/nadalaprognoos/. 

Martin Kivi. Kuna loojanguks olid pilved hajunud, siis tuli päikeseloojangut pildistada :). 11.01.2017 15:39 Kiili vallas.

Rahulikult ja kargelt algav nädal muutub edenedes tormisemaks ja soojemaks.

Nädala alguses eraldub Assoori maksimumist antitsüklon, mis tuleb Läänemere kohale. See muudab ilma vaikseks ja külmemaks. Pole veel täpselt teada, kui tugevaks ja kauaks selle mõju jääb. 

18. jaanuaril muutub ilm suure tõenäosusega oluliselt soojemaks ja tuulisemaks. Ilmamuutusega võib kaasneda ka lumesadu ja tuisk, kuid märkimisväärne sajuhulk või lumelisa ei tundu tõenäoline.

Nädala lõpuks muutub arktilistel laiustel väga külm õhumass aktiivsemaks, mis võib ilma tuulisena hoida ja jahedamaks muuta, aga püsivalt külma ilma ja lumelisa ei paista tulevat.

Kalmer Saar. 15.01.2017.a. Saaremaa Sääretuka