reede, 1. juuni 2012

Pagijoon 30.5.2012 Lääne-Venemaal

30.  mail arenes Lääne-Venemaal üpriski silmapaistev ebapüsivuse ehk pagijoon* intensiivsete äikestega. Järgnevalt tutvustan lühidalt selle põhjuseid ja arengukäiku.
Kuna siin blogis ei saa rohkete piltide korralm head kujundust, siis parem selles osas on sama siin: http://www.ilm.ee/?510269

Sünoptiline ülevaade pagijoonele eelnenud aja kohta
27. mail asus Skandinaavia kohal nõrgenev ja suviselt soe antitsüklon. Selle piires tõusis õhutemperatuur mitmel pool üle 20°C, kuid õhk oli seal väga kuiv ja stabiilne. Samal ajal toimus Islandi lähedal üpris intensiivne antitsüklonaalne areng. Selle tulemusena arenes 28. maiks Islandi kohal välja küllaltki võimas antitsüklon. Samal ajal liikus Teravmägedelt Novaja Zemlja poole sügav tsüklon (geograafilisi asukohti vt allolevalt kaardilt). Kahe kõrgrõhkkonna vahel algas intensiivne külma õhumassi sissetung kagusse, sest õhurõhugradient suurenes seal ja loodevool tugevnes (vt ilmakaarti).
Island, Skandinaavia, Teravmäed, Novaja Zemlja. Allikas: Äripäev

 ´




Külma õhu sissetungi kaguservas kujunes külm front ja sellega seotud pilvevöönd sademetega. Vaatamata väga võimsale õhumassivahetusele ei tekkinud äikest, sest selle eel olev soe õhumass oli kuiv ja väga stabiilne. Tekkinud külm front muutus ajapikku polaarfrondiks.
28. mai ilmakaart. Pane tähele tugevnevat loodevoolu Skandinaavia kohal. Allikas: Berliini Vabaülikool




28. mai jooksul levis külm front üle Eesti ja tõi kaasa märkimisväärse jahenemise. 29. maiks jõudis see Läänemere lõunaosa kohale, olles muutunud polaarfrondiks. Kuna atmosfääri barokliinsus** oli frondi piires märkimisväärne, siis arenes Rootsi lõunaosas osatsüklon, mis liikus 30. mai jooksul üle Eesti kirdesse.
Sünoptiline ülevaade pagijoone ajal valitsenud olukorra kohta
30. maiks arenes polaarfrondil tekkinud osatsüklon üha enam iseseisvaks tsükloniks, milles esialgu õhurõhk langes, hiljem jäi vähemuutuvaks. Tsükloni piirkonda kujunes väga suur temperatuurikontrast: kui süsteemi idaservas Lääne-Venemaal oli 850 hPa pinnal temperatuur kuni +10°C ja aluspinna lähedal tõusis kuni 25°C-ni, siis lääneservas Läänemere kohal oli temperatuur vastavalt -2°C ja +10°C. Seega ulatus õhumasside kontrast 10°-12°C-ni.
30. mai ilmakaart. Tekkinud tsüklon liigub üle Eesti kirdesse. Selle idaservas tekkiski võimas pagijoon. Allikas: Berliini Vabaülikool
Fragment Eesti ja lähiümbruse koostatud oluliste ilmanähtuste kaardist (SIGWX), millel on kujutatud tsaükloni liikumist kirdesse ja sellega seotud fronte. Allikas: EMHI








Pagijoon kujunes tüüpiliselt tsükloni soojas sektoris külma frondi ees, kus õhumass oli soe, väga niiske (kastepunkt 10°-15°C) ja labiilne.
Pagijoone kulg ja tagajärjed
Konvektiivne initsiatsioon tekkis pagijoonel 30. mail kl 12 Eesti aja järgi. Kiirelt arenenud rünksajupilvede vöönd ja sellega seotud äikeseraju liikus kiiresti itta, tuues kaasa lisaks rohketele välkudele paduvihma, rahet ja intensiivseid pagisid.
Initsiatsiooni algust tähistavad Lääne-Venemaal ühtlasema pilvemassi ees olevad üksikud valged mügarad – need on kiirelt arenevad rünksajupilved.





Pagijoone äikesed oma haripunktil jõudmas Moskva lähistele. Allikas: Sat24.com, EUMETSAT


Pagijoon lähemalt. Puna-kollaste ristidega on märgitud äike. Külm front asub ilmselt äikesevööndi taga olevas esimeses heledamas pilvemassis. Allikas: Sat24.com




Äikest ja kuni 19 m/s pagi oli Moskvas küll juba 30. mai keskpäeval, kuid ebapüsivuse joonega seotud äikeseraju jõudis sinna õhtul. Šeremetjevo lennujaamas mõõdeti pagi tugevuseks 25 m/s, mis Meteonovosti andmeil on vaatlusjaama ajaloo tugevaim tuulekiirus (?! - http://meteonovosti.ru/index.php?index=1&ts=120531103117). Temperatuur langes 25°C-lt 15°C-ni, kuid kuna front ise jõudis kohale öö jooksul, siis langes hommikuks temperatuur veelgi, saavutades miinimumiks 8,5°C. Sademeid mõõdeti kuni 10 mm.
Tveri tõid need äikesed puude murdumisi, mis blokeerisid tänavad, vt http://tver.kp.ru/online/news/1164057/
Järgnenu...
31. maiks liikus tsüklon Loode-Venemaale, mille idaservas jõudis kuum õhumass Uurali. Suuremas osas Uuralis põhjustab see keskmisest 6-8 kraadi soojemat ilma, kusjuures päevamaksimumid tõusevad 30°C ligi, vt http://meteoinfo.ru/t-5days.  31. mail arenesid uued ägedad äikesed üha kaugemale itta liikuval frondil või selle ees, jõudes viimaks Uuralisse.
 Mõisted
* ebapüsivuse ehk pagijoon on (potentsiaalne) rünksajupilvede vöönd, mis tekib üpriski paralleelselt frondi vms käivitava mehhanismi ette. Muudeks mehhanismideks, mis panevad pagijoonele aluse, on lisaks frondile veel näiteks konvektsiooniga seotud ulatuslike laskuvate õhuvooludega piirkonna serv, gravitatsioonilained (vertikaalne lainetüüp atmosfääris), pealetungiv briis jmt.
Soojal ajal on pagijoonega seotud tavaliselt intensiivsed äikesed, pagid, paduvihmad jmt ohtlikud konvektiivsed nähtused. Külmal ajal on soojuse vähesuse tõttu pagijoonel ilm märksa rahulikum, kuid sellega võivad olla seotud näiteks varakevadised äikesed (ka Eestis) või lihtsalt rünksajupilvede areng.
** barokliinsus on piirkond troposfääris, mida iseloomustab erinevate õhumasside vastasseis, frontide olemasolu (õhu tiheduse gradiendid) ja õhumasside advektsioon. See on tüüpiline piirkond parasvöötme tsüklonite arenguks.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar