neljapäev, 7. veebruar 2013

7. veebruari ilm

7. veebruaril mõjutas ilma juba lõunatsükloni põhjaserv. Üle Eesti kulges meridionaalne frontaaltsoon, millest kagu poole jäi soe, lääne ja loode poole jahedam õhumass. Suvisel ajal on säärane sünoptiline situatsioon äikeste kasvulavaks - näiteks 2001. a. suvetormide ajal juulis oli tänasega täpselt sama seis. Siis oli Ida-Eesti kohal kuni 34°C, aga Lääne-Eestis või saartel vaid 15-20 kraadi ja selline äikeseline periood valitses 16-21. juulil. Praegusel ajal toob see kaasa lihtsalt sademeid ja võib-olla ka sula ja merel tuule tugevnemise.
7. veebruari hommikul oli Ida-Eestis pilves ja sadas lund, Lääne-Eestis oli sademeteta ja mitmel pool päikeseline. Tallinn jäi napilt selgemale poolele, kuid mitte õhtuni. Lisaks hakkas selgest taevast sadama lund ja alles hiljem läks pilve. Üleskutse lugejatele: seletage olukord ära!

Hommikul olid taevas klassikalised konksjad kiudpilved (Cirrus uncinus). Need näitavad alati pilvisuse tihenemist ja sageli ka sademeid.

Lõuna paiku oli ilm säravalt päikeseline.

Pärastlõunal hakkas selgest taevas lund sadama. Vaade loodesse

Vaade samal ajal kagusse - need pilved on kaugel ega põhjustanud sademeid. Samas oli see selle talve esimene termiline konvektsioon.

Alles tund hiljem ilmusid jätkuva lumesaju saatel pilved, mis võisid anda sademeid.

Hiljem külastasin EMHIt. Siin on sünoptik ilmakaartidega tööhoos. Sel ajal oli võimalus küsida lumesaju kohta ja vastus tundus usutav.

7. veebruari ilmakaart. Näha on lõunatsükloni põhjaserv, milles paikneb meridionaalne front koos sellel arenenud lainetega. Täpselt selline olukord oli 2001. a. juuli suvetormide ajal. Suvel tähendab see igal juhul palju äikest ja on Baltimaades klassikaliseks olukorraks tornaadode tekkimisel.

7.2. õhtuselt satpildilt on selgelt näha, kuidas põhja poole kerkib lõunamaist ägedust. Kreekas oli isegi tornaadopuhang: http://www.onairnews.gr/ikones-vivlikis-katastrofis-ston-agio-iliafoto-vinteo.html


Satelliidipiltide seerialt on näha lõunatsükloniga seotud pilvemassid, mis liiguvad põhja. Üks neist tõi tänaseks tugeva lume ja järgmine toob nädalavahetuseks ilmselt lausa padulume. Lätis on juba lumehoiatused antud: http://www.meteo.lv/bridinajumi/?nid=484 

45 kommentaari:

  1. Pakun välja,et kuna kuna lumi on kerge,siis tuul kandis lihtsalt lume pilve alt kaugemale selge taevaga alale.

    VastaKustuta
  2. Jah, seekord isegi hinnanguliselt 20 km, mistõttu jäi mulje, et sajab pilvitust taevast.

    VastaKustuta
  3. Mäletan, et olin ühel suvel Rootsis, ilm oli lausselge ning sadas vihma (aga mitte padukat), nii, et tekkis isegi vikerkaar. Mitte ühtki pilve polnud. Selgest taevast lihtsalt vihm ja päike säras.
    Kell oli 17..18 vahel.
    Sündmus oli 10..11 aastat tagasi.
    Kuna ma võisin siis vaid unistada kaamerast või moodsast mobiiltelefonist, siis ei saanudki seda pildistada.
    Meeles on see ilmasündmus just seepärast, et sügavsinisest taevast langes sillerdavaid piisku ja vikerkaargi oli sininel taustal.

    Oskate ehk seletada, millega tegu võis olla?

    [i]13.07.2012 õnnestus mul seda olukorda meenutada vaid sillerdusega, kui äikesevihm oli lõppemas:
    youtube.com/watch?v=7oSswwal-m0[/i]

    (EestiLoodus)

    VastaKustuta
  4. Imelik, et HTML märgend ei tee, seda, mida vaja..

    VastaKustuta
  5. Siin ei saa kasutada html-keelt vms, sest kommentaari keskkond pole selleks ette nähtud. Video aadressi nokkisin ikkagi välja ja nägin ära. Kui taevast ei näidatud, oli väga efektne, aga nii kui taevas oli näha, siis oli selge, millistest pilvedest tuleb sademeid.
    Proovime vastata. Kas vaateväljas oli takistusi või nägite igas suunas isegi 10-20 kraadi kõrgusel horisondist asuvaid võimalikke pilvi? Vahel, eriti kui asuda linnas või metsas, võib tunduda küll, et on üsna hea vaade, kuna asutakse lagedamas kohas, aga sellisel juhul ei pruugi madalamal horisondi kohal näha pilvi ja võib jääda mulje, et taevas on selge.
    Arvestage oma vanust ja ajafaktorit. Tollal ei pruukinud tähele panna pisikesi pilvi (neist võib tulla hoog vihma) või taevast ühtlaselt katvaid kiudkihtpilvi. Ma olen näinud kiudkihtpilvedest keskmise tugevusega vihma, kusjuures pilveloor oli väga õhuke ja võis hoolikamal vaatamisel jääda märkamata.
    Oleneb ka ajastusest. Võib-olla oli enne pilvi, aga saju ajaks olid need kadunud (kas eemale liikunud või hajunud) ja võimalik, et enne ei jälginud teraselt taevast, kuid saju ajal pälvis see tähelepanu, et kuidas, päike paistab, pilvi pole ja sajab. Sajupilved ei pea olema üldse suured ega paksud.
    Võimalik on veel see, et sademeid põhjustav pilv hajus mõne minutiga, mistõttu saju ajaks polnud enam midagi näha. Selline võimalus on suurem siis, kui pilv oli väike, mistõttu päike võis kogu aeg paista.
    Veel on võimalus, et tegu polnud päris sademetega. Kui jäite kuhugi mägede lähedale, siis on võimalik, et kõrgustes puhuv tugev tuul haarab mägede ülemisest osast lund, jääd või ka lihtsalt märjast pinnasest vett kaasa ja sel juhul jääb näiteks allatuult jäävale vaatlejale mulje, et selge ilmaga sajab.
    Alpides olen mõned korrad kogenud veel sellist olukorda, et olles lähedalasuva kõrge mäe all või kitsas orus, sadas samal ajal vihma, kui päike paistis. Nimelt varjasid mäed nende taga asuvad sademeid põhjustavad pilved ära, kuid sademed jõudsid tuule mõjul orgu või mäe jalami juurde ja tekkis jällegi mulje, nagu sajaks selgest taevast.

    VastaKustuta
  6. Tänud!

    See sündmus toimus Mora linnas. (Vanaemal külas) Vaade polnud jah kuigi hea, sest viibisin tänaval, kus olid 1..2 korruselised elumajad, kuid piki tänavat ulatus vaade umbes 200 meetrini, mis lõppes 20..25 m kõrguse metsatukaga.

    Olin siis 9..10-aastane ning mäletan seda, et õue läksingi selleks, et ilm oli päikeseline ja selge ning sadas.

    Kahju jah, et pole ühtki pilti, sest siis oleks hea teile näidata olnud.

    VastaKustuta
  7. Siis jah pigem asi vaateväljas - võib-olla majade taga oli pilv, kust need sademed pärinesid.

    VastaKustuta
  8. Millist ilma on täna-homme põhja-eestis oodata ? Või äkki teete eraldi uue postituse sellest... Ootan !:)

    VastaKustuta
  9. Täna sajab lund. Õhtu poole tuleb ehk vaheaeg, aga homme tuleb taas lund, võimalus on padulumeks.

    VastaKustuta
  10. kagu-eestis on sula, ja õnneks on põhja-eestis kergelt miinuses :).

    VastaKustuta
  11. Lund peab ka ikka vahest tulema, ka padulund jms. Endal on talv lemmikaastaajaks justnimelt lume tõttu. Lihtsalt istub selline lumine ilm, väljas ilus vaadata jne,

    VastaKustuta
  12. kuhu see suur sadu siis jääb?? ilmajaam jälle mööda ennustanud.

    pidi ju täna idapoolt alates ilge sadu tulema!

    VastaKustuta
  13. Siin Lõuna-Eestis on hommikust peale olnud sadu mõõdukas kuni tugev. Hetkel aknast välja vaadates sajab ka mõõdukalt. EMHI viimaste tundide andmeid vaadates on pea kogu Eesti korralikult sademeid saanud. Kust järeldus, et ennustus mööda läks? Ei saa vaadata ainult oma asukoha ilma. Pealegi pole päev veel läbi.

    VastaKustuta
  14. Jah, Tallinnas tuli ka vahepeal tugevasti lund, kuid sajukogus pole veel väga suur. Praeguseks (kl 16ks)on mõned tuttavad üle Eesti raporteerinud kas tugevast lumesajust või et lund on täna nii palju tulnud, et on käidud korduvalt rookimas.

    VastaKustuta
  15. emhi peaks jälle ennustust muutma, sest kolmapäevaks lubab hirlam mudel päris korralikku sula. ja seda just eriti ida-eestisse!

    VastaKustuta
  16. Aktuaalse kaamera pikemas ilmateates (prognoosi esitas sünoptik) mainiti seda muide, nii et sealtki saab uuendusi teada.
    Ilmateadet saab vaadata siit: http://uudised.err.ee/index.php?06272397

    VastaKustuta
  17. aga miks nad seda siis emhi ennustuses ei muuda?

    VastaKustuta
  18. Nagu olen pidanud korduvalt ütlema, siis prognoose uuendatakse ainult TEATUD kellaaegadel ja ERANDEID SIIN EI TEHTA. Selline on töökorraldus.
    Kui ilmneb mingi erakordne asjaolu, siis võidakse uuendada hoiatusi või saadetakse listi vastav teade. Aga prognoose ei muudeta iga kord, kui kuskil mudelis tuleb mingi teine areng esile. Tuleb aru saada sellest, et töökorraldus on nii tehtud. Pealegi prognoosi koostab ikkagi sünoptik ja tema ei pruugi olla nõus sääraste arengutega, nagu võib mudel pakkuda. Eks igaüks saab neid ise vaadata ja teha oma otsuse, kas uskuda või mitte.

    VastaKustuta
  19. igaljuhul on selge see, et kagu poolt liigub sulailm tasapisi siiapoole. (kl 19 seal ligi +1 kraad)

    arvutasin välja, et kui tuule kiirus ja õhumass jäävad samaks, siis jõuab 0-i piir tallinnasse 4..5 tunni pärast.

    VastaKustuta
  20. Jah, see võib täitsa nii olla. Igaks juhuks tasub pildid lumistest puudest praegu ära teha, kes seda veel teinud pole.

    VastaKustuta
  21. loodus rikub meelega lume ära. sulatab vaid niipalju, et lume kohevust rikkuda, kuid lumi ära ei sula.

    VastaKustuta
  22. kella 22-ste andmete järgi on omapärane temperatuurijaotus, kuna sõrves ja vilsandil on kõige külmem.
    kuigi talvel on need tavaliselt kõige soojemad kohad.

    VastaKustuta
  23. Oleneb sellest, kus on külmem õhumass. Kuna see on lääne ja edela pool, siis järelikult peab olema saartel ka külmem. Kui vaadata olukorda Lätis, siis sealgi on kõige külmem läänes, vt http://www.meteo.lv/meteorologijas-operativa-informacija/?nid=459
    Võib mõelda ka nii: kuna kagust tuleb sooja, siis peab külmem õhk taanduma loodesse ja läände.

    VastaKustuta
  24. Tere!

    Kiili päevamaksimum on/oli +3 kraadi.

    (EestiLoodus)

    VastaKustuta
  25. näed jüri, tasuski mudeli ennustuse usaldamine ära. vaatasin emhi kaardilt, et 1 kohas on ainult miinuskraadid.

    aga jah, tüüpiline märtsiilm ongi käes, öösel külmetab päeval sulatab.

    kuressaares oli kell 5 olnud -9,4 kraadi.

    usaldan emhit üldiselt harva, kuna hirlam mudel on täpsem.


    väljend, et 'lumi sajab selleks, et sulada', kehtib edasi.

    VastaKustuta
  26. Praegu pole tüüpiline märtsiilm, sest ka südatalvel on väike ööpäevane kõikumine, nii et see, et praegu on kaks kraadi päeval soojem kui öösel, ei ole veel kevadisele ilma näitaja. Märtsiilma iseloomustab juba suur ööpäevane temperatuuriamplituud.

    VastaKustuta
  27. Olen Jüriga nõus, et mis märtsiilm, ikka päris talv on veel. Näiteks minu kodukohas Harjumaal oli detsembris ööpäevane temp.kõikumine isegi suurem kui praegu, sest viimase nädala jooksul on ööpäevas enimalt kaks-kolm kraadi temp. muutunud, mõnel päeval aga polnud üldse muutusi. Nii ja kui arvestame, et külma on näiteks üks kraad öösel, siis paarikraadine tõus päeval annab sula. Tüüpilisel märtsiilmal on ööpäevane temp. kõikumine ikka üle 10 kraadi, pilves ilmaga muidugi vähem. See, et Saaremaal temp. tõusis päevaks, on tingitud soojema õhumassi kohalejõudmisest, mitte aga sellest, et päike soojendas. Püüdkem ikka olla realistlikud, mitte näha kevadmärke seal, kus neid pole. Veebruari pole mõtet märtsiks ikka tembeldada, eriti kui pole vastavaid märke.

    VastaKustuta
  28. Eks siin mängivad paljud asjad rolli, miks üks või teine inimene midagi rõhutab. Kes tahavad soojemat ilma või ootavad väga kevadet, need peavad praegust sula või näiteks rasvatihaste laulu juba kevade märgiks, kellele see nii oluline pole, siis need võtavad praegust lihtsalt talvise sulana. Ka selle pidamine kevade märgiks (või vähemalt märtsiilmaks), et päeval on sula ja öösel külmem, kuulub ootuste põhjustatud arvamuste hulka.
    Kuressaare kohta toodud näide oli Eesti piires jällegi anomaalia. Polnud ju nii, et suuremas osas Eestist tõusis päevaga temperatuur 10 kraadi või enam, vaid enamasti oli temperatuurimuutus paar kraadi või vähemgi, eriti kui päevast temperatuuri võrdleme hommikuga. Saartel oli külmem seetõttu, et seal oli külmem õhumass. Kuressaare kohal (ja võimalik, et mujalgi saarte kohal) oli taevas ilmselt selgem ja see soodustas omakorda temperatuuri langemist/madalamat temperatuuri. Hommiku jooksul aga saabus sinna soojem õhumass ja nii ühtlustus sealne temperatuur mandriga.
    Ma pole mingit konkreetset statistikat teinud, kas usaldusväärsemad on sünoptikud või mudelid ja ega seda niisama lihtne polegi teha, sest pole ju ülevaadet sellest, kui palju arvestatakse konkreetselt mudelite väljundeid. Ma ei näe praeguses olukorras midagi erilist, et prognoosis nagu eriti välja ei tulnud, aga mudel pakkus sula. Ma pole kuskil vihjanud sellele, kumba oleks pidanud enam usaldama ja ega ma eriti mõelnudki sellele. 12. veebruari õhtul märkis keegi, et sula jõuab ka põhja poole ja ma ei näinud mingit põhjust, miks see ei peaks juhtuma. Ja nii läkski.

    VastaKustuta
  29. to 19:00

    ega ma ei näegi kevade märke seal kus neid pole :D, vaid ikka seal kus neid on. näiteks minu kodukohas.

    olengi seega realistlik.

    VastaKustuta
  30. Jah, see on kindlasti õige, et paikkonniti võivad olud olla vägagi erinevad. Ilmselt (anonüümne kl 19.00) asukohas neid pole, aga teie asukohas on jällegi.

    VastaKustuta
  31. millal jälle korralikult külmaks läheb?
    selline sula või 0 kraadi muutub juba tüütuks..

    VastaKustuta
  32. Paistab, et vähemalt paar päeva veel püsib sulapoolne ilm, sest külmemat õhku pole juurde tulemas ja praegune soe õhumass jahtub tasapisi. Kuna Musta mere äärest saabunud troopiline õhumass on väga niiske, siis ilm on pilves ja udune, mis kindlasti pidurdab jahtumist. Nädalavahetusel peaks domineerima juba nullist madalam temperatuur, kuid järgmisel nädala kohta on hetkel veel lahtine see, kas külmenemine jätkub või tuleb soojemaid päevi vahele.

    VastaKustuta
  33. okei, loodame külmemat.

    aga hetkel on minu kodukohas veel +1,4 kraadi.

    usun, et paljudes kohtades jääb temperatuur ööselgi plussi ning hommegi on kergelt miinuses vaid saartel, mujal 0..+2.

    VastaKustuta
  34. Praegu on näha, et ida pool on tasapisi õhk hakanud jahtuma, nii et temperatuur on nullist napilt madalamale langenud. Sulailm võib öö läbi püsida vaid siis, kui idas jahtuma hakanud õhk ei jõua levida läände ja samal ajal on ilm lauspilves.

    VastaKustuta
  35. kui see nõme sula kohe järgi ei jää, siis pean arvatavasti keldrit tühjaks pumpama, sest aastavahetuse sulaga pidin.

    VastaKustuta
  36. Üks ööpäev tuleb veel vastu pidada. Ida-Eestis on temperatuur juba kindlalt nullist madalamal ja päeval pole õhk soojenenud.

    VastaKustuta
  37. see külm jääbki sinna, sest ida- ja kagutuul küll puhub, kuid sula ei taandu ikkagi, kuigi loogiliselt peaks külm ka siia põhja-eestisse tulema.

    oletame, et oleks tuulevaikne. kas siis temp. tõuseks põhja-eestis veelgi?

    mingisugune õhku soojendav anomaalia peab siin olema, et miinuspoolelt puhuvast tuulest hoolimata on tuulele ettejäävad alad plussis. või on meri niivõrd soe??

    VastaKustuta
  38. unustasin lisada, et hirlam mudel lubab plussi veel paariks päevaks.

    seda emhi "kõva külma" seal küll pole. eile ütlesin, et 14.02 öösel jääb paljudes kohtades plussi - nii oligi.

    "kui lumi sajab selleks, et sulada", siis las sulagu kõik ära.
    mulle meeldib ainult värske kohev lumi. selline libe pläga küll mitte.

    aga nendele usa ilmaennustajatele ütlen, et krõbekülm veebruar on nende saunas :D.

    VastaKustuta
  39. Õhu jahtumine on aeglane, mistõttu polegi külmem õhk veel lääne poole liikunud. Pilves ilm aga ei lase päikesel õhku soojedada, kuid hajuskiirgusest ilmselt piisab, et päeval temperatuuri stabiilsena hoida. Merega pole siin midagi pistmist, eriti arvestades õhu liikumise suunda. Ma usun, et öö jooksul jõuab nullist madalam temperatuur Lääne-Eestini.
    Kui ilm jääb pilve, siis võrdlemisi soe ilm püsib (kuni 4-5 miinuskraadiga) ka ilmselt nädalavahetusel. Aga kui peaks selginema, on EMHI prognoosis lubatud miinimumid igati asjakohased.

    VastaKustuta
  40. päikesest on küll puudus, sest viimati paistis juba nädal tagasi.

    ehk sulab see lumi rutem ära ja tunne kevadisem.

    VastaKustuta
  41. Praegu on ikkagi talv, kevad pole küll kuidagi kohane praegu. Märtsi teisel poolel on õige aeg kevadeks. Lumi aga ei sula niipea.

    VastaKustuta
  42. kui ilmajaam edaspidigi mööda ennustab, küll siis sulab.

    VastaKustuta
  43. Selles sulamise osas olen küll väga skeptiline. Ilmajaam (mida te selle mõiste all mõtlete - kas EMHI, ilm.ee, yr.no, ilmajaam.ee, Foreca või midagi muud?) ei puutu asjasse. Jutt on ikkagi sellest, milline olukord valitseb praegu atmosfääris. Pole kuskilt näha sellist sula, mis suudaks lume täielikult ära viia.
    See on teie ootus (või hoiak), mistõttu näete kogu aeg eksimusi või et talv on kohe läbi jne. Ärge ajage segamini oma hoiakuid ja ootusi tegeliku olukorraga.
    Kui talv on väga vastumeelne, peate mõned nädalad veel hambad ristis kannatama.

    VastaKustuta
  44. emhit ikka mõtlen. teised on ilmaportaalid..

    VastaKustuta
  45. Asi selge, ma polnud päris kindel, kas sain õigesti aru.

    VastaKustuta