esmaspäev, 27. juuni 2016

26. nädala ilm (27.06–3.07.2016)

Kommentaariumi link

3. juuli öösel liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta, sellest tekkis osatsüklon, mis liikus Baltimaadest ida poolt põhja suunas.
Sellises sünoptilises olukorras oli öö soe ja vihmane, saartel äikeseline; hommikupoole ööd liikus üle Kesk-Eesti äike. Päeva jooksul nihkus meridionaalne front Kesk-Eesti kohale, selle soojal küljel arenes hulgaliselt äikeseid. Lätist liikus tugev äike Valgamaa kohale ja ühines Eestis tekkinud äikestega. Tekkinud joonpagi põhjustas äikeseraju, kohati esines üleujutusi ja purustusi. Äike suundus üle Ida-Eesti Virumaale ja nihkus õhtuks Venemaa kohale. Õhtul ilm rahunes, kuid mitmel pool sadas areneva lõunatsükloni mõjul vihma.
Öö oli soe: õhutemperatuur püsis 20 °C lähedal, ainult saartel oli pärast äikest madalam; päeval oli frondi külmal küljel püsis maksimaalne õhutemperatuur jätkuvalt alla 20 °C, kuid soojal küljel, st Ida-Eestis, tõusis enne äikest 27 °C-ni.
Järgnevalt mõned fotod lisaks ilmakaartidele.

Meridionaalne front ulatus enam kui üle poole Euroopa kontinendi; sellest itta jäi kuum ilm kuni Põhja-Jäämereni, aga läände jahe ilm kuni Alpide ja Lõuna-Prantsusmaani (http://ilmatieteenlaitos.fi/euroopan-saakartta).

Sellel ilmakaardil on näidatud tumekollase joonega ebapüsivusjoon õhtuse seisuga, st juba idapiiri taga (DWD).

 
Satelliidipildilt on joonpagi teke hästi näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/). 


Üks karmimalt tabatud kohti oli Põlva- ja Valgamaa kõrval seekord Tartu, mida äike tabas lõuna-edelasuunalt, mis on üldiselt äikese jõudmisel Tartusse ebasoodne. Ühe tartlase kirjeldus: (enne äikest) Tartus sooja 25 kraadi, madal pilvisus segab vaadet, üsna tuulevaikne. Jääme ootele, ehkki radari järgi sajuala nõrgeneb.
(Pärast äikest) Oli äge äike, saadan ka kokkuvõtte.
Tartu sai tõesti täiega. Natuke enne kella 13 ilmus lõuna poole tume pilveserv (muidu varjutasid madalad pilved nähtavust). Esimene hetk tundus, et ei olegi väga kõva äike, kuid üsna järsku müristamised sagenesid. Oli just palju pilv-maa välke.
Pärast täistundi hakkas järsku sadama koos tugeva pagiga. Vihm tuiskas ja peksis vasta aknaklaasi, nähtavus langes mõnesaja meetrini, kohati vähem. Äike oli ilmselgelt kosunud, välgutas pidevalt ja kui mõni hetk nii meeletult ei sadanud, kostus taustaks pidev kõmin.
Igal juhul tekkis aias korralik üleujutus ja natuke vett läks ka keldrisse. Igal juhul viimaste aastate üks võimsamaid looduselamusi.
Järgnevalt fotod Tartust ja siis ka veidi kaugemalt.

Tanel Kindsigo. Tartu 3. juuli (enne äikeseraju).

Ain Vindi. Padukaäike Tartus. Pilt, mis jõudsin enne paduka algust teha. Jube kiiresti liikus sadu peale.

Ain Vindi.  30,4 mm sadanud 24 tunniga, sellest 29 mm äikeserajuga.


Pilte Valgamaalt. autor Kaspar V.  Autori muljeid: väga hull oli olnud, vihma sadas horisońtaalis, nagu keegi oleks survepesuriga lasknud, telgid olid taevas lennanud nagu tuulelohed Mõnistes.
Ellu: Aktuaalses kaameras olla samalt maanteelt pilte näidatud, kus need, mis ma saatsin, tohutult oli puid murtud.

Äikesejaht 3. juulil: kokkuvõte piltidega. Kuna tundus, et tulemas on midagi erakordset, siis planeerisime Edaga uut äikesejahti. Mõeldud-tehtud!
3. juuli varahommikul asusime teele ja saime kokku Paides, kus suundusime Imaverre (esimene äike), siis Leiele (teine äike) ja seejärel läksime mööda Võrtsjärve lõuna poole, jäime Puka lähedale äikest passima. Kuid oh üllatust! Praktiliselt mitte midagi ei toimunud, kuid detektorid näitasid meeletut sähvimist! Ilmselt sattusime tobedasse (pilve)elementidevahelisse rahulikuma äikesega vööndisse.
Sõitsime lõpuks Rõngusse ja sealt tagasi Tartu poole, olles pidevalt tugeva äikese sabas. Tartu sündmuste tõttu kaotasime linnas tublisti aega ja äike lipsas enne Mustveed lõplikult käest. Iisakus nägime veel viimseid riismeid. Eda kommentaarid: kuigi meil oli ka lahe :D sai ikka välku näha ja mürin oli võimas, Tartusse jõudes nägime lähivälku ka.
Nüüd fotod koos kommentaaridega:


 Külm front saabumas hommikul Tallinnasse.

 Taas kuumas õhumassis.


 Esimene äike Imaveres.

 Teine äike Leie lähedal.



 Võrtsjärve ääres. 

 Puka lähedal. Kuigi välke näis olevat meeletult, siis oli ilm rahulik, ainult mõni kõmin oli kuulda.

 Valga poole. Äikese all, samas midagi erilist ei olnud.

 Tagasiteel Tartusse.

Tartu lähedal, teel Mustvee poole. 

Simuna lähistel.




Ja nii saabus äike Iisakusse. Aigar Tellingu fotod.

2. juulil jäi Eesti ülisuure madalrõhkkonna idaserva, kuid öösel liikus madalrõhulohk üle Läänemere itta.
Öösel ja päeval oli siiski ülekaalus Venemaa kuum antitsüklon. Selle mõjul tekkis öösel niiskes õhus mitmel pool udu ja päeva esimene pool oli päikeseline. Keskpäeva paiku tekkis Pärnumaal hoovihm, mis liikus põhja, äikest sellega ei kaasnenud. Teine hoovihmade ala liikus Kuramaalt Saaremaale, kus tekkis äike. See liikus üle saarte Lääne- ja Loode-Eestisse. Õhtul tekkis hoovihmu peamiselt äikeseta mitmel pool läänepoolses Eestis, kaugemal idas oli õhtu täiesti pilvitu.
Valdavalt päikeselise ilmaga tõusis juba keskpäevaks õhutemperatuur enamasti üle 25 °C, maksimaalne õhutemperatuur tõusis kohati 28 °C-ni, lääne pool langes saju ajal kohati 20 °C.
3. juulil areneb Eesti kohal või läheduses lõunatsüklon. See võib tuua tugevad sajud ja äikesed, eriti kui front on meridionaalne (seda soodustab lõunavool). Pilves ja sajuse ilmaga on sooja ilmselt alla 25 °C.

Ka Skandinaaviamaade lennumeteokaartidel lubatakse pärastlõunaks ja õhtuks õhumassisisest äikest (https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET).



2. juulil võis Harjumaal näha uskumatuid rünkpilvi, kuid äikest need ei toonud.




Kibunast läks nõrk pikne riiulpilvega üle. Ilmselt paari pilvesisest välku detektorid lihtsalt ei registreerinud.

1. juulil kujundab ilma madalrõhkkonna idaserv, mille mõjul juba öösel pilvisus tihenes ja läks sajule. Päeva jooksul lääne poolt suurem sadu lakkas ja ilm selgines, kuid kohati sadas hoovihma. Õhtul selgines ilm kõikjal.
Pilves ja sajuse ilma tõttu püsis õhutemperatuur valdavalt alla 20 °C, õhtul ilma paranedes oli kohati 24 °C.
2. juulil jõuab kuumus täiel määral kohale. Seega on kuum ja päikeseline ilm, pole välistatud üle 30 °C. Õhtul võib kohati sadada hoovihma ja olla äikest.
3. juuli hommikul on oodata hoovihmade ja äikeste sagenemist. Kõige intensiivsemaks võivad äikesed ja sajud kujuneda päevasel ajal Ida-Eestis, kus veel püsib kuum ja niiske õhumass, kuid 4. juuli öösel on see tõrjutud juba idapiiri taha.

Eda Varis. Panoraam 42st kaadrist. Tänane äike näitas mulle vaid oma sabaotsa ja liikus kirde suunas kiirelt edasi :) 
Röa, Järvamaa 30.06.2016, Pisut pärast kella nelja õhtul :)


Ivo Ahun. Valgas paari päeva taguse 26.06.2016 kella 17-18 vahel toimunud äikse videosalvestusest tuli veel üks huvitav kaader välja. Filmitud edelasse suunaga.

30. juunil oli Eesti kohal madalrõhulohk ja see liikus Läänemere kohalt põhja poole. Seetõttu sadas mitmel pool hoovihma, kohati oli äikest. Samas õhk püsis väga soe: õhutemperatuur oli 20...26 °C, kagunurgas kõrgemgi, rannikualadel jäi kohati madalamaks.
Venemaa kuum antitsüklon tugevneb, mistõttu soojust tuleb juurde, aga ka läänepoolne tsüklon avaldab mõju, mistõttu tulekul on kuumad ja äikeselised päevad. Jahedamaks läheb 4. juulil.

Eda Varis. Pildid tehtud Kolus, Järvamaal, 29.06.2016 

29. juunil liikus kõrgrõhuhari Läänemeremaade kohalt itta ja nõrk madalrõhulohk liikus Taani kohalt üle Läänemere kirdesse.
Nende ilmategijate mõjul algas päev enamasti päikeseliselt, ainult Ida-Eestis, eriti Virumaal oli pilves ja sadas veidi. Keskpäevaks arenesid rünkpilved, millest kohati tuli hoovihma.
Õhutemperatuur oli valdavalt 20...24 °C, kohati mere ääres jäi madalamaks.
Madalrõhulohk jõuab 30. juuniks Eesti kohale ja toob vihmasajud, kohati ilmselt ka äikest. Juuli alguses suureneb kõikjal nii hoovihma- kui äikesevõimalus, sooja tuleb juurde (õhutemperatuur võib kohati tõusta 30 °C lähedale).

Tarmo Lukk. Kuskil Urge ja Pulli vahel, 28. juunil 2016 kell 19.

28. juunil püsis Baltimaade kohal nõrk kõrgrõhuvöönd. Selle mõjul oli päev enamasti päikeseline ja sademeteta, kuid õhtu jooksul pilvisus tihenes ja kohati sadas hoovihma, hiljem kattus taevas lausaliselt pilvedega, kuid olulist sadu ei tulnud.
Õhutemperatuur oli valdavalt 20...24 °C, kohati mere ääres jäi madalamaks.
Ilmategijaid on põhiliselt kaks: läänepoolne suur tsüklon, mille lohud toovad vihmasadusid ja äikest, ja Venemaa kõrgrõhkkond, mis hoiab ilma väga sooja, ajuti palava. Alles 4. juulil võib suurem palavus itta nihkuda ja edela- või läänevool rohkem mõjule pääseda.


Aigar Telling.  Äike iisaku vaatetornist 26.06.2016, 15 min enne seda kui ma oleks pihta saanud...... olge ettevaatlikud!

27. juunil liikus Norra merelt Soome lahele ulatuv madalrõhulohk aeglaselt kirdesse. Läänemere kohal tugevnes kõrgrõhuhari. Nende ilmategijate mõjul asendus lämbe troopiline õhumass mõõdukama õhumassiga ja suur kuumus andis järele.
Öösel alates Lõuna-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas sadama hoovihma, oli äikest. Üks äikesekolle arenes ka Harjumaal. Saju eel oli mitmel pool udu. Päev oli pilves, sageli sadas vihma (nii hoo-, laus- kui uduvihma). Äike jäi valdavalt idapiiri taha, eriti kagu poole, seega kulges ilm üsna rahulikult. Alates saartest ilm selgines.
Õhutemperatuur oli valdavalt 17...22 °C, Mustvees kuni 25 °C, pärast külma fronti langes kohati 15 °C lähedale. Kastepunkt ulatus keskpäeval Virumaal kuni 20 °C-ni, kuid pärast frondi üleminekut langes 15 °C lähedale.
Tugevnev kõrgrõhuhari liigub Venemaale ja tugevneb. Selle mõjul hakkab õhumass soojenema ja nii on päeviti mitmel pool üle 20 °C oodata, ka ööd on suhteliselt soojad.
Juuni lõpuks suureneb läänepoolse tsükloni mõju, mistõttu on oodata vihma ja äikest. Mõjule võib pääseda ka troopiline õhumass, mistõttu õhutemperatuur võib tõusta kohati üle 25 °C. 3. juulil peaks lämbe õhumass asenduma taaskord mõõdukamaga. Jahenemine võib olla olnud tuntavam, kuid eks näis.

Emil Pütsepp. ​Pilt on tehtud 26.06.2016 Jõgevamaal Saare vallas!

Öösel Tartusse lähenenud äike.

Troopiline leitsak asendub mõõdukama soojusega, kuid soe või isegi väga soe suveilm jääb püsima, tuleb ka vihma ja äikest.
Nädala alguses mõjutab Eestit veel troopiline õhumass, mistõttu mitmel pool on äikest ja sadu võib väga tugev olla. Enne äikest ja sadu tekib mitmel pool udu.
28. juuniks peaks ilm muutuma rahulikumaks ja jahedamaks, kuid suvine soojus püsib. Nädala teisel poolel muutub tõenäoliselt kuuma õhumassi mõju taas tugevamaks ja õhutemperatuur tõuseb päev-päeval, suhteliselt suur on saju- ja äikeseoht.

 Äike Jäneda lähedal. Eda Varise foto


Äikesejaht ja välgukaader (Jäneda ja Tapa lähedal). Kairo kiitsaku materjal

131 kommentaari:

  1. Olin Karjamaa kandis, oi, mis seal toimus...ma ei suutnud isegi autoga sõita, polnud midagi näha vihma tõttu, ja paugud olid nii kõvad...

    VastaKustuta
  2. Tartus oli eilne äike veidi eriline seetõttu, et välgud olid väga selgelt nähtavad. Sageli on pilvesisesed välgud kusagil pilve sees ja välgust on näha vaid läbi pilve paistev kuma. Seekord aga oli mitmel korral väga hästi näha, kuidas välk mööda pilve välispinda "jookseb".
    Küsimus äikesejahilistele: kas kunagi mõnd fulguriiti pole proovinud välja kaevata, kui on täpselt näha, kuhu lähedane pilv-maa välk lööb ja pinnas piisavalt liivane?

    VastaKustuta
  3. Edelast lähenev välgutamine on juba kenasti näha (müristamist pole veel kuulda). Kaamerat pole vist mõtet välja panna, vaevalt, et praegusel kellaajal keegi seda vaadata viitsib.

    VastaKustuta
  4. Jah, käisin Emajõe luhtadel vaatamas, väga huvitav.
    Fulguriiti pole üritanud otsida, ega väga täpselt pole ju näinud, kuhu välk lööb.

    VastaKustuta
  5. Tartus seega 2 äikest vähema kui 24 tunni jooksul (ja võimalik, et tuleb lisagi). Pole paha, eriti võrreldes eelmise aastaga. Huvitav, kas tõesti El Niño mõjutab kuidagi Eesti (äikese)kliimat? 2015. a. oli see väga tugev, sel aastal selleks korraks lõppes.

    VastaKustuta
  6. Ilmateenistus on andnud taas äikesehoiatuse - mis ajal äike Tallinnas kõige tõenäolisemalt võiks olla?

    VastaKustuta
  7. Täna - ära aja naerma. Tallinnas on täna lumesadu ka tõenäolisem kui äike.

    VastaKustuta
  8. Soovitaks ka ikka Cape ja Li kaarte vaadata enne, kui hakata igasuguseid Estofex'i ja Ilmateenistuse äikesehoiatusi uskuma.

    VastaKustuta
  9. Tallinnas või selle lähistel oli hommikupool ööd küll äike. Praegu ei pea äikest tõenäoliselt, aga eks paistab - see võib ka mujalt kohale levida. Kui see juhtub, siis pealelõunasel ajal (pärast kl 14). Äikeseoht on täna eeskätt Eesti idaservas, suurim võimalus on kagunurgas.

    VastaKustuta
  10. Tallinnas Nõmmel on tunda tuult läänest. See on märk, et külm front on siit juba üle läinud ning äikest enam ei tule siin. Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa ja Raplamaa on äikeseohust juba kindlasti väljas. Ehk veel ka Viljandimaa.

    VastaKustuta
  11. Aga Simunas, Tartus, Jõgevas ja Valgas on oht tõsine.

    VastaKustuta
  12. Ja eile oli Nõmmel aasta esimene lähiäike. 2 päris lähedast välku olid. Mürinad igatahes olid "selgelt üle normi".

    VastaKustuta
  13. Sajuradari järgi pakuks ,et see külm front momendil ligikaudu Tampere - Helsingi - Paide joonel.

    VastaKustuta
  14. Ei tea, kui palju pilv-maa välke eile Eesti pinnal registreeriti? Üle 10 000?

    VastaKustuta
  15. Nõme, minu kohta äikest jälle ei tulnud. Hooaja selgroog on murtud, sest päike hakkab madalamalt käima ja ilm enam ei soojene nii palju. Keevallik rääkis midagi sarnast jaanuari kohta - eks ta ole tark palju saavutanud inimene ja teab kõike.

    Ilmselgelt kehtib Keevalliku paradoks ka suve kohta. Enamus äikeseid on olnud ja Paides pole suurt midagi veel tulnud. Nii et nulliring see äikesehooaeg.

    VastaKustuta
  16. Ei ole hooaja selgroog veel kaugeltki murtud (kui lugeda äikesehooajaks ajavahemikku aprilli algusest oktoobri lõpuni). Pealegi, kõige tugevamad äikesed esinevad tavaliselt just juulis-augustis, eriti juuli teises ja augusti esimeses pooles. Ei maksaks unustada sedagi, et ka Eesti soojarekord on mõõdetud justnimelt augustis. Selleks ajaks on ka ööd juba piisavalt pimedad, et ööäikeste pakutavat vaatemängu täies ilus nautida saaks.

    VastaKustuta
  17. Äikesekahjudest ka. Mul lõi välk eile puu all kudrutanud lehma ja tõupulli maha. Nii et pole vaja puu all olla äikese ajal.

    VastaKustuta
  18. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  19. Millega selgitada siis Keevalliku ütlust, et päike mõjutab temperatuuri. Ta ütles, et kuumalaine on üle 5 päeva üle 30 kraadi. Aga nii sooja ei tule, sest professor ütles, et juunist hakkab päike madalamal käima. Seda inimest võib uskuda, selles olen ma kindel!

    VastaKustuta
  20. Kallel on õigus. Kui vaadata kasvõi möödunud jaanuari siis alles Jaanuar oli külm kuigi päike käib kõrgemalt. Oli vist mingi National Geographicu saade kus rääkis sellest,et kõiksugu arvutuste tulemus on see ,et Põhjapoolkera nö külmim hetk on 19.jaanuari paiku ja kuumim hetk 19.juuli paiku. Ja selline kuuajane nihe on tingitud ookeanidest ja meredest mis ei soojene nii ruttu.

    VastaKustuta
  21. See on jah termiline inerts, sest nii jahtumiseks kui soojenemiseks kulub aega.

    VastaKustuta
  22. Just, millega see Keevalliku haipija seda seletab, et 17.06.2014 sadas lund ja 20.12.2015 oli 12 kraadi sooja.

    Jään huviga vastust ootama :D

    VastaKustuta
  23. Juunis veel ei hakka päike madalamale käima, sest pööripäev ise on ~21 -l. Enne ja pärast tipphetke on muutus suht marginaalne.
    Kūll aga väheneb kõrgus juulis, jäädes siiski maikuust enamaks...
    Millega "haipija" nūūd selgitab tänavust maid ?
    Termilise inertsi arvestuses on räägitud pigem 5...10 augusti paiku olevast nn. suve tipust. On ju meilgi kuumarekord pärit 10. st augustist.

    VastaKustuta
  24. Jah see Geogrphicu saade rääkiski põhja-poolkera keskmiseks 19.juulit aga samas mainiti ,et piirkonniti on see veidi erinev. Väga võimalik ,et siinmail saabub maksimum alles kuu aja pärast.

    VastaKustuta
  25. Oleks hea. Enamus kuuma ja äikesepäevi on siis alles ees.

    VastaKustuta
  26. Minu lemmikaeg ongi mõnesmõttes juuli lõpp ja augusti algus, sest siis on ilmad enamasti suviselt soojad, aga samas sumedad - taustaks ritsikate sirin. Ainus miinus on see, et ei saa seiklemas käia.
    Valgete ööde võlu ongi see, et kui öö on mõnusalt soe, siis saad valguse tõttu igal pool ilma lambita seigelda, ilma lõõskava päikeseta. Samas on soe, et jakki vms vaja pole. 26. ja 27. juuni ööd olid sellised ülimõnusad.

    VastaKustuta
  27. Tuli 26. juunil uus kastepunkti rekord siis või ei?

    VastaKustuta
  28. Ei tulnud rekordit, sest üle 23 kraadi ei küündinud kuskil, kuid peab üle kontrollima.

    Jah, seekordne juuni lõpp on uskumatult soe.

    VastaKustuta
  29. Aigar Telling. Äike iisaku vaatetornist 26.06.2016, 15 min enne seda kui ma oleks pihta saanud...... olge ettevaatlikud!
    --------------
    Margus Voitk ütles ...
    Äikesekahjudest ka. Mul lõi välk eile puu all kudrutanud lehma ja tõupulli maha. Nii et pole vaja puu all olla äikese ajal.
    --------------
    Kuidagi kurjavõitu äikesed sel aastal. 3. juunil ei jäänud ka minul välguga pihta saamisest väga palju puudu.

    VastaKustuta
  30. Ilmselt on pilv-maavälkude osatähtsus siis suurem? Ka on mitmed äikesed tekkinud väga suure labiilsusega (kõrge CAPE), mis mängib kindlasti oma rolli.

    VastaKustuta
  31. Olen kuskilt lugenud ,et suurem kosmilise kiirguse foon soodustab ka välkude teket. Ja praegu on just selline aeg ja ilmselt mitu aastat veel

    VastaKustuta
  32. Jah, suure energiaga kosmilised osakesed on välkude vallandajad, https://en.wikipedia.org/wiki/Runaway_breakdown

    VastaKustuta
  33. Ja see kosmilise kiirguse foon ongi suurem madala päikeseaktiivsuse ajal. Momendil see käes ongi. Kõrge aktiivsus pidi aga talviti andma tsüklonitele hoogu juurde kui nii lihtsustatult öelda. No seda ei oska kommenteerida. Ei ole teinud statistikat kas on talviseid torme rohkem aktiise päikese või mitteaktiivse ajal. Viimast on raske ka arvestada kuna Maale mõjub samamoodi laikudelt tulevad pursked (CME -d) kui ka kronosfääri aukudest tulevad "puhangud". Viimaseid esineb eriti just madala aktiivsuse alguses. Kui see teooria paika peab siis võib ees oodata mitu krõbekülma talve. Kas see aasta veel on - raske öelda. Momendil on neid kronosfääri auke veel liikvel küllaga.

    VastaKustuta
  34. Jääme / ei jää siis seda äikeselist ja tormist ilma ootama!

    VastaKustuta
  35. Vaatlusandmete järgi tundub, et äikesevõimalus on kuupäevaliselt täna vaid idapoolses Eestis. Saaremaal ja Liivi lahel tuul juba lõunast.

    VastaKustuta
  36. Lubjapinnas äikesele vist ei sobi, aga graniit sobib, sest Soomes juba mitu äikesekollet, aga Eestis pole vaatamata 10-le kollase-oranži kajaga kompaktsetele pilvedele ikka veel ühtegi välku!

    VastaKustuta
  37. Jah, Soomes on maastik järvede-rabade tõttu vaheldurikkam, mis võib olla üheks oluliseks teguriks.

    VastaKustuta
  38. Tartumaal tänase seisuga 10 äikesepäeva sel aastal, mil on kuulda olnud müristamist.

    VastaKustuta
  39. Valgas peaks sama olema. Raplas 4.

    VastaKustuta
  40. @ 30. juuni 2016 12:38
    Täitsa usutav. Olen rabades palju olnud ning päikesega on seal tõepoolest palavam kui mujal. Samas on rabad väga niisked ning see niiske palavus ongi äikestele hea toide. Järved annavad samuti niikust.

    VastaKustuta
  41. Homne äikesevõimalus paistab tulevat GFSi prognoosistust nadim, kuna sat24 järgi on lähenevas lohus ilm pmst lauspilves. Kui äikest natuke tulebki, siis ilmselt Lääne-Virumaa lõunaosas ja Tartus või mujal idapool.

    Tänane front oli 4-tunnise valeajastusega varasema poole. Ehk et kella 16 asemel juba kell 12 ajal sadas Tallinnas Nõmmel päeva ainus hoogvihm ja seda loomulikult äikeseta.

    VastaKustuta
  42. Tartus vihma tuli aga äikest ei täheldanud. Radari- ja detektoripildilt (ka niisama visuaalselt) võis näha tüüpilist "Tartu anomaaliat" ehk seda, kuidas lähenev äike jaguneb vahetult enne linnani jõudmist kaheks ja möödub linnast kahelt poolt. Sedapuhku siis lõunast lähenenud äike möödus ida ja lääne poolt.

    VastaKustuta
  43. @ 30. juuni 2016 19:05
    Hea seegi, sest Tallinnasse jõuavad enamasti äikeste riismed. Ülejäänud on nn miniäikesed kuni 10 välguga, harva tekib siin tugevaid äikeseid. (Sel aastal pole olnud)
    Tähelepanuväärne on seegi, et meie läänesaartel on isegi parem äikesekliima kui Tallinna ümbruses. Parim äikesekliima on Simunas ja Jõgeval, järgneb Valga ja sel aastal omakorda Tartu. Tallinnas Nõmme linnaosas oli esimene lähiäike nüüd 26. juunil, see koosnes 2 nähtavast välgust ja vastavaarvulisest valjust mürinast. Ülejäänud olid kõminad.
    Kõik muud äikesed on siin kostunud samuti kõminatena - esimene mürin kostus siin 16. juunil, aga Tallinnasse jõudes äikest enam ammu polnud - välkudeta joonpagi.

    VastaKustuta
  44. Vist oligi Nõmmel rekord, et hiliseim esimene lähiäike (eelmisel aastal vist 24. juunil).

    VastaKustuta
  45. Sat24 järgi tundub, et labiilsus läheb sama rada tänasega, ehk et keskpäeva paiku on tagalapiir juba Tallinn-Pärnu joonel.
    Seega Simunas taas äikest tulemas.

    VastaKustuta
  46. @ 30. juuni 2016 20:19
    Rekord lähiäikese mõttes on jah, aga kaugäikeste mõttes oli eelmine aasta siin rekordiline.
    --------------
    Lähipäevade prognoosist:
    01.07. on äikesevõimalus idas ilmselt üle 50%, mujal alla selle. (Läänemerelt lähenev kihtrünkade masiivide ala tähistab juba stabiilset ala)
    02.07 on tõenäoliselt äikesevaene - põhjuseks sooja õhu juurdevool (analoog 25.06).
    03.07 on idas umbes sama äikeseline analoogselt 26.06, ehk et on oodata ulatusliku joonpagi teket - põhjuseks päevane soojusenergia lisaks frondi mõjule. Läänes on ilm oluliselt rahulikum ehk et võimalik üksikäikeste teke frondil - põhjuseks külma frondi varane ajastus, mistõttu seal mängib rolli ainult frondi mõju; front peaks kella 12-ks juba Tallinn-Pärnu joonele jõudma.

    VastaKustuta
  47. 19:05 Anonüümsele ütleks ,et Kesklinnas oli äike juba 10.juuni lõunapaiku. Välke oli 4 aga ikkagi oli ja ühe korra müristas päris tugevalt. Ei tahaks uskuda ,et see Nõmmele ei kostnud.

    VastaKustuta
  48. 30. juunil jõudis Lääne-Virumaale Simunasse järjekordne rünksajupilv ühes äikese, pagi ja hoovihmaga. Üks pilv-maa välk lõi meie majast umbes 300-500 m kaugusele. Alguses käis kiire sähvatus ja sellele järgnes koheselt väga vali mürin. Äike liikus edasi põhja poole, müristas tihedalt. Hiljem pilvisus hõrenes ja päike tuli taas pilvede tagant välja. Rünksajupilve juures panin tähele esmalt selle all olevat "saba". See meenutas nagu mesotsükloni algfaasi või midagi sarnast, mis muudkui kogus endale jõudu juurde. Seda pikka saba (ilmselt inflow´i) oli näha enne kohale jõudmist Simunast umbes 20-30 km kaugusele. Tegu oli ilmselt hästi organiseerunud süsteemiga. Panen pildi ka sellest: https://www.upload.ee/image/5931027/IMGP6022.jpg

    VastaKustuta
  49. Äikeseoht on siiski ka idas väike, kuna ilm on lauspilves ning see taandub hiliseimalt just ida-Eesti kohalt.

    VastaKustuta
  50. Estofex on igatahes Ida-Eesti esimese taseme ohualasse märkinud võimalike tornaadode ja rahe tõttu. Suurim labiilsus on arvutatud õhtuks ning selleks ajaks jõuab ehk vähemalt Lõuna-Eestis taevas selgeks minna.

    VastaKustuta
  51. Huvitav, kas 3. juuli ilm tuleb ohtlik?

    VastaKustuta
  52. Ainult idapiiril. Ütleme Valga - Paide - Loksa mõttelisest joonest idapoolt võib jälle hullu juhtuda.

    VastaKustuta
  53. Aa, selge. Siis tuleb kolima äikese nimel hakata.

    VastaKustuta
  54. Tipphetk on jah ilmselt täna õhtupoolikul. Edela-Eestis on hakanud selginema juba, see on positiivne märk.

    VastaKustuta
  55. Padise lähedal on üks pilv end kogumas, eks näis.

    VastaKustuta
  56. @ 1. juuli 2016 12:51

    Jah, lastele öeldakse, et põhjas on külm ja lõunas soe. Eesti puhul on pigem nii, et läänes on külm ja idas on soe. Sama ka äikese jaotumisega.
    Seega, mida ida poole, seda soojem - kuigi päikese asend on piki laiuskraadi koguaeg sama.
    Talvel on kõik termilised nähud siiski vastupidised.

    VastaKustuta
  57. See siin on ookeani mõju, et isotermid on pigem meridionaalsed kui tsonaalsed. Globaalselt on mitmes kohas teoreetilisest tsonaalsest jaotusest suuri kõrvalekaldeid hoovuste, ookanide-mandrite jms tõttu.

    VastaKustuta
  58. Ütlus, et loodus ei salli tühja kohta, on ikka õige küll. Mai oli rekordkuiv ja nüüd juuni rekordsajune. Ei jäeta siin midagi tasa tegemata.

    VastaKustuta
  59. @ 1. juuli 2016 14:31
    Kusjuures selle ütluse kohaselt justkui tundus/tundubki, et 2010. ja 2011. aasta suved olid rekordäikeselised 2015. ja senini ka praeguse, 2016. aasta arvelt.

    VastaKustuta
  60. Ehk et mida öelda tahan - 2010. ja 2011. suve äikeserikkus tehti/tehakse 2015. ja 2016. suvel äikesevaesusega tasa.

    VastaKustuta
  61. @1. juuli 2016 14:39

    Praegu ei saa seda kindlasti öelda, sest terve suvi on veel ees ja siin Kagu-Eestis oli möödunud kuu väga äikeseline. Kui pidasid silmas Loode-Eestit, siis ei vaidle sulle vastu.

    VastaKustuta
  62. Ka elukoht loodes ja siis alles kolm äikesepäeva olnud. Mõni kagupool loeb vist juba kahekohalisi numbreid.

    VastaKustuta
  63. Hetkel tundub nii, et üle Liivi lahe, suunaga Pärnumaa ja Viljandimaa, liigub juba äike.

    VastaKustuta
  64. Taas äike. Aga kui loode on loodusele tühi koht, siis miks seda sallitakse?

    VastaKustuta
  65. Konvektsioon kadus sama kiireti nagu tekkis. Järelejäänud rünkpilved eemalduvad itta.

    VastaKustuta
  66. @ 1. juuli 2016 18:51
    Sallitakse seepärast, et loodes on pisim oht tapvale kuumusele ja loodusjõududest tingitud kahjudele.

    VastaKustuta
  67. GFSi labiilsuskaarte tulueb võtta justkui lustlikku värvidemängu.

    VastaKustuta
  68. Kaleidoskoop missugune. Jah, sallivust tuleb vist arvestada vastavalt kohalikele tingimustele. Keegi uuris, kas on kunagi juhtunud, et loodenurgas on aasta jooksul rohkem olnud äikest kui kagunurgas.

    VastaKustuta
  69. Ma nägin päris ulmelist unenägu täna - HIRLAM näitas Türile 2 ööpäevaga 170 mm sademeid eesoleva külma frondiga.

    VastaKustuta
  70. Nõmmel rohkelt rünkpilvi ja jube lämbe.

    VastaKustuta
  71. Nõmmelt lõunas sutsu kakku näha rünksajukat.

    VastaKustuta
  72. Lämbus kasvab. Unenägu oli küll meeldivalt ulmeline, aga kes teab, kui kauaks.

    VastaKustuta
  73. Täna on see päev kui äikest ega vihma ei taha - plaan minna sõpradega ja tuttavatega mere äärde öist piknikku pidama, sest lausa 20 kraadi näitab hirlam saabuvaks ööks (edaspidi on see päevamaksimum mõnes kohas, paljudes alla sellegi).
    Vihm teeb vastikult rõskeks/märjaks ja äikesega on ohtlik. Ku eemalt möödub, on äike oodatud.

    VastaKustuta
  74. Loodame, et siis saate kuiva ja mõõdukalt palavat ööd. Praegu on saartel hoovihmade vöönd arenemas.

    VastaKustuta
  75. Plaan minna Suurupisse või Valklasse.

    VastaKustuta
  76. Saared teevad taas Loode-Eestile pika puuga ära :)

    VastaKustuta
  77. Hiiumaa kuulub vist ka Loode-Eestisse? Mõned vähemalt liigitavad nii. Eks näis, kas Lääne- ja Harjumaale ka jõuab.

    VastaKustuta
  78. Tore oleks tõesti, et ka homme õhtul ja ööl vastu 4. juulit äikest tuleb.

    VastaKustuta
  79. Mõeldakse vist ikka tänast (2.07) õhtut ja öö vastu 3 juulit.

    VastaKustuta
  80. Isegi kui äike Harjumaale jõuab (Keilasse-Vasalemma eelkõige), siis selle keskossa ehk Tallinna lõunaossa raudselt jälle mitte :(.

    VastaKustuta
  81. Nõmmel oli padukas ca 10 min tagasi, aga äikest polnud. Eks Soome lahe või Soome kohal tekib.

    VastaKustuta
  82. Tulin hetk tagasi Kabli rannast (Pärnu maakonas) ja mere peal paistis päris vägev rünksajukas Pärnu poole teel olevat. Tipp on ilusti jäätunud ja laiali valgunud, Ruhnus on ka sademeid andnud. Detektori andmeil selles pilves veel äikest ei ole esinenud. Aga ilusti liigub, visuaalselt nagu taandarenguid ei märganud. Kui kõik hästi läheb veab suunaga Tallinnasse välja. Viljandis igaljuhul on ilm vahelduva pilvisusega ja kohalikud pilved ei ole eriti kõrgemaks kasvanud, midagi on puudu.

    VastaKustuta
  83. @ 2. juuli 2016 18:47
    Jüri sõnade kohaselt on need õhumassisisesed äikesed. Neil on komme hajuda ööseks. Frontaaläikesed jõuaksid jah antud juhul Tallinnasse välja.
    ---------------
    Ise arvan, et see konkreetne pilv siia ei jõua, vaid pigem tekib mõni kohalik välkudeta äike siia lähemal.

    VastaKustuta
  84. Detektorid aina kihavad. Õige möll alles hakkab peale. Vaadakem, mis areng Läänemere kagukaldal on käivitunud.
    Öö tuleb igatahes huvitavate pilvedega.

    VastaKustuta
  85. Kui sa nüüd nende äikeste, mis asuvad praegu Leedu rannikul, trajektoori mõtteliselt endale ettekujutaksid, siis vähemalt minumeelest need küll Eesti territooriumit ei puuduta oma teel, võibolla vaid Lääne-Eesti saari parimal juhul. Iseasi, kui külmema õhumassi pealetung lükkab konvektsiooni rohkem sisemaa poole. Ma väga ei usu, et need on õhumassi sisesed äikesed seal allpool, ilmselt ikka külmem õhk tegutseb juba.

    VastaKustuta
  86. Nojah, päris vara sel juhul. Loodetavasti enne päikesetõusu front veel kohale ei jõua Tallinn-Pärnu joonele.

    VastaKustuta
  87. See konkreetne äike on mõne tunniga Saaremaal.

    VastaKustuta
  88. Täitsa mitu korralikku sajuala Loode ja Põhja-Eestis aga ei ainsatki välku, täiesti fenomenaalne ikka. :)

    VastaKustuta
  89. Peab vist hoopis Saaremaale kolima Kagu-Eesti asemel. Äikesepilved mere kohal on meeldejäävam vaatepilt kui sisemaal heinamaa kohal.

    VastaKustuta
  90. @ 2. juuli 2016 20:23
    Jah, sest siin on äikesehuvilised ;).

    VastaKustuta
  91. Hoiatusse lisatud märkus, et Mõeldakse vist ikka tänast (2.07) õhtut ja öö vastu 3 juulit.

    VastaKustuta
  92. @ 2. juuli 2016 19:22
    Ei imesta, et juba tegutseb. Tuul saab ju mööda merd vabalt puhuda, st hõõrdejõudu peaaegu pole. Mudelid seda ilmselt ei arvesta frontide arvutamisel.
    Teine asi hõõrdejõuga seoses on see, et külm õhk on raskem ja valgubki ilma takistusteta sooja õhu alla. Kõrgustes on front vist Gdanski-Gotlandi joonel, aga aluspinnal ilmselt juba mere kagu- ja idakalda rannikul. Sellisel juhul on ilmamuutus oodatust mitu tundi varem kohal. Ehk et näiteks Viljandis peaks tuul läände pöörduma kella 12 ajal, aga pöördub juba kell 8. Jne.
    ------------------------------
    Jah, näha on konvektsiooni nihkumist sisemaa poole. Nn "külma õhu lööklaine" levib sooja õhu all ilmselt. Pärineb tõenäoliselt selle suure kolde märjast allapuhkest, vms.

    Jüri ehk oskab seletada paremini minust.

    VastaKustuta
  93. Imelik, et Soomest saabuvad äikesed lammutab laht alati ära, aga Eestist lahkuvaid hoopis võimendab. (Soome lahel tekkis äike siit lahkunud pilvesse)

    VastaKustuta
  94. Troposfääri front peaks siin olema õiges kohas https://www.aro.lfv.se/Links/Link/ViewLink?TorLinkId=229&type=MET, aga jah, uued kolded tekivad puhangufrontide jms häiringutega, sest õhumass on labiilne ja iga tõuge võib põhjustada kiiresti uue äikese tekke.
    Ida-Eestisse jõuab front siiski vast päeva jooksul ja seal saaks siis ka äikesejahi teha.

    Võib olla on nii, et see äike, mis Eestis tekkis, on sooja niiske õhumass kohal, mis lõunavool kaasa toonud, aga põhjast tulevatel ei ole sellist pehmendavat patja, vaid sõltub teravamalt aluspinnast - merel hajub rutem.

    VastaKustuta
  95. Aktuaalses kaameras mainiti trombiohtu homseks.

    VastaKustuta
  96. Viljandist läänes ja lõunas on juba lauspilvisus paista, mis varjutas päikseloojangu. Läbi selle tiheda pilvisus on näha ka hiiglaslikke rünkpilvi.

    VastaKustuta
  97. Saaremaa saab täna öösel mitu järjestikkust aktiivset äiksest.

    VastaKustuta
  98. Jah, paistavad need piksed siiagi. Postituses ka mõned uskumatud rünkpilved.

    VastaKustuta
  99. Huvitav läpakas näitab seda ,et hoiatuse kuupäevad sulgudes parandatud aga nutikas (android op) näitab ainult seda vigast teateosa. refresh ei aita.

    VastaKustuta
  100. Soome ilmateenistuse hoiatus Ida- Soomele:
    Kymenlaakson, Etelä-Karjalan, Etelä-Savon ja Pohjois-Savon maakunnissa kehittyy iltapäivällä ja illalla ukkoskuuroja, joiden yhteydessä esiintyy erittäin voimakkaita ukkospuuskia, yli 25 m/s. Severe thunderstorm warning: Provinces Kymenlaakso, South Karelia, Etelä-Savo and Pohjois-Savo: In the afternoon and in the evening severe thunderstorms can produce very strong wind gusts, over 25 m/s.

    VastaKustuta
  101. Ja juhtuski see, mida arvata oli - äike ilmub pilvedesse alles Soome lahele jõudes ja Soomes.
    ------------
    Eelolev ööpäev näitab, kui sitt äikesekliima Tln ümbruses on - täna ja homme öösel äike Saaremaal ning homme lõunal Ida-Eestis.

    VastaKustuta
  102. Siis peab taas jahil käima, enne kolimist muu ei aita.

    VastaKustuta
  103. Viljandis äike.

    VastaKustuta
  104. Kas oleks võimalik saada seda komposiitpildi veidi pilemat ajalugu järele vaadata kuskilt, olen kahjuks selle lehekülje ära unustanud

    VastaKustuta
  105. http://www.ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/

    VastaKustuta
  106. Jälle lükkab kõik suure äikse ilusti Viljandist mööda Lõuna-Eesti peale. Algselt tundus, et tuleb otse linna välja aga nüüd põhimõtteliselt pöörab itta, lahe vaikus kerge vihmasabinaga. Lootusetu teema. :)

    VastaKustuta
  107. Oleme Rõngu lähedal meeletu alasimassiivi lähedal ja läheneme Valgale!

    VastaKustuta
  108. Valgas on võimas äike jah. Ilusaid elamusi!

    VastaKustuta
  109. Kellega sa seal oled Jüri?

    VastaKustuta
  110. Kas see Läti-Valga äike liigub üle Kesk-Eesti põhja suunas ka nagu mõned aastad tagasi??? Mäletan ükskord tuli sarnane massiivne äike lõunast otse üle Kesk-Eesti. Purustused olid suured, minuteada läks siis Väike-Maarja kirikutorn..

    VastaKustuta
  111. See torm oli 8. augustil 2010. aastal. Läti- Valga äike liigub jah põhja, aga kaldub ka veidi kirdesse. Tartumaa ja Jõgevamaa on selle äikese trajektooril. Loomulkult oli 8. augusti äikesetorm võimsam kui praegune.

    VastaKustuta
  112. Njah, Tartu saab küll ägeda äikse lähi aja jooksul.

    VastaKustuta
  113. Tartus metsik äike, tuul ja paduvihm.

    VastaKustuta
  114. Tallinnas Nõmmel oli äikesemürinaid idas ja kagus kuulda kella 14 ja 14:15 vahel. Nüüd vaikus.

    VastaKustuta
  115. Ilus oli aga otsa sai... Päike hakkab välja tulema. Ei mäletagi enam, millal viimati sellist äikest ja vihma Tartus oli. Ikka hea hulk aastaid tagasi. Tegelikult kõige ägedam äike, vihm ja padukas väga kaua ei kestnudki - ca. 15-20 minutit ainult. Aga välke oli väga palju, sh. lähivälke ja pilv-maa välke. Müristamised kärgatasid iga mõne sekundi tagant, teravalt nagu kahuripaugud. Ja kui siis pagi ja vihm algasid, oli õhk korraga vihmast piimvalge. Panin algul ka kaamera akna taha üles, aga see tuli ruttu ära korjata, kuna vesi tuiskas sinnagi sisse. Eks näis, kas peale kuivamist on veel töökorras. Rebase tänaval voolas vesi nagu jõgi, sõiduteel oli oma 10-15 cm vett. Rahet huvitaval kombel ei tulnud. Küllap see vihane äike kusagil kurja tegi, sest kohe, kui suurem raju hakkas üle minema, oli õige mitmel korral päästeautode sireene kuulda.

    VastaKustuta
  116. Kas öösel liigub veel mingi front üle Eesti või mis äikest ja tugevat sadu ilmateenistus lubab?

    VastaKustuta
  117. Ei tule siin enam midagi - see mida ilmteenistus ööseks lubab käis möödunud öö kohta.
    Edaspidi terve nädala jooksul tavalised hoovihmad. Mõni välk eksib ka mõnda pilve ära ja sooja tuleb kuni Reedeni (k.a) vahemikus +17...+21. Heina või puhuseilma näha esialgu pole.

    VastaKustuta
  118. puhkuseilma tahtsin öelda

    VastaKustuta
  119. Yess, mul hakkab homsest puhkust, rõõmu kui palju siis ju! Samas, isegi hästi oli täna Viljandis äikesega, sest see oli täiesti kohal. Lausa 1h välgutas siin umbes 10-15 sekundise intervalliga. Tugevust ei ole mõtet teiste maakondadega küll võrrelda, aga võib rahule jääda. Küll kord augustis ikka midagi võimsamat ka siia satub. Kena frontaaljoon on tekkinud nii ca 5000+km.

    VastaKustuta
  120. No ilmateade kehtib kindlasti TULEVA (04.07) öö kohta, sest õhutemperatuurid ja tuulesuund vastavad puhtalt praegusele olukorrale. Eks see äikesehoiatus on antud igaksjuhuks, sest temperatuurid langevad vägagi madalale peae keskööd. Täna ehk 03.07 öösel oli valdavalt +15 - +20 ja selginemist ei toimunud saartel vaid vastupidi. ;)

    VastaKustuta
  121. Olin Aigari, Eda ja Kaareliga. Ehk õhtu jooksul saab ülevaate.

    VastaKustuta
  122. Minu meelest, ei jää tänane äike viimaseks Tartus ja Võrus. Jälgige radareid. Jüri, ootan huviga kokkuvõtet, kuna Valgas tundus äike olevat kõige ägedamas staadiumis.

    VastaKustuta
  123. Huvitav kas sellele pikale frondile on tekkinud väike osatsüklon kuskile Leedu idapiirile ,et üritab nagu pilvi tagasi suruda lääne suunas ?

    VastaKustuta
  124. Mis edasi saab? külmad päevad või saame kuumust veel?

    VastaKustuta
  125. Huvitav olukord praegu jah, justkui tõmbaks tagasi neid sajualasid. Lõuna-Eesti piiri äärde on üks massiivne pilv juba jõudnud.

    Mis järgmine nädal saab? Tavaline jahedapoolne Eestimaa suvi koos hoovihmadega. Kuumust ei saabu lähiajal.

    VastaKustuta
  126. Pagisid väga ei registreeritud. Kahjustuste järgi võis mõnes kohas üle 25m/s kindlasti olla. Kohati Valgamaal terved metsad maas.

    VastaKustuta
  127. Jumaltänatud, et Tallinnas selliste pagide oht võib öelda et nullilähedane.
    --------------
    Prognoositud 30 mm laussadu jääb ära ilmselt. Vähemalt Tallinna ümbruses kindlasti.

    VastaKustuta
  128. Nii, uuendasin blogi, kuid veel pooleli, sest pole veel jahist ülevaadet, kuid see tuleb.

    VastaKustuta
  129. Mitte [seekord] ei tabanud raju Tartut, vaid sel aastal saabki Tartu kõik eelnevad möödaläinud äikesed tagasi. Teiseks vist täpselt kuu tagasi tabas ka Just Tartut meeletu raju.

    Teine äikesega hiilgav koht on Valga tänavu.
    ------------------------------------------------
    Sisetunne aimab, et tänavune aasta tulebki selline, et saared ja Ida-Eesti saavad möödunudaastast tublisti enam äikest, kuid meridionaalne Kesk-Eesti (Pärnumaa, Raplamaa, Harjumaa) vähem möödunud aastast.

    VastaKustuta
  130. Tallinnas ehk 3 mm uleb sademeid tänases kuupäevas.

    VastaKustuta