pühapäev, 27. november 2016

48. nädala ilm (28.11–4.12.2016)

Kommentaariumi link
Pilvede kodulehekülg on uuenenud, sest mitmed lingid jms aegus: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/.
Kuula Helve ilmateadet: http://vikerraadio.err.ee/raadioklipp/5843d29b14f0361004877b02.

       KESKKONNAAGENTUUR
        RIIGI ILMATEENISTUS
4.12.2016, kell 12:05
Hoiatus N 45 Eesti kohta.
4.12. öö hakul tugevneb edela- ja läänetuul puhanguti 15, saartel ja rannikul 18-22 m/s. On jäiteoht.

4. detsembril tekkis Põhjalahe põhjaosas uus tsüklon, mis liikus kiiresti kagusse, jälgi satelliidipildil http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/.
Ilm selgines hommikul pea kõikjal ja õhutemperatuur langes mõnes kohas alla -10 kraadi, pilves oli jätkuvalt Peipsi lähedal. Päeval tõusis selgemates kohtades -8 kraadini, pilves kohtades ja mere ääres oli -4 kraadi, kohati lääne pool ja saartel märksa soojem (kuni +1 kraad). Õhtul langes õhutemp. selgemates kohtades veel -10 kraadini ja madalamalegi, ent alates läänest tõusis ja nii ulatus õhutemperatuur õhtul kohati vastu Läänemerd juba +4 kraadini, läänerannikul kuni +2 kraadini. 
Hommikul tugevnes loodetuul põhjarannikul ajuti puhanguti üle 15 m/s, kuid seejärel nõrgenes ja asendus valdavalt edelatuulega. See võimaldas pärastlõunal moodustuda osades kohtades ka udul. Õhtul tugevnes edelatuul kohati, eriti Soome lahe ääres, puhanguti üle 20 m/s.
Õhtu jooksul pilvisus tihenes ja alates saartest hakkas sadama lund, kuid sadu oli vähene, rohkem sadas idaservas, seal ka tuiskas. Mõnel pool sadas jäätuvat vihma ja jäätuvat uduvihma, mis tekitas jäidet ja kiilasjääd.
Hommikuks on sadu (juhul, kui seda on) tõenäoliselt kõikjal asendunud vihmaga ja õhutemperatuur tõusnud üle 0 °C, tekib jäidet ja kiilasjääd. Õhtuks külmeneb ilm jälle.
Nädal tuleb ebatavaliselt muutliku, st heitliku ilmaga. Täpsemalt õhtul uues postituses.

Kairo Kiitsak. Lumine Karivärava 4.12.2016

3. detsembril kujundas ilma jätkuvalt madalrõhkkonna edelaserv (ilmakaardil madalrõhuvöönd), kuid kõrgrõhuhari liigub Skandinaavia kohalt üle Läänemere kagusse.
Süsteemi ittanihkumisel tuul õhtu ja öö jooksul alates loode poolt tugevnes ja lumesajud liikusid põhjast lõunasse. Mõnes kohas oli sadu üsna tihe (ööpäevaga lisandus üle 10 cm lund, seda peamiselt Lahemaa rahvuspargi piires: Kairo Siin üle 10 cm lund, metsas 1525 cm kindlasti https://www.facebook.com/kairo.kiitsak/posts/1338004016233062?pnref=story), sest rannikuäärseid alasid mõjutas mereefekt. Sadu jätkus seal õhtuni.
Tuul oli rannikualadel põhjast ja sisemaal loodest, püsides mõõdukas, puhanguti tugev, alles õhtu jooksul nõrgenes. Õhutemperatuur oli alla 0 °C, v.a kohati saarte läänerannikul, kuid ilm selgines loode poolt – õhutemperatuur langes kõikjal alla 0 °C, kõige külmemaks läks Raplamaal (-9 kraadi).
Selgimine levib ida suunas ja viimasedki lumesajualad nihkuvad lõunasse ära. Nii võib hommikul olla pea kõikjal selge ja õhutemperatuur kohati langeda kuni -15 kraadini. Päeva jooksul ilm muutub: tuul tugevneb ja pilvisus tiheneb, õhtuks võib ka sadu kohale jõuda.
5. detsember. Ilm soojeneb tuntavalt, lumi hakkab kõikjal sulama, tuul on tormine. Õhtul läheb külmemaks ja vihmasajud asenduvad lumega.
7. detsember. Tuul tugevneb ja ilm läheb soojemaks, kuid muutused ei ole tõenäoliselt nii tormilised kui 5. detsembril. Kuna tsüklon jääb väga kaugele, ei pruugi ilmamuutusega sademeid kaasneda.
10. detsembril saab järjekordne soe periood läbi ja ilm muutub taas talvisemaks. Tõenäoliselt ei jää talvisus püsima, vaid paari päevaga läheb soojemaks ja lumi hakkab uuesti sulama. Kuna 7-päevane prognoos pole usaldusväärne, siis on vägagi võimalikud ka täiesti teistsugused arengud.

Ele Pedassaare värske ilmateade: Kiirelt vahetuv ilm.
Ulatuslik põhja-lõuna suunaline madalrõhuvöönd eemaldub eeloleval ööpäeval Eesti kohalt itta ning viib ka lumepilved. Seejärel libiseb üle Eesti loodest kagu suunas kõrgrõhuhari: tuul nõrgeneb ja õhk külmeneb kiiresti. 
Pühapäeva (4.12) öö tuleb vahelduva pilvisusega ning üksikutes kohtades kerge lumesaju võimalusega. Tuul puhub põhjast ja loodest 3-10 m/s. Õhutemperatuur langeb -4...-10 °Cni, hommikul võib olla selgema taeva all veel külmem. 
Päeva esimeses pooles on Eesti kohal kõrgrõhuhari. Ilm on vahelduva pilvisusega, olulise sajuta ning mõõduka läänekaare tuulega. Õhtu poole läheneb Skandinaaviast aktiivse madalrõhkkonnaga seotud lohk. Pilvi tuleb juurde ning Põhja- ja Lääne-Eestis võib veidi lund sadada. Tuul pöördub saartelt alates edelasse ja tugevneb rannikul iiliti 15 m/s. Õhutemperatuur on -7 °C-st Ida-Eestis -2 °C-ni Lääne-Eestis, õhtu poole tõuseb saartel ja mandri lääneosas +1...+3 °C-ni.
Esmaspäeval (5.12) liigub aktiivne madalrõhkkond Skandinaaviast üle Soome kagu suunas ning Eesti jääb selle vahetusse lähedusse. Lumena algav sadu asendub sooja õhu juurdevoolu tõttu kiirelt lörtsi ja vihmaga ning tuuleiilid tõusevad sisemaal 15, rannikul 20 m/s. Õhtu poole pöördub tuul loodesse, toob külma õhu ning siis muutub sadu põhja pool taas lumeks. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0...+5 °C vahel, õhtul langeb kiiresti.

Ilmamuutus on satelliidipildil valge pilvemassina Norra merel ja Skandinaavia kohal hästi näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 

2. detsembril oli ilma määramas madalrõhkkonna edelaserv (ilmakaardil madalrõhuvööndi lääneserv). Selle mõjul tuul nõrgenes ja ilm muutus uduseks, üksikutes kohtades sadas veidi lund või lumeteri.
Päeva jooksul asendus väga nõrk muutliku suunaga tuul nõrga põhjatuulega, mis tugevnes, eriti Harjumaal (rannikutel õhtul puhanguti üle 15 m/s) kuid pilves ilm jäi püsima; õhtul hakkas alates loode poolt hooti lund ja lumekruupe sadama. Õhutemperatuur langes hommikuks pea kõikjal alla 0 °C, ainult saarte rannikualadel oli kohati kuni +2 kraadi, päeval püsis samades piirides, soojematel rannikualadel langes +1 kraadini või isegi 0 °C lähedale, ainult Sõrves oli õhtul veel ligi +2 kraadi.
5. detsember. Külmenemistendents jätkub: selgimiste korral võib külma olla enam kui 10 kraadi, pilves ilmaga paar kraadi, kohati rannikualadel jääb õhutemperatuur ikka 0 °C lähedale; lumesadusid jääb vähemaks, kuid tuul esialgu tugevneb (madalrõhuvöönd nihkub itta ja selle tormine lääneserv laotub Eesti kohale), siis nõrgeneb jälle.
6. detsember.  Üle Skandinaavia itta kihutab eriti aktiivne tsüklon, mis toob tormise ilma ja tunduvalt soojema õhumassi. Kui juba järgneva ööpäevaga kandub selle tagalas külm õhumass suure hooga Läänemerele. Kuna tsüklon möödub üsna palju eemalt, võib sademeid tulla napilt, kõige rohkem Soome lahel ja Virumaal.
7. detsember. Uus soojenemine tuhiseb üle Läänemere. Tsüklon jääb veelgi kaugemale ja sademete tõenäosus on palju väiksem. Soojenemine on seevastu eelmisest ilmselt kestvam, mistõttu võib viia kogu praeguse lume.
Mujalt maailmast. Lätis kohati 25–35 cm lund. Öösel oli seal tugev lumesadu: https://twitter.com/MZandersone/status/804612011279679488.
Walesis kerkis pinnasest ootamatu udukuppel: https://twitter.com/DerekTheWeather/status/804668443404500992, selgitus: http://www.bbc.com/weather/features/38183830.
Araabiamaades on tohutu äikeselaine, mõned neist on koguni ülirünksajukad koos tornaadodega, näiteks on selliseid arvamusi ja tähelepanekuid: * Excuse me while I try to locate my jaw from the floor. SW of Mecca, Saudi Arabia.  Update: I was in touch with the person who took the video and the timing matches well with this radar image. * Multivortex tornado definitely there. Wow Saudi gets some low LCLs in the winter. Radarpildid kinnitasid tornaadode võimalikkust.
Üks videoklipp: https://twitter.com/mansor1673/status/804603700530610176.
Ilmakaardil http://www.pme.gov.sa/Ar/Weather/FlightFolder/Pages/SFCAnalysAct.aspxseesama tsüklon, mille pärast Levanti möödunud ööks marutormi lubati. Too pahalane nüüd vist Georgia kandis. Aga Saudid jäid vist lohku (T. Tanilsoo kommentaarid).

 Jarmo Arusoo. Räme loojang Paides. 

Kairo Kiitsak. Selge taevas ja jahe hommik Jõgeval 29.11.2016

M. Kaasik ilmast (http://ilmake.www.ee): Lääne- ja Kesk-Euroopa on vallutanud kõrgrõhkkond, kuid ida pool on tsüklonid aktiivsed, ilm tuuline ja mõõdukalt sajune. Õhutemperatuur kõigub nullkraadi ümber, olles Lääne-Eestis rohkem üle ja Ida-Eestis alla nulli.
M. Merilain oma reedeses ilmajutus: Vaprat libedusega võitlemist!  Korraks külm, siis jälle soe.
Reedeks on ilmakaart taas kord talvine ning põhjakaare tuulega tuhiseb arktiline õhk üle terve Läänemere ning katab laupäevaks ka Kesk-Euroopa kuni Musta mereni. Ometigi pole veel mingit stabiilsemat talveilma silmapiiril, sest juba pühapäeva õhtuks on uus järjest süvenev tsüklon Norra merelt Skandinaaviale suundumas. Soe õhk Läänemerelt ja kaugemalt kohtuvad tsükloni piires põhja poolt saabuva külmaga ja nii see pööris ägeneb Soome kohal. Lääne- ja loodetuul paisuvad tormiks või tormilähedaseks pühapäeva hilisõhtul ja ööl vastu esmaspäeva. Jälgige jooksvaid hoiatusi!

1. detsembril püsis madalrõhkkonna lõunaserv. Õhumass jahtus, mistõttu suurenes labiilsus: juba öösel tekkisid mere kohal hoogsajupilved, mis tõid hooglörtsi, hooglund või lumekruupe saartele, hiljem ka mujale Lääne-Eestisse, sisemaal ilm selgines.
Hoogsadudega ilm püsis, aga ulatuslikumat (laus)sadu ei tulnud – seega kaugeltki kõik kohad ei saanud sademeid. Kõige rohkem sadas õhtul kohati Lääne-Eestis, kus sadu oli mõneks tunniks püsivam. Järgnenud öö jooksul sadu nõrgenes.
Õhutemperatuur oli keskmiselt 0 °C ehk lääne pool soojem (rannikualadel kuni +3 kraadi), ida pool külmem (kuni -2 kraadi, õhtul kohati madalam).
Tuul oli sisemaal esialgu läänest, hiljem (õhtul) edelast, rannikualadel loodest tugevusega 4–11 m/s, puhangu 15 m/s, aeg-ajalt esines looderannikul tugevaimaid puhanguid, mis võisid olla seotud konvektsiooniga. Õhtul tuul nõrgenes ja mitmel pool arenes udu.
Päeva jooksul õhurõhk kõikjal langes ja jõudis alla 1000 hPa piiri. See näitab madalrõhuvööndi mõju tugevnemist ja hoogsadude püsimist. Tuul jääb madalrõhuvööndis nõrgemaks ja võib praktiliselt kaduda.
3. detsember. Madalrõhuvööndi mõju nõrgeneb, kuid selle ittaeemaldumisel tugevneb põhjatuul, seetõttu võib tuisata. Sajuvõimalus püsib, hiljem on eeskätt mere kohal ja rannikualadel.
5. detsember sarnaneb 30. novembriga: tuul tugevneb ja läheb tunduvalt soojemaks, kuid õhumass jahtub ja paari päevaga on jälle külmem ilm hoogsadudega tagasi.
Ilm.ee avaldas uudise eesootava ilmastiku kohta http://ilm.ee/?515797. Kuigi sooja aega justkui ei paista, ei pruugi veel niipea püsivat talveilma saada, kuid lumi võib siiski sisemaal või kõrgustikel püsima jääda (võrdle http://kodu.ut.ee/~mkaasik/pikkilm.htm).

Inge Baikov. Raplas jõuluilm


Novembri lõpp oli mõnel pool üllatavalt päikeseline: joonpilv 29. novembril ja rohked selgimised 30. novembril Laagris.

30. novembril oli Eesti kohal madalrõhkkonna lõunaserv. See tõi mitmel pool tuisuse ilma, lääne pool oli vihmasem ja mõnes kohas oli tohutu kontrast ilmaolude osas, märkus kommentaaridest: * 1 Keilas sajab vihma ja kõik sulab :S *2 Sauel ka aga Kosel juba täiesti lumi ja miinuskraad. Seega 50 km peale täielik muutus. Seega peitus vastuolulistes arvamustes tänase ilma kohta tõeteri.
Nii oli hommikul sisemaal pilves ja lumesajune ilm, tuiskas, lääne pool oli sajuta või vihmane, olukord ei muutunud kuigi palju ka päeva jooksul: sisemaal oli õhutemperatuur kuni -2 kraadi ja lumesadu, tuiskas, lääne pool läks suurem sadu üle, oli selgimisi ja sooja kuni 4 kraadi (täpsemalt http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/vaatlusandmed/).
Õhtul läks küll ka ida pool soojemaks ja suurem sadu lakkas, aga õhutemperatuur jäi ikka 0 °C lähedale, kohati tekkis pärast saju üleminekut udu, mis ei püsinud siiski kuigi kaua (vt fotol). Paljudes kohtades tekkis jäidet või kiilasjääd.
Öösel langes õhurõhk kiiresti, kohati kuni 5 hPa/3h, kuid jäi päeval vähemuutuvaks, Tallinn-Harku ilmajaamas jäi mitmeks tunniks 999,2 hPa peale pidama, mis on märkimisväärne stabiilsus. Edelatuul asendus päeva jooksul valdavalt läänetuulega ja nõrgenes, mõnel pool jäi tuul päris vaikseks.
2. detsember. Ookeanilt saabunud soe õhumass jahtub aeglaselt ja ilm külmeneb tasapisi. Lumi jääb vähemalt mõnel pool püsima, kohati sajab seda ka juurde.
5. detsember. Pea kõikjal on vähemalt õhuke lumekiht maas, mõnel pool võib lumekihi paksus olla üle 10 cm. Ilm läheb uuesti soojemaks ja külmeneb siis taas (sarnane 30. novembriga).

Ragnar Hirmus. Viljandi 30.11.16

29. novembril oli Eesti kohal kõrgrõhuhari. Seetõttu oli ilm rahulik ja mõnel pool koguni tuulevaikne, mitmel pool oli päev päris selge ja seetõttu päikeseline. Õhtul alates saartest pilvisus tihenes ja kohale jõudis sadu ja tuisk (pärast kella 22).
Pärast öist (vastu 29. novembrit) kohatist lumemöllu ilm selgines ja rahunes, mistõttu õhutemperatuur langes mitmel pool -10 °C lähedale ja päevalgi ei tõusnud üle 0 °C, v.a kohati rannikualadel ja mere kohal. Õhtul langes õhutemperatuur kiiresti -5 °C-st madalamale, kõige külmem oli esialgu Pandiverel (kuni -8 °C), hiljem Virumaal (näiteks Jõhvis -11 kraadi), lääne pool püsis märksa soojem.
Hommikune põhjatuul asendus õhtuks valdavalt edelatuulega, mille puhangud olid enamasti nõrgemad kui 5 m/s, ainult mõnel pool mere kohal ulatus õhtul üle 10 m/s.
30. november. Aktiivne madalrõhulohk liigub Norra merelt üle Skandinaavia ja Baltimaade ida suunas. See toob hommikuks lumesaju ja tuisu, saartel võib sadu tulla vihmana, sest veel õhtul oli seal kohati üle 0 °C ega pruugi pilves ilmaga madalamale langedagi. Mitmel pool on suur jäiteoht!
Päevase ilma ja soojenemise osas on esitatud vastakaid arvamusi: *1 Homme sula *2 Mitte igalpool, hetkeks võib sulada jah, sisemaal valdavalt +1 ja selle lähedal, see selline nii ja naa :D *1 Homme on kuni +4. Yleeesti plussis *2 Saared ei ole kogu eesti. Saartele jah mingi +5, sisemaale 0-1 kõigest, paar päeva tulevad sellised nulli ringis või õrna sulaga, nädala lõpus hakkab lund ilmselt sadama. Siit arutelust võib näha, et inimeste soovid ja ootused on erinevad, samuti oleneb hinnang soojenemise osas sellest, milliseid allikaid vaadatakse. Õhumass näib olevat üsna külm http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2016113018_3.gif ja see tähendab, et igalt poolt lumi ilmselt ei sula, mõnel pool sajab lund isegi juurde. Lisaks sellele huvitab paljusid küsimus: kas tuleb suur tuisk? Arvatakse nii: Mudel näitab sisemaale puhanguid kuni 15 m/s. Täitsa võimalik, et võib huvitav öö tulla. Kui mitte tuule poolest, siis mingil määral saju poolest ikka [sest võib tulla tugev sadu].
3. detsember. Tsükloni kaasatoodud soojem õhumass jahtub aegamööda. See tähendab talvise ilma taastumist ja lumesadusid ka saartel.
5. detsember. Võib minna soojemaks ja lumi täielikult sulada, kuid on võimalus, et tekivad eriti järsud ilmamuutused, neid on analüüsinud temperatuuripõhiselt Taimi Paljak oma magistritöös: http://dspace.ut.ee/bitstream/handle/10062/2622/paljak_taimi.pdf

Kairo KiitsakKiiresti kihutavad pilved Karivärava kohal 26.11.2016

28. novembril oli Eesti kohal madalrõhuala lääneosa, kuid järgnenud ööl tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhuhari ja see liikus kagusse.
Nii oli öösel tuul põhjast ja püsis puhanguti väga tugev ja tormine, päeva jooksul aga nõrgenes ja oli enam loodest. Õhutemperatuur püsis mandril alla 0 °C, kuid mere kohal ja rannikualadel, eriti lääne pool, tõusis üle 0 °C.
Päeva jooksul oli peamiselt saartel (üli)tugevaid sajuhooge, sekka tuli ka lume- ja jääkruupe, sajuga kaasnes lühiajaline tuisk, nõrgemad, kuid üsna sagedased sajuhood olid ka Peipsi kohal ja Pandiverel, õhtu jooksul jõudsid Soome lahelt uued lumepagid Eestisse (näeb testbed.fmi.fi), need tõid mõnel pool ohtralt lund ja tugeva tuisuhoo kaasa..
30. novembriks tuleb Eesti kohale mõõdukalt intensiivne lohk, mille mõjul läheb ilm sajule ja soojemaks. Kuna õhumass pole eriti soe, siis ei pruugi lumi sulada, vaid võib kohati jääda püsima, lisaks sajab seda juurde. Nädala lõpus on ülekaalus külmenemistrend, esineb sajuhooge, ajuti üpris tihedaid. 

Jarmo Arusoo. Veel üks ülikuu. 19.06.2016 Paides

Tuleb muutliku ilmaga, aga juba märksa talvisem nädal.

Nädal algas kohati tuisuselt, kuigi sajukogused polnud eriti suured: Venemaa tsükloni mõju ulatus Eestini. Tasapisi nihkus lähemale kõrgrõhuhari, mistõttu ilm muutus rahulikumaks ja kuivemaks.
30. novembriks on oodata uut sadu ja ilma soojenemist: kohati võib lume asemel tulla vihma ja lörtsi, õhutemperatuur tõuseb aga 0 °C lähedale ja kõrgemalegi.
Detsembri alguses läheb uuesti talvisemaks (külmemaks), kuid suurt lumesadu ei pruugi tulla, see tähendab, et lumekiht kasvab visalt, samas: elame-näeme!

Mereefekti mõjul läks 27. novembri õhtul Laagris lahti vägev tuisk.

Katri Lumi. Ilm Vaasas 27.november 2016. Ilm läks aina hullemaks.

73 kommentaari:

  1. Mereefekti lõbu umbes tunniks veel jagub, siis peaks sajuta olema ja püsima nii kolmapäevani, mil läheb sulale vist.

    VastaKustuta
  2. Jah, see sula võib päris võimas tulla. Loodetavasti sulatab selle lume täielikult, et maapind külmuda saaks.

    VastaKustuta
  3. Nii +2 kraadise sula kohta võimas küll ei ütleks.

    VastaKustuta
  4. Mis asi on IBM Business weather company. IBM - i omad on hakanud ka ilma ennustama ? No igaltahel läheks lähedale mu 2012/13 talve prognoosiga. Lihtsalt veidi soojem kui siis oli.

    VastaKustuta
  5. Tegemist endise WSI-ga,mille IBM ära ostis.

    VastaKustuta
  6. Just! Aga see sula võib jääda küll nõrgaks või koguni puudulikuks.

    VastaKustuta
  7. Tugeva läänetuule puhul püüdulikuks küll ei jää. Saartel võib koguni 5 kraadi sooja tulla, Tallinnas 2 kraadi piires. Enne tuulepööret on miinuseid ehk idamaakondades.
    ----------------------------
    Tänaõhtuks prognoositud suurenev sajuvõimalus jääb/jäi ära.

    VastaKustuta
  8. Jälle! Aga kohati ometigi sajab.

    VastaKustuta
  9. Tallinnasse nagunii ei jõua...:/

    VastaKustuta
  10. Mõnel pool on sajuhood ühes tuisuga ebatavaliselt tugev. Soome radaritel ja teekaamerates on näha.

    VastaKustuta
  11. Jõgeval oli ka nüüd õhtul muljetavaldav lumesadu.

    VastaKustuta
  12. Tallinnas ka õnneks tuli ööpäeva valgendajat juurde. Veider, et EMHI radar mingit kaja ei näita, aga Soome oma küll näitab...

    VastaKustuta
  13. See aasta toob vist uue läänetsüklonite vähesuse rekordi, samas lõunatsükloneid on palju olnud.
    Läänetsüklonite vähesus ehk lääne-loode-Eesti kuival, lõunatsükloneid palju ehk ida-kagu-Eesti pmst upub.

    Ahjaa, brittidel rekordiliselt vaikne aasta olnud. 2013ga ei saa võrreldagi

    VastaKustuta
  14. Karmid kontsentrid ja kontrastid. Jah, radar vist ei töötanud või oli siis andmesideprobleem, nüüd jälle korras, seetõttu tuli vahepeal vaadata Soome radareid.

    VastaKustuta
  15. Sadu jääb vist lahjaks ja möödub põhja poolt Kirde-Eestisse. Vilsandil juba üle +4 kraadi.
    Lund edaspidi eriti oodata pole, kuna vähesed hoogsajud on juhuslikud ja laussadusid ei paista.

    VastaKustuta
  16. Sajuala keskosa on Tallinna pikkuskraadil (Soomes peaks raju tuisk olema), saju lõunaserv mõnikümmend km põhjapool. Seega HIRLAMI sajuhulgast tuleb 2 mm maha lahutada, kuna mudel näitas, et see praegune sadu jõuab isegi KOGU Eestisse, aga nagu arvata alati, ei jõua, kus sa sellega.

    Suht kindel on see, et sajuala tekib Eesti kohale/tiheneb alles siis, kui Tallinna pikkuskraad ületatud on!

    VastaKustuta
  17. Jälle jama siis, kui just tundus, et kõik kohad saavad suure saju.

    VastaKustuta
  18. Nõmmel sajab nõrka lund ja on tunda sulahõngu (nn sulalõhn, mida päeval pold).

    VastaKustuta
  19. Veider. Laagris tuiskab, aga mitte kuigi võimsalt.

    VastaKustuta
  20. Keilas sajab vihma ja kõik sulab :S

    VastaKustuta
  21. Sauel ka aga Kosel juba täiesti lumi ja miinuskraad. Seega 50 km peale täielik muutus.

    VastaKustuta
  22. GFS näitab jonnakalt ,et detsembri 1 pooles kisub pigem sulale kui tõelisele talveilmale.

    VastaKustuta
  23. Eks näis, mis üllatused ees ootavad. Mõnel pool üsna tugev tuisk.

    VastaKustuta
  24. Ei imesta et sulale läheb. Tegelikult pole klassikalist tsüklonite läänetralli ikka veel ju olnud (mõni üksik läänetsüklon keskmiselt kord 2 kuu tagant ja jälle kõik). Ei pruugi õigesti meeles olla, aga eelmise aasta tormine soe detsember oligi viimane taolise läänetantsuga. Seega peaaegu aasta aega pole läänetsüklonite seeriaid olnud, vaid antitsüklonite ja lõunatsüklonite küllus, mis ootustele vastupidiselt ei toonudki kuuma suve, vaid hoopis meeletud sajukontrastid loode ja kagu vahel. (nii 2012 kui ka 2013 aastad olid ka loodes väga sajused)

    Seega nüüd on ausaltöeldes ka aeg, et toimuks läänetsüklonite seeria (või tsüklonite lääneseeria)
    Jään huviga ootama. Nüüd võiks "loodus tühja kohta ei salli" täiteks aasta aega olla muudkui läänetsüklonid, millede vahele kord 2 kuu tagant satub mõni antitsüklon või lõunatsüklon:D

    VastaKustuta
  25. Ei tea kui usaldusväärne on, aga soovitan lugeda ja vaadata ka kaasasolevat Youtube videot:
    http://forte.delfi.ee/news/kosmos/maa-ulilaetud-kaitsevoond-pidas-vastu-aastakumne-suurimale-paikesetormile?id=76446839
    Jutt siis 18.03.2015 virmaliste tagamaadest.

    VastaKustuta
  26. Jah lugesin ka seda aga kuskilt on meeles ,et suvel 2012 läks veel võimsam latakas mööda mône päeva võrra. Oleks olnud Carringtoni eventiga võrdne kui oleks tabanud.

    VastaKustuta
  27. Kes teab, mis sündmused ees ootavad (event peaks eesti keeles sündmus olema), sest päikest me ju õieti ei tunne.
    Nende läänetsüklonitega on jah nadid lood, justkui väljasuremas nähtus.

    VastaKustuta
  28. HIRLAM näitab homme varahommikuks loode ja põhjarannikule mõõdukalt sademeid, aga olen üsna kindel, et siiski ei tule ja sademed jäävad praegusesse piirkonda ehk läänerannikule ja saartele

    VastaKustuta
  29. Jah, siit suurt pilvemassi ei paista http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/, aga samas on tekkinud hoogsadusid http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/radaripildid/komposiitpilt/ ehk need mõõdukad sademed võivad tähendada sajuhooge.

    VastaKustuta
  30. Tänane kuupäev siis hea näide, et loode siiski pole tõepoolest hoogsadude poolest Tallinnale soodne suund, millest meil siin juttu ca nädal tagasi oli.

    VastaKustuta
  31. HIRLAM näitab pmst kogu põhjarannikule täna õhtuks ja homseks ööks-varahommikuks taas sademeid, aga olen kindel, et vähemalt Tallinnas ei tule mingit sadu.
    GFSi järgi ilmselt 10. detsini ei tule siin sademeid, kuna õhuvool on peaaegu pidevalt loodest.

    VastaKustuta
  32. Veider jah, miks ainult üks soodne suund.

    VastaKustuta
  33. Sauel sihuke lumesadu praegu et 5 minutiga katab tehtud jälje kinni.

    VastaKustuta
  34. Läbisõidul nüüd Laagris. Sajab ka aga kordades hõredamalt. Kanama viadukti juures hea kui 100 m kaugusele näeb. Möödun Nõmme ujulast ja siin ei tule enam midagi.

    VastaKustuta
  35. Laagris sadas kokku vist 3 cm ja samas mitmel pool on arenenud udu, isegi siin hakkab tekkima http://meteo.physic.ut.ee/webcam/uus/suur.jpg.

    VastaKustuta
  36. Sauel tuli mingi 5cm. Ja öösel võib veel lisa tulla.

    VastaKustuta
  37. Aga mandri loodeosas on ilmselt juba 15 cm lund lisandunud. Samas Pirital olevat kogu päev sajuta olnud.

    VastaKustuta
  38. Jälle karm ebaõiglus! Isegi udu ei jätku siia...

    VastaKustuta
  39. Tänane lumekaart on eriline - Lääne-Nigulas ongi 15 cm lund ja Tallinnas vaid 1 cm. (Tallinnas mandri õhim lumikate!)

    VastaKustuta
  40. Ebameeldiv rekord? Vähemalt udu suvatses tulla.

    VastaKustuta
  41. No vaatlusjaamade vähesuse tõttu see lumekaart valetab ka . Tallinna külje all Sauel saab arvestada 6cm lumekihiga. Kaardi järgi jääb mulje nagu oleks selline kiht alles Harju - ja Läänemaa piiril.

    VastaKustuta
  42. Jah, endise WSI prognoos siin vist https://business.weather.com/news/european-seasonal-outlook-november-january-2016

    VastaKustuta
  43. @ 2. detsember 2016 12:54
    On jah ebameeldiv rekord. Tulvavett jälle kogeda ega näha ei saa jälle. Jõgede suurvett, mida taoliseks nimetada tõesti saab, oli siin Tallinna piirkonnas aastal 2013. Väljasuremas nähtus nagu läänetsüklonid, sademed ja... nagu äikegi!

    VastaKustuta
  44. Nõmmel on viimase ööpäevaga lisandunud 6 MILLImeetrit lund. Pirital lund peaaegu polegi - käisin täna seal.

    VastaKustuta
  45. Ja mis üldse sademettesse puutub, siis ise arvan, et detsember tuleb normist veidi sajuvaesem (idas-kagus ja saartel normis, loodes-põhjas poole kuivem) ning umbes 0,5 kraadi keskmisest ka soojem.

    VastaKustuta
  46. Kahju, et olukord muutub üha nõmedamaks. Milles asi?

    VastaKustuta
  47. Asi selles, et läänetsükloneid Eestis pole. Ka esmaspäevane tsüklon sadu 90%-lise tõenäosusega Kuusalu-Jõgeva joonest lõunaedela poole ei too.

    VastaKustuta
  48. Jah, see peaks tooma enim sademeid Soome lahele ja Virumaale.

    VastaKustuta
  49. Tänane lumekaart on veelgi huvitavam - Tallinn oma 1 sentimeetrikesega keksib 10 cm-se ja enama lumikattega kohtade vahel :D.
    ------------------------------
    Homne kaart tuleb ilmselt veel põnevam, kuna Vanaküla peaks täna ohtralt lund saama ja võimalik et kokku kujuneb lumesügavuseks 20 cm.

    VastaKustuta
  50. Kairo raporteerib pidevalt, kui meeletu lumesadu on seal.

    VastaKustuta
  51. Kairo võiks Nõmmele mõneks ajaks kolida, siis saab aru, et siin on Eesti igavaim ilmaelu. Aga see on mõistetav, et ei taha, ses siin on igav. Nõmmel täna 2 mm lund lisandunud täna kella 10-st. Umbes 1 mm tuleb parimal juhul lisa.
    -----------------------------
    Peagi saabuv tüsklon toob sadu kogu Ida-Eestisse. Põhjus on lihtne - sajuala hakkab just pärast Tallinna pikkuskraadi tormakalt intensiivistuma. (HIRLAMi andmed)
    50%-lise tõenäosusega ei tulegi Tallinnas sademeid, kuna loodetsüklonid on viimasel paaril aastal kuivad olnud.

    Õnneks järg.nadal peaks sadusid toma, sest üürikeseks on läänetsükloneid või lohke loota.

    VastaKustuta
  52. Jah, tsüklonid on üldse kuidagi väga sageli kuivad. Kairol vist siiapoole asja ei ole, ta ei mõista tekkinud olukorda.

    VastaKustuta
  53. Ida-Harjumaal ka päris tugev järveefekti sadu käib juba hommikust saadik. Maakodus juba 12cm lund maas ja seda 30 km Tallinnast kagupoole

    VastaKustuta
  54. Mereefekt tugevneb viimaks koguni Tallinnas. Keegi küsis: kas pettus või tegelikkus?

    VastaKustuta
  55. Tugevnes jah, aga just sai läbi. Nõmmel oli kella 14:45 ajal arvestatav lumesadu, umbes 1,5 cm tuli juurde.
    Nüüd kaugel põhjas nagu selgineks. Tuleb vist külm öö.

    VastaKustuta
  56. Neljas soe talv tundub üha kindlam:
    http://origin.cpc.ncep.noaa.gov/products/people/wwang/cfsv2fcst/htmls/euT2me3Sea.html
    3-tähelised lühendid on 3 kuu esitähed.

    VastaKustuta
  57. Hästi ei usu. Pigem tuleb selline kiirete ja lühikeste hüpetega sulale talveilm. Külma on siiski niipalju rohkem ,et nii Detsembri, Jaanuari ja Veebruari keskmised jäävad miinuspoolele. Aga ilmselt jah veidi soojem kui 2012/13 talv oli. Kui nii läheb siis on ikkagi talv talvemoodi ja ei anna näiteks eelmistega võrrelda.

    VastaKustuta
  58. Loodetavasti jõuab esmaspäevaga kogu lumi sulada (et mitte külmuda hiljem jäiseks kõntsaks), kuna siis on metsloomade ja lindude elu kergem.
    Tallinnas on see lootus täitumas päris kindlasti, kuna siin on lund ülivähe ning sademeidki pole, mis lumikatet kasvataks.

    VastaKustuta
  59. 5. detsembril kindlasti ei jõua igast kohast lumi sulada, sest soe on nii lühikest aega, aga 2 ja 3 cm lumi võib küll sulada - selles osas troonibki vist Tallinn!?

    VastaKustuta
  60. No kas just troonib, aga esikolmikus mandrkohtadest küll. Arvan, et Pärnu on tegelikult vist esimene linn, kust lumi kaob, kuigi lumekaardil väärtust pole.
    ------------------------
    Mis sulasse puutub, siis norrakate õhtune uuendus on päris soe edasise ilma kohta pärast 6. detsembrit. Seega detsember on juba esimene samm 2012/13 talve kordumiseks, kuna tollal oli vähemalt Tallinnas vahemik 28.11 kuni 24.12 pidevalt miinuses.

    VastaKustuta
  61. @ 3. detsember 2016 22:42
    Tahtsid vist ikka välistav samm öelda?
    Ega jah, ma vaatasin ka siin mõni aeg tagasi prognoose; see lubatud normist külmem detsember jääb ära vist. Euroopa mudel näitab ka nüüd pikka sulaperioodi. Tahaks loota see järjekordne soe talv meie suve ja selle äikeselisust taas vussi ei keera.

    Samas see 6. detsembri õhumass on olemuselt päris talvine. Eestisse võib -16 kraadine isoterm jõuda. See tähendaks vist mereefekti, aga kuna õhuvool on tormakas, siis Soome lahe kitsuse tõttu võimalus väike.

    VastaKustuta
  62. Jah, külmahoop tuleb päris tugev, samas püsivust ei paista mitte kuskilt.

    VastaKustuta
  63. Hakkabki vist loode poolt lumesadu ja tuisk peale: http://testbed.fmi.fi/

    VastaKustuta
  64. Halliste vallas,Marul -11,tuulevaikus,edelas,läänes silmapiir pilves

    VastaKustuta
  65. Tallinnas oli nõrk lumesadu kella 17 ajal. Radari järgi põhjustas selle mingi "vorstike" ning selleks korraks on kõik! Kuusalu-Jõgeva joonest edela pool sadu ei tule enam.

    HIRLAMil on tublisti arenguruumi mõne tunni prognoosimisega ehk ülilühiennustustega...

    VastaKustuta
  66. Marul pilve läinud,tuuleke tekkinud,temperatuur tõusnud -12 pealt -5 peale

    VastaKustuta
  67. Jah, tänase puhul kurdeti, et prognoosid olid ebatäpsed, nt üks arvamus: Ei saa mina ilmaprognooside ebatäpsusest enam üldse aru. Tänaseks prognoositi miinimumiks -7, aga on -12,5.

    VastaKustuta
  68. Suurt talve enam ei tule. Varsti hakkab päev pikemaks minema ning pärast jaanuari keskpaika külma ei saa tulla, sest päike juba paistab.

    Sirje Keevallik on alati kõige täpsem ennustaja ning palju rohkem saavutanud kui siinsed kommenteerijad. Lisaks on ta palju raamatuid tõlkinud!

    VastaKustuta
  69. Ma nägin hommikul mingit Hüdrojaama lausa -15 näitamas kuskil seal Soomaa piirkonnas. Neid numbreid küll ametlikus statistikas ei arvestata aga ikkagi.

    VastaKustuta
  70. Tallinnas sula hooga kohal :(

    VastaKustuta
  71. 5- kraadine soe ja tugev tuul pealekauba aurustavad selle õhukese lume poole ööpäevaga.

    VastaKustuta
  72. Tartus imestati, et temperatuur koguni langeb, lisaks: Kaansool V-ndra kandis oli hommikune min -15,9; Kõrvemaal oli -17..
    Üks meenutus: .Tuli meelde lõbus lugu spordiuudistest,punt sportlasi Tallinnas maandunud ,et enne Otepää MK etappi paar päevakest kohaneda oludega-Tallinnas plusskraadid ,maa must ,imestavad,et kuidas üldse etapp toimuda saab,lundki pole :-) No hakkab siis buss Otepää poole liikuma -Järvamaal kerged miinused,lundki juba,jõuavad õhtul Otepääle seal lund vööni ja -27 :-).

    VastaKustuta