neljapäev, 23. detsember 2010

Uus lumetorm või suurem tuisk tulekul

Suurema osa Euroopast on enda alla hõlmanud madalrõhkkond, mille üks kese suundub Itaalia, teine aga Poola kohale. Põhjapoolsem kese on aktiivsem ja see mõjutab järgmistel päevadel ka Eesti ilma.
Siit http://www.wetterzentrale.de/pics/Rtavn062.html on näha, et madalrõhkkonna sulguvad isohüpsid on suunatud Baltikumi. See näitab ilma halvenemise ja osaliselt tsükloni keskme liikumissuunda. Kuna tsüklon on väga ulatuslik ja selle liikumine aeglustub, siis võib arvata, et sadu ja tuisk kestavad mitu päeva. Eestisse saabub ilmselt ainult oklusioonifront, millega on seotud talvised suladeta, kuid lumesajused ilmad.
Toodud ilmakaardi värvidele võib anda erinevaid tähendusi. Võib öelda, et seal, kus on -10 ja madalama temperatuuri isoterm 850 hPa tasapinnal, on sügav talv, mis lähiajal ilmselt ei kao. Roheline tähistab piirkondi, kus ilm on küll talvine või sügistalvine, kuid võib kergesti vahetuda sula vastu välja, st talv ei ole seal nii kindel.
Parandus: 24.12. mõjutab Eesti ilma soe front. Näiteks Lätis sadas õhtupoolikul vihma, kuigi õhutemperatuur samal ajal -7 kraadi.

2 kommentaari:

  1. Igaühel on erinevad soovid, kuid siiski küsiks. Millal saabub sula? Soojem ilm? Kuna euroopa on juba nii maha jahtunud ja iga soojem lõunatsüklon muutub siin ruttu jäiseks ehk hirlami mudelil siniseks, siis kas on üldse võimalik veel sel talvel sula? Eks loomulikult peaks olema, kuid kuidas siis? Lumekogused hakkavad ebanormaalseks muutuma ning millal võib tulla sula?

    Tänud ette.

    VastaKustuta
  2. Tere,

    soovist saan aru, elu oleks palju lihtsam, kui lund oleks palju vähem.
    Õhumasside liikumist kontrollib tsirkulatsioon, kuid aluspinnal, eriti ookeani temperatuuril, on oluline roll. Hetkel on Atlandi kohal ulatuslik madalrõhuala, kuid see ei jõua eriti ida poole enam minna.
    Ulatuslikud ilmastikuanomaaliad on tihti seotud läänevoolu deformeerumisega, kui tekivad Rossby lained ja seetõttu asendub läänevool meridionaalse vooluga, mis võimaldab lõunatsüklonite liikumist meile. Üks on hetkel jälle kagust meie poole teel. On teisigi blokeerumise võimalusi.
    Praegune olukord ei tähenda seda, et nüüd sulasid ei tule. Ilmselt sooja talve keskpaika pole oodata, kuid praeguse seisuga on oodata seda, et keskmine temp. läheneb pikaajalisele normile ehk umbes sama külmad ilmad kestavad. See tähendab ikkagi seda, et suladeta või väheste suladega ilmad kestavad. Millal ja kui palju sulasid näiteks jaanuaris või hiljem tuleb, ei saa keegi öelda, sest olukord võib põhjalikult muutuda ja sula võib näiteks nädala pärast kohal olla (hüpoteetiline võimalus praegu).
    Kokkuvõtlikult oleks arvamus selline, et olulist lume sulamist ilmselt lähinädalatel ei tule, sest sulasid kas pole või on neid vähe, nõrgad ja lühiajalised.
    Kevad (aprill, mai) võivad soojad või väga soojad olla, näiteks kasvõi möödunud talve järel - kevad oli soe. Tihti arvatakse, et kui märtsi lõpus on ilm veel talvine, siis on kevad hiljaks jäänud. Tegelikult on selline olukord tavaline.
    Vastus on ebamäärane, kuid niipalju saab öelda.

    VastaKustuta