teisipäev, 6. aprill 2010

Kõrgrünkpilved kevade alguses

Kõrgrünkpilved on üks kolmest keskkihi pilvedest (ülejäänud kaks on kõrgkiht-ja kihtsajupilved; klassifikatsiooni olemust puudutav postitus tuleb varsti). Kõrgrünkpilvede välimus on väga varieeruv, see võib-olla aukudega pilvekiht või tornjad pilvekobarad taevas, sinna vahele mahub väga suur valik igasuguse muu välimusega kõrgrünkpilvi. Need ei pea olema tingimata rünklikud, millele nimetus viitab, vaid võivad olla tasase pinnaga pilvetükid või läätse-, sigari ja ufokujulised (Ac lenticularis).
Kõrgrünkpilved võivad moodustuda üldiselt kolmel viisil: kui frontaal- vm tõusupinnal toimub õhu täiendav kerkimine; kui troposfääri keskosas on turbulentsi või konvektsioonivoolusid; kui toimub teatud pilvede transformatsioon (sellisteks on kõrgkiht-või kihtsajupilved, mis võivad omandada labiilsuse tunnuseid või rünk-ja rünksajupilved, siis kui õhk muutub stabiilsemaks, näiteks õhtusel ajal konvektsioonivoolude raugemisel).
Niisiis teatud juhtudel viitavad kõrgrünkpilved õhumassi ebastabiilsemaks muutumisel, aga mõnel teisel juhul stabiilsemaks muutumisele, seega nad kannavad endas teatud tähendust või prognostilist väärtust, st kõrgrünkpilvede abil saab ilma koos teiste tunnustega pisut ette ennustada.
Väga tuntud on kõrgrünkpilvede järgi äikese ennustamine: kui taevasse tekivad topikujulised või tornjad kõrgrünkpilved, siis võib samas kohas või lähiümbruses 6-12 tunni möödudes äikest tulla. Mida lopsakamad on kõrgrünkpilved, seda tõenäolisem on hoogsajud ja äike. Aga, nagu selgub, on kõrgrünkpilvede puhul ka teistpidine seos olemas.
Kõrgrünkpilvi võib-olla aastaringi, kuid topjaid ja tornjaid võib tavaliselt näha aprillist kuni septembrini. Tavaliselt on rünklikud kõrgkihtpilved niiske ja sooja õhumassiga seotud, tihti frontide piirkonnas ja nii enne kui pärast fronte. Viimase paari nädala jooksul on neid õige rohkesti olnud. Toon lühikommentaaridega näiteid.
26. märts Tartus. Sooja ja väga niiske õhumassi sissetung. Järgmisel päeval äike, hoovihm, kohati rahe.

31. märts Tartus. Küllaltki võimas soe front, vihm, sooja õhumassi sissetung. Äikest polnud, ilm paranes kiiresti.




31. märtsi õhtu. Sooja on 15 kraadi (kaks korda soojem kui päeval). Ac translucidus.



Sama õhtu jätkub. Ac perlucidus, floccus, stratiformis.
Eemal on näha hajuva rünksajupilve alasi taoline pilv, ilmselt siiski tegu polnud laguneva rünksajupilvega. Veel on näha kiudpilvi ja kõrgrünkpilvi.
5. aprill Tartus. Ac floccus läätsetaolistes kogumikes. Tegemist on osaliselt perspektiivi ilminguga (eemal sulavad pilved kokku).
Sama kogumik üle taeva laotununa.
Siin on veel mitmesuguseid pilvi. Ilmselt need ühtlase välimusega läätsed on samuti klassifikatsiooni järgi kõrgrünkpilved. Ometi pole neil mitte mingisugust rünklikku välimust.
Lisaks veel näpuotsaga kondensjälgi ja kiudpilvi.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar