Aastaajavahetus ja esimene lumi

22. septembril algas nii astronoomiline kui klimaatiline sügis. Sellist harmooniat ei tule kaugeltki igal aastal ette. Aastaajavahetuse tõi Eestisse Soome kohal formeeruv ja hiljem Karjala kohal süvenev tsüklon. See tõi mitmele poole (hoo)vihma ja mõnele poole äikest. Lisaks oli pilvede poolest erakordselt vaatemänguline päev, näiteks võis õhtul Harjumaal imetleda väga intensiivset mammat ehk mullilisi pilvi:

Seekord pakkus sügise algus (astronoomiline ja klimaatiline paistavad kattuvat) tontlikku mamma (mulliliste pilvede) vaatemängu. Antud juhul pole need otseselt seotud rünksajupilvedega, vaid aktiivse sünoptilise protsessiga. Nimetan sellist sünoptiliseks mammaks, sest ka varem olen näinud võimsaid mulle just aktiivsete sünoptiliste protsesside korral. Teine variant on konvektiivne mamma.

23. septembril on oodata vähemalt merel tormi. Tsükloni loodeservas jõuab nädala keskpaigaks kirdest arktiline õhumass Eesti kohale. Seetõttu on 25. ja 26. septembril väike võimalus lörtsiks.

Arktilise õhumassi jõudmine Eesti kohale GFS mudeli järgi

Uue aastaaja saabumise puhul on kindlasti huvitav mõelda, millal siis esimene lumi läbi ülestähendatud ajaloo on Eestis maha tulnud. 

Varaseima lume kohta võib märkme leida kogumikus "Inimene ja ilm" (1970), kus kirjutatakse, et 1825. a 17. augustil sadas Põhja-Eestis lund. Kuna see teade on tähelepanuväärne, siis uuris seda põhjalikumalt nt A. Kallis: "Sirvisin 1825. a. Maarahva Nädalalehe augustist detsembrini läbi. Oli teateid paljude tulekahjude kohta, ka äikesest tekitatud. Liivimaal Volmari lähedal sadas 3. augustil õunasuurust rahet, mis kattis kohati maa kahe jala paksuselt, siis nähti meteoori. Ja kõik! Rakveres peeti septembris laata, kuidas ilm oli, ei teatatud." Üks teoreetiline võimalus oleks see, et tegu oli nt lumekruupidega või peenrahega, mille kohta vahel öeldakse ka lumi, vt nt http://www.epl.ee/news/eesti/aasmael-oli-eile-maa-valge.d?id=51099163. Kui on lumekruupide kiht, siis loetakse see küll lumikatte alla, aga mitte lumeks. A. Kallise kommentaar: "Tavainimesele näib kindlasti veider, kui maas on 10 cm kiht, mille kohta meteoroloogid ütlevad, see pole lumi, vaid paks kiht lumekruupe ja lumeteri."

Nüüd juba kindlamate andmete juurde. Andmeid analüüsides ja kontrollides otsustati, et esimene lumi peaks olema: 26. septembril 1986. a Põhja-Eestis ja 27. sept 1986 Lõuna-Eestis. Kääpal sadas maha 10 cm lumekiht. Tookord jäi õhutemperatuuri miinimum ka 27. septembril miinuspoolele, langedes –7°C-ni. 1966. a oli esimene lumi 27. sept Põhja-Eestis ja 28. sept Lõuna-Eestis. Massumõisas oli 8. sept 1986 märgitud lund, aga õhutemperatuur oli +12°C! Seega ei arvestanud, sest vast oli rahe vms.

Mõne päeva eest selgus, et esimene lumi võib-olla siiski juba 24. septembril olnud, sest üks inimene kirjutas oma mälestusest: "1973. a ööl vastu 24. sept. sadas maha paks (sula) lumi [Tallinnas]. /---/ Lund oli tõesti paksult, aga see sulas paari päevaga. Kaskedel olid kollased lehed küljes." Kuna see mälestus on tal seotud ühe lähedase inimese sünnipäevaga (mitte sünnipäevapidamisega!), st kuupäeva jättis selle järgi meelde, mis on arvestatava tugevusega argument, siis tasus olukorda uurida lähemalt. Päring saadeti endisesse EMHIsse, sealt saabus vastus: "26. sept. hommikul sadas lörtsi, kell 6 GMT mõõdeti Tallinnas 2 cm. Päeval sadas vihma, nii et see sulas ära. 24. küll midagi ei sadanud." Kui lisaks vaatasin vanu ilmakaarte, siis leidsin, et jah, õhumass oli lumeks või lörtsiks (öösel) piisavalt külm. Samas oli antitsüklon lähedal. Võib ette kujutada, et sooja mere kohal tekkisid rünksajupilved, mis puistasid lund, aga see ei jõudnud vaatlusjaama. Vastavate kaartidega saab tutvuda: http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsreaeur.html

Ekstreemne lugu: lumetorm oli 30. septembril 1978. a Kagu-Eestis. 1. oktoobril oli lumikate Võrus 22 cm ja Haanjas 30 cm paksune ning selle sulamine kestis 3–5 päeva. Raske lumekoorma all hävisid koristamata viljapõllud, murdusid saaki täis õunapuuoksad ja purunesid sideliinid, liiklus oli häiritud (vt ka Eesti ilma riskid lk 94 ülal).

Kurioosset ka: SL Õhtuleht 26.10.(2012) - "Keegi Linda Sarv rääkis, et Otepääl tuli 4. okt 1952 meeter lund, mis püsis kevadeni!" Seda peaks siiski kontrollima.