neljapäev, 18. november 2010

Lumesadu ja soe õhk 18. novembril

Vähemalt ööpäeva jooksul oli Baltimaade edela-ja lõunaosas kompaktne pilveala koos sajuga, mis aga kõrgrõhkkonna tõttu põhja ei pääsenud edasi liikuma. Muutus toimus 17. novembri päeval, kui viimaks see ala hakkas kirde suunas liikuma ja tõi Eestisse märkimisväärse lumesaju ning lumikatte (mõnel pool sadas öö ja hommikuga üle 20 cm lund). Sajuala oli seotud lõunatsükloniga ja põhja liikuva sooja frondiga.
Tartusse jõudis sadu hilisõhtul. Alguses oli see nõrk, kui pärast keskööd tugevnes oluliselt ja öösel oli lumesadu tugev, sealjuures helbed suhteliselt laiad. Nii moodustus varahommikuks enam kui 10 cm paksune lumikate. Lumi läks aga juba hommiku poole ööd jäävihmaks üle. Ajuti rabistas jäävihma päris korralikult ja seejärel saabus sula pilvedest ka maalähedasse õhukihti. Jäävihma sajab siis, kui advektsiooni tõttu saabub soe ja niiske õhk pilvedesse, aga maapinna lähedasse õhukihti jääb veel külm õhk. Nii külmuvad sadavad vihmapiisad enne maapinnale jõudmist osaliselt ära ja sajabki jäävihma.
Päev oli enam-vähem sademeteta, kuid õhtul moodustus udu. Juba päris õhtul sadas lühikest aega üsna tugevat vihma, seejärel udu taastus ja tihenes veelgi. Võis märgata, et lume hulk silmnähtavalt päeva jooksul ei vähenenudki. Ilmselt oli tegemist lumeinversiooniga: kuna ilm oli vaikne, siis tekkis lume tõttu õhuke külma õhu kiht ja lume sulamine oli aeglasem, kui see õhumassi tõttu olnuks võinud.
Kuidas on vihmasajuga? Kas see tõepoolest sulatab lund? Kuna vihma temperatuur on enamasti üle null kraadi, siis järelikult sulatab. Aga kui oluline ikkagi on vihm lume sulatajana? Siinkohal lähevad asjatundjate arvamused lahku. Mõned peavad vihma lume põhiliseks sulatajaks, teised mitte. Kui suvalise inimese käest seda küsida, siis ta ilmselt arvab ka, et küllap vihm ikka see põhiline lume sulataja ole, sest hinnanguliselt näib see nii. Tegelikult oleneb see just vihma temperatuurist. Kui vihma temperatuur on 0...+1 kraadi, siis on ilmselt vihma üleantav soojushulk väike ja seetõttu lund eriti ei sula. Kui vihmasadu on tugev ja vihma temperatuur mitu kraadi üle nulli, võib pidada vihma osatähtsust lume sulatamisel oluliseks. Üleüldiselt on lume otsene sulataja ikkagi soe õhk ja soojad õhuvoolud. Kevadel pääseb ka päike mõjule, kuid selle toimel sulab lumi ikkagi avatud kohtades, eriti kui kallak on päikese poole (lõunanõlvad) ja kui aluspind lume all on tume.
Milline oli ilm umbes samal ajal möödunud aastal? Novembris, eriti teisel poolel, oli ilm ühtlaselt väga soe (päeval 5-9 kraadi sooja) ja soojus püsis detsembri alguses. Alles 8.-10. detsembrist läks veidi jahedamaks, päris külmaks läks aga alles detsembri keskpaigas. Käesoleval aastal tulevad päris külmad ilmad juba pärast 22.-23. novembrit, seega oluliselt varem. Suurt lund ette näha pole, kuigi erandiks võivad olla rannikualad, kus imet võib teha järveefekt. Viimane nähtus tõi möödunud aastal rekordlume saartele ja Kolkasse (17.12.) ning aastavahetuse paiku Tallinnasse.
Pilte lumesajust Tartus:




































Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar