esmaspäev, 20. juuli 2015

30. nädala ilm (20.–26.07.2015)

Kommentaariumi link
Õhtulehes avaldati artikkel vesipüksidest: http://www.ohtuleht.ee/686269/vesipuksid-keerlesid-vurridena-vaikesel-vainal
TV3 18. juuli ilm- ja äikesehuviliste kokkutuleku kajastus: http://www.seitsmesed.ee/ilm/uudis/2015/07/19/jogeval-raagiti-ja-arutati-ilma-ule/
17. juulil anti teada Rakkest, et sajab jääpurikaid. Algul tundus, et tegu on jää- või äärmisel juhul lumekruupidega, aga võimaliku võtme andis Priit Retsep, kes kirjeldab (kirjaviis muutmata): Tegu võib olla liitunud lumekruupidega korra lapsena olen näinud ,sadas ca 7-cm pikkuseid,tikutopsist pikemad kergelt koonuses pulgad maha,muist purunesid maapinnal,muist mis kõvemad olid tulid ühes tükis maha,nagu vahtplastist lõigatud,mudides pudenesid kuulikesteks.

26. juulil jääb Eesti ilma Rootsi kohale jõudnud aktiivse tsükloni serv. See tõi kohale sooja ja väga niiske õhumassi ja kohati tugeva saju, kuid äikest pole veel olnud, vt http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/arkisto.php?pvm=20150726. Kuigi Ilmateenistus on hoiatuse andnud, ei pruugi äikest tulla (suurim võimalus on padukagus, kus ka kõige soojem – üle 25 °C).
Öö jooksul on oodata tuule tugevnemist. Samas lämbe kuumus tõrjutakse Venemaale. Ülejäänud nädala ilma jäävad kujundama läänetsüklonid, mille idaservas on sagedaste hoovihmadega ilm, arvatavasti on mõnel päeval ka äikest. Sooja on päikeselisema ilmaga paar kraadi üle või alla 20 °C, (öösiti enamasti üle 10 °C), saju ajal muidugi vähem.

Eesti jäi sooja sektorisse, aga äike rohkem ida poole ehk tervenisti kuuma õhumassi, nagu see on tavaline ebapüsivusjoonte korral http://www.sat24.com/en/bc?ir=false.

25. juulil oli peamiseks ilmamäärajaks Venemaa antitsüklon, mistõttu ilm püsis juba rahulikum, kuid mitmel pool üsna pilvine ja seetõttu polnud oluliselt soojem. Taani kohale jõudis aktiivne tsüklon, mille idaservas jõudsid ülemise kihi pilved juba keskpäevaks saarteni ja pilvisuse tihenemine levis õhtu-öö jooksul kiiresti üle kogu maa. Sadama hakkas siiski alles õhtul alates saartest. Sooja frondi tõttu ei saa ka äikest välistada.
26. juulil on Eesti kohal tsükloni soe sektor, kus on südasuviselt soe õhumass, suur on sajuvõimalus, on teatav äikesevõimalus (vt GFS mudeli prognoositavaid diagramme: http://laguja.meteo.net.ee/diagrammid.html).

Sooja frondi äikesed on aktiivsemad öösel ja hommikul, aga ka mere kohal, päeval nõrgenevad. See äike areneb frontaalpinnal, millelt kerkivad termikud, kuid külma frondi korral arenevad äikesed selle ees ebapüsivusjoonel tsükloni soojas sektoris või antitsükloni servaalal (http://sat24.com/en/scan?ir=false).

Raudsel teel helkivate juurde. 24.07.2015. Ain Vindi ‎foto

Seekordki olid polaarmesokad päris korralikud. 25.07.2015 kl 0.34 Laagris.

24. juuli ilma määras Läänemere regioonis Karjalasse ja Loode-Venemaale liikuva tsükloni lõunaserv, samas Poola kohalt kirdesse liikuva antitsükloni põhjaserv. Seetõttu oli ilm küll peamiselt sademeteta (ainult Virumaal sadas kohati hoovihma) ja võrdlemisi päikeseline, kuid üsna tuuline (Soome lahel ja põhjarannikul ulatusid läänetuule puhangud kuni 19 m/s).
Nimetatud antitsüklon liigub edasi lõpuks Venemaale. Selle lääneservas asendub läänevool lõunavooluga, mistõttu kohale jõuab soojem ja niiskem õhumass. Ühtlasi jääb see aktiivse tsükloni sooja sektorisse, mis saabub Eesti kohale 26. juuliks. Kuna aktiivne tsüklon jääb ilmselt Rootsi kohale, siis tormituul Eestini ei ulatu, aga sadu ja äikesevõimalus küll, kuula Merikese ilmateade ja vaata YLE animatsiooni. Saju osas on ilmselt jälle suuri küsitavusi, kas ja kui palju, st igale poole ei pruugi jõudagi (sarnane olukord oli 20. juulil.
Edaspidised päevad on läänetsüklonite kujundada, mistõttu õhutemperatuuri või sademete osas suuri muutusi ette näha ei ole.


24. juulil möllas Soome lahel juba sügishõnguline torm. Käisin seda möllu lähemalt vaatamas ja sattusin paar korda pritsmeteks pihustuva laine sisse, ikka Meriväljal.

23. juulil mõjutab Eesti ilma madalrõhuvöönd, mille üks lohkudest liigub üle Eesti, tuues kaasa laussaju, kuid juba kohati selles ees sajab ka hoovihma, äikesevõimalus on väike. Lõuna pool (Poola, Leedu, Valgevene) tungis soe ja väga niiske õhumass põhja poole, moodustades sekundaarse sooja sektori, mida piiritelesid ulatuslikud äikesed.
Tsükloni mõju püsib ka 24. juulil, nii et hoovihmade võimalus on suur. On võrdlemisi tuuline. 25. juulil muutub ilm vaiksemaks ja soojemaks, kuid samal ajal tekib kontrastsete õhumasside piiril Lääne-Euroopas aktiivne tsüklon. 26. juulil on oodata selle idaservas saju saabumist ja tuule tugevnemist. Kuna tsüklon on prognoositavalt kompaktne, siis selle läheduses on tormi oodata. Kas tuule poolest torm ka Eestisse jõuab, oleneb tsükloni möödumise kaugusest.

Saju ootel (23. juulil Kiiu lähedal Harjumaal)

23.07.2015 lahkuv rünksajukas, mis tõi eelnevalt Tallinnasse vihmaraju.


Pilvestik polaarmesokatega 24.07.2015 kl 0.00 Laagris.

22. juulil oli ilmategijaks Läänemere regioonis Põhja-Euroopa kohal olev madalrõhuvöönd, mille üks kese liikus öösel üle Lõuna-Soome itta, tõi sademeid, õhumassivahetuse, tugevama tuule. Päev jätkus pilviselt, sisemaal on nõrku sajuhooge (äikesevõimalust pole), kuivem ja päikeselisem oli Lääne-Eestis. Hiljem levis päikeselisem ilm ka ida poole.
23. juuli ööseks tuleb Eesti kohale lauge kõrgrõhuhari ja sajuvõimalus on väike, aga päevaks saabub järjekordne lohk, mis toob pilvisuse tihenemise ja saju kaasa. 24. juulil võib oodata kuivemat, aga tsükloni lõunaservas tuulist ilma.
Kuna õhumaside kontrast on Lääne- ja Kesk-Euroopa kohal suur, siis on oodata aktiivse tsükloni teket, mis mudelarvutustes püsib endiselt ja liigub tõenäoliselt Skandinaavia või Läänemere kohale. Eesti kohale jõudes ei pruugi selle soe sektor jõuda sulguda, mistõttu südasuviselt soe õhumass jõuaks sel juhul kohale (vähemalt 10 °C isoterm), samas ilm võib olla pilves ja sajune, on äikesevõimalus. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäevaks (26.07.) jõuab Kesk-Euroopast Läänemere äärde madalrõhkkond ja toob kaasa rohke saju. Suureneva temperatuurikontrasti tõttu on tõenäoline ka äike. Tuul puhub öösel lõunakaarest ja tugevneb. Päeval paisuvad edelatuule puhangud sisemaal 15, rannikul 20 m/s. Sooja öösel 12...16, päeval 17...21°C. Kui õhuvool enam lõunasse kaldub, siis võib Kagu-Eestisse jõuda südasuvine soojus (~25°C). 


Nädalavahetuseks prognoositakse tõelist sügistormi: http://yle.fi/saa/ennuste/.


16.07.2015 kell 19:19-20:39 Kiia lähistel. kaamerateks Pentax K5 ja Nikon D200 säri 1/60 - 1/200 suurem osa on käest pildistatud (pilte on rohkem, siis vaid üks neist). Andres Neumanni foto

21. juulil määras Eesti ilma Kesk-Euroopast Läänemerele ulatuv kõrgrõhuala. Seetõttu oli ilm valdavalt päikeseline, kuid pärastlõunal alates saartest pilvisus tihenes ja hakkas sadama, sest läänest lähenes madalrõhulohk. Hiljem jõudis sadu mandrile, kuid see oli rohkem või vähem hootine kui suurt maa-ala kattev lausvihm. Põhja-Eestist läks kohati üle koguni kerge vihmaraju, kuid äikest polnud.
Ilm jääb järgmistel päevadel samuti tsüklonite mõjutada: nende lõunaservas on vihmahood sagedased, aeg-ajalt võib tuul olla võrdlemisi tugev. Aktiivne tsüklon võib saabuda 26. juulil Läänemere kohale. Selle soe sektor ulatuks küll Eesti kohale, kuid kuuma võimalus on väga väike, pigem on pilves ja sajune ilm.

16.07.15 21:12, Pärnumaa,Saarde vald,Leipste Küla, Rehemaa. Foto: Ants Arukask

Äikeseline ja raheküllane nädal on läbi. Asemele tuleb varasemaga sarnane ilm: sageli vihmahoogudega ja jahe või mõõdukalt soe, sest püsib läänetsüklonite ülekaal. Soojemaks ja kuivemaks võib kujuneda 21. juuli.
20. juulil mõjutas Eesti ilma üle Leedu ja Valgevene kirdesse liikuv osatsüklon. Seetõttu läks öösel kohati sajule, kuid sadu ei jõudnud kaugeltki kõikjale. Päeva jooksul sadas hoovihma ja oli äikest ka sisemaal (hommikul peamiselt Lääne- ja Lõuna-Eestis), kuid need olid väheliikuvad. Sooja oli pilvise ilma tõttu alla 20°C.

Äike 20. juulil Nõmme kohal
Teine äike 20. juulil nähtuna ilm.ee katuselt.

36 kommentaari:

  1. Sel aastal pole 26...29. juulil traditsioonilist juuli viimase kolmandiku kuumalainet oodata, nagu viimasel 5 aastal järjest on siis olnud.

    VastaKustuta
  2. Jah, isegi 2012. a sattus kuumalaine just sellele ajale. Kuumalainet näha ei ole, kuid mingi GFS arvutus näitab 26. juuliks (Euroopa mudel hilisemaks) läänetsükloni soojas sektoris südasuviselt sooja õhumassi kohalejõudmist. See võib muidugi veel korduvalt muutuda.

    VastaKustuta
  3. @ 20. juuli 2015 11:32

    Aga juuli esimese kümnendiku kuumalainetega on sama asi ju olnud 5 aasta vältel. Sel aastal samuti oli juuli algus kuum, eriti veel tänavust suve arvestades.

    VastaKustuta
  4. Väga madalal põhjataevas on/olid polaarmesokad!

    VastaKustuta
  5. Kibunas olid 2.37 sellised: http://www.upload.ee/image/4854452/DSCN0703-001.JPG

    VastaKustuta
  6. @ 21. juuli 2015 13:25
    Aitäh!
    Paraku ise pidin varem magama minema, sest enamik inimesi elavad selleks, et ligemale pool sajandit tööl käia, mina nende hulgas.
    ------------------------
    PS! Jüri, kuidas nende eraldajatega siis ikkagi on, kas kellaajas võib siis Eesti õigekirjas punkti kasutada?
    Minu õpetaja ütles, et kellaaeg kirjutatakse Eestis kooloniga ning kümnendmurd komaga.

    Hoolikas lugeja on minu kommentaarides täheldanud, et asendan kellaajas punkti ise kooloniga.

    VastaKustuta
  7. Jah, selle tööga on nii, et mingi elatusallikas ju peab olema ja enamasti on tööaeg kindlaks määratud. Ma püüan hakkama saada vabakutselisena, et kasutan aega nii nagu paremaks pean, peaasi et nt mingid artiklid, koolitused vms on valmis tähtajaks ja see on tasustatav.

    Keelereeglitest. Minu teada on kellaajas kooloni kasutamine rahvusvaheline standard, mida VÕIB kasutada, aga EI PEA. Eelistada võiks Eesti kellaajastandardit, mis käib punktiga.
    Sellel lingil on eraldi lõik kellaaja ja ajavahemike kirjutamise kohta:
    http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?id=74&p=2&p1=10. Kümnendmurd käib jah komaga.

    VastaKustuta
  8. tundub et ööpilvedega on selleks hooajaks kõik, sest kõik prognoosid on suht pilves nagu ilmataatki, kuid aina kottpimenevate ööde tõttu "laskuvad" mesokad üha enam horisondile, mis aga eeldab üha enam selget ilma - lõpuks lausselget, mida aga pole ette näha.

    VastaKustuta
  9. No andku jumal, et vähemalt veel üks nädalane kuumalaine tuleks, tuttavatega rääkides ainuke teema ongi, kui halb suvi on ja sooja pole.

    VastaKustuta
  10. Seda ilmselt ei tule. Tuleb leppida, et sel suvel 30 piir jääb ületamata. Aastad pole vennad, nagu rahvatarkuski ju ütleb.

    VastaKustuta
  11. Paistab, et pühapäev tuleb saartel väga tormine.
    https://www.scribblemaps.com/create/#lat=58.991774038847204&lng=25.101699829101562&z=7&t=terrain

    VastaKustuta
  12. Jah, seda uudist, et tuleb suvine torm, on meedia täis, nt http://ilmateade.delfi.ee/uudised/soomele-laheneb-nadalavahetusel-suur-suvetorm?id=71974681
    http://www.mtv.fi/uutiset/kotimaa/artikkeli/viikonloppuna-saa-muuttuu-dramaattisesti-harvinainen-myrsky-lahestyy/5234452
    http://yle.fi/saa/ennuste/

    VastaKustuta
  13. praegu siia tulles ja neid uudiseid nädalavahetuse "tormist" lugedes läksin suures õhinas wetterzentrale tuuleväljundit vaadatama, sest polnud siiani teadlik sellest ning arvates et lõuna-soome kohal asub roosa toon(50kt), sain suure üllatuse osaliseks kui see ala oli kergelt kollakas(ega eelmised väljundki suurt paremad pole). eelmisel sügisel kui tormid olid iganädalased ja sõrvel mõõdeti tuule kiiruseks 38,6 m/s siis sellele eenevalt ei kuulutatud ka sellist maailmalõppu nagu praegu, aga nüüd tituleeritakse 20m/s tuuled "SUUREKS SUVETORMIKS" ja veel 4 päeva enne tähtaega. Kujutad Sa ette???
    TÄiesti uskumatu mida võib üks mõttetu suvi korda saata!!!

    VastaKustuta
  14. Ilmselgelt on 20 m/s suvel kordades ohtlikum, kui talvel (kuna puudel lehed --> tuuletakistus). Kui talvel ja sügisel võivad tuuled 20- 25m/s tuua kaasa minimaalselt kahjustusi, siis suvel võivad tekitada sellised tuuled juba väga suuri kahjustusi. Seega kui sa ikka ei tea ära tule siia niisama lahmima (mõeldud viimasele kommentaarile).

    VastaKustuta
  15. Jah, 20 m/s tsüklonaalne torm on südasuvel haruldane sündmus ja pälvib õigustatult palju tähelepanu, eriti nagu eelnevalt mainiti, on lehes lehtpuud tormiõrnemad.

    VastaKustuta
  16. Klimaatiliselt ja sünoptiliselt see tänavust "suve" arvestades eriti ime ju pole, sest tsüklonite seerias on tormisus ootuspärane.

    VastaKustuta
  17. No siin Tallinnas on suvetormid sama haruldased või isegi tavalisemad kui tormipagid.

    VastaKustuta
  18. Kahjustused ei tee ju tormi ennast suuremaks või väiksemaks; meedia on see, kes seda teeb. Rääkides ainuüksi tuulekiirustest, olen 23. juuli 2015 12.18 öelduga igati nõus, sest Delfi või mõni teine kommertsleht on nüüd küll viimane, kes lehtpuudest tulenevaid ohte suuremaks või väiksemaks oskaks hinnata. Sügisese tormihooaja alguses tembeldatakse alati esimesed tugevamad tuuled "orkaaniks" ja kevadel äikesehooaja esimesed pagid "tornaadoks". Kui need aga igapäevasteks/iganädalasteks nähtusteks saavad, siis ei pöörata neile enam pooltki nii palju tähelepanu, hoolimata sellest, et olud on tegelikult tunduvalt karmimad. Siinkohal võiks tõepoolest süüdistada pikka aega kestvat igavat ja stabiilset ilma ning sellele järgnevat äkilist kontrasti.

    Ilmateenistuse ilmaprognooside osakonna juhataja Taimi Paljaku sõnul pole pühapäevaks lubatav torm Eesti tingimustes midagi erakorralist.

    VastaKustuta
  19. Katastroofiline küll mitte – tegu ei ole ilmselt 1967. a augustitormiga, kui tuule kiirus ulatus üle 30 m/s, aga juuli kohta on see (puhangud 23 m/s ja rohkem) küll ebatavaline/harvaesinev. Selle väite ümberlükkamiseks tuleks esitada nimekiriprognoositavaga sarnase tugevusega tormidest Eesti juulis, nt viimase 10-15 a jooksul.

    "Siinkohal võiks tõepoolest süüdistada pikka aega kestvat igavat ja stabiilset ilma ning sellele järgnevat äkilist kontrasti." – Aga suvel ju täpselt nii ongi, et tsüklonaalseid torme on harva või väga harva, aga sügisel ja (soojal) talvel on see palju tavalisem. Pole siis ime, et juulis ettetulev tsüklonaalne torm Läänemere regioonis pälvib tähelepanu (meedia mõju jätaks kõrvale).

    VastaKustuta
  20. Ebatavaline ehk küll, sama ju ka öökülm, aga et sellega hakata nüüd meedias inimesi hirmutama... hmmm.

    VastaKustuta
  21. Ma teeks siinkohal siiski vahet, kas tegu on millegi ebatavalise või hoopis ohtlikuga. Tähelepanu võib see muidugi pälvida, kui kõne all olev sündmus on fenomenaalne, aga praeguses olukorras kajastab meedia seda pigem hoiatusena kui haruldase ilmanähtusena.
    Miks muidu mainib sünoptik, et tegu pole millegi erakorralisega.

    VastaKustuta
  22. Jah, siis on rõhuasetus vale, sest see küll on ebatavaline, aga ilmselt mitte üleliia ohtlik (või ei peaks seda ohtlikkust niivõrd fetišeerima).
    Tallinnas 23.07.2015 õhtul tugevaid hoovihmu põhjustanud pilv itta eemaldudes:
    http://www.upload.ee/image/4859531/DSCN1567-001.JPG
    http://www.upload.ee/image/4859544/DSCN1584-001.JPG

    VastaKustuta
  23. GFS ennustus on ikka päris nadiks jäänud selle - hetkel olematu - tormitsükloni osas.
    Mandri-Eesti lausa sügavsiniste toonidega alas, mis tähendab tuult puhanguti kuni 10 m/s.

    VastaKustuta
  24. Kuulake ALATES 01:26-st olevat võrdlust:
    http://www.reporter.ee/2015/07/23/kuidas-valtida-aikesekahjusid/

    Tulemus pole üllatav.

    VastaKustuta
  25. Saksamaa ja Poola saavad huvitavaimate ilmariikidena mitmekesisust juurdegi - saabuv tormitsüklon toob suvelgi neisse tugeva tormi, rohke saju ning äikese. Viimased on Eestis vähetõenäolised.

    VastaKustuta
  26. ei tahaks nagu hästi uskuda, et 26.07 ehk homme Eestis mingit äikest tuleb. sooja sektori suhtes sarnane olukord 6., parimal juhul 8 juuliga.

    VastaKustuta
  27. Päris kiiresti läheb pilve kõrgustes ma vaatan. Sat24 pealt ilmekalt näha, et tunnis ca 100 km liigub see pilvemass merelt. Kui pilvisuse servaala ei haju, siis 3 tunni pärast on terve Lääne-Eesti ning 6 tunni pärast ilmselt ka Ida-Eesti lauspilves, samas saartele võib õhtuks juba sadu jõuda - ligemale 12 tundi prognoositust varem.

    VastaKustuta
  28. kuhu see lubatud päikeseline ilm jäi? hetkel pmst lauspilves ju.

    VastaKustuta
  29. Kesk-Eestis on terve päeva päike paistnud, 23 kraadi.

    VastaKustuta
  30. nojah, siin põhjaeestis sakus oli vaid hommik ja ennelõuna päikesega, kella 13-st pmst lauspilves. keskeesti pool on jah sinise taeva alasid näha.

    VastaKustuta
  31. Laagris oli ka ikka päikest omajagu, nüüd on korraks veidi pilvi päikese ees. Kui on päikeseline ilm ja õhk küllalt niiske, siis konvektsiooni tõttu ju arenevad pilved ja eks niiskem on ikka mere lähedal, kus pilvi tekib rohkem, vt kastepunkti: http://laguja.meteo.net.ee/obs/img/td.png

    VastaKustuta
  32. Ilmateenistuse radari järgi on sadu JUBA saarteni/-le jõudnud. Vist taaskord paneb ilmat.suuresti pange - seekord siis ajaliselt.

    VastaKustuta
  33. @ 25. juuli 2015 18:26
    Aktiivsete tsüklonite puhul on ilmarindel kiirustamine ootuspärane - st pole mingi ime, et nt tänane sadu prognoositust 6..12 tundi varem kohale jõuab. Ju siis on tsüklon prognoositust aktiivsem.
    -------------------------
    Nt Wetterzentrale ennustus on tegelikust 6 tundi maas - ehk et 26.07.2015 00Z väljund näitab tegelikkuses juba tänast 18Z olukorda.
    Arvan, et praegu Baltimaade Läänerannikule jõudev frontaalsadu jõuab Mandri-Eesti läänerannikule juba kella 0 ja 1 paiku öösel.
    HIRLAMi mudel aga näitab alles et kella 7 ja 8 paiku hommikul. Arvestades, et pilved liiguvad 15 minuti jooksul umbes poole Saaremaa suuruse vahemaa, tundub nii hiline jõudmine ebatõenäolisena.

    Tallinnasse paistab see sadu jõudvat umbes kella 3 paiku öösel.
    ------------------------------
    Praegu Liivi lahel olev sadu jõuab mandri rannikule umbes pooleteise kuni 2 tunni jooksul - Tallinnasse umbes kella 23 paiku.

    ------------------

    NB! Need on siiski kõigest minu ennustused ning kellaajad kehtivad sel juhul, kui sajualades ei teki "ülemääraseid väljasopistusi".

    VastaKustuta
  34. Väga kummaliselt naljakas - Kirde-Eestis on oražika radarikajaga rünksajukad olnud, aga MITTE AINSATKI välku pole registreeritud.
    --------------------------
    Õhumassi ajastus oli vale - nagu alati sel suvel - seetõttu äikest polegi Eestis täna. Olnuks õhumass eile saabunud 5 tundi varem või hoopis täna 5 tundi hiljem, siis madistaks siinmailgi nii nagu eile Poolas-Leedus ja Läänemere lõunaosas ning täna Venemaal-Valgevenes.
    Äikesteks soodne ala oli arvatavasti selle sajuala ümbruses, mis täna ööst kuni ennelõunani üle Eesti liikus - halvim ajastus üldse.

    VastaKustuta
  35. Ei tea, kas asi on ainult ajastuses, ilmakaardi järgi ei ütleks: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015072612_0.gif. Kui õhumass on piisavalt soe ja niiske, siis on sooja frondi äike ikka öösel ja hommikul aktiivseim (hommikune aeg: http://www1.wetter3.de/Archiv/GFS/2015072606_0.gif).

    VastaKustuta