esmaspäev, 18. mai 2015

21. nädala ilm (18.-24.05.2015)

Kommentaariumi link

24. mail tugevnes edela-kirdesuunaline, kuid üsna lauge kõrgrõhuhari, mille mõjul oli öö selge, aga kohati öökülmadega. Päev on enamasti päikeseline ja soojagi üle 15°C. Kuna tegu on juba mai lõpuga, mistõttu päike soojendab maapinda intensiivselt ja kõrgrõhuhari on lauge (nõrk), on vähemalt sisemaal hoovihma võimalus – tõepoolest kogunes allatuult, st Virumaale, hoogsajupilvi.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Seega neist esimesel päeval on ülekaalus päikeseline ilm: sooja tuleb sisemaal ja maatuulega rannikualadel ilmselt 20°C lähedal, aga teisel päeval on suure tõenäosusega pilves ja vihmane – sel juhul jääb õhutemperatuur vaatamata soojemale õhumassile 15°C ümber.
26. mail peaks edelast Eesti kohale jõudma frontaaltsoon. Selle soojel küljel ehk sooja õhumassi sees on väga suur äikeseline ala, mis võib ulatuda Eestissegi. GFS sademeprognoos näitab tugevaid sademeid: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn604.gif, mis võib viidata sarnasele olukorrale, nagu oli 28. aprillil või 21. mail: suurem osas Eesti laussaju haardes, aga lõuna- ja idaserva võib jaguda palju äikest.
27. mail tõrjutakse kuum ja niiske õhumass idapiiri taha, mistõttu läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus küll väheneb, kuid sisemaal siiski püsib hoovihmade võimalus. Õhutemperatuur jääb praegusega sarnale tasemele ehk päikeselise ilmaga üle 15°C. Öökülma võimalus on siis, kui selge ilmaga ulatub Eesti kohale 0°C või madalam isoterm, nagu oli möödunud ööl (sondeerimine).

23. mai varahommik Pangodis. Eero Hermanni foto

23. mai ilma kujundas madalrõhulohk, mis mis muutis ilma hommikuks tuulisemaks ja pilvisemaks (sademeid tuli vähe ja mitte igal pool), kuid selle mõju vähenes: õhtuks ilm selgines. Sooja oli enne külma fronti Ida-Eestis kuni 16°C, hiljem pilvede all 10°C ümber ja seejärel päikese toel taas kuni 15°C.
24. mail määrab ilma küll lauge kõrgrõhuhari, kuid see ei suuda vähemalt sisemaal hoovihmade eest kaitset pakkuda, vaid terav maipäike peaks aitama tekitada piisavalt konvektsioonivoole ja seega vastavaid pilvi, millest võib vihmahoog tulla.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Õhumasside piiriala (frontaaltsoon) jääb esialgu merele, kuid 26. mail otse Baltikumi kohale, mis loob tingimused tugevateks sademeteks ja äikesteks, eriti kui tekib lõunatsüklon. Kui on ülekaalus päikeseline ilm, tuleb üle 20°C sooja, aga pilvise ilma ja hoovihmadega 15°C ümber.
Praeguse seisuga võib äikeseline ala Eestit puudutada, eriti Euroopa mudeli järgi.
27. mail läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus väheneb, kuid õhutemperatuur jääb kuni nädala lõpuni maksimaalselt 15...20°C piiresse.

Euroopa mudel näitab lõunatsükloni teket 27. maiks Baltikumi kohal (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

22. mai öö oli valdavalt selge ja tuulevaikne, mistõttu kohati oli öökülma. Päev möödus kõrgrõhuharjas rahuliku ja oluliste sademeteta, kuid tekkis palju rünkpilvi, mis liikusid kirdesse – Lääne-Eestis läks ilm päris selgeks. Frontaaltsoon jääb kagusse, kus sajab lausvihma. Sooja on enamasti üle 15°C (soojema kohana paistis silma Tallinn, kus õhutemperatuur tõusis 18,5°C-ni).
23. maiks jõuab kohale madalrõhulohk, mis toob tuulisema ja sajusema ilma. Sooja on sisemaal enne sadu veel üle 15°C, aga pilvede saabudes langeb 10...15°C-ni.
24. mail tugevneb lauge kõrgrõhuhari, mille mõjul tuul nõrgeneb, saju võimalus väheneb, on päikeselisem ja sooja ehk tänasega sarnaselt üle 15°C . Kuna tegu on juba mai lõpuga, mistõttu päike soojendab maapinda intensiivselt ja kõrgrõhuhari on lauge (nõrk), võib vähemalt sisemaal hoovihma tulla.
25.-26. mail tugevneb Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal kuum antitsüklon. Selle lääneserv ulatub Läänemereni – lõunast ja kagust jõuab kohale suurem hulk soojust. Ühtlasi jääb õhumasside piiriala (frontaaltsoon) merele, 26. mail ehk ka otse Baltikumi kohale, mis loob tingimused tugevateks sademeteks ja äikesteks. Kui on ülekaalus päikeseline ilm, tuleb üle 20°C sooja, aga pilvise ilma ja hoovihmadega 15°C ümber.
Äikeseline ala ei pruugi siiski Eestini ulatuda – määramatus on frontaaltsooni osas suur ja see selgub võib olla kõigest päev enne vastavaid sündmusi.
27. mail läheb jälle jahedamaks ja sajuvõimalus väheneb, kuid õhutemperatuur jääb kuni nädala lõpuni 15...20°C piiresse.

22. mai oli juba üsna suvise meeleoluga.

21. mail oli kuuma ja jaheda õhumassi piirialal (frontaaltsoonil) väga sajune, kuid vastu õhtut ilm paranes. Soome lahel ja kohati sisemaal arenes udu.
Enne uue madalrõhulohu saabumist on ilusa ilmaga päev, kuid seejärel halveneb uuesti: läheb tuulisemaks ja pilvisemaks, kuid sademeid jagub arvatavasti vähem.
Uus nädal toob suurema koguse soojust, nii et õhutemperatuur võib 26. maiks tõusta ka üle 20°C.

Taevas põleb. 20.05.2015.a. kell 22:13. Saaremaa, Orissaare

20. mail jäi Eesti kohale Kalmer Saarmadalrõhulohk, kuid suurem sadu sai päevaks läbi. Mitmel pool tõusis õhutemperatuur päikese toel üle 15°C.
Õhtul on oodata lõunapoolse tsükloni mõju tugevnemist: pilvisus tiheneb ja öösel läheb uuesti sajule. Vihmasadu võib kohati tugev olla.
Kuni nädala lõpuni on ülekaalus läänetsükloni mõju, mistõttu on pikaajalisele keskmisele lähedane õhutemperatuurifoon ja tulemata ei jää ka vihm. 25. maiks on teatav võimalus kuuma ja niiske õhumassi jõudmiseks Eestisse.

Euroopa mudeli uuendus 26. maiks on täiesti teistsugune, võrdle alloleva prognooskaardiga (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

19. mail kujundas ilma kõrgrõhuvöönd, mistõttu päeva jooksul ilm selgines ja päikese toel oli sooja rohkem: 10...16°C. Õhtul suurenes Läänemerel saabuva madalrõhulohu mõju, mistõttu saartele jõudis vihm ja see levib öö jooksul üle Eesti.
Meenutuseks: 19.05.2014 registreeriti Kundas 33,1°C, sest kagust jõudis kohale troopiline õhumass. Mitmel pool oli äikest, sadas hiidrahet (Kuusalus, kuni 4 cm läbimõõduga), kuid öö hakul jõudis Lätist kohale joonpagi, mis Eesti kohal lagunes.

Hiidrahega äike 19.05.2014 Kuusalus. Jüri Voiti foto

Kuum ja niiske õhumass, milles on suur äikesevõimalus, jääb siiski Venemaale, võib olla riivab ka veidi Baltikumi idaserva. Euroopa mudel näitab nädala pärast küll selle õhumassi jõudmist Eestissegi, aga see võib oluliselt muutuda. Praegu peaks arvestama pikaajalise keskmisega lähedastega oludega.

Euroopa mudel, sh õhtune uuendus, näitab antitsükloni tugevnemist ja selle põhjapoolsemat asendit, mis tähendab kuuma õhumassi kohalejõudmist, kuid praegu on see prognoos veel väga ebakindel (http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsecmeur.html).

Nädal on pikaajalisele keskmisele lähedase temperatuurifooniga: pärast jahedaid päevi läheb veidi soojemaks, kuid sajuvõimalus on endiselt suur. Kuni juunini pole ette näha erilist soojenemist ega äikesevõimalust, sest Venemaal ei teki tugevat antitsüklonit (või on selle paigutus ebasoodne, st kaugemal kagus), mis tõi 2013. ja 2014. a praegusel ajal juba troopilise leitsaku suurte äikestega. 
18. mail oli Eesti kohal osatsükloni kese. See tõi mitmele poole (hoo)vihma, tuli teateid ka äikesest, ja pilvede erisuunalise liikumise, vt http://www2.folk.ee/~jaanus/pilv.html. Jahedas õhumassis oli sooja 10 kraadi piirimail. 
Nii Venemaa tsükloni põhjaservast kui aktiviseerunud läänetsükloni idaservas lõunast tuleb soojust juurde, mistõttu vähemalt kohati on oodata üle 15°C.

Polaarfrondil on tekkinud laine, mis sai tsükloni uueks soojaks sektoriks (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/).

Sooja sektori teke sünoptilisel kaardil, kus on ühtlasi näha Venemaa tsükloni sooja sektori põhjapoolne asend (http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20150518.gif).

63 kommentaari:

  1. Siis juunis selgub, et kuni juulini pole erilist sooja/äikest, juulis selgub, et augustini, jne.

    Arvan, et sel aastal selles stiilis umbes oodata tulebki, paraku heade tulemusteta.

    VastaKustuta
  2. Aastad on erinevad, mõnel pole suuremat sooja õieti ühelgi suvekuul, aga vahel on nii, et kui mais ei ole midagi, siis on hoopis juunis ja vastupidi. Mingit kindlat reeglit siiski pole.

    VastaKustuta
  3. Seekord kaldubki see halvim variant tulema. Oli ju see aasta vist 1998, mil nii nigelalt läks.

    VastaKustuta
  4. Seega siis pole ime, et nüüd "lõpuks ometi" taas tuleb sarnane.

    VastaKustuta
  5. 1962. aasta hea näide, mil suve maksimaalne temperatuur jäi 25 kraadi juurde ja suvekuude keskmine temperatuur jäi enamikus Mandri-Eestist alla 13 kraadi. Isegi juuli keskmine tuli ainult mõnes kohas vaevu 15 kraadi. Tookordne mai ja aprill oli tänavusele äärmiselt sarnane, seega valmistume hullemaks.

    VastaKustuta
  6. ilmselt selle järgi see kuusetotu oma ennustuse tegigi.

    aga jah, 53 aastat on juba piisav, et samalaadse ilmaga aasta korduks.

    VastaKustuta
  7. tänu suuremale ilmahuvile olen aru saanud, et aastaringse nigela suusailmaga on eestis pmst koguaeg 0 kraadi (+/- mõni kraad) isokas. omamoodi huvitav teadmmine.

    VastaKustuta
  8. Kas on veel öökülmi oodata- karta ja millal.
    Vaja taimi välja istutada, suureks venivad . Aitäh vastamast.

    VastaKustuta
  9. imelik et emhi ööseks äikest mainib.. ma küll seda labiilsuskaartidelt välja ei loe.

    VastaKustuta
  10. Öökülma vist ei tule, aga päris välistada ei saa. Kui kohale jõuab külmem õhumass ja jahtumiseks on tingimused head, siis mõnel ööl võib nõrka öökülma veel tulla.
    See äike on võetud vist siit, et Eesti poole liigub midagi: http://sat24.com/en/bc

    VastaKustuta
  11. see hajub ära nagu see eilne venemaa äikegi, mis samuti otse eesti poole liikus.

    VastaKustuta
  12. @ 18. mai 2015 23.38

    selge. siis pole paraku siin loodes äikest lootagi mitte.

    VastaKustuta
  13. Gismeteo vähemalt prognoosib juuni alguseks päris pikka kuumalainet ja 30 kraadist temperatuuri.

    VastaKustuta
  14. Hakake nüüd taas pilte salvestama viimasest Euroopa mudeli uuendusest. Kui see prognoos paika peab, siis tänavusest maist võib veel asja saada.

    VastaKustuta
  15. Viimased kaks on salvestatud: http://www.upload.ee/image/4732865/Recm26.5.2015.gif ja http://www.upload.ee/image/4732868/Recm26.5.2015jarg.gif

    VastaKustuta
  16. super, nüüd saame näha kui palju muudetakse kõigest 5-6 päeva pikkust prognoosi aja lähenedes ja kas jälle nihutatakse see soe itta nagu sel aastal tavaks. gfs ei näita 26.daks mitte mingit suuremat sooja. eks näis kumb kumba jäljendama hakkab

    VastaKustuta
  17. @ 9. mai 2015 23.43

    mudelites algab nn voodomaa juba 3 päeva pärast tegelikult. 04.08.2014 kuumalainet ja selle prognoose ehk mäletad?
    gfs näitas 3 päeva jutti 20 kraadi isokat üle eesti, pärast mida alates 1. augustist 3 päeva vältel järsku 5 km edelasse - läti-leedu kohale ja jäigi nõnda näitama. 4. august jõudis kätte ja nii läkski.

    loodetavasti oli mu tekst arusaadav.

    seega mudelite puhul peab veel 2..3 päeva ootama, et teada saada mis 26.05 tuleb.

    VastaKustuta
  18. Jah, 26. mai on ilmselgelt liiga kauge aeg, et vastavat prognoosi või arvutusi usaldusväärseks pidada, aga kaarte võib ju koguda. Praegu on pilt selleks päevaks Euroopa mudelis hoopis teiseks arvutatud.

    VastaKustuta
  19. sama ka gfsi puhul. 26.05-ks tänavuse aasta moto: edela-kirde suunaliselt möödub ka seegi soojus napilt kagupiiri tagant. eestisse jõudmine on lükatud edasi 30. maile.

    VastaKustuta
  20. See nn täpne Euroopa mudel ei näita mingit kuuma ega sooja oma ennustuse lõpuni.

    VastaKustuta
  21. Järelikult peab see olema täpsem, sest rõhutatakse ju siin, et soojus arvutatakse tavaliselt nõrgemaks ja kaugemale itta iga järgneva uuendusega. Ebatäpsem näitaks samasuguse kuumuse saabumist edasigi.

    VastaKustuta
  22. Ah, et kui keegi ütleb kellegi teise blogis midagi, siis see keegi teine peabki kuuletuma? Ei pea :).

    Las need mudelid ennustavad kuuma. Seda tegelikkuses siia ei saabu.

    VastaKustuta
  23. Ei saanud päris täpselt aru - mis blogis ja mis kuuletuma?
    Jutt oli sellest, et on olemas tähelepanek, et mudelites (ilmselt eelkõige jutt GFSist) kiputakse esialgu suur anomaalia (suvisel ajal kuumalaine, talvel analoogselt külmalaine) järgnevates jooksudes arvutama nõrgemaks, Eestist eemale või taandub üldse välja. Seda olukorda pole eriti täheldanud Euroopa mudeli puhul. Kui kellelgi on esitada tõendusmaterjal vastupidisest, siis palun.
    Miks seda paremaks peetakse? See küsimus tuleb teil küll saata nt Ilmateenistuse arendusosakonda (või ka teiste riikide ilmateenistustele). Ju on siis põhjust selliseks arvamuseks (aga võib olla ikkagi ei ole?). Igaüks võib ju koguda tõendusmaterjali vastupidise kohta ja siis see esitada - sel juhul on saadud veenvad argumendid.

    VastaKustuta
  24. tundub et see kaheldav väike soojalaine 26.05 ongi selle maikuu maksimum

    VastaKustuta
  25. @19. mai 2015 15[koolon]58

    kuidas täna see prognoos tundub :D

    VastaKustuta
  26. Siiani tundub hea ju. Või ei?

    VastaKustuta
  27. hakkabki/hakkaski see mida oli arvata - gfs-is on 26.05 äikesevõimalus/soojus taandatud ida-eestisse.

    VastaKustuta
  28. Taaskord läheb kõik vana rada. Salvestada siiski tasub.

    VastaKustuta
  29. Huvitab, Juri, milline suvi tuleb? Kuidas Te arvate, kas sama mis oli eelmisel aastal, vähemalt sarnane, või tuleb ikkagi palavamaks, kuidas Te mõtlete, vähemalt esimese juuni kuu arvestades.(kas tuleb sama jahe juuni kuu , et oli eelmisel aastal, või mitte)
    Äitah, sorry gramaatika/lingvistika kohta

    VastaKustuta
  30. eelmise aasta juuni kuu*

    VastaKustuta
  31. Siiski on näha,et iga korraga tuleb soojus ja äike meile lähemale.
    Eile ju oli äikest suisa juba kagu-ja idapiiri taga.
    Ehk siis järgmine kord jõuab ka juba soojust koos äikesega vähemalt Eestise.

    VastaKustuta
  32. @ 8:15
    Ei jõua. Jääbki kogu suveks kagut hirmutama.
    Pigem ütleks, et üldises joones sel aastal äikesed hoopis kaugenevad Eestist. Kas 28. aprilli äikesed on meelest läinud?
    ------------------------------
    PS, 26. mai kuumusest on riismed järel ning äikesevõimalus kõigest 1 uuendusega 600 km lõunasse taandatud! (Salvestatud kaartidelt võrrelduna hästi näha)

    VastaKustuta
  33. Nüüd on küll 100% kindel, et tänavune mai tuleb tavapärasest külmem, millega lõppeb paraku ka soojamaraton.

    VastaKustuta
  34. 12 järjestikust keskmisest soojemat kuud on jah väga ebatõenäoline sündmus, nii et selles osas ootuspärane, et jälle ei tule.
    Kas mai on ikka tuleb pikajalisest keskmisest jahedam? See keskmine on mingi vahemik, mitte konkreetne arv. Kui kuu keskmine temp. jääb sinna vahemikku, siis on pikaajalise keskmisega lähedane, aga kui mitte, siis sellest soojem või külmem. See vahemik tuleb määrata nt statistiliste näitajate (standardhälbe, hajuvuse jms) järgi. Kindlasti on vale selline lähenemine, kui öeldakse, et nt norm on 13,4 kraadi, aga kuu oli jahedam, sest keskmine tuli 13,3 kraadi. Tavaliselt olen kõrvalekalde suuruseks vähemalt 0,5 kraadi võtnud, et kindlalt saaks väita, et kuu on soojem või külmem pikaajalisest keskmisest.

    Edasise suve ilmastikku on ilmselt üsna lootusetu prognoosida. Venemaa antitsüklon võib juunis tugevneda või lähemale tulla, siis on ka soojemaid päevi rohkem või tuleb kuumalaineid, aga võib jääda ka läänetsüklonite ülekaal. Siis praegusega sarnane harju keskmine jätkub.
    Aja jooksul tuleb juurde 20-kraadiseid päevi, sest läänest ja edelast tulev õhumass soojeneb ju nädalate jooksul ikka. Ainult pidevalt väga sajuste ilmadega või meridionaalse tsirkulatsiooniga põhjast võivad need 20 kraadiga päevad jääda olemata. Viimast varianti praegu ei paista.
    Rohkemat ei oska suve kohta öelda, pealegi öeldu kehtib vaid lähinädalate kohta - kaugema tuleviku kohta ei saa ju teha põhjendatud prognoosi.

    VastaKustuta
  35. @ 22. mai 2015 13:41

    Väga tõenäoline, et sel aastal on tsüklonite ülekaal. Eelmised 2 suve olid ju erakordselt soojad. Täiest kindel on esiteks see, et nii soe ja püsiv ilm sel suvel pole, kui nt eelmise aasta suvel. Teiseks on täiesti kindel see, et järgmine suvi tuleb igatahes jahe ja vihmane, kuna siis täitub see nn 4 aasta tsükkel jahedate suvede osas. Aeg läheb ruttu!
    --------------------------------
    Tänavune mai lõpupool tuleb keskmisest soojem, kuna üsna palju +5 kraadise isokaga päevi näib tulevat. Mai tuleb soojem juhul, kui ööpäevade keskmine jääb üle 10 kraadi.

    Suuri äikesepäevi ei tule Eestis selle aasta mais, nagu kõikidel eelnevatel. Võib tunduda uskumatu, kuid viimati oli nii äikesevaene mai kui tänavu, vist 9 aastat tagasi. Seega pole ime, et nüüd nii läheb.

    VastaKustuta
  36. ei tule tänavune mai küll mitte keskmisest külmem, sest mitmel päeval on sooja üle 15 kraadi olnud ning selliseid tuleb veelgi.

    VastaKustuta
  37. @22. mai 2015 13.41

    Jah, olen samamoodi ka ise pidanud kõrvalekalde suuruseks vähemalt 0,5 kraadi ning hetkeseisuga on Ilmateenistuse andmeil praegune kuu ~-1,5 kraadi keskmisest külmem. Kuna kuu lõpp juba paistab ja suuremat sooja pole oodata, siis see näit ei saa enam kuigi palju muutuda.

    VastaKustuta
  38. See on päris suur kõrvalekalle. Ikkagi mai viimane dekaad vähemalt osaliselt peaks seda tasakaalustama, st kõrvalekalle kuu kohta tervikuna ilmselt väheneb.
    9 aastat tagasi oli 2006. a - kuuma ja põuase suvega. Äikest oli vist küll jah üsna vähe, pole enam täpselt meeles - kes mäletab, võib kirjutada sellest.

    VastaKustuta
  39. viimane gfs uuendus ongi äikeseala eestist välja arvutanud.
    seega määramatust ju frondi osas pole - seda on juba ette teada, et frondijoon jääb eestist mõnesaja km kaugusele itta/kagusse, kui seda esmalt isegi eestisse arvutatakse.

    VastaKustuta
  40. Äike ei arene niivõrd frondil kui just soojas õhumassis (nt tsükloni soojas sektoris). Sademeprognoos näitab, et frontaaltsoon peaks just Eesti kohale sattuma: http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn904.gif

    VastaKustuta
  41. Päris huvitava sün.olukorra on GFS võimalikuks juunis pidanud - 1. juunil 955 hPa ülitsüklon Briti saarte juures.

    VastaKustuta
  42. Selle kauges idaservas võib suviselt soe õhumass jõuda ka siiakanti. Aga see aeg on nii kaugel, et usaldusväärseks pidada veel ei saa.

    VastaKustuta
  43. Ilmateenistuse mudeliprognoos paneb segast? Teisipäevaks näitab see Lõuna-Eestisse 27 kraadi sooja.

    VastaKustuta
  44. See on kuum ja niiske õhumass, mis selle Lõuna-Venemaa ja Kasahstani kohal tugevneva antitsükloni idaservas kohale jõuab. Kui on piisavalt päikest, siis tuleb seal kindlasti üle 25 kraadi sooja.

    VastaKustuta
  45. Kas seekord on "kahe-Eesti" tingimusis oodata Lääne-Eestisse ka ägedaid äikesevalinguid ? Või on Ida- Eestis kuuma päeva lõpetuseks hoopis kõvad rajud ? Ons lähemat infot- või suht vara veel !

    VastaKustuta
  46. Mitte antitsükloni ida-, vaid lääneservas ikka (oli enda eelmises kommentaari viga).
    Lääne- ja ilmselt ka enamusse Põhja-Eestisse peaks jaguma tavaline laussadu. Äike areneb ikka sooja õhumassi sees, mitte frondil, mistõttu see jääks päris Eesti ida- või lõunaserva, nt kagunurka, nagu oli 28. aprillil. Täpselt muidugi ei tea veel, aga selline oleks esmane hinnang.
    Kahjuks 28. aprilli satelliidipilte ei ole, aga sarnane olukord oli veel ka 29. aprilli, kui front oli Eesti kohal, aga äike nagu ikka, arenes frontaaltsooni soojal poolel või tsükloni soojas sektoris, st sooja õhumassi sees: http://www.upload.ee/image/4740134/sat29.4.2015kl11.20.png

    VastaKustuta
  47. aga miks frondil äikest ei tule? on ju olemas selline nähtus nagu frontaaläike.

    @ 24. mai 2015 15.18
    100% kindel, et ei tule siin läänes,loodes ja põhjas äikest. võid täitsa kindlasti täiesti kindel selles olla, sest käesolev aasta on selle tunnistuseks hea musternäide, et äike on Eestis kagu sümbol.

    VastaKustuta
  48. Tavaliselt areneb äike ikka sooja õhumassi sees, mitte frondil. Seda seaduspärasust on järginud praeguse kevade äikesedki - eriti hästi näha satelliidipiltidel, üks tüüpnäide: http://www.upload.ee/image/4740672/sat11.4.2015kl17.40.png. Otse frondil areneb äike suhteliselt harva.
    Ju on tingimuste kogum soojas õhumassis äikese arenguks kõige soodsam.

    VastaKustuta
  49. Frontide, äikeste, tornaadode suhetest frontidega (frontaaltsooniga) artikleid otsides õnnestus leida selline: http://journals.ametsoc.org/doi/abs/10.1175/BAMS-D-13-00252.1
    See artikkel mainib küll Kesk-USA'd, aga füüsika kehtib igal pool samamoodi. Nagu võib sealt näha, on Chuck Doswell üks kaasautoritest. Seal lükatakse see müüt ümber, nagu areneksid (ohtlikud) äikesed frondil: tegelikult arenevad ikka sooja õhumassi sees.
    BAMS artiklid on tänapäeval Open access.

    VastaKustuta
  50. Kas on mingeid näited Eesti tugevamatest/tuntumatest äikestest/pagidest, mis on arenenud soojas õhumassis või hoopis frondil?

    VastaKustuta
  51. see 08.08.10 hiidpagi ongi üks tugevaim.

    et ka tallinn sooja õhumassi sisest tugevat äikest saaks (nt eelmise aasta mai), on vaid kitsas võimalus - juhtvool peab olema lõunakagust idakaguni. lõuna suund ei sobi, kuna siis juba tuleb ilmsiks liivi lahe hajutav mõju. kagu-eesti puhul seevastu on kama2, vast ehk idakirre on ainus veidi ebasoodne suund, kuna pihkva järv jõuab aeglase õhuvoolu korral pilved hajutada.

    VastaKustuta
  52. @24. mai 2015 22.32

    Sõnastasin valesti. Pidasin silmas seda, et toodud näitel oleks kirjas, kas tegu oli frondil või soojas õhumassis tekkinud äikesega.
    Millegipärast seostuvad mulle tugevad äikesed/pagid tihtipeale frondiga.

    VastaKustuta
  53. Enamik näiteid äikestest ongi ühe ja sama õhumassi sees. Kui rääkida ainult väga märkimisväärsetest juhtumitest, siis lisaks hiidpagile oli samamoodi ka 8/9.08.2013 äikesega Lääne- ja Põhja-Eestis, vt ilmakaarti: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20130809.gif (otse frondil ei arenenud - see jäi sel hetkel ikka 100-300 km eemale mere kohale). Sellised äikesed on siiski tavaliselt klassifitseeritud frontaalseteks, kuigi jah, otse frondil ju ei arene.
    Selliseid näiteid, kui mingi märkimisväärne äike on tõesti otse frondil arenenud, on päris keeruline leida, kuigi vist 4.07.2002 on selline, kui ilmakaarti vaadata: http://www.upload.ee/image/4741093/Picture1.png. Samas kahtlus jääb, sest siis peaks paralleelselt vaatama 3-tunnise sammuga frontide täpset asendit ja satelliidipilte, sest õhumasside kaart näitab, et oli sooja õhumassi sees: http://www2.wetter3.de/Archiv/GFS/2002070412_3.gif. Sarnane võimalik juhtum oli ka 24.08.2007 öösel, vt ilmakaarti: http://www.met.fu-berlin.de/de/wetter/maps/Analyse_20070824.gif
    Viimane märkimisväärne juhtum oli 28. aprillil, kui äikesed arenesid sooja õhumassi sees, mitte aga täpselt frondil - viimane oli paarisaja ja enama km kaugusel.

    VastaKustuta
  54. 24. mai 2015 23.06 - Aitäh!

    @24. mai 2015 22.32

    Jah, olen ka juba mitmendat aastat täheldanud, et Peipsi ja Pihkva järv on Kagu-Eestile tihtipeale äikeste hauaks. Tavaliselt siiski ei tule nendest ilmakaartest nii ehk naa midagi tõsiseltvõetavat, seega erilist vahet pole. Suured rajud saabuvad reeglina siia ikka edela-lõuna-kagu suunalt.

    VastaKustuta
  55. Koguaeg on ju räägitud:- müristas soojaks või näe nüüd müristas külmaks. Teadaolevalt on rohkem äikest siis kui tungib peale külmem õhumass, see on tavaliselt aktiivsem kuidagi. Selgelt on siis tunda kiire tuule tugevnemine, ka suuna muutus ja ägedad äikesepuhangud. Frondi üleminekul tuule suund muutub ja ilm jaheneb tunduvalt. Sageli ise kogenud. Kuidas siis ei ole frontaaläike- ei mõista ??

    VastaKustuta
  56. tõsiselt suur sanšš osooni tootmiseks:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn22811.gif
    (kehtib umbes kl 13:30-ni)

    VastaKustuta
  57. ja hirlami järgi tuleb homme mandri lääneosas 20 mm ringis sademeid.

    VastaKustuta
  58. @25. mai 2015 8.19

    Segadus tuligi ilmselt sellest, kas äike areneb otse frondil või sellest eemal soojas õhumassis -> mida siiski klassifitseeritakse frontaaläikeseks, kuna peatselt on toimumas frondi üleminek.

    VastaKustuta
  59. Jah, need äikesed, mida peetakse frontaalseteks, arenevad enamasti soojas õhumassis. Mingi aeg pärast äikest toimub frondi enda üleminek.

    VastaKustuta
  60. Kui eelmine suvi sai mudeligurudele selgeks, et toimub ekstreemumite kärpimine väljavaadetes, siis selle suvega lisandub sama asi ka konvektsiooni/sooja itta/kagusse arvutamisel.

    VastaKustuta
  61. @ 25. mai 2015 19.47
    jah, siin on 1 loogiline asjaolu, mis seda realiseerib - õhuvool on edelast ja lõunaedelast. seetõttu pole mingi ime, et suur osa soojast eestisse ei jõua,vaid riivab ainulr kagueestit.

    lõunakagu- ja kaguvoolu puhul realiseeruks ennustatavad soojad kogu eestis.

    meie geograafiline asukoht on lihtsalt paraku selline, et meil nii tavaline lääne- ja edelavool ei soosi äikest ega soojust. viimast siis ainult külmal poolaastal.

    VastaKustuta
  62. sakus hetkel pilved, mis meenutavad võrdselt nii kihtrünk- kui lopsakaid kõrgrünkpilvi. sarnasus täpselt nende 2 liigiga.

    VastaKustuta
  63. Siis vist ongi mõlemad korraga või on tornjas-sakmelised kihtrünkpilved, vt siit lõpu poole: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/stratocumulus.htm või fotot http://www.upload.ee/image/4742997/IMG_2959.JPG ja http://www.upload.ee/image/4742999/IMG_8670.JPG

    Magistritöö on nüüd kättesaadav: http://ilm.ee/kola/pildid/jyri/MAGT%d6%d6_Kamenik_J%fcri.pdf

    VastaKustuta