40. nädala ilm (3.–9.10.2016)

Kommentaariumi link
* Septembri sajuhulk 15,4mm Tartus
* Viimase 46. aasta jooksul pole Alatskivil nii vähe sadanud, kui seda tänavu  – 10,7 mm. Eelmine rekord oli 18 mm (2003).
* Marul septembri sajuhulk 51,3mm.

9. oktoobril on Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, aga Kesk-Euroopas asub madalrõhuala. Sellistes tingimustes jätkub ebatavaline ja väga tugev idavool, mis on suunatud ookeanile. Järjestikku tekivad lõunatsüklonid, mis hoiavad tuult tugeva ja ilma valdavalt pilvise.  

Erandiks pole selles seerias tänanegi päev: kirdetuul on tugev, puhangud kuni 19 m/s, ilm on pilves, kuid olulise sajuta. Sooja on kõikjal napilt alla 10 kraadi. Hästi madal mereveetase püsib http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/. 

Tugev idavool ja lõunatsükloniseeriad (DWD).

8. oktoobril püsis Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond (antitsüklon), aga Kesk Euroopas asus madalrõhuala. Seetõttu sügistorm jätkus, kusjuures tormine kirdetuul oli soe, sest õhutemperatuur jäi 5–9 kraadi vahele, eelmistel päevadel kohati koguni üle 10 kraadi (võrdluseks: 2002. a olid umbes samal ajal kirdetuulised lumetormid). Mitmel pool sadas vihma, rohkem Kirde-Eestis, kuid saartel ja kohati Lääne-Eestis püsis ilm esialgu kuiv, hiljem jõudis vihm sinnagi.

Kirdetormi tõttu madal veetase püsis või langes koguni veelgi (http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/). 

Antitsüklon tuleb päev-päeval lähemale ja jõuab viimaks Eesti kohale, vaigistades paari päeva pärast tuule. Kuna õhumass on soe, võib päikeselise ilmaga sooja olla üle 10 kraadi, aga selgetel öödel tuleb öökülma ja tekib udu. Võimalik on ka lihtsalt pilves, sombune ilm.

Triinu Sarv. Torm 30.september 2016. Tuul oli väga tugev. Lained vahutasid kaldale ja vastu muuli. Muulilt tõusid lained uhkelt õhku, mida ilmestas pilvede tõttu tekkinud valguse ja varjude mäng.

7. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond (antitsüklon), madalrõhuala liikus Balti riikide kohale. Seetõttu tormine kirdetuul püsis ja mereveetase jäi väga madalaks (paguvesi):  http://servlet.dmi.dk/vandstand/servlet/boos?type=sealevel&stat=41018&pres=boos&date=20161007. 

Alates Kagu-Eestist hakkas vihma sadama ja sadu liikus loodesse. Kus oli päikest, seal tõusis õhutemperatuur üle 10 kraadi, mujal jäi madalamaks.

Tormised ilmad püsivad, alles mõne päeva pärast tuleb antitsüklon Eesti kohale ja vaigistab tuule. Eriti tugevat tuult on oodata lähema ööpäeva jooksul, kui rannikualadel võivad puhangud üle 20 m/s ulatuda.

Antitsüklon ei püsi ilmselt kuigi kaua Eesti kohal, aga senikaua on ilm vaikne ja kui selgineb, siis ilmselt öökülmadega ja ehk ka udune.

Eero Hermann. Kirgas 6. oktoober Laekveres

Orkaan Matthew on ületanud möödunud kahel päeval mitmeid Kariibi mere saari ja Bahama, nõrgenedes vahepeal 3. kategooriani. Nüüd on ööpäeva jooksul jõudmas Floridasse ja tugevneb, kuid 5. kategooriani uuesti vast ei jõua. Hoiatused ja oodatav liikumistee: http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at4.shtml?5-daynl#contents. 

Lisaks sellele on pisut lääne pool ookeani kohal tekkinud teine orkaan, kuid see on väheliikuv (http://www.nhc.noaa.gov/graphics_at5.shtml?5-daynl#contents).
Kui keegi soovib USA ilmauudiseid jälgida, tuleb jälgida säutse siin – https://twitter.com/spann/lists/weather?s=09. Siia on paljud ameerika meteoroloogid kokku koondatud.

Orkaan tugevnes 6. oktoobril 3. kategooriast 4.-ni (http://www.ssd.noaa.gov/PS/TROP/floaters/14L/imagery/rgb-animated.gif. 

6. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond, Ukraina kohal süvenenud madalrõhkkond (lõunatsüklon) liikus Poola kohale. Seetõttu alates põhjast ilm selgines ja muutus päikeseliseks. Kirdetuul nõrgenes, ainult loodenurgas ulatusid puhangud veel üle 22 m/s. 

Soojemas õhumassis ja päikese toel tõusis õhutemperatuur peamiselt Lääne-Eestis üle 10 kraadi. Tormine kirdetuul on langetanud mereveetaset mitmeid kümneid cm-d ja võimalik on uue rekordi teke, vt vaatlusandmeid http://www.ilmateenistus.ee/meri/vaatlusandmed/kogu-rannik/kaart/.
Teade mujalt maailmast: Severe Weather Europe Over 30 cm of fresh snow reported in Koscielisko, Poland this morning. Photo: Tomek Tylka. See on ilmselt läände triiviva lõunatsükloni mõju.
Rõhkkondade vastasseis tugevneb, sest lõunatsüklon tuleb Eestile lähemale, aga antitsüklon püsib paigal. Seetõttu tugevneb kirdetuul ja võib muutuda tugevuse poolest tormiks. Madalrõhulohk toob vihma 8. oktoobril ja see sadu levib kagust loodesse. Sajuhulgad ei ole ilmselt kuigi suured.
Tormine ilm jääb veel mõneks ajaks püsima, kuid näib, et tasapisi nihkub antitsüklon lõpuks Eesti kohale, vaigistades tuule. Soojenevas õhumassis võib õhutemperatuur tõusta üle 10 kraadi.

Tarmo Hermann. 30. september · Õues on virmalised, minge pildistama kes saab! — Laupa, Järvamaa.

Kommentaar suve kohta. Paljud inimesed on nimetanud suve katastroofiliseks ja olen vahel nõustunud sellise flirdiga. Tõmbame hetkeks hinge, et mõelda, kas selline iseloomustus on sobiv või mitte ja mis on üldse katastroofiline.

Kui päris täpne olla, siis suvi oli üksnes mõõdukas, aga mitte katastroofiline, sest "katastroofiline" ei ole mõõdukas. Mingeid loodukatastroofe ju polnud (põllumeestel oli saagiga mõnevõrra raskusi, aga ikaldust ju ka polnud ja kes veidi ootas, sai saagi kätte).

ÕS-i järgi: katastroof = hävitav õnnetus, hukatus. Me ju teame isegi, mis on tegelikult looduskatastroofid: suured orkaanid, veeuputused, maavärinad jne, aga midagi võrreldavat Eestis sel suvel ei toimunud.

Ja veel: kellegi tuttav elab Prantsusmaal Pürenee kandis, seal oli suvel palju päevi, kus temperatuur oli üle 40 kraadi ja isegi nüüd, paar päeva tagasi oktoobris, oli 34 kraadi sooja. Mina oleksin sellistes oludes vist juba surnud, sest siinses harjumuspärases kliimas oleks see midagi katastroofilaadset, aga sealsed inimesed on sellise kliimaga harjunud ega saa seda käsitleda katastroofina.

Meie viimase aja katastroof on olnud hoopiski Aafrika seakatk, mille käigus tapeti kümneid tuhandeid sigu. Katastroof nii selles mõttes, et tapeti nii palju elusolendeid – (kultuur)loomi –, kui ka meie inimeste toidubaasi löödud olulise augu mõttes. Aga tänavusuvine vihm ja vähene päike jäid mu meelest tavalise ilmahälbe piiridesse.

Huvitav on see, et mitmel pool on kuulda olnud, et sel suvel olnud lindudest suuremad saagihävitajad herilased, kes olevat ära lagastanud ja tühjaks imenud peaaegu kogu kirsi-, vaarika- ja isegi maasikasaagi. Lindude vastu aitavad katteloorid ja muud vahendid, aga herilased pääsevad ikka jaole.

Triinu Kallas. Hommikul olid marukenad mammad taevas! (Vabandan kvaliteedi pärast, sest telefoniga tehtud.) 30.09.2016 Tallinnas

5. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond (õhurõhk keskmes ligi 1050 hPa) ja madalrõhkkond (lõunatsüklon) liikus Ukrainast Poola kohale. Rõhkkondade vastasseisu tõttu tormine kirdetuul püsis (puhangud ulatusid üle 20 m/s, sisemaal muidugi oluliselt vähem). 

Pilvisus oli muutlik: mõnes kohas asendus päikeseline ilm kõleda pilves ilmaga, aga siis jälle selgine. Üldiselt oli ilm pilves põhjarannikul ja Lõuna-Eestis. Olulist sadu polnud. Õhutemperatuur tõusis üle 10 kraadi vaid Edela-Eestis (Liivi lahe ääres). 

Sünoptiline olukord lähipäeval ei muutu. Seetõttu jätkub ilm tuulise ja jahedana, aga olulist sadu ei tohiks tulla.

5. oktoober on esimese lörtsi ja lume osas märgilise tähtsusega kuupäev, sest just siis on sageli tulnud esimene lumi või lörts. Näited: 5.10.2002 sadas mitmel pool üsna paks lumi maha, mis "jäi kevadeni püsima", sest suurt sula õieti ei tulnudki; kellegi meenutus 1998. a-st: Ka mina mäletan 2002 aasta 5.oktoobrit sellise ilmaga ja mäletan ka 1998 aasta 5.oktoobrit.Hommik oli ilus päikeseline,enne lõunat hakkas vihma sadama,peale lõunat hakkas õhutemperatuur järsult langema ja vihm läks üle lörtsiks.Aga õhtul sadas juba laia lund ja see lumi jäigi maha kevadeni :). Viimast juhtumit kahjuks esimese hooga kinnitada pole õnnestunud – seega võib vale mälestus olla (eksitud kuupäeva või sündmusega). 2004. a sadas esimene lörts ja märg lumi 10. oktoobril. Pisiartikkel esimesest lumest ilmub sellenädalases Maa Elus.

Raikki Luik. Rämedad videvikukiired :D 30.09.2016 Leedi

4. oktoobril tugevnes Skandinaavia kohal kõrgrõhkkond ja Ukraina kohal süvenes madalrõhkkond (lõunatsüklon). Sellises sünoptilises olukorras ehk täpsemalt rõhkkondade vastastikuse mõju tõttu tugevnes põhja- ja kirdetuulkoguni  tormini (puhangud rannikualadel üle 21 m/s, sisemaal siiski enamasti alla 15 m/s), kuid külmas õhumassis oli hommikul tuulisele ilmale vaatamata ikka öökülma.
Päev oli sagedaste sajuhoogudega, kohati sadas jääkruupe. Õhtuks koondusid hoogsajud rohkem Eesti põhjaossa (laheefekt). Õhutemperatuur püsis valdavalt alla 10 kraadi.
Antitsüklon tugevneb, kuid lõunatsüklonid aktiveeruvad samuti. See tähendab tuulist, ajuti isegi tormist ilma. Ilm võib olla pilvine, on sajuvõimalus. Kuna õhumass soojeneb, siis võib õhutemperatuur taas üle 10 kraadi tõusta ja öökülmaoht väheneb, kuid nädala lõpus saabub uuesti külm õhumass.

Kairo Kiitsak

Reede (30.09.) öösel moodustus Skandinaavia kohal uus aktiivne osatsüklon, mis asus ka Eesti ilma kujundama. Selle mõjusfääris oli ilm meil sagedaste vihmahoogudega ja üsna tormine, kohati sadas isegi rahet. Ennelõunal registreerisid välgudetektorid pilv-maa välke Soome lahe kohal, Viljandi- ja Tartumaal. Üldiselt lõõtsus väga tugev edelatuul, puhanguid oli sisemaal 15-21, rannikul 20-24, vastu Läänemerd ning Soome ja Liivi lahel iiliti kuni 26 meetrit sekundis. Päeva kõige tugevam tuulepuhang fikseeriti Vaindloo saarel, milleks oli 26,5 meetrit sekundis. Endal õnnestus mõõta kõige tugevamaks tuulepuhanguks Kariväraval 19 m/s.

3. oktoobril liikus väheaktiivne madalrõhulohk üle Skandinaavia keskosa kagusse, kuid seejärel tugevnes Skandinaavia kohal külma õhumassiga kõrgrõhuala (antitsüklon). Sellises sünoptilises olukorras ilm selgines ja õhk jahtus hommikuks alla 5 kraadi, pilvistes kohtades alla 10 kraadi, v.a rannikualadel, kohati tekkis udu.

Päeval püsis päikeseline ilm, kohati on vähese ja vahelduva pilvisusega (peamiselt rünkpilved). Õhutemperatuur tõusis veel kõikjal üle 10 kraadi.

Öösel on selge ilm või katab taevast õhuke pilvekiht, kuid olulist sadu ei tohiks tulla. Sooja on ilmselt napilt üle 0 kraadi, seega maapinnal on öökülma oodata, ainult rannikualad on oluliselt soojemad. Tuul tugevneb. Seoses õhumassivahetusega võib hommikul ja päeval pilvi enam olla ja sajuvõimalus on suurem. 

Arktiline õhumass annab paari päevaga järele ja ilm muutub jälle soojemaks, kuid lõunatsüklonid võivad kõledust ja jahedust uuesti lisada.

Eero Hermann. 3.okt.16

Tuleb jahe ja antitsüklonaalne nädal.

Nädala alguses tugevneb Skandinaavia kohal antitsüklon.  Eesti jääb selle idaserva, mistõttu põhjast jõuab Gröönimaalt pärit arktiline õhumass ringiga Eestisse. Seetõttu nädala keskpaigaks tuul tugevneb ja õhutemperatuur langeb. Selge ilmaga, eriti kui on vaikne, võib tulla ka õhu öökülma, päeval on aga enamasti alla 10 kraadi, v.a rannikualadel. Arktilises õhumassis võib ilm pilves olla – see hoiaks ära suurema öökülma, aga ilm mõjuks eriti kõledana.

Oma osa on lõunatsüklonitel, mis transpordivad lõunast soojust põhja, kuid nende mõju Eesti ilmale on veel ebaselge. Tõenäoliselt osutub antitsüklon tugevamaks, suuremad sajud siia ei jõua, ent õhumass soojeneb taas.

Inge Baikov. 30.sept.2016, kl.18.55 Raplamaa, Kumma. Võimsad rüngad lõunataevas.