esmaspäev, 5. jaanuar 2015

Külm antitsüklon ja uus tsüklonite seeria selle järel

Kommentaariumi link, koduleht
9. jaanuaril peeti Ilmateenistuses 2005. a jaanuaritormi mälestamiseks konverents: http://www.ilmateenistus.ee/2015/01/sajanditorm-kumme-aastat-tagasi/ ja kokkuvõte

8. jaanuari öösel hakkas alates saartest sadama lund. Kohati oli sadu mõõdukas. Tegu oli üsna ebatavalise juhtumiga, sest tavaliselt tiheneb sooja frondi saabudes ülemise ja keskmise kihi pilved ning seejärel läheb sajule. Seekord küll jõudsid 7. jaanuari hommikul kiud- ja kiudkiht-, kohati isegi kõrgkihtpilved kohale, ent õhtuks need hajusid. Öö hakul saabusid läänest järsku kihtpilved ja peatselt hakkas neist sadama. Lumesadu jätkus mitu tundi, mõnel pool moodustus arvestatav lumekiht. Satelliidi- ega radaripildid ei näidanud midagi, sest need pilved olid väga madalad (vähem kui 1 km kõrgusel). Alles hommikul jõudsid kohale ülemise ja keskmise kihi pilved ja tugev laussadu haaras päeva jooksul suure osa Eestist – seda näitasid ka lõpuks radaripildid. Saabus tunduvalt soojem õhumass, nii et õhtuks said enamikes kohtades valitsevateks plusskraadid.
9. jaanuariks jõuab sula kõikjale ja sajab enamasti vihma või lörtsi. 10. jaanuar on suhteliselt rahulik, kuid läänest läheneb tsüklon. See liigub üle Eesti 11. jaanuari jooksul ja toob kaasa tugeva saju, kohati tormituule. Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeva (11.01.) öösel liigub väga aktiivne tsüklon edasi Eesti suunas. Tänastel andmetel kulgeb selle trajektoor üle Ahvenamaa ja Soome Hanko piirkonna Tallinna poole. Tuul edelasse, pärast keskööd saartel läände ja loodesse ja on väga tugev eelkõige Saaremaal, Liivi lahe ümbruses ja Pärnumaa rannikul, olla puhanguid 20-25, Saaremaal ja Liivi lahel pole välistatud 28 m/s. Sajab tugevat lörtsi, ida pool lund ning sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks. Õhutemperatuur on -3..+1°C. Päeval liigub tsüklon edasi kas piki Soome lahte itta või kaldub kagusse Peipsi poole ja sel juhul tuleb päev Ida-Eestis võrdlemisi rahulikuks. Lörtsisadu jätkub. Tuul pöördub kõikjal läände ja loodesse ning on tormine eelkõige hommikul ja ennelõunal Lääne-Eesti rannikualadel, puhangud võivad ulatuda 20-25, vastu Läänemerd pole välistatud kuni 28 m/s. Õhutemperatuur on -3..+1°C.

Eestis sadas öösel lund madalatest kihtpilvedest, mistõttu neid satelliidipildil pole näha (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

7. jaanuaril pilvisus tihenes, aga oluliist sadu veel ei tulnud. Ka satelliidipildil oli näha, et pilvemass vähenes, mis näitab, et soe ja niiske õhumass enam nii jõuliselt itta ei tunginud, samuti algas selle jahtumine. Ookeanilt on tulemas lisa – see jõuab kohale 8. jaanuaril.
Olulisi sademeid siiski lähitundidel pole oodata, ehk ainult kerge lumesadu saartel ja Lääne-Eestis, kus on ka üsna soe (vähesed miinuskraadid). Seevastu Ida-Eestis on päikeselisem ja veel oluliselt külmem.
Prognoosi osas nädala lõpu kohta pole midagi muutunud, vaid kehtib see, mis juba allpool öeldud. Met Office avaldas artikli tormi kohta: http://www.metoffice.gov.uk/news/releases/archive/2015/double-storm.
Ilmateenistuse nädalaprognoosist: Pühapäeval (11.01.) liigub väga aktiivne tsüklon Eesti suunas. Tänastel andmetel kulgeb selle trajektoor üle Ahvenamaa ja Soome Hanko piirkonna, edasi üle Soome lahe Tallinna lähistele. Öösel pöördub tuul kõikjal edelasse ja on väga tugev, Eesti mandriosas võib olla puhanguid kuni 20 m/s, saartel 25, Saaremaal pole välistatud 28 m/s. Sajab tugevat lörtsi ja lund ning sõiduolud neis tingimustes muutuvad väga halvaks. Õhutemperatuur on -2..+3°C. Päeval jätkub tugev lörtsisadu. Edelatuul püsib sisemaal tugevana, saartel pöördub läände, õhtul loodesse ja on tormine, tänastel andmetel ulatuvad puhangud 25, vastu Läänemerd kuni 28 m/s. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt 0..+3°C.

Satelliidipildilt on näha uut pilvemassi, mis ookeanilt toob soojust ja niiskust 



Martin Vällikul õnnestus jäädvustada 6. jaanuaril miraaž, mis tekkis seoses kuu tõusuga merest. Selle kohta on piltidest tehtud animatsioon või video: https://www.youtube.com/watch?v=E09BSqiSLqM&feature=youtu.be
Selline miraaž tekib siis, kui aluspinna kohal on soojem õhukiht, aga sellest veidi kõrgemal külm õhk suurema tihedusega – antud juhul nii oligi, sest meri oli lahti, aga õhk väga külm. Kui selliste tingimuste korral päike või kuu loojub, siis tekib vahetult horisondi kohal lisaks tõelisele päikese- või kuukettale ka ümberpööratud kujutis, mis esimese loojudes tõuseb vastu või tõustes loojub tagasi, nagu antud juhul. Mingil hetkel need kontakteeruvad – tekib päike (või kuu) kandikul või tõusmisel nad mingil hetkel eralduvad. Lõpuks sulanduvad kujutised kokku (või eralduvad täielikult) ja efekt kaob. Tegu on alumise miraažiga.





Martin Vällikult veel üks miraažide sari, 17.05.2014 päikeseloojang. Tegu on sellise miraažitüübiga: http://www.atoptics.co.uk/atoptics/smir4.htm, mis tekib tugeva inversiooni korral. Siin on kuutõusu piltidega võrreldes vastupidise olukorraga, kui aluspinna lähedal on sooja (väiksema tihedusega) õhu kiht. Seega on siin päikeseloojangu piltidel ülemine miraaž.

6. jaanuaril kujundas ilma Eesti kohal olev külm antitsüklon. Selle mõjul oli päev vaikne, päikeseline ja külma 7...12 kraadi (saartel ja kohati rannikualadel oli soojem).
Ilmamuutusest andis märku eelkõige Skandinaavia kohal tekkinud võimas pilvemass, mis oli väga sarnane 29.-30. detsembril olnuga. See märgib merelise polaarse õhumassi põhilist pealetungiala. Eestis hakkab öösel alates saartest pilvisus tihenema ja 7. jaanuari jooksul on oodata ka lumesadu. Läheb tunduvalt soojemaks.
Suuremat sadu ja vähemalt kohatist sulailma on oodata 8. jaanuaril. Ülitsüklon jõuab prognoositavalt kohale 11. jaanuaril, kuid tugevam tuul jääb pigem Läänemere lõunaosa kohale, sest selle kese liigub ilmselt üle Eesti. Kuni selle ajani toovad tuult, sademeid, soojema õhumassi madalrõhulohud. Prognoos pole kaugeltki veel lõplik, vaid võib vähemalt reedeni oluliselt muutuda või täpsustuda.

6. jaanuril oli Eesti kohal külm antitsüklon, mis liigub kagusse (http://ilmatieteenlaitos.fi/saa-ulkomailla).

Nii nagu 29.-30. detsembril, näitab nüüdki merelise polaarse õhumassi pealetungi võimas pilvemass Skandinaavia kohal (http://www.ilmateenistus.ee/ilm/ilmavaatlused/satelliidipildid/infrapunane-pilt/)

Kolmepäevane torm, mis tuule tugevuse osas väga tugevaks ei ostunudki, on läbi. Tsükloni tagalas saabus 80. laiustelt väga külm õhumass, mille äärealale jääb ka Eesti. Selles õhumassis areneb antitsüklon, mis kahe päevaga liigub üle Eesti kagusse. Sel ajal on Eesti külm ja vaikne ilm. Nii jäi juba 5. jaanuaril tuul vaiksemaks ja selgines ilm. Kohati sadas üsna tugevalt lund, aga õhtuks sadu nõrgenes.
Pärast antitsükloni eemaldumist pääsevad läänetsükloni Läänemere regiooni. Need toovad soojema, sajusema ja tuulisema ilma. Tormi kohta on Ilmateenistuse nädalaprognoosis öeldud nii: Pühapäeval (11.01.) liigub väga aktiivne madalrõhkkond üle Läänemere ja tõstab tuule tormiks. Tänastel andmetel liigub tsüklon Soome lahe ümbrusse ja sel juhul on kõige tormisem Leedus ja Lätis, kus edelatuul võib tõusta 35 m/s. Eesti rannikuvetes tugevneb edelatuul puhanguti 25, pole välistatud 28 m/s. Lähematel päevadel tsükloni trajektoori muutumisel korrigeerime ka tuuleprognoosi. Sadu tuleb lörtsi ja vihmana. Õhutemperatuur on ööpäevaringselt -1..+3°C.  Tõepoolest näitavad ka mudelid, et tsüklonite trajektoorid on selle seeria korral lõunapoolsemad ja nii võib tuule poolest Eestis suurem torm jääda üldse tulemata, kuid see-eest on oodata rohkelt sademeid ja ebatavaliselt madalat õhurõhku (alla 970 hPa).

Kuu kõrgrünkpilvedega 5. jaanuari õhtul Vana-Võidus. Kristjan Kalda foto

28 kommentaari:

  1. Aga kui se ülitsükloni kese osutub väiksemaks, kui prognoositakse, ka siis võib Eestis Ikkagi veelgi tuulisem olla?

    VastaKustuta
  2. Kui keskmes on suur õhurõhugradient, siis jah, tuul võib Eesti piires ka tugevam olla kui praegu prognoositud.

    VastaKustuta
  3. Kas oleks vüimalik saada mingit head linki tsükloni liikumise prognoosiks või/ja tuule prognoosikaarti Läänemere kohta?

    VastaKustuta
  4. Häid ilmselt ei ole, aga talutavaid leiab, nt https://www.windyty.com/?surface,wind,now,59.434,24.728,4

    VastaKustuta
  5. nüüd on juba kindel, et tsükloni ülemindav riik on eesti.

    VastaKustuta
  6. Saab padusademeid, ebatavaliselt madala õhurõhu ja ootamatu tuulevaikuse!

    VastaKustuta
  7. http://www.yr.no/place/United_Kingdom/Other/Soay/hour_by_hour.html
    Uskumatud tuulekiirused, keskmiselt 35 m/s - see teeb puhanguti umbes kui palju?

    VastaKustuta
  8. google meelest on robotid targemad kui inimesed8. jaanuar 2015, kell 20:52

    @ Jüri 18:27:

    Jah, aga seda paraku pimedas, mis teeb jäädvustamise nigelaks :/.
    ----------------------------------------------------------
    Midagi spekuleerimiseks, milletaolist oli näha 5 nädalat tagasi:
    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn3842.gif
    Seda kindlasti ärge uskuge, kuna tegu ju äärmusi lihviva mudeliga, aga huvitav näha, mis variante see siiski pakub.

    VastaKustuta
  9. Puhangud võivad ulatuda siis umbes 70 m/s; jah, juba 5.-7. päevast algab voodoomaa, mis kehtib kõikide mudelite, mitte vaid GFS-i kohta.

    VastaKustuta
  10. Mudelid näitavad ööl vastu pühapäeva ohtralt sademeid Eestisse, mõnes kohas ligi 20cm lund.

    VastaKustuta
  11. Läti ilmateenistuse järgi tulevad kõige tugevamad puhangud läti põhjarannikule ja saaremmaa kanti. Kui tõenäoline see stsenaarium on? Kui nii läheks, oleks ju väga ränka tormi oodata.

    VastaKustuta
  12. Jah, seekord ilmselt avaldubki torm ilmselt madala õhurõhu ja eriti tugevate (ohtrate) sademetena, aga eks tuult jagub kindlasti samuti.
    Praeguseni ei ole saanud väita, et kõige tugevamad tuuled Eesti aladele jäävad. Kui tsükloni keskme ümbruses on väga suur õhurõhugradient, siis on võimalik, et tuule poolest tugev torm jääb ka Eesti piiresse (kommentaaris nimetatud võimalikud kohad).

    VastaKustuta
  13. See kristallkuuli efekt on isegi 2 päeva puhul mudelites,vahel isegi vähem kui ööpäeva - näiteks 13.12 tormi liikumistee.

    VastaKustuta
  14. @ 8. jaanuar 2015 22:19

    Jah, sel juhul pole tormimurdu, vaid lumemurdu oodata, sest nt Hirlam mudeli järgi jääb kogu saju kestel vähemalt mandril kraadid 0 ja +1 vahele.

    @ 8. jaanuar 2015 22:25
    Et siis sajandi torm? yr.no/kart näitab piiratud alal tuule kiirust 3. taseme punasega.

    VastaKustuta
  15. Eks ta mingi ajaühiku torm ole. Kui panna tuul, sademed ja õhurõhk kokku, võib mõne jaoks see isegi sajanditormi mõõdu välja anda. Üsna sarnane juhtum oli 18.12.1999 (ilmakaart: http://www.wetterzentrale.de/archive/1999/brack/bracka19991218.gif ja vaatlusandmed: http://www.wunderground.com/history/airport/EETN/1999/12/18/DailyHistory.html).

    VastaKustuta
  16. Jah, ööpäeva torm, sest hõlmab 11 jaanuarit.

    VastaKustuta
  17. miks tsüklon oslost ahvenamaani itta (ülikergelt idakirdesse), sealt järsku idakagusse ning keskeestist taas itta liigub?
    miks mitte koguaeg itta ning mis on selle "jõnksuralli" põhjus?

    VastaKustuta
  18. 06.12.2013 ennustati ka ohtralt sademeid, aga reaalsus näitas tavalist sajukest. seega see 20 cm on ebatõenäoline. seda enam, et märg kui raske lumi vajub kokku ja alt sulab.

    VastaKustuta
  19. Skandinaavia mäestik jms pinnamood võib tsükloni liikumist märkimisväärselt mõjutada.
    Kui vaadata HIRLAMit Euroopa mastaabis: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/presmslp,presmslv, siis on näha, et 10. jaanuaril tekib Lõuna-Skandinaavias osatsüklon, mis jõuab Eestisse juba iseseisva tsüklonina, kuid algus on ikka Atlandi ookeanil. Selle suund muutub Läänemere kohal. Võib arvata, et see on seotud tsükloni okludeerumise algusega: see eraldub jugavoolust (või lihtsalt juhtvoolust) ja sellist eraldumist märgibki suunamuutus.

    See, kui tõsiseks ja usutavaks keegi hoiatusi peab, on igaühe enda otsustada. Loomulikult leidub inimesi, kes iga hoiatuse peale hakkavad mölisema, et jälle hoiatatakse, see on mõttetu, nõme, ebavajalik tegevus, sest niikuinii seda ei juhtu. Konverentsil tõdeti ka seda, et pigem hoiatada võimaluse eest kui jätta hoiatamata. Kellegi mölisemise või umbusu pärast paraku ei saa hoiatusi väljastamata jätta.
    Kindlasti ei saa olla nõus sellega, et eelmine kord hoiatus vms prognoos ei täitunud, seega ei juhtu seda ka seekord. Sündmused ja arengud ei ole identsed - seega on selline mõtlemine juba eos väär, et kuna eelmine kord ei juhtunud, siis ei juhtu ka seekord. Paraku inimeste mõtteviisi, isegi kui see on läbinisti ekslik, on raske muuta, sest tegu oleks niivõrd põhimõttelise muutusega.
    Mis puudutab seda 20 cm märja lume ladestuse tekkimist, siis tähelepanu võiks pöörata saju intensiivsusele: oodata on ebatavaliselt tugevat lörtsi- ja lumesadu (intensiivsus võib küündida isegi üle 4 mm/h ehk isegi märja lumena sadades võib tunnis tekkida 5-7 cm kiht).

    VastaKustuta
  20. hirlami prognoos 10 hpa võrra lahjenenud

    VastaKustuta
  21. Jah, ilmselt arvutati okludeerumine varasemaks. Samas tekib küsimus, kui lühikeseks saab tsükloni tekke ja okludeerumise ajavahemik minna? Ööpäevast lühemad ajad tunduvad väheusutavad, aga võib olla siis liigub aeglasemalt (nii paistab siin ka olevat: http://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/mudelprognoosid/euroopa/#layers/presmslp,presmslv).

    VastaKustuta
  22. või on asi ka selles, et tsüklon jääbki rohkem täitunuks, kui enne arvutati. gfs näiteks ei näitagi tsükloni tipphetkel keskmes alla 960 hpa-d, vaid nagu jääkski 960 ja 965 kanti:

    http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn481.gif

    VastaKustuta
  23. Läti ilmateenistuse mudelprognoos näitab Saaremaale üle 35 m/s tuult.Hetkel ei saa ikka veel ühtegi mudelid usaldada, sest kõikidel on nii erinevad prognoosid.

    VastaKustuta
  24. Sirvsin seda tormikohta lähemalt ja joonistasin selle järgi tormikeskme teekonna. Tundub täitsa huvitav teekond:
    http://oi58.tinypic.com/28bxi83.jpg

    (Jah, Ahvenamaa juures teeb kese tõepoolest silmuse)

    VastaKustuta
  25. Ei jää rohkem täitunuks, vaid ei süvene sel juhul nii palju kui prognoositi.

    VastaKustuta
  26. Viimased GFS ja HIRLAMi väljundid on kõvasti lahjenenud tormituule osas ning õhurõhku "tõstetud" juba 969-le hpa-le Eestisse jõudes. Seega homme on võimalus, et tuleb tavaline tsüklon Eestisse - ei erakordset (küll aga haruldast) õhurõhku ega tavatut tuult.

    Praeguse seisuga jääb mandri tugevaim tuul hoopis 10.01 hilisõhtule ja sellest saavad osa kõik maakonnad.

    VastaKustuta
  27. Tsükloni ligikaudne teekond:
    http://oi59.tinypic.com/2ewifkw.jpg

    VastaKustuta
  28. Edastasin Ellule, võib olla leiab tormipäevikus vms kasutust.

    VastaKustuta