reede, 2. november 2012

Taas midagi väga veidrat

Veebis ilmus väga kummaline uudis.  Hakkame ükshaaval analüüsima.
1) Uudises toodud vahemikud on klimaatilised ja kokkuleppeliselt troopiliste tsüklonite hooajaks. Mitte miski  ei välista nende teket ka hooajavälisel ajal. 
2) P.-Ameerika idarannikule pole eraldi orkaanihooaega, vaid see kuulub kõik P.-Atlandi hooaja alla, mis kokkuleppeliselt kestab muide juunist novembrini (1.6.-30.11.), nii et see pole veel läbi. Sel aastal tekkisid esimesed troopilised tsüklonid juba mais ja muide, esimene torm oli USA idarannikul, vt trajektoori http://en.wikipedia.org/wiki/File:Alberto_2012_track.png
3) Sandy hooaja viimane - klimaatiline prognoos, tegelikult ei välista miski mõne uue troopilise tsükloni teket näiteks järgneva kuu jooksul. Seda peaks vähemalt täpsustama, miks nii arvatakse ja et tegu on klimaatilise prognoosiga või statistikale põhineva arvamusega.
4) Vaikse ookeani idarannikul tekkivatele troopilistele tsüklonitele ei pöörata vähem tähelepanu, vaid kui need maismaad ei taba ja kahju või hukkunuid ei põhjusta, siis need ei jõua uudistesse (meediasse). Seal tekkivatel tsüklonitel peetakse hoolega silma peal, vt http://www.nhc.noaa.gov/gtwo_epac.shtml#contents.
5) See on õige, et Lõuna-Atlandil on orkaanid üliharuldased, kuid jällegi ei meeldi müstifitseerimine. Seal on ookeani pinnatemperatuur madalam ja tsonaalne tuulenihe märksa suurem kui Põhja-Atlandil, mistõttu tunduvalt väiksem troopiliste tsüklonite sagedus Lõuna-Atlandil on ootuspärane. Üks kõige märkimisväärsemaid orkaane oli 2004. a. tsüklon Catarina, vt http://en.wikipedia.org/wiki/Cyclone_Catarina.
6) Orkaan on teaduskeeles troopiline tsüklon - jääb segaseks. Üldse on huvitav, et eesti keele sõnaraamat toetab mõiste ´hurrikaan´ kasutuselevõttu troopilise tsükloni erialaterminina, kusjuures parasvöötme tsüklonid, mille tuulte püsikiirus vastab orkaanitugevusega tuultele, tuleks nimetada ´orkaan´. Tõele au andes sain sellest ise ka alles hiljuti tänu Tarmole teada. 
Mõisted ja terminid tuleb korralikult lahti seletada, et ei tekiks segadust. Olemas on väga palju tsüklonite tüüpe. Olgu öeldud, et tsüklon viitab tsirkulatsioonile, madalrõhkkond aga suhtelisele õhurõhule. Seega on need erineva tähendusega mõisted, kuid kasutatakse enamasti läbisegi. 
Kaks tähtsamat tsüklonite tüüpi on troopilised ja parasvöötmelised. Troopilised tsüklonid tekivad valdavalt barotroopses troposfääris, st seal, kus on ühtlaselt kuum õhumass, pole fronte jne ning saab oma energia vaid kondenseerumisel vabanevast soojusest. Saavad ainult ookeanide kohal tekkida. Seevastu parasvöötme tsüklonid tekivad barokliinses troposfääris, st seal, kus on märkimisväärne õhumasside vastasseis, sooja ja külma õhu advektsioon, frondid jne ning saavad oma energia barokliinsetest protsessidest (atmosfääris olev potentsiaalne energia muutub parasvöötme tsükloni arengu jooksul kineetiliseks). Need tsüklonid võivad tekkida nii maismaa kui ookeanide kohal. Muide, hurrikaan ei ole ükskõik milline troopiline tsüklon, vaid kokkuleppeliselt selline, mille keskme lähedal on püsituulte kiirus (1 või 10 min keskmine) vähemalt 32,7 m/s, mis vastab Beauforti 12 pallile ja Saffir-Simpsoni hurrikaaniskaala 1. kategooriale. 
Lisaks neile on olemas veel subtroopilised tsüklonid, mida vahel ka neuterkaanideks nimetatakse. Need tekivad sageli kvaasibarotroopses troposfääris, st lähistroopikas, kus mingil määral on frondid esindatud, aga need on nõrgad ja vähemärgatavad. Neuterkaanid on enamasti metastabiilsed süsteemid, st muutuvad kas parasvöötmelisteks või troopilisteks. Lisaks on olemas veel polaartsüklonid, troposfääri ülaosa tsüklonid jne. 
7) Huracan pole kurjusejumal. Kui päris täpne olla, siis tegu on K'iche' maajade vihma- ja tormijumalaga. Ka tuld seostatakse tema valitsemisalaga. Kui loodusnähtused on tõepoolest kurjuse manifestatsiooniks, siis olen nõus uudisega, et tegu on kurjusejumalaga. 
8) Troopiline kliima kõige mõnusam - maitse üle ei vaielda. 
9) Samas lõigus kirjeldatakse troopilist tsüklogeneesi ebatäpselt ja liiga lihtsustatult. Troopilised tsüklonid saavad tekkida üksnes avara veepinna kohal, mille ülakiht (mitukümmend meetrit) on vähemalt 24°-26°C-ni soojenenud. Lisaks peab olema piisavalt veeauru (kastepunkt 23°-25°C), väike tsonaalne tuulenihe ja mingi troposfääri häiritus. Viimaseid on nelja liiki (vähemalt Atlandi ookeanil): idalained (ingl. k Easterly Wave), Lääne-Aafrika häirituseliin (ingl. k West African Disturbance Line), troopiline troposfääri ülaosa lohk (ingl. k Tropical Upper Tropospheric Trough) ning vana polaarfront (ingl. k Old Frontal Boundary). Idalained on tüüpiliseks troopilise tsükloni eelstaadiumiks (neid on enim septembris, aga ka augustis ja oktoobris ning neist tekkinud hurrikaane tuntakse Cape-Verde tüüpi hurrikaanidena). Idalained tekivad tavaliselt Aafrika kohal ja on põhjustatud Aafrika kohal olevast troposfäärilisest jugavoolust. Idalained on esialgu intertroopilises konvergentsivööndis nähtavad suurema pilvisusega meridionaalsed pilvevööndid, mis liiguvad läände. Kui tingimused on sobivad, siis suureneb nendes lainetes konvektiivne aktiivsus, tekivad rünksajupilvede klastrid ning see võib viia troopilise tsükloni tekkele.
10) Prognoosimine. Sõnastaksin selle teisiti, troopiliste tsüklonite puhul kasutatakse teistsugust lähenemist, kusjuures seda saab pidada prognoosi erijuhuks. Kui on avastatud pilveklaster, millel on mingi potentsiaal kahe ööpäeva jooksul muutuda troopiliseks tsükloniks, siis märgitakse see eraldi ära ja antakse vastav tõenäosus. See on ju ka teatud prognoosmeetod.
11) Troopiliste tsüklonite pöördumine põhja või itta pole põhjustatud mandrist, vaid läänetuulte vööndisse jõudmisest. Kui räägime Atlandi ookeanist, siis on süsteem Ameerikale lähenedes juba nii suurele laiusele jõudnud, et jõuabki läänetuulte vööndisse ja pöördub põhja või ida poole, nii et see on ikkagi kokkusattumus, selget põhjusliku seost mandri ja liikumistee vahel pole. Kas mandrite mõju töötab ka Vaikse ookeani idaosa kohta?
12) Teekonna prognoosimine. See on võrdlemisi usaldusväärne, kuigi tuleb ette anomaaliaid ja ettearvamatusi, sealjuures 2005. a.  hooaeg oli selles osas eriti märkimiväärne, vt http://en.wikipedia.org/wiki/2005_Atlantic_hurricane_season
13) 2005. a. jaanuaritorm. Mida pidada iseäralikuks? Intensiivsuse poolest oli kindlasti tegemist märkimisväärse juhtumiga (õhurõhk keskmes 958 hPa) ja see pole iga-aastane, nagu kipub mulje uudisest jääma. Ka tuule tugevuse poole oli see erandlik, sest näiteks 9.1.2005 mõõdeti Kihnus puhanguks koguni 38 m/s (enne seda sama tugev 23.1.1995 Vilsandil). Samuti jäetakse välja positiivsed mõjud loodusele. Näiteks segas see torm päris hästi Läänemerd ja tõi ookeanist uut soolast vett.
Võtme selle uudise tagamaadest annab kindlasti see: http://uudised.err.ee/index.php?06264791. Sealt on näha, et professor pole lihtsalt asjadega kursis olnud ja teiseks ajakirjanik, kes ei tunne süvitsi teemat, on andnud ka omapoolse "panuse" sellesse uudisesse, mistõttu peaks küll vast olema leplik, kuid lõpptulemust tuleks ikkagi vähemalt lihvida.
14) Tsükloni tüüp ja energiaallikas? Vahetult enne randumist muutus Sandy parasvöötmeliseks, veidi varem oli südamik troopiline, välimine osa aga barokliinne, mis andis süsteemi tugevnemisele oma panuse ehk toetas seda. Liigselt rõhutatakse hõõrdumist, näiteks maismaa kohal nõrgenevad troopilised tormid peamiselt ikka energiaallika (veeaur ja selle kondenseerumisel vabanev soojus, mida professor ka mainib) vähenemise/kadumise pärast. Parasvöötme tsüklonid aga võivad maismaa kohal vabalt tugevneda ja muutuda võimsaks tormiks, võtame kasvõi 23.11.2008 supertormi Ida-Euroopas, seega ei nulli hõõrdumine energia antavat panust ära. Kui tegemist on mäestikuga, siis vast võib hõõrdumise mõju pidada piisavalt märkimisväärseks.
15) Sandy ja üllatav? Pigem ei, sest see oli üle poole nädala teada, et Sandy tuleb karm... selles ei olnud midagi üllatavat, sest tõesti juba eelmise nädala lõpu poole ajaliselt tihendati üle riigi troposfääri ülakihi vaatlusi, et mudelitesse võimalikult täpset infot saada.
16) Eestis sarnane torm? Kui rääkida tsüklonite tüübist, siis ei, sest pole eeldusi, mida professor videoklipi lõpuosas korrektselt ka mainib (mitukümmend meetrit kuuma vett), kuid jätab mainimata tuulenihke teema. Kui rääkida aga võimsusest, siis küll, sest Sandy tormiarv oli randumisel 3-4 (vt Tarmo blogist), kuid 9.1.2005 tormi puhul 3 ümber. 

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar