laupäev, 14. jaanuar 2012

Lumest

12. jaanuaril jõudis Eestit mõjutama kiiresti süvenev tsüklon, mille keskmes langes õhurõhk alla 970 hPa. Eestis oli õhurõhulangus kuni 9 hPa 3 tunni kohta. Seejärel tsükloni itta liikumine peatus ja 13.1. hakkas see täitudes ja aeglaselt liikuma lõuna poole. Ilm külmenes ja tasapisi hakkas tuiskama ning lumesadu tihenes.

14.1. liitus ka järveefekt ning tuisk jätkus. Pärastlõunal, kui sadu hõrenes, siis jäi lumekristalle uurides silma see, et üle 90 % langevatest lumekristallidest moodustasid kaetud sambad (capped column). Aastate jooksul ei olnud kordagi näinud, et nii suur hulk lund moodustavatest kristallidest oleksid sellised. Tavaliselt on neid vähe. Sellised kaetud sambad tekivad siis, kui alguses soosivad pilvedes olevad keskkonnatingimused sammaste teket, kuid seejärel liiguvad kasvavad sambad pilveosasse, kus on soodustatud plaatjate kristallide teke. Seetõttu hakkavadki sammaste otsad kasvama plaatjateks. Mõne minuti pärast olukord muutus järsult, sest äkitselt hakkas pilvedest langema massiliselt lumehelbeid - hõre sadu muutus intensiivseks ja koheselt muutus ka lumekristallide koosseis: enam polnud ühtki kaetud sammast, vaid ainult kas ebakorrapärased kristallide tombud või sellised kogumikud, nagu oleksid "tüüpilised" kuuetipulised kristallid pooleks lõigatud ja siis lõikekohalt omavahel ühendatud.
11. jaanuaril oli vähemalt Tapal tugev lumesadu. Siis õnnestus üsna palju näha jää kaksistumise tulemusena tekkinud 12-harulisi kristalle.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar