laupäev, 7. juuni 2014

Mõõdukalt soe ilm juuni keskpaigani

14. juunil oli tsükloni lääneservas Lõuna-Eestis hoovihmade ja äikesega ilm, kohati oli äike tugev ja sadas rahet (Võrus diameeter kuni 2,5 cm), sest Karjalast liikus üle Eesti lõunasse väga soe ja labiilne õhumass, kuid ülejäänud Eestis oli enamasti pilves ja sademeteta ilm. Sooja oli tuulise ja pilvise ilma tõttu alla 20 kraadi.
Edaspidi määrab ilma Põhja-Jäämerel tekkinud tsüklonite seeria, mis toob jaheda ja tuulise ilma. Sademeid võib rohkem tulla 18.-20. juuni paiku, kui Eesti kohale võib jõuda aktiivne tsüklon või osatsüklon. Soojemat ja kuivemat ilma on loota siis, kui tsüklonite seeria hääbub, seega juuni lõpus.

13. juuni öösel taandus suurem sadu ja äike Peipsi äärde, kuid ilm jäi pilviseks ja õhurõhk langes, sest Soome lahel tekkis uus tsükloni kese, mis liigub tasapisi Eesti kohale. See tõi päeval rohkelt (hoo)vihma ja vähemalt Lõuna-Ida-Eestisse äikest, kuid tuul jäi tsükloni keskme läheduses nõrgaks või mõõdukaks. Õhutemperatuur jäi kindlalt alla 20 kraadi.
14.-15. juunil ilm paraneb veidi, st sajab vähem, kuid tsükloni kaugenedes Venemaale tugevneb tuul. Ilm püsib jahe. Edaspidi tugevneb taas tsükloni mõju ja ilm muutub sajusemaks.
Soojemat ilma või kuivemat perioodi pole niipea oodata.

Äike 12. juuni õhtul Jõgeval. Fotole on jäänud välgu kuma. Kairo Kiitsaku foto

12. juuni öösel alates Lääne-Eestist pilvisus tihenes ja hakkas vihma sadama. Päeva jooksul levis lausvihm kõikjale, mõnel pool oli sadu tugev. Lõuna paiku jõudis Hiiumaale ja Loode-Eestisse äike, mis tasapisi liigub itta ja kagusse. Tallinna lennuvälja kohta anti ka äikesehoiatus: Hoiatus(ADEO31)
ADEO31 EETN 120917
HOIATUS 1 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 121300/121700
ON OODATA AIKEST EI MUUTU= http://www.lennuilm.ee/opmet/ 
Ka Ilmateenistus on andnud hoiatuse: 12.06. lõuna paiku on paljudes kohtades äikest. Tõenäosus on suurem Lääne- ja Kesk-Eestis. Äikesega võivad kaasneda tugevad vihmahood ning tuulepuhangud üle 15 m/shttp://www.ilmateenistus.ee/ilm/prognoosid/hoiatused/.
Pärastlõunal pilvisus alates saartest küll hõreneb ja sadu lakkab, kuid mandril võib pilves ja sajune ilm püsida õhtuni, sest süvenev tsüklon tuleb otse Eesti poole. Vihmase ilma kohta on parajalt soe – 10...15°C.

Tugev vihm Laagris, äike oli Paldiski pool.

 Kihtpilvedes Teletorn õhtusel ajal

Piritale tuiskas tugeva tuulega udu, sadas ka veidi vihma; kl 23 paiku liikus üle Viimsi ps äike.

10. juunil oli hoovihma ja äikest peamiselt Ida-Eestis, sest seal oli idapoolse tsükloni mõju tugevam. Öösel alates Põhja-Eestist pilvisus tihenes, kuid need olid kihtpilved, mis kaitsesid jahtumise eest ja tõid pisut uduvihma.
11. juunil on oodata kõrgrõhkkonnaharja mõjul peamiselt sademeteta ilma ja ehk parajalt ka päikest, kuid madalad pilved päeva jooksul hajuvad  – keskmine Eesti suvepäev. 12. juunil ilm muutub, sest loodest saabub tsüklon ja selle lohk muudab ilma tuuliseks, sajuseks ja jahedamaks ehk tuleb väga vihmane päev. Arvatavasti on mõnel pool ka äikest. Ilm hakkab paranema järgmisel nädalal,  aga pikemat kuivaperioodi või oluliselt soojemat ilma pole veel mõnda aega (vähemalt kaks nädalat) oodata.


Ida-Eestis arenesid taas majesteetlikud rünksajupilved, mis tõid kohati äikest. Vaade 10. juunil Tõraverest.

9. juuni tõi hoovihma ja äikest mitmele poole, kohati sadas rahet, ainult saared ja läänerannik jäid kuivaks. Selle põhjuseks oli ebapüsivusjoone sattumine Eesti kohale.
10. juuni toob vähemasti sisemaale samuti hoovihma ja äikest, tõenäosus peaks suurem olema Ida-Eestis.
Edaspidigi on Kesk-Euroopa antitsükloni mõju ilma kuivana hoidmisel ilmselt väike, sest nädala teisel poolel on oodata Skandinaaviast tsükloni saabumist Eesti lähedale. See toob jaheda, sajuse ja ilmselt tuulise ilma. Tsükloni läheduses on sooja ilmselt siiski üle 10 kraadi, aga kui öösel on selge, siis on külmem. Öökülma pole ette näha, ent pole pikemat aega oodata ka märkimisväärset soojenemist.


Äikese saabumine Tartusse ja välk (tipphetkel tekkis üle 20 välgu minutis)

8. juuni tõi hommikul äikese saartele ja Lääne-Eestisse, päeval mitmele poole sisemaale, kuid õhtul paranes ilm kiiresti; mõnel pool mere ääres arenes udu (vt pilte allpool).
9. juuni toob vähemalt sisemaale samuti äikese, kuid ilm tuleb soojem (üle 20 kraadi) - antitsükloni põhjaservas saabub veidi soojem õhumass, aga selle äärealal pääseb piisava niiskuse tõttu mõjule konvektsioon. Õhtu jooksul liigub äike taas Peipsi ümbrusesse.
Nädala teisel poolel toob põhja pool arenev tsüklon sajuse ja jaheda ilma. Liikumas on jutte ka öökülmast, kuid tingimused on kõike muud kui soodsad, sest vaja oleks hulga jahedamat õhumassi ja ideaalseid tingimusi jahtumiseks, kuid selle asemel on pilvist, sajust ja võib-olla tuulist ilma oodata.

Väga soe ja võrdlemisi niiske periood on lõppenud ja ees ootab jahedam, kuid endiselt suviselt soe ilm. Selle toob Kesk-Euroopa tuline antitsüklon. Kuna Eesti jääb selle kaugele äärealale, siis kuiva ilma vähemalt esialgu ei tasu loota. Märksa jahedamaks võib minna nädala pärast.
7. juuni õhtul tekkis äike Läänemerel, mis jõudis Kuramaale. 8. juuni öösel jõudis äike saartele ja liikus põhja-kirde suunas. Hommikul oli äike Harjumaal, mis liigub päeva jooksul aktiivse osatsükloniga edasi itta.


Äike 8. juuni õhtupoolikul Peipsi kohal (Kallastel)

Kihtpilvedes meri 8. juuni õhtul Türisalu pangalt

91 kommentaari:

  1. läänemerelt läheneb kuramaale üsna tugev äike! olgem valvsad, eriti öösel - ehk näeme põuavälkegi.

    VastaKustuta
  2. millal tallinnasse äikest oodata

    VastaKustuta
  3. Tallinnas hommikul, keskpäeval

    VastaKustuta
  4. kui tugevaid äikeseid tallinnasse oodata

    VastaKustuta
  5. Lätis on praegu üsna intensiivne äike. Eks selline võib ka Eestis tekkida ja kuhugi jõuda. Õhumass on oluliselt jahedam, aga üsna tugev äike võib ikkagi tekkida.

    VastaKustuta
  6. Kahju, et lähipäevil edelavool ei kehtestu. Siis oleks sama ilm, mis 29.07.2012 öösel Lõuna-Soomes.

    VastaKustuta
  7. Äike on jõudnud saartele.

    VastaKustuta
  8. kas Harjumaal tuleb veel äikest

    VastaKustuta
  9. Jah, peaks küll tulema. Haapsalu lähedal on uus kolle tekkinud.

    VastaKustuta
  10. Aga Tallinnas ?

    VastaKustuta
  11. enam ei tule, sest õhuvool on mere poolt.

    VastaKustuta
  12. Tänane äike oli vähemalt Põhja-Eestis 10-ks päevaks või enamaks viimane.

    VastaKustuta
  13. Sa totakas anonüümne, kes Sa pidevalt ilma suure algustäheta ja küsimärgita Tallinna kohta napakaid äikese-küsimusi esitad, oled vist ehtne idikas :)

    VastaKustuta
  14. Las ta küsib, sellise suhtumisega arvan, et hoopis sina oled idikas.

    VastaKustuta
  15. Kas Tallinnas tuleb täna õhtul või öösel veel äikest?

    VastaKustuta
  16. xDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDDD

    VastaKustuta
  17. Tundub siiski, et siia on jõudnud ka lihtsalt risustajad.

    VastaKustuta
  18. Öösel äikest pole, isegi udu kadus ära. Päeval on ilmselt sisemaal.

    VastaKustuta
  19. Las tallinlane küsib. Mis teha kui mõni äikest nii kardab.
    Mina, näiteks väga huvitun millal Saaremaa lõunaosa vihma (kasvõi vihmakest ) saab ? Kuulu järgi olla siin- seal äikest- Kuressaare ümbrust aga välditakse (siiani).
    Ei jõua enam peenraid kasta !!!

    VastaKustuta
  20. Nii ilmateenistusel uus lehekülg. Peab tunnistama et vana oli mobiilisõbralikum, aga sellega harjub. Suurimaks puuduseks esimese hooga tundub hirlami sademete eesti mudeli väljund. Ei näidata suuremate asukohtade kohta eeldatavaid sademeid millimeetrites enam. Radari komposiitpilt on ok.

    VastaKustuta
  21. seal on veel miinuseid. hirlami ja radaripiltide valikriba võiks olla vasakul või paremal, aga mitte üleval või all (mõelgem ka sülearvutite kasutajatele - pool pilti pole väiksema ekraani tõttu näha) ja hiirenoolt üleliigutades saaks pilte valida. praegu peab hiireklikki all hoidma ja lohistama seda ruutu piltide valimiseks.

    VastaKustuta
  22. Nagu ikka uute lahendustega, võtab natuke aega harjumisega...muidu täitsa okei veebileht.

    VastaKustuta
  23. Pole hetkel muud hullu kui nutifonides ebamugav kasutamine, mõned asjad ei tööta. Aga tegu testleheküljega, mis pole veel avalik, nii et probleeme jms loomulikult esineb. Anname veidi aega.
    Pilvede kooli kohta tuleb aruanne märkuste ja soovitustega esitada, neid võetakse arvesse, kui viimaks testperiood saab läbi.

    Äikest on isegi oodatust rohkem, sh Tallinna külje all.

    VastaKustuta
  24. Millal testperiood läbi saab?

    VastaKustuta
  25. kas täna öösel tuleb tallinnas äikest

    VastaKustuta
  26. sakus oli täna üsna korralik äike, mille kese jäi itta.

    VastaKustuta
  27. Tartus oli äike päris raevukas, tipphetkel üle 20 välgu minutis ja tuli ka rahet.
    Eesti kohale sattus ebapüsivusjoon, kus arenesid kohati tugevad äikesed.
    Öösel pole äikest, aga homme päeval jälle.

    VastaKustuta
  28. kas see hommne päevane äike on Ida-Eestis või ka mujal

    VastaKustuta
  29. Üsna sarnane, kuid ilmselt siiski veidi rohkem lõuna pool, st Järvamaa vast katab veel ära, kuid Harjumaa osas on küsitav.

    VastaKustuta
  30. Mudelid on loobunud eeloleva nädalavahetuse külmast.
    Kas on nii Jüri?

    VastaKustuta
  31. See Sakust nähtud äike oli otse Kiili valla kohal. 1 välk lõi minust 200..250 meetri kaugusele. Õnnestus videosse saada. Videot saab näha homme, kuna laen videoid alati ajalises järjekorras + asjaolu, et mul on tänasest päevast teisi videoid samuti - kõik ei jõuagi täna ära laadida.

    VastaKustuta
  32. Beneluxi maadele on ESTOFEX andnud kõrgeima hoiatustaseme, lisaks veel mesoscale discussion. Oskab selle viimase mõiste mulle keegi lühidalt lahti seletada?

    VastaKustuta
  33. Sellega on võimalik superelemendist pilvede teke, ning suur on tornaadode tõenäosus.

    VastaKustuta
  34. Kui tsüklon või selle lohk on päris Eesti kohal, siis juunipakast ilmselt ei tule, aga jahe ja tuuline on ilmselt ikka.

    mesoscale discussion - äikeseskaala arutelu. Meteoroloogias kasutatakse erinevaid ajalisi ja ruumilisi skaalasid, mille huviorbiiti jäävad nähtused on sageli erinevad.
    Kõige üldisemalt jagunevad meteoroloogias mastaabid mikro-, meso-, sünoptiliseks ja globaalskaalaks. Mikroskaala huviorbiiti jäävad nähtused, mille ruumiline ulatus on maksimaalselt 1 km, näiteks üksikud pilved, kohalik turbulents, tolmukeerised jne. Mesoskaala nähtused hõlmavad juba 2-2000 km, vastava ulatusega nähtuste ring on väga lai, alates tornaadodest ja äikestest kuni frontide ja väiksemate tsükloniteni. Sel põhjusel jagatakse see skaala veel omakorda kolmeks: γ-meso tegeleb mõne kuni 20 km ulatusega nähtustega, nagu konvektsioon, üksikud äikesed, tornaadod, nimetatakse seetõttu ka äikeseskaalaks), β-meso aga kümnete kuni 200 km ulatusega nähtusi, näiteks briisid, järveefekt) ja α-meso hõlmab 200-2000 km (frondid, väiksemad tsüklonid, konvektiivsüsteemid), minnes üle sünoptiliseks skaalaks. Viimase huviorbiidis on tuhandete km ulatusega nähtused, nagu frondid ja rõhkkonnad. See on sünoptikute ja ilmaprognooside igapäevane pärusmaa. Kõige suurema ruumilise ulatusega on globaalskaala, mille huviorbiiti jäävad mitmesugused tsirkulatsiooniga seotud nähtused ja ostsillatsioonid, nagu El Nino.
    Seega tähendab see arutelu, mis hõlmab mõne kuni mõnesaja km ulatusega nähtuseid, peamiselt äikese ja konvektsiooniga seonduv.
    Eesti keeles kasutatakse mõistet ülielemendiline rünksajupilv, super- on eesti keeles üli-. Üksnes ülielemendilisi rünksajupilvi see kindlasti ei hõlma, vaid palju enamat ja sellise arutelu olemasolu pole otseselt seotud tornaadodega, vaid antakse jooksev ülevaade sellest, mis on mesoskaalas toimunud.

    Ilmateenistuse testperiood pidi vist paar päeva kestma, kuni tehakse uus koduleht avalikuks, aga miski ei garanteeri, et see on tegelikult nii.

    VastaKustuta
  35. Uus koduleht on ju avalik. Vana ei saa ju enam kasutada.

    VastaKustuta
  36. ´´Kalle in OZ ütles ...
    Beneluxi maadele on ESTOFEX andnud kõrgeima hoiatustaseme´´´

    Seal oli eile ka kaks väga tugevat äikesetormi...liikusid mõlemad sama trajektoori mõõda Saksa piiri lähedalt edelast kirdesse.

    VastaKustuta
  37. Hoiame eurooplastele seal läänes kaasa, et katastroofini olukord ei läheks :(. Õudne, sellised indeksid näitavad vist seda, et on oht, et hiidpagi ajab teist taga.

    Mis 08.08.2010 cape indeks ja li Eestis olid?

    VastaKustuta
  38. Alles eile tuli pressiteade, et Ilmateenistusel on uus koduleht. Kuni sinnamaani ei olnud koduleht avalik, aga oli teatud arvutites ja seadmetes kättesaadav, mis ei tähenda, et leht oli avalik. Selline on riigiasutuse poliitika ja meil oli sel teemal ka arutelu - piiratud infoväljas olemine tähendab tihtipeale ekslikke arvamusi.

    8.8.2010 oli CAPE kuni 1500 J/kg ja LI kuni -4. Eilsete tugevate äikestega aga näiteks vastavalt kuni 600 J/kg ja kuni -2.

    VastaKustuta
  39. Aitäh! Kui indeksid vastavalt 600 ja -2, siis meil siin Eestis on seni vedanud. (va 20.05 hilisöösel/öö hakul üle Ida-Eesti ja Peipsi liikunud torm)

    VastaKustuta
  40. Asi selge. Aga kuhu saab kriitikat uue lehe kohta esitada?

    VastaKustuta
  41. Vaatasin GFS-ist, et selle suve parim uudis, et see vastk külm jääb tõepoolest ära. -5 isoterm on asendatud +5-ga. Loodame, et nii läheb, sest see tähendaks eestlasele parimat aega - kraade parajalt +20 ringis. Sellist temperatuuri on see aasta olnud enim aprillis ja nüüd 7..9 juuni. Üldiselt sel kevadel olnud kas +10 või +30 kraadi.

    VastaKustuta
  42. @ Margus Voitk

    Arvan, et näiteks siin olevatele andmetele: http://www.ilmateenistus.ee/ilmateenistus/kontakt/

    VastaKustuta
  43. 09.06 äikesevihm, välk ja selle väga vali ragin Kiilis: (Kerige video 25. sekundi peale)
    https://www.youtube.com/watch?v=B67pkjA9cxo

    VastaKustuta
  44. Äikest oli üsna vähe ja enamasti vaid Peipsiga piirnevates maakondades; rohkem oli Lätis ja Venemaal.

    Jah, Ilmateenistuse kontaktaadress peaks sobima. Senini on probleemiks ikka see, et nutifonides ei saa kuigi hästi kasutada ja kurdetakse selle üle, et kastepunkti ei saa vaadata. Isegi tänasel Tõravere tutvustuspäeval kerkis kastepunkti probleem esile.

    VastaKustuta
  45. norra edelarannikul on norra sajandi äike

    VastaKustuta
  46. ja imelik, et baltimaades on ilm justkui riigipiire tundes pilves

    VastaKustuta
  47. Ilmateenistus järjekordselt liialdab. Homme pole küll õhumassi energiast näha, et äikest kohati kindlalt on.

    VastaKustuta
  48. Eelmisel aastal oli Norras suuremgi äikesepuhang, kui sinna jõudis troopiline õhumass: http://aikesehuvilised.ee/foorum/showthread.php?13-Erakordne-%E4ikesepuhang-P%F5hja-ja-Norra-merel
    Ka praegune äikesepuhang on seotud väga sooja õhumassiga, mis Kesk- ja Lääne-Euroopast sinna jõudis, mäestikku ületades on sunnitud õhk tõusma ja seepärast on äike just mäestiku kohal.

    Õhumass tuleb meile läänest. Rootsis on praegu küll pisut äikest, seega kui õhumassi omadused eriti ei muutu, siis võib äikest ka siin tulla, kuid midagi kindlat ei ole.

    VastaKustuta
  49. Kui palju sademeid võib Jõgevamaal homme tulla?
    Ilmaateenistuse uues sadememudelis enam võimalikke koguseid ei näidata.

    VastaKustuta
  50. See uus Hirlami mudel on minu arust üldsegi halvem. Vana oli tunduvalt paremini arusaadavam.

    Aga jah, öine äike on minu poolt kindlapeale välistatud. Homme päeval on ka vaid pisike võimalus ja sedagi idas.

    VastaKustuta
  51. millal tallinnasse äikest oodata

    VastaKustuta
  52. Halvimal juhul mitte 2 nädalat.

    VastaKustuta
  53. Öisel ajal küll ei tule, aga päeval võimalik.
    Jõgeva prognoos koos sajuhulkadega: http://www.ilmateenistus.ee/asukoha-prognoos/?id=249 (ülevalt saab kõikide linnade, külade jt Eesti asulate kohta tellida samamoodi kahe ööpäeva meteogramm-prognoose).

    Viitamiseks on nüüdsest värskeimad pildid vastavalt:
    http://ilm.ee/images/EMHI_Radar_composite.jpg
    http://ilm.ee/images/EMHI_Radar_Syrgavere.jpg
    http://ilm.ee/images/EMHI_Radar_Harku.jpg

    Võõrast serverist otse viidata pole hea komme, kuna koormab neid meie koormusega!

    Pildid kogunevad:
    http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_Harku/
    http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_Syrgavere/
    http://ilm.ee/kola/pildid/EMHI_Radar_composite/

    VastaKustuta
  54. kui suur protsentides võiks tallinnas äikesevõimalus olla homme päeval

    VastaKustuta
  55. Kui suur võiks su ajumaht olla % normaalse inimese ajumahust?

    VastaKustuta
  56. Tallinnas pole see just üleliia suur, ehk jääb see 30-40% juurde, seega tõenäolisem on lihtsalt vihmane päev. Äikesevõimalus on suurem õhtusel ajal.

    VastaKustuta
  57. Kuidas ta suurem siis on, kui ilm (laus)selgineb?

    VastaKustuta
  58. tundub et see kuumus ja rohke äike (ida) eestis mais-juunis oli juuni teise-kolmanda dekaadi arvelt

    VastaKustuta
  59. Loode-Eestis on äike, Laagris on müristamist kuulda ja et see pole mingi liiklusmüra, siis kinnitavad seda ka detektorid: http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/ ja http://sat24.com/en/scan
    Kui meil on frontidega tegemist, siis ei loe absoluutselt see, milline on ilm või kas on öö või päev, kuid kahjuks ei saa mõned siiamaani aru sellest, et äike ei teki üksnes palava, vaikse ja päikeselise ilmaga.
    Mait Sepp kirjutas kunagi sellise kommentaari ühte artiklisse, mida kummitas ka selline väärarvamus: See lause on eksitav. Tugevad vihmasajud on peamiselt seotud frontidega ja frontidega kaasnevad ka enamus äikesejuhtumitest. Siin aga jätab autor (kaudse) mulje, et paduvihmad tulevad ühest kenast välja arenenud äikesepilvest.
    ja veel: Autori vaimustus konvektiivsetest süsteemidest on mõistetav, kuid antud kontekstis ülepaisutatud – nagu eelnevalt sai mainitud, tekib enamus äikest ja vihmasid ikkagi tsüklonite frontidel.
    Selliste väärarvamuste puhul tekib alati mõte, et huvitav, kas see inimene, kes nii arvab, pole äikeseid siis üldse kogenud. Äike on öisel ajal, kui päikest ei ole, üsna tavaline, ka sel aastal korduvalt olnud, samuti on üsna tavaline, et äike tuleb lauspilves ilmaga, harvem talvel lume- ja lörtsisajuga, aga sedagi korduvalt kogetud - isegi empiiriline andmestik ei kinnita kuidagi seda, et äikeseks peaks ilm olema vaikne, päikeseline ja palav, vaid igat moodi võib-olla, võimalusi on nii palju kui fantaasia suudab vaid ette kujutada.

    VastaKustuta
  60. see äike loodes lõppes kahjuks rannikul ära :/

    VastaKustuta
  61. Kristina Sepp Paldiskis umbes tund tagasi hakkas müristama. Nüüd 5 minuti jooksul 2 tugevat sirakat käinud. Selle aasta produktiivseim päev siin
    (Seega kl 13.30 oli veel elujõuline - pole siin midagi ära kadunud).

    Teine väärarvamus on muidugi see, et atmosfääris valitseb mingi lõivsuhe - pole sellist asja, vaid jahedamad ja soojemad perioodid keskmistel laiustel tulevad tsirkulatsiooni eripärast. Troopikas, kus tsirkulatsioon on teistsugune, kus pole advektsioone, on kogu aeg soe.

    VastaKustuta
  62. On küll kadunud - ükski detektor ju välke ei näita viimasel tunni aja jooksul Eestis. Ja ma ei saa aru kuidas äike kellelegi nii väga meeldida saab, et seda lausa oodatakse. Siin alles oli ju video, kus Kiilis oli pilv-maa välk paarisaja meetri kaugusele löönud.

    Pigem just hea et see Loode-Eesti äike ära hajus, sest järgmine tabamus võib juba olla 0 m kaugusele

    VastaKustuta
  63. Viimased välgud tekkisid kl 13.40. Kuna rünksajupilved on alles, siis võib välke tekkida suvalisel ajal. Selle kohta on info: 2014-06-12 09:00:00
    EFIN SIGMET 1 VALID 120930/121130 EFHK- EFIN FINLAND FIR EMBD TS OBS AT 0930Z N5925 E02255 - N6035 E02230 - N5935 E02330 TOP FL250 MOV SE 10KT NC=http://www.ilmailusaa.fi/index.html#id=rrpt#map=scandinavia#level=1000ft

    Äikesejahtidega on selgeks saanud, et detektorid ei registreeri paljusid välke, vahel isegi mitte siis, kui on pilv-aluspind tüüpi. Seetõttu ei tähenda see, kui detektorid midagi ei näita, et äikest pole. Rünksajupilvede korral tuleb alati valmis olla äikeseks. Praegu on rünksajupilved maskeeritud kihtsajupilvedega. Aimu saab pilveliigist tugevate sajuhoogude kaudu.

    VastaKustuta
  64. kas harjumaal on äike tõenäöline

    VastaKustuta
  65. Viimase 30 min jooksul pole äikest enam vahetus läheduses tajuda olnud.
    On ikka tõenäoline, isegi detektor registreerib taas välke, http://www.puuppa.org/~pnuu/salama/
    Soome lahel on samuti äikesekolle tekkinud: http://testbed.fmi.fi/, see liigub ilmselt kagusse.

    VastaKustuta
  66. kui palju sademeid tallinnas juba tulnud on

    VastaKustuta
  67. Ligi kuu kõrbemist -aga nüüdseks Saaremaa´gi kastetud. Tänud ilmataat!
    Äikest pole olnud.

    VastaKustuta
  68. @ 12. juuni 2014 16:27

    100 mm kindlasti ning tlnst 10..20 km lõunapool ehk rohkemgi

    VastaKustuta
  69. kas täna öösel ja homme päeval tuleb tallinnas äikest

    VastaKustuta
  70. Homne äike jääb vist rohkem sisemaale, aga päris välistatud pole ka Soome lahel.

    Eelinfo:
    Ilmahuviliste kokkutulek tuleb 19. juuli TÜ geograafia osakonna ruumides Vanemuise 46. See toimub LUSi üritusena.
    Töö on kolmes sektsioonis, mis algavad plenaarettekannetena, kuid päev võib alata režiiminihetest meie ilmastikus ja muudes loodusnähtustes. See teema kerkis aktuaalseks Estkliima projekti raames, millest on plaanis teha ka artikkel (Jaagus jt).
    Seejärel tuleksid kolme sektsiooni juhatajate ettekanded. Need ettekanded annaksid ülevaate sektsiooni kesksetest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest. Need oleksid justkui sissejuhatuseks järgnevaks aruteluks sektsioonidest.
    Esialgne päevakava:
    10.30 Saabumine ja kohv suupistetega
    11.00 Ametlik algus, päeva üldine tutvustus
    11.10 Mait Sepp Ettekanne režiiminihetest
    11.40 Jüri Kamenik Sissejuhatus amatöörilmavaatlejate sessioonile
    12.00 Sven-Erik Enno Sissejuhatus äikesevaatlejate ja ohtlike ilmanähtuste sektsioonile
    12.20 Marko Kaasik ? Sissejuhatus ilmaennustajate sektsioonile
    12.40 Vaheaeg
    13.00 Töö sektsioonides
    14.00 Lõunavaheaeg
    15.00 Ülevaade sektsioonide töö tulemustes
    16.00 Ametlik lõpp
    Kindlasti oleks vaja teha eelregistreerimine. Siis saab seda teada ja arvestada lõunasöögi tellimisel. Mõistlik eelregistreerimise tähtaeg võiks olla sama nädala esmaspäev.
    (ei ole veel ametlik info)

    Lisaks uus ilmaraamat lettidel: "Kodune ilmaraamat", mis on lausa 400 lk (http://tallinn.ester.ee/search*est/t?SEARCH=Kodune+ilmaraamat&searchscope=1&SUBMIT=OTSI, müügil:
    http://www.healugu.ee/index.php?route=product%2Fproduct&product_id=348#.U5m1lHLAwip
    29 tk.

    VastaKustuta
  71. mitte vist, vaid kindlalt.

    ja saksamaal oli 09.06 õhtul vist derecho olnud. pagituule kiirus oli kuni 150 km/t.

    VastaKustuta
  72. Kogemus näitab, et frontide, tsükloni korral ei maksa äikesest rääkida kindlalt vaid ühes kohas, vaid vist on asjakohane.
    Jälle: Hoiatus(ADEO31)
    ADEO31 EETN 121937
    HOIATUS 2 TALLINNA LENNUVALJA KOHTA KEHTIB 122240/122400
    ON OODATA AIKEST=

    VastaKustuta
  73. 100% kindel on igatahes see, et vähemalt enne juulit (kui mitte kauemgi) ei tule õnneks +25..+xx kraadist kuumust.

    umbes sama kindel on ka äikese ära jäämine lääne- ja põhjaeestis. kuid see-eest saame jällegi ehk väga tugevat tuult tunda!

    VastaKustuta
  74. Küllap tuleb äikest ka Loode-Eestisse, sest tsüklonid liiguvad kas otse üle Eesti või väga lähedale, nii et seepärast ei saa midagi sellist, eriti veel kategooriliselt, väita.
    Soome lahele on jõudnud rünksajupilvi, mis võivad olla äikesteks, vt http://testbed.fmi.fi/
    Tsirkulatsioon on looduse muutlik komponent. Sobivate tingimustega võib kuumus jõuda Eestisse paari ööpäevaga, isegi kui tuhandete km raadiuses ei ole nii sooja õhumassi antud hetkel.
    20. juunini võib küll kindel olla, et väga sooja ilma ei tule, aga mis edaspidi - kõik võib-olla.

    VastaKustuta
  75. Tallinnas ei ole lähitundidel äikest oodata, aga selle järgi läheneb loodest külm front: http://www.lennuilm.ee/prognoosiinfo/kaardid/sigwx-sfc-10000ft/. Seega öösel või hommikul võib olukord muutuda.

    VastaKustuta
  76. külm front? ehk praegusest +12-st saab nt +8?

    VastaKustuta
  77. kas täna öösel tuleb tallinnas äikest

    VastaKustuta
  78. Rünksajupilved on hakanud Soome lahel arenema ja äikesevõimalus on öösel ja hommikul olemas.

    VastaKustuta
  79. Rünksajupilved jõudsid Paldiskisse ja on nüüd hajumas. Hommikuni pole äikest oodata, päeval ilmselt sisemaal.

    VastaKustuta
  80. Tallinnas on äikesevõimalus suur siis, kui juhtvoolu suund jääb 250 ja 100 kraadi vahele - st. pilved tulevad sisemaa poolt.

    VastaKustuta
  81. Vahel tuleb äike ka loodest või põhjast ja seda on korduvalt olnud nii mais kui juunis.

    VastaKustuta
  82. Aga see ongi vahel. Enamus juhtudest siiski on maasuuna puhul.

    Kaugel rannikust pole jah suunal vahet, isegi tugeva tuule puhul nagu tänane päevgi on näiteks.

    VastaKustuta
  83. GFS uuenes ning peab tõdema,et iga uuendusega muutub algav nädal aina sügisesemaks.

    VastaKustuta
  84. See, et on tsüklonite ülekaal, oli selge juba mitme päeva eest, seda postituses ka rõhutatud, et soojemat või kuivemat ilma pole oodata.
    Aga mingit pidevat trendi pole märgata, see ilmselt ainult tundub. Eks iga järgnev uuendus kindlasti erineb pisut ja võib siis trendist mulje luua.

    VastaKustuta
  85. Ja tundub õigesti, trend on jahenemise suunas. Kui veel paar päeva tagasi ennustati +5 kraadi isotermi, siis nüüd mõneks päevaks isegi -2 kraadist.

    VastaKustuta
  86. kas täna öösel tuleb tallinnas äikest

    VastaKustuta
  87. Ööpäeva keskmine jääb ikka 10-14 kraadi juurde, st paari päeva eest alanud ühtlaselt jahe periood kestab ilmselt terve järgmise nädala. Praegusel juunikuisel ajal pole ka väga külma õhumassiga korral loota, et ööpäeva keskmine tuleks nt 12. juuni omast oluliselt madalam kui just ei tule väga sajust päeva - siis võib päevane maksimum jääda 10 kraadi juurde või madalamale.

    VastaKustuta