Eesti kohale on jõudnud niiske ja labiilne õhumass. Konvektsioon on tugevam praegu Lätis. Lõunapiiril on juba nõrk äike olnud ja paistab, et päeva jooksul tuleb Lätist juurde.
Paistab, et 24. juunil on arvestatav äikesevõimalus, sest lõuna poolt liigub Eesti poole labiilne õhumass. See põhjustas juba Sõrve lähedal äikest. Aga eks hommikul selgub täpsemalt.
Edasise ilma osas on mudelid jälle kindlamad: 25. juuniks tekib Ida-Euroopa kohal loodesse liikuv tsüklon, mille põhjaservas jõuab kuum õhumass kindlamalt kohale, hiljemalt 28. juuniks aga saabub lõunast tunduvalt jahedam õhumass, nii et temperatuur enam 25 kraadini ei tõuse. Suurim äikesevõimalus on arvutatud 26. juuniks.
Soe õhumass jääb järgmisel kahel päeval Eesti kohale, mistõttu päeval on sooja üle 20 kraadi, öösel üle 10 kraadi. 24. juuniks jõuab antitsükloni servas päris kuum õhumass taas Eesti kohale, siis on jälle 25-30 kraadi oodata. Samal ajal on Baltimaade või Läänemere kohale arvutatud madalrõhulohu või väheaktiivse tsükloni teke. Seetõttu on äikesevõimalus 24.-26. juunil täiesti arvestatav.
Paistab, et 24. juunil on arvestatav äikesevõimalus, sest lõuna poolt liigub Eesti poole labiilne õhumass. See põhjustas juba Sõrve lähedal äikest. Aga eks hommikul selgub täpsemalt.
Edasise ilma osas on mudelid jälle kindlamad: 25. juuniks tekib Ida-Euroopa kohal loodesse liikuv tsüklon, mille põhjaservas jõuab kuum õhumass kindlamalt kohale, hiljemalt 28. juuniks aga saabub lõunast tunduvalt jahedam õhumass, nii et temperatuur enam 25 kraadini ei tõuse. Suurim äikesevõimalus on arvutatud 26. juuniks.
Soe õhumass jääb järgmisel kahel päeval Eesti kohale, mistõttu päeval on sooja üle 20 kraadi, öösel üle 10 kraadi. 24. juuniks jõuab antitsükloni servas päris kuum õhumass taas Eesti kohale, siis on jälle 25-30 kraadi oodata. Samal ajal on Baltimaade või Läänemere kohale arvutatud madalrõhulohu või väheaktiivse tsükloni teke. Seetõttu on äikesevõimalus 24.-26. juunil täiesti arvestatav.
Edasise osas on mudelid eriarvamusel. Euroopa mudel pakub läänetsükloni mõju tugevnemist, mistõttu lämbe kuumus taandub hiljemalt 28. juuniks kaugemale Venemaale. USA mudel näitab aga väheaktiivset rõhuvälja, mistõttu kuum õhumass eriti ei taandu, vaid püsib Eesti kohal ja nii kuni juuli alguseni välja.
Kumba varianti pidada tõenäolisemaks? Hetkel pole põhjust kumbagi eelistada, sest mõlemad või hoopiski mõni kolmas võimalus võib tulla. Tuleb leppida sellega, et vähemalt 28. juunini on kuum õhumass Eesti kohal, samuti on ka äikesevõimalus, kuid kui suur ja mis päevadel täpselt, seda saab vast 23. juunil täpsustada.
bla-bla
VastaKustutaKellele ei meeldi, läheb ära. See pole koht enese rumaluse väljanäitamiseks.
VastaKustutaIlmselt suure lugejaskonna hulka eksib ikka mõni lollike ära. Ei maksa sellisest välja teha.
VastaKustutaAntslas oli päris koralik äike,kõva vihm ning välku lõi umbes 2x minutis
VastaKustutaVat siis, ikka Kagu-Eestisse jaguski lõpuks äikest. Aitäh info eest!
VastaKustutamulle ei meeldi, aga ei lähe ära. eks mõni targake ikka eksib siia nagu mina.
VastaKustutakaidolas päike paistis.
Mis on kaidolas? Mis ei meeldi ja miks ei saa ära minna?
VastaKustutaKuidas siis täna vihma ja äikesega lood on ?
VastaKustutaTundub, et täiskuu, seda enam veel erakordselt suurena paistev ( http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/delfi-video-vaata-eile-oosel-taevast-kaunistanud-ilusat-taiskuud.d?id=66334106 ), avaldab tõepoolest mõnede inimeste psüühikale teatavat mõju. Aga mis puutub vihma ja äikesesse, siis vähemalt mulle tundub kättesaadavate andmete põhjal, et midagi suuremat tulemas pole. Õhtupoolikul mõni hoovihmake ehk üksikutes kohtades. Kui sedagi.
VastaKustutaKas Rõngu lähistele võib õhtul äikest oodata? Jaani vaja pidada seal.
VastaKustutaNiipalju kui mina oma asjahuvilise-amatööri pilguga vaadates aru saan, tundub õhumass olevat küllalt stabiilne - aeg praeguseks juba kaugelt üle keskpäeva ja ühtki äikesekollet ei Eestis, Lätis ega mujal lähedal tekkinud pole. Rünkpilvi küll taevas on, kuid potentsiaalseid sajupilvi ei paista radaril hetkel ühtegi. Ka CAPE ja LI väärtused erilist äikeselootust ei anna. Seega mingi väikese hoovihma võimalust ma välistada ei julgeks, aga üldiselt peaks ilm kuiv püsima. See on muidugi kõigest minu isiklik arvamus, Jüri kui professionaali kommentaari loeks hea meelega isegi, et kas mu mõttekäik on enam-vähem loogiline või jäi mul ehk midagi olulist arvesse võtmata? Eks homne hommik annab sellele muidugi ka vastuse.
VastaKustutaPolnud päeval arvuti taga ega saanud kahjuks vastata.
VastaKustutaJah, täna on võrdlemisi stabiilne õhumass, parimal juhul mõni hoovihm, äike väga vähetõenäoline. Öö hakuks taevas selgineb, aga kuna õhk on niiske, siis ilmselt tekib öösel udu ja nii võib hommik sombune olla.
Päeval ehk siis juba 24. juunil madalad kaovad, asendudes rünkpilvedega. Õhtuks võib Lõuna-Eestisse ka mõni äike jõuda (ikka 24.6. mõeldud).
Kas vastab tõele, et just lääne(hiiu ja saaremaa)- ja lõuna eestis suurim tõenäosus äikesteks? Palun põhjendage.
VastaKustutaKas sel suvel on tulemas ka aeg, mil äikeseohtu pole?
VastaKustutaSiin Lõuna-Eestis on praegu pilves ning õhk on päris niiske ja lämbe,et ei tea kas teeb täna äikese ka ära.
VastaKustutaKindlasti on päevi, parimal juhul isegi nädal äikesevaba aega, kuid üle selle on vähetõenäoline.
VastaKustutaLõunapiiril juba oli nõrk äike, kuuldi müristamist. Radaripildil on need kollased sajualad. Ühtlasi on lõunapiiril äikese tõenäosus ka kõige suurem, sest sinna võivad jõuda Lätis tekkinud äikesed. Lätis on õhumass labiilsem kui Eestis.
VastaKustutaKüsimus Jürile, miks äike mis liigub Tartu poole mingil põhjusel laguneb, huvitav... Lõunal on ju mäestik ning see kõik peaks soodustada äike tekket? õhk on ka väga niiske...Tartu on ebasoodne koht äikele?
VastaKustutaKas täna või homme on võimalikud sellised äikesed, kus võib kaasneda rahe ja tugevad pagid?
VastaKustutaSee on seotud Otepää kõrgustikuga, mistõttu eriti just õhumassisisene äike ei tule otse linna peale. See on allatuult tavaline, sest seal on õhu laskumine soodustatud. Kõrgustiku pealetuuleküljel on jälle äikest ja sademeid rohkem, kuna õhk tõuseb seal rohkem.
VastaKustutaTänased äikesed vast on rahulikud, ka Lätis pole midagi ohtlikku tekkinud. 25. juunil on õhumassi labiilsem osa Baltikumi kesk- ja põhjaosa kohale jõudnud, mistõttu võiks oodata siis suuremaid äikeseid, on suurem rahevõimalus. Pagide tekkeks peaks troposfääri keskosas olema kuiv õhk. See selgub sondeeringutel, kas on nii.
Mind huvitab see ,et miks peab olema troposfääri keskosas kuiv õhk ,et pagi tekiks?Ning ülehomseks on CAPE ja LI indeksid päris head -6 ja punane.
VastaKustutaKas õhtul on oodata äikest või vihma?
VastaKustutaOlen väga äikesekartlik inimene ning siis ikka käin siin lugemas-uurimas... Väga usaldusväärne lugemine! Tänud!
VastaKustutaÜhest küljest näib tänaõhtune olukord olevat suurepärane - soojust ja niiskust jätkub, kastepunkt Tartus koguni +20,5 kraadi. Paraku CAPE kaarti vaadates tundub, et õhumassis kipub korraliku konvektsiooni tekkimiseks energiat vajaka jääma. Kagu-Eestis siiski paistab äikest olema.
VastaKustutaäike on Tartu lähedal aga nappilt läheb mööda
VastaKustutaSiin allpool on küsimus, miks on äikese ajal sageli tugevaid tuulepuhanguid ja pagi küsimus peaks saama vastuse: http://lepo.it.da.ut.ee/~cbarcus/lugeja.htm
VastaKustutaKui ei saa, siis teada anda.
öösel võite muretult magada, kes äikset kardavad.
VastaKustutaminu arvamus seesugune.
Jüri, kas homseks võib oodata Tartus äikest? kui jah, mis kellast on see kõige tõenaolisem?
VastaKustutaIlmselt on frontaaltsoon lääne pool või merel, mistõttu ida pool on äikesevõimalus väiksem. Kui sinna peaks äike tulema, siis alles õhtul. Vajadusel saab seda küll hommikul või päeval täpsustada, aga arvestades õhumasside piiriala, siis paistab jah äikesevõimalus seal olema üsna väike.
VastaKustutaaga mida siis emhi liialdab äikesega, kui seda vaid kohati on, nagu tänagi.
VastaKustutaaina 'mitmel pool' ja 'mitmel pool'. mitmel pool on hoopis äikeseta, vot nii.
True that
VastaKustutaEMHI annab üleüldise ja kokkuvõtliku prognoosi. Kes soovib täpsemat ennustust, saab selle ise kokku panna. Näiteks nende andmete alusel:
VastaKustutahttp://emhi.ee/index.php?ide=21,540,820
http://www.emhi.ee/inc/other/radaripilt.php?j=sur&v=1
http://sat24.com/en/bc
http://ilm.pri.ee/%C3%A4ike-euroopas
http://www.wetterzentrale.de/topkarten/fsavneur.html (siit leiab CAPE ja LI, samuti taupunkt'i e. kastepunkti ja palju muudki);
http://www.lightningwizard.com/maps/Europe/ani.html?0,gfs_icape_eur,.png,0,3,6,9,12,15,18,21,24,27,30,33,36,39,42,45,48,51,54,57,60,63,66,69,72 (sinised nooled näitavad inversiooni);
http://www.estofex.org/ (ohtliku ilma prognoosid).
Lisaks veel Läti radar:
VastaKustutahttp://www.meteo.lv/radars/?nid=482
ja leedukate oma:
http://www.meteo.lt/radaro_inf.php
Mida "tulisemad" värvid, seda suurema tõenäosusega on pilves äikest (sama kehtib ka Eesti Sürgavere ja Harku radarite kohta).
Ning Tartu kohta ka andmeid reaalajas:
VastaKustutahttp://meteo.physic.ut.ee/
Tõsi, nende andmete usaldusväärsuse kohta ootaks Jürilt kommentaari.
Ilmselt on 25. juunil frondi jõudmisel vähemalt Eesti lääneserva ja õhumassi labiilsema osa jõudmisel Eestisse tõttu äikest ikkagi rohkem kui oli 24. juunil.
VastaKustutaFüüsikahoone ilmajaama andmed ei sobi korraliku klimatoloogia jaoks, sest nende asukoht ei vasta nõuetele. Standardile vastav ilmajaam peab asetsema avatud kohas, maapinnal (instrumendid 2, tuulemõõtja 10 m kõrgusel), ei tohi olla ümbritsetud teistest majadest, puudest, jne. Kuna andurid asuvad maja katusel, siis tuleb ette anomaaliaid võrreldes ümbritsevate jaamadega. Samuti ei ole füüsikahoone ilmajaama õhurõhk taandatud merepinnale, olles suurusjärgus 10 hPa võrra madalam võrreldes endise EMHI andmetega.
Aitäh! Saigi minu kahtlus kinnitust. Erinevust EMHI andmetega ma just silmas pidasingi, kuna olin seda juba ammu tähele pannud. Samas, Tartu linna kohta vist paremaid andmeid ka pole? Tõravere asub linnast siiski pea 20 km eemal ja seega võib mõnikord nt. õhutemperatuurgi oma 10 kraadi võrra erinev olla.
VastaKustutaJah, teine koht oleks Reola, aga see on hüdromeetriajaam, mis paikneb Porijõe ääres jõe orus. See ei vasta samuti standarditele, sest iseloomustab ainult mikrokliimat. Näiteks talvel vaikse ilmaga koguneb jõe orgu raskem külm õhk ning seetõttu on seal sageli jahedam kui lauskmaal või mäe otsas (Tõraveres, füüsikahoone katusel, viimasel juhul on oluline ka soojasaare efekt). Samas suvel võib seal olla jälle soojem kui mõnes avatud kohas, sh Tõraveres.
VastaKustutaTõraveres asuv Tartu-Tõravere jaam iseloomustab küll Tartumaa kliimaolusid, mitte aga linna mikrokliimat. See on ka põhjus, miks jaamasid linnadest välja paigutatakse, sest standarditele vastav jaam peab ikkagi olema klimatoloogiliselt representatiivne, see tähendab, et peab andma ülevaate laiema piirkonna ilmaoludest.
Jüri,kas tänase andmete järgi Tartumaal võiks olla äiket? hetkel taevas on tekkinud nii öelda pesulauda taolised pilved. Kuskilt mäletan,et see viidab sellele,et 10 tundi jooksul võib tekkida vihma? kas see vastab tõele?
VastaKustutaon tekkinud vist (Altocumulus, Ac) ja nende all õhk on nii öelda hägune...niiske
VastaKustutaSee on niiskusvine ja on kogu Eestis. Veeaur põhjustab tugevamat Mie hajumist, mistõttu valgus hajub rohkem kõigis lainepikkustes ja näeme, et taevas on valgem, õhk hägune.
VastaKustutaKõrgrünkpilvede välimus varieerub suuresti, neil on palju vorme. Pesulauaga võrdlemist pole varem küll kuulnud, aga kasutatakse igasuguseid muid võrdlusi, nagu makrelltaevas, lainevired, ufo- või sigaretikujulised jne.
Äikest näitavad tornjas-sakmelised kõrgrünkpilved (Altocumulus castellanus), vt http://www.ilm.ee/?46102 või kui kõrgrünkpilved paiknevad erinevatel kõrgustel ja liiguvad eri suunas (Altocumulus inhomogenus). Kõikidel muudel juhtudel pole neil äikese suhtes erilist tähendust.
Praegu on suurem konvektsioon tekkinud mandri lääneosas; Läti keskosas on üks äike. Äike paistab tõenäolisem olevat lääne pool mandril, Peipsi lähedal on võimalus väiksem. Kui sinna tuleb äike, siis alles õhtul. Tartus on äikese võimalus palju suurem 26. ja 27. juunil.
Siin ida pool küll äikesevõimalus nüüd nii väga väiksem pole. Hetkel on rünkade areng päris korralik ja nagu näha on Peipsi ääres juba esimesed rünksajupilved tekkinud.
VastaKustutaEks toetuda saab vaid kättesaadavale infole. Selle järgi on lääne pool äikesevõimalus suurem. Ilmselt siis on äikest rohkem mandri lääneosas või tekib seal äike varem. Vaata ka ESTOFEXi: http://estofex.org/
VastaKustutaäitah
VastaKustutaTallinnas on jube lämbe, õhuniiskus üle 80%. Täna on ilma konditsioneerita raske uinuda.
VastaKustutaJah, kastepunkt on kuni 20 kraadi. Päris hullumeelne
VastaKustuta